4-13-4839/5 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 25.juuli 2013.a, kohtumaja Jõhvi Väärteoasja number 4-13-4839 Väärteoprotokolli number AB1255432 Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär Tõlk Ingrid Koddo Marina Davõdovitš

Väärteoasi Liiklusseaduse (LS) § 259 lg 1, § 234 lg 1 järgi

Menetlusalune isik U.G isikukood xxx, elukoht xxx Kohtuväline menetleja

Kohtuistungil osalenud isikud

Politsei-ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Korrakaitsebüroo, asukoht

Rahu 38, Jõhvi

Menetlusalune isik U.G

Ida Prefektuuri ko

rrakaitsebüroo vanemväärteomenetleja Asja Malahhova RESOLUTSIOON Juhindudes v

- äärteomenetluse seadustiku (VTMS) § 107 lg 1 p st 1 ja §-dest 108-111 kohtunik : otsustas

U.G süüdi tunnistada LS § 259 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepa nemises, nimelt selles, et xxx juures juhtis pimedal ajal jalgratast millel sõidu ajal ei põlenud ees valge ja taga punane tuli, millega rikkus LS § 87 lg 3 nõuet.

U.G süüdi tunnistada LS § 234 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, nimelt selles, et xxx juures juhtides jalgratast eiras politseiametniku poolt antud sõiduki kohustusliku peatamismärguannet , mis oli antud liiklusjärelvalve teostaja poolt politseivärvides alarmsõidukist käega ning sinise ja punase vilkuriga, millega rikkus LS § 38 lg 1 nõuet.

KarS § 63 lg 1 kohaldamisega mõista U.G-le LS § 234 lg 1 alusel karistuseks arest päeva.

Karistuse alguseks lugeda 24.07.2013.a kell 17.55.

VTMS § 199 lg 3 ja 205 lg 1 kohaselt kohtuotsus aresti mõistmise kohta jõustub ja pööratakse täitmisele selle tegemisest.

Edasikaebamise kord

Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama

Viru Maakohtule

Jõhvi kohtumaja kaudu 7 (seitsme) päeva jooksul, alates kohtuotsuse kuulutamisele järgnevast päevast, s.o .a. Kui ettenähtud tähtajaks ei teatata soovist 26.juulist 2013

kasutada apellatsiooniõigust, vormistatakse kohtuotsus ainult selle lõpposana. Apellatsiooniõiguse kasutamise korral on kohtuotsus maakohtu kantseleis kättesaadav alates 14. augustist 2013.a.

Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kohtumaja ka Jõhvi udu 15 päeva

jooksul, alates päevast, mil otsus on kohtumenetluse pooltele maakohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav

KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

24.07.2013 koostatud väärteoprotokolli kohaselt süüdistatakse U.G selles, et tema xxx juures juhtis pimedal ajal jalgrattast, sõidu ajal ei põlenud ees valge ja taga punane tuli, samuti juhtis jalgrattast, eiras politseiametniku poolt antud sõidukohustusliku

peatamisemärguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt politseivärvides alarmsõidukist käega ning sinise ja punase vilkuritega. Oma tegudega rikkus U.G Liiklusseaduse § , § sätte

87 lg 3

38 lg 1 id.

Kohtuväline menetleja kvalifitseeris Liiklusseaduse § 259 lg 1, § 234 lg U.G teod

1 järgi.

Kohus kõrvutades uurituid tõendeid ning hinnanud neid oma siseveendumuse kohaselt on seisukohal, et süüdistuses kirjeldatud tegu on aset leidnud, teod pani toime U.G ning tema poolt toimep

andu on õigesti kvalifitseeritud.

KrMS § 61 alusel ei ole ühelgi tõendil ette kindlaks määratud jõudu. Kohus hindab tõendeid nende kogumis oma sisseveendumuse kohaselt. Kõige tõendite hindamine kogumis kohtu siseveendumuse alusel eeldab tõendite omavahelist kaalumist, nende usaldusväärsuse hindamist ja vastuolu korral otsustamist, millisele tõenditele tugineda (RKKKK nr 3-1-1-127-06, 3-1-1-4-07).

Kohtuistungil ülekuulatud U.G ei tunnistanud ennast süüdi ning andis ütlusi, et ta oli ööl xxx oma elukaaslase juures xxx. Öösel helistas ema, ütles et teda otsib politsei. Elukaaslane võib tõendada, et ta oli kui ema helistas. U.G võib esitada tööl xxx epingu ja töögraafiku, et töötas tol ajal territooriumil, tööandjaks oli Vi xxx xxxr Kxxx xxx. U.G on tööleping olemas.

Tunnistaja Vlxxxr Tixx

´i ütluste kohaselt sõitsin nad koos paarimehega politseiautoga ning ta nägi U.G. U.G oli neist umbes 1 m kaugusel ning tunnistaja tuvastas tema isiku nägupidi, sest teab teda juba ammu, teab hästi, kuna U.G on korduvalt pannud toime väärtegusid, teab keha kuju, näo järgi. Politseitöötajad palusid ta peatuda, kuid U.G hakkas eest Tee oli valgustatud. Tunnistaja on kindel, et see noormees ära sõitma. oli U.G, politseitöötajad sõitsid talle kõrvale ja nägid ta hästi. U.G sai aru, et talle anti peatusmärguanne, kuid eiras kõiki märguaineid. Politseitöötajad läksid xxx xxx maja juurde ning palusid U.G emal pojale helistada. Ema sõnade kohaselt Edvin vastas, et ta koju ei tule.

Kohus avaldas järgmised tõendid:

Isiku kinnipidamise protokoll (lk 5), millest tuleneb, et U.G peeti kinni 24.07.2013 kell 17:55 p 3,4 alusel. VTMS § 44 lg 1

Isiku tuvastamise määrus (tl 6), millest tuleneb, et Rahvastiku registri kasutades tuvastati 24.07.2013 kell 19:20 U.G isiksuse.

Kutse menetlustoimingu läbiviimiseks (lk 9), mis oli koostatud 04.07.2013 ning edastatud U.G emale U.G . U.G-le üleandmiseks Päring AS-le BLRT GRUPP ja vastus (tl 10-14), mille kohaselt U.G ei ole kunagi olnud töösuhetes ei kontserni kuuluva ettevõtteg xxx a.

Väljatrükk e küljest (tl 15), mille -krediidiuinfi lehe xxx registreeritud aadressil xxx Txxx, registrikood 11513122.

Karistusregistri väljavõtte (tl 16-32), millest tuleneb, et U.G on 2 kehtivast kriminaalkaristust ja 52 kehtivat väärteokaristust. Päring e kinnitab, et U.G on töötanud xxx ja vastus, mille kohaselt Vxxx xxx Ke xxx xxe Massilini viimast korda. Juulis xxx d U.G xxx. nägigi V. K ei töötanu

Kohus loeb tunnistaja Vxxx xxx

. Ti i ütlusi ja dokumentaalseid tõendeid usaldusväärseteks

Kohtul puudub alus kahelda tunnistaja ütlustes ning dokumentaalsetes tõendites, tõendid langevad omavahel kokku, andes kohtule tervikpildi. Tunnistaja Vxxx süüteo Tixxxv on

politseitöötaja, igapäevane töö on ka liiklusjärelevalve teostamine. Oma igapäevases kelle

töös peab tunnistaja kontrollima, et liiklejad järgiksid liiklusseadust ning rikkumise ilmnemisel peab ta koheselt reageerima. Vxxxr Toxxx ei ole U.G-ga töövälisel ajal kokku puutunud. tal Tunnistaja suhtleb pidevalt tööülesande täitmisel õigusrikkujatega ning puudub mingi eriline suhtumine U.G-sse. Samuti on kohtu hinnangul antud juhul eksimus politseitöötaja poolt välistatud. Tunnistaja nägi U.G 1 m kaugusel valgustatud teel ning kuna ta väga tihti suhtles U.G-ga tööülesande täitmisel teab U.G hästi ja kohe tundis ta ära. Kohtu hinnangul on veenev tunnistaja seletus, mille kohaselt on ta kindel, et just U.G juhtis xxxl maja 25 juures juhtis jalgrattast.

U.G ütluste kohaselt viibis ta ööl vastu elukaaslase juures. Täpsustades xxx

elukaaslase elukoha aadressi, ei öelnud U.G elukaaslase andmeid ja ei taotlenud tema kutsumust kohtuistungile. Seega kohtul puudub reaalne võimalus alibi olemasolu kontrollida. V ndamiskoormus astavalt süüteomenetlusõiguse üldpõhimõtetele on süüteoetteheite puhul tõe riigil ning süütuse presumptsioonist tulenevalt ei pea süüdistatav enda süütust tõendama.

Siiski on nii menetlusteoorias kui ka kohtupraktikas mööndud, et teatud juhtudel esineb nn pööratud tõendamiskoormus, kus mingite asjaolude tõendamise kohustus võib lasuda ka süüdistataval (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsus nr 3-1-1-70-11).

Kohus loeb U.G , enda ütlusi ebausaldusväärseteks õigustavateks ning arvab, et

ütlused on antud soovides vabaneda väärteoga ennast toime pandud kaasnevast vastutusest.

U.G -14, 36-38), ütlused on ümber lükatud dokumentaalsete tõenditega (tl 10 millega on tõendatud ei U.G ei töötanud kunagi xxx kontserni kuuluvates ettevõtetes ning ei töötanud Samuti U.G ütlused on kummutatud tunnistaja xxx. Vxxx Txxx

i ütlustega. Süüdimõistva kohtuotsuse tuginemi vaid ühele tõendile, antud juhul ne tunnistaja Vxxx xxxi Ti ütlustele, ei ole välistatud ka senises kohtupraktika Süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda s.

ka vaid ühele tõendile. Vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab aga olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejale eriti selgesti jälgitav. Kõnealustel juhtudel on iseäranis oluline ka see, et kohus oleks igakülgselt ning erapooletult vaaginud kõiki selle ühe süüstava tõendi hindamisel tõusetunud kahtlusi ja need veenvalt kummutanud. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsused nr 3-1-1-109-10, 3-1-1-85-00, 3-1-1-21-09).

Kohtul on kujunenud siseveendumus, et tunnistaja ütlused saavad olla küllaldaseks ja usaldusväärseks tõendiks ütlus . Tunnistaja Vxxx xxx Ti ed on kinnitatud objektiivset

tuvastatud asjaoludega xxx ei viibinud U.G kodus. Samuti U.G , et ööl vastu ema, kes kohe helistas pojale, U.G v ei teatanud politseitöötajale, et õib xxx

väljaspool. Kogutud U.G juhtis xxx 00:13 Ida-xxx tõendite alusel loeb kohus tuvastatuks, et juures pimedal ajal jalgrattast, sõidu ajal ei põlenud ees valge ja taga punane tuli, samuti juhtis jalgrattast, eiras politseiametniku poolt antud sõidukohustusliku peatamisemärguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt politseivärvides alarmsõidukist käega ning sinise ja punase vilkuritega.

ASJASSEPUUTUVAD NORMID

LS § 87 lg 3 kohaselt peab j .

Liiklusseaduse § sätestab

259 lg 1

-s 226, 234, 236, 237, 239

Liiklusseaduse § 38 lg 1 kohaselt

sik, kelle

Liiklusseaduse 234 lg 1

§ sätestab s

Käesoleval juhul tuvastati, et U.G juhtis xxx xxx juures pimedal ajal jalgrattast, sõidu ajal ei põlenud ees valge ja taga punane tuli, mis on keelatud vastavalt Liiklusseaduse §

87 lg-le 3.

Tuvastati, et U.G juhtis xxxx mntxxx jalgrattast, eiras politseiametniku poolt l antud sõidukohustusliku peatamisemärguannet, mis oli antud liiklusjärelevalve teostaja poolt politseivärvides alarmsõidukist käega ning sinise ja punase vilkuritega, millega rikkus Liiklusseaduse § 38 lg 1 sätteid.

Eeltoodud alusel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 259 lg 1, § 234 lg 1 ettenähtud väärtegudena.

Tuginedes tõendamist leidnud asjaoludele, leiab kohus, et pani toime väätreod U.G otsese tahtlusega. KarS § 16 lg 3 kohaselt, mille järgi isik paneb teo toime otsese tahtlusega, kui ta teab, et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu, ja tahab või vähemalt möönab seda. U.G jalgrattaga, millisel oli teadlik kõikidest rikkumisest (oli teadlik, et ei sõidab ei põle kinnitusel, nägi nud ees valge ja taga punane tuli, tunnistaja U.G peatusmärguannet, kuid ning tahtlikult eiras Liiklusseaduse sätteid. ei peatanud)

Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritavate tegude objektiivse ja subjektiivse koosseisutunnused, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et U.G pani talle inkrimineeritavad väärteod süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane.

KARISTUS

KarS § 56 lg 1 ja lg 2 kohaselt, karistamise alus on isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui käesoleva seadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel realiseeruvad mõistetaval karistuse liigis ja määras nii üldkui ka eripreventiivsed eesmärgid. Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. (RKKK 3-1-1-14-07)

Kehtiv kohtupraktika, väljendatuna Riigikohtu senistes otsustes, rõhutab, et karistuse mõistmisel tuleb kõigepealt arvestada ja analüüsida tegu, mille süüdistatav toime pani, selle tehiolusid ja raskust, alles seejärel lähtuda süüdistatava isikut iseloomustavatest andmetest. Kohtu hinnangul pani U.G toime kaks

väärtegu ühe teoga, kuna kõik rikkumised sooritas ta jalgratta juhtides. Karistuse mõistmisel kohaldab kohus KarS § 63 lg 1 sätteid ning mõistab üks karistus seadusesätete alusel, mis näeb ette raskeima karistuse, st LS § 234 lg 1 järgi.

Liiklusseaduse § ärgi süüteo toimepanemise eest näeb l

234 lg j iiklusseadus ette karistusena

rahatrahv kuni kakssada trahviühikut, või arest või sõiduki juhtimise äravõtmine kuni kahekümne nelja kuuni.

U.G palus võimaldada kanda aresti ositi, asendada arest ÜKt ga või määrata - rahatrahv, kuid kohus ei pea seda võimalikuks.

Analüüsides süüdlase tegu, kuuluvad süü juures arvesse võtmisele rikkumiste asjaolusid – süüdlane pani toime kaks rikkumist. Tegemist on tahtliku ja teadliku teoga ja menetlusaluse isiku oli sihikindel ja kavatsetud. Menetlusaluse isiku karistusandmetest saab käitumine

järeldada, et liiklusseaduse rikkumise osas on U.G ka juba piisav kogemus

olemas. U.G ei tunnista oma süüd, kuid kohtuvaidlustes märkas, et kahetseb toimepandut, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 mõttes. Raskendavaid asjaolusid ei ole tuvastatud.

Karistusregistri andmetest nähtuvalt on menetlusalune isik varem kriminaalkorras karistatud kahel korral ning väärteokorras korda, sh Liiklusseaduse, Karistusseaduse,

Alkoholiseaduse järgi Karistusena olid määratud rahatrahvid, sõiduki juhtimise õiguse .

äravõtmine, arest, enamus trahvidest on tasumata. Sellisele kogemusele vaatamata pani menetlusalune isik toime liiklusalased väärteod. Juba need asjaolud näitavad, et rahalise karistuse kui sanktsiooniliigi kohaldamise käesoleval juhul on välistatud, samuti ei ole õigustatud asendata arest üldkasuliku tööga.

Konkreetse süüdlase puhul on tõendamist leidnud fakt, et rahalise karistuse määramine ei ole olnud tulemuslik ehk isik ei ole rahalise karistuse suhtes olnud karistustundlik. Seetõttu on asjas olnud õigustatud rakendada karistuse valikul teise karistuse liigi – arest sanktsiooni keskmise ja madala vahel. määra

KarS § 66 lg 1 kohaselt võib kohus, mõistes rahalise karistuse, aresti või kuni kuuekuulise vangistuse, arvestades süüdlase perekondlikku, tööalast või tervislikku seisundit, määrata karistuse tasumise või kandmise ositi.

Väärteoasja arutamise käigus ei ole tuvastatud asjaolusid, mis annaksisd alust mõista U.G-le aresti kandmise ositi. Kohtulikul uurimisel kogutud tõenditega on ümber lükatud

U.G väide töötab. päevane aresti kandmine ei saa selle kohta, et ta Seega 7- mõjuta töökoha kaotust ning U.G tuleb 7 päeva ära se aresti kanda korraga. Antud karistuse määr vastab toimepandud teole, isiku süüle ja mõjutatavusele.

( ) digitaalselt allkirjastatud

Larissa Prokopenko Kohtunik