1-12-8907/12 · Viru Maakohus Rakvere kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Viru Maakohus Määruse aeg ja koht 13.08.2013, Rakvere kohtumajas Kohtuasja number 1-12-8907 Kohtunik Anu Ammer Kohtuistungi sekretär Kätlin Koidumäe Prokurör Kaitsja Enn Pustak Mihkel Gaver Kohtuasi Viru Vangla materjalid A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks

Süüdimõistetu

A.N , isikukood , kannab karistust XXX Viru Vanglas, elukoht vabanemisel: xxxx

Karistuse kandmise algus 09.10.2012 ja 30.10.2014

Kohtuasja

läbivaatamise aeg 08.08.2013, videokohtuistungil Kohtumääruse õiguslik alus KarS § 76; KrMS § 426, § 383, § 384 ja § 387.

RESOLUTSIOON

Jätta A.N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

Välja mõista A.N ilt - menetluskuluna riigituludesse 119,60 eurot kaitsetasu adv. Mihkel Gaveri poolt õigusabi osutamise eest.

Menetluskulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates

(Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034796011 SEB Pank või nr

221023778606 Swedbank või nr 333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal, viitenumber 2800049900).

Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded kohtutäiturile täitemenetlusse täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest Advokaadibüroo Sirje Must kasuks 119,60 eurot (sh käibemaks 20%) adv. Mihkel Gaveri poolt süüdimõistetu A.N kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.

Kohtumäärusele on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 10 päeva jooksul

alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

Asjaolud:

Viru Vangla esitas 13.06.2013 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava A.

N vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks.

A. on süüdi tunnistatud Tartu Maakohtu 20.09.2012 kohtuotsusega KarS N (karistusseadustik) § 329 ja § 424 järgi ning talle mõisteti karistuseks, kohaldades KarS § 63 lg 1, 11 (üksteist) kuud vangistust. KarS § 65 lg 2, § 69 7 järgi suurendati mõistetud karistus

16.05.2012 Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja kohtuotsusega nr 1-12-4000 A. -ile N

mõistetud karistuse 1 aasta 3 kuud 24 päeva võrra, millest on maha arvatud 126 tundi

sooritatud üldkasulikku tööd ja liitmisele kuuluvaks vangistuseks jäi 1 aasta 1 kuu 21 päeva vangistust. Kokku karistati A. 2 aasta ja 21 päeva vangistusega. Mõistetud karistuse N kandmise aja algust loeti tema kinnipidamiskohta ilmumisest. Viru Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung:

A.

Kinnipeetav avaldas, et on N taotles ka ise tingimisi ennetähtaegset vabastamist.

vanglas olles õppinud ja asjade üle järele mõelnud. Kinnipeetav on õppinud kolme asja: takistuste ette planeerimist, kontrolli enese suhtes ja kontrolli, kui elu printsiipi. Vabanedes on töökoht olemas, töötab xxxx. Elama plaanib hakata vanemate juures. Prokurör kinnipeetava vabastamist ei toetanud. Isikut on varem 7-l korral karistatud, vanglas viibib esimest korda. Viimane karistus näitas seda, et kõik võimalused, mis karistusseadustik

võimaldab rakendati ära. Isik ei täitnud kohtuotsust ning alkohol oli nii meelepärane, et saabus vanglasse alkoholijoobes.

Kaitsja toetas kinnipeetava vabastamist. Inimesel on olemas sotsiaalne tugi. Inimene on

majanduslikult võimekas, kuna on seitse aastat töötanud FIE na, varem töötanud -

Ringkonnakohtus autojuhina. Vanglas läbinud erinevaid programme ja lugenud eluviisi

raamatuid ja õpikuid. abi, et vältida alkoholi tarvitamisest tulenevaid Kinnipeetav on saanud probleeme. Kohtumääruse põhjendused: Kohus, tutvunud asja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et taotlus ei ole põhjendatud ega kuulu rahuldamisele.

Vastavalt KarS § 76 lg 3 arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest

vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat

elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine.

Vangla alates 2012 veebruarist elas xxxx korteris. iseloomustusest nähtuvalt ühetoalises

Põhihariduse omandas Tartu 5. Keskkoolis ning on omandanud autoremondilukksepa eriala. Hiljem läbis ka kutselise kalapüügi kursused. 2012.märtis peatas isik FIE tegevuse väidetavalt

seoses probleemidega ettevõttes ja kala vähesusega. Toimetulekut negatiivselt mõjutavaks

teguriks on alkoholi kuritarvitamine ja riskiv-hoolimatu elustiil (raha kasutati suures osas pidutsemise peale). Elukaaslasest elab eraldi, kuid suhted väidetavalt kaugenenud ei ole. Isiku

lähivõrgustikku kuuluvad veel ema ja isa. Suhtlusringkonnas on väidetavalt mitmeid joobes

juhtimise eest karistatuid ning teatud seltskondades on väidetavalt taoline käitumine

aktsepteeritav. Varasemalt on väidetavalt suutnud alkoholi tarvitamist kontrolli all hoida,

kuid alates 2012 algusest hakkas enda sõnul alkoholi liigtarvitama ning 2012 suvel tarvitas

alkoholi juba igapäevaselt. Isik saabus karistust kandma alkoholijoobes (0,17mg/l). isik on

korduvalt juhtinud mootorsõidukit alkoholijoobes, väidetavalt vahele jäänud neist vaid üksikutel kordadel. Korduvalt on toime pannud potentsiaalselt ühiskonnaohtlikke kuritegusid,

mis oleks võinud kaasa tuua ka inimohvreid. Korduvalt on isikut karistatud leebete

sanktsioonidega (trahvid, käitumiskontrollile allutamine, ÜKT), kuid jätkanud samalaadset

eluviisi, korrektiive tegemata. Enne vangistust on isik väidetavalt kahel korral pöördunud psühhiaatriakliiniku erakorralisse vastuvõttu kaebusega närvilisuse ja unehäirete üle – saanud

tablettravi. Isiku probleemilahendusoskus teatud situatsioonis puudulik (nt istub

alkoholijoobes rooli, et sõidutada oma naistuttavaid). Isik kipub keskenduma lühiajalistele

lahendustele, eirates pikemaajalisi probleeme. A. puhul võivad uue kuriteo N

toimepanemise ohtlikkuse tunnused ilmneda juhul kui isiku eluviis muutub või muutuvad

isikut ümbritsevad olud. Ohu ilmnemise tõenäosus on suurem kui isik tarvitab alkoholi ja

suhtleb kriminaalkorras karistatud isikutega. Kohtul puudub veendumus, et A.

N suudaks ennetähtaegse vabanemisega kaasnevad lisakohustused täita nõuetekohaselt.

Kohus märgib täiendavalt, et isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal

tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud.

/digitaalselt allkirjastatud/ Anu Ammer Kohtunik

Tartu Ringkonnakohtu 16.09.2013 kohtumääruse RESOLUTSIOON

Juhindudes -st 390 lg 1 p-st 1: KrMS § ja § 337

1. J Viru Maakohtu 13. augusti 2013 ja ätta määrus muutmata süüdimõistetu A. N

kaitsja vandeadvokaadi abi Mihkel

Gaveri määruskaebus rahuldamata.

2. Välja maksta Advokatuurile eraldatud eelarveliste vahendite arvelt Advokaadibüroo Sirje Must kaudu 43,20 eurot (sh käibemaks 7,20 eurot) vandeadvokaadi abi Mihkel Gaverile määruskaebemenetluses A. ile riigi õigusabi osutamise eest. N-

3. KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel mõista A. ilt välja menetluskulud, s.o kaitsja tasu N-

vandeadvokaadi abi Mihkel Gaveri poolt osutatud õigusabi eest 43,20 eurot riigituludesse.

4. A.

N tasuda väljamõistetud summa Rahandusministeeriumi arveldusarvele

SEB nr 10220034796011 või Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele

märkida viitenumber 2800049858 ning selgitus: kohtukulud“. „A.N 1-12-8907

Kohtukulud tasuda 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui rahalised

nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtumäärus jõustus 01. oktoobril 2013. a Tartu Ringkonnakohtu määrusega. /digitaalselt allkirjastatud/ Lea Herne nooremreferent