1-13-7011/6 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja
Legislator summary
AI generatedK O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-7011 (13230104043) Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi tõlk Aleksandra Krasnošlõk Kriminaalasi R.N süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § KarS § 121; § 274 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetl...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja Otsuse tegemise aeg ja koht 13.08.2013 Tallinn Kriminaalasja number 1-13-7011 (13230104043)
Kohtukoosseis Kohtunik Janika Kallin Kohtuistungi sekretär Elina Huobolainen Kohtuistungi tõlk Aleksandra Krasnošlõk Kriminaalasi R.N süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § KarS § 121; § 274 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses. Prokurör Katrin Pärtlas Süüdistatav R.N isikukood: XXX; kodakondsus: EV; emakeel – vene keel; põhiharidus; töökoht: puudub; elukoht: XXX; varem kriminaalkorras karistatud 5 korda, viimati: - 15.09.2011 Harju Maakohtu poolt KarS § 199 lg 2 p 7,9 - § 25 lg 2,
KrMS § 238 lg 2 alusel vangistusega 2 kuud ja 6 päeva. Vabanes vanglast 16.09.2011.a. pärast karistuse kandmist
Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 01.04.2013.a., kahtlustatavana kinni peetud 31.03.-01.04.2013.a Määratud kaitsja Talvi Vaske (kohtuistungil ei osalenud) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 239 lg 1, § 248 lg 1 p 5, § 249, § 175 lg 1 p 3,4,5 § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 kohus o t s u s t a s:
1. Süüdi mõista R.N KarS § 121 järgi ja karistada vangistusega 7 (seitse) kuud.
2. Süüdi mõista R.N KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 2 järgi ja karistada vangistusega 5
(viis) kuud.
3. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel ja
mõista liitkaristuseks 10 (kümme) kuud vangistust.
2 4.
KarS § 68 lg 1 järgi lugeda karistusaja hulka R.N-i poolt eelvangistuses
viibitud aeg 31.03-01.04.2013.a. s.o. 2 (kaks) päeva. Lõplikuks karistuseks mõista 9 (üheksa) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
5. KarS § 69 lg 1 ja 3 järgi asendada R.N-ile mõistetud ja ärakandmata karistus,
9 (üheksa) kuu ja 28 (kahekümne kaheksa) päeva pikkune vangistus, üldkasuliku tööga. Ühele vangistuspäevale vastab 2 (kaks) tundi üldkasulikku tööd. R.N peab 18
(kaheksateistkümne) kuu pikkuse tähtaja jooksul tegema 596,00 (viissada
üheksakümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. Üldkasuliku töö tegemise tähtaeg hakkab kulgema alates kohtuotsuse jõustumisest.
6. KarS § 69 lg 4 järgi peab R.N üldkasuliku töö tegemisel järgima Tallinna
Vangla Kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid ja kohustusi:
a. elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; XXX;
b. ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
c. allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale
andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
d. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
e. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
f. saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
7. Võttes aluseks KarS § 75 lg 2 p 8 kohus määrab, et R.N on käitumiskontrolli
ajal kohustatud osalema sotsiaalabiprogrammis.
8. Määrata R.N katseajaks Tallinna Vangla Harju kriminaalhooldusosakonna
juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldaja järelevalve alla.
9. KarS § 78 p 1 alusel arvestada R.N-ile määratud 18 (kaheksateist) kuu
pikkuse katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 13.08.2013.a.
10. R.N-i suhtes kohaldatud tõkend – elukohast lahkumise keeld – tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
12.Välja mõista R.N-ilt riigi tuludesse sundraha 480,00 eurot. Sundraha tuleb tasuda 10 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest, igakuise maksena mitte vähem kui 48,00 eurot. 13.Välja mõista R.N-ilt riigi tuludesse menetluskulu 86,85 eurot, s.o. 86,40 eurot
kaitsjatasu ja 0,45 eurot koopiakulu. Menetluskulu tuleb tasuda igakuise maksena mitte vähem kui 8,60 eurot, viimase osamakse suurus on 9,00 eurot.
14.Sundraha ja menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr
10220034796011 AS SEB pangas või nr 221023778606 AS Swedbank pangas või nr
333416110002 Danske Bank AS Eesti filiaal. Maksekorraldusele märkida viitenumber –
2800049777 ja selgitus „menetluskulud“, „sundraha“ vastavalt sellele, mida tasutakse. Tasumist tõendav maksekorraldus esitada Harju Maakohtu kriminaalkantseleile. 15. Asitõendid:
- 1 CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Edasikaebamise kord: Kohtuotsuse peale saab kaevata menetlusnormide rikkumise korral.
Kirjalik apellatsiooniteade tuleb esitada hiljemalt 7 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.
Kirjalik apellatsioonkaebus tuleb esitada Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile 15
3 päeva jooksul otsusega tutvumisest. Otsus on kättesaadav alates 13.08.2013.a. Menetluskulude hüvitamise otsustuse peale saab kaevata.
Kirjalik määruskaebus tuleb esitada 10 päeva jooksul kohtuotsusega tutvumisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumaja kantseleile.
Esitatud süüdistus: Käesolevas kriminaalasjas on tõendatud, et R.N 02.01.2013 kella 16.00 paiku , viibides Tallinnas XXX korteris lõi oma elukaaslast LM’t rusikaga näo piirkonda. Saadud löögist LM kukkus pikali ja lõi ära õndraluu. Seejärel R.N lõi LM’t rusikaga pea piirkonda. Oma tegevusega põhjustas R.N LM’le füüsilist valu ja tervisekahjustusena paistetuse ülahuule piirkonnas. Seega R.N pani toime teise inimese kehalise väärkohtlemise, mis seisnes löömises, peksmises, valu tekitamises ja teise inimeses tervise kahjustamises, see on KarS § 121 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Samuti tema, 31.03.2013 kella 22.10 paiku viibides Tallinnas XXXkorteris üritas lüüa
ametikohustuste täitmisel olnud võimuesindajat, Põhja Prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna
patrullpolitseinik Stanislav Malõšev’it, seoses tema ametikohustuste täitmisega noa ja kahvliga keha piirkonda, kuid tegu jäi tema tahtest olenemata põhjustel lõpule viimata, kuna Stanislav Malõšev suutis ta enne löökide tegemist eemale tõugata ning pikali suruda. Seega R.N pani toime võimuesindaja suhtes vägivalla, s.o löömise, katse seoses
tema ametikohustuste täitmisega, see on KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.
Kokkuleppe sisu, menetlusosaliste seisukohad:
Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe alusel nõudis prokurör kohtus süüdistatava süüdi mõistmist ja karistamist alljärgnevalt:
KarS § 121 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust.
KarS § 274 lg 1 - § 25 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust.
KarS § 64 lg 1 alusel mõista R.N-ile liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 10 kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel arvestada eelvangistuses viibitud aeg 31.03.2013-01.04.2013, s.o. 2 päeva karistusaja hulka, mõistes R.N-ile lõplikuks karistuseks 9 kuud ja 28 päeva vangistust.
KarS § 69 lg 1 alusel asendada vangistus 9 kuud ja 28 päeva ehk 298 (kakssada üheksakümmend kaheksa) päeva vangistust üldkasuliku tööga. 1-le päevale vangistusele vastab 2 tundi üldkasulikku
tööd, seega on mõistetavaks karistuseks 596 (viissada üheksakümmend kuus) tundi üldkasulikku tööd. KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 1 aasta ja 6 kuud.
KarS § 69 lg 4 alusel on R.N kohustatud täitma üldkasuliku töö tegemise ajal KarS §
75 lg 1 nimetatud kontrollnõudeid Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all:
1) elama kohtu määratud alalises elukohas;
2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda
registreerimisele;
4
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma
kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi
piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja
väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.
KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustub R.N osalema kriminaalhooldaja poolt pakutavas sotsiaalabiprogrammis.
Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid esitatud
süüdistuse sisu, kuritegude kvalifikatsiooniga, tekitatud kahju liigi- ja määraga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri abi poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatav tunnistas end talle esitatud süüdistustes süüdi ning jäi kokkuleppe ja sellest tuleneva karistuse juurde, kinnitades et sõlmis kokkuleppe vabatahtlikult. Prokurör jäi kokkuleppe juurde.
Kohtu seisukoht: Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et R.N-i poolt kokkuleppe sõlmimine
oli tema vaba tahe. Kohus nõustub kuritegude kvalifikatsiooni, karistuse liigi ja määraga. Seega tuleb R.N-ile mõista kokkuleppekohane karistus.
Menetluskulud: KrMS § 179 lg 1 p 2 järgi on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo korral
1,5 palga alammäära; Vabariigi Valitsuse 10.01.2013.a. määrusega nr 6 kehtestati töötasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 1,90 eurot tunnis ja 320 eurot kuus. Seega on sundraha II astme kuriteo toimepanemise korral 480,00 eurot. R.N pani toime II astme kuriteo, seega tuleks temalt välja mõista sundraha 480,00 eurot.
KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt loetakse menetluskuluks määratud kaitsjale makstud tasu. R.N
oli kaitsja määratud riigi poolt; kaitsja on esitanud taotlusi 86,40 eurot riigi õigusabi tasu määramises ja riigieelarvest hüvitamises; kaitsja taotlused on rahuldatud, seega tuleks R.N-ilt välja mõista kaitsjatasu 86,40 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud s.o. 0,45 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 5 alusel. KrMS § 180 lg 1
järgi tasub menetluskulud süüdimõistetu; KrMS § 180 lg 3 järgi võib kohus määrata, et
menetluskulud tasutakse ositi. Süüdistatav avaldas, et tal on 9-kuune laps, ta töötab, kuid
mitteametlikult. Süüdistatav esitas taotluse menetluskulude ajatamises kuni 1 aastaks. Prokurör nõustus põhimõtteliselt süüdistatava taotlusega, kuid märkis, et isik on töövõimeline ja seega võiks
ta menetluskulud tasuda kiiremini, 9-10 kuu jooksul. Kohus leiab, et R.N võib
menetluskulud ja sundraha tasuda 10 kuu jooksul arvates otsuse jõustumisest: isikul on ülalpidamisel alaealine laps.
Asitõendid: 1 CD-plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel, jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtunik: