1-13-2178/43 · Viru Maakohus Narva kohtumaja

1

KOH TUO TSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2013 Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-13-2178 Kohtunik Anne PALMISTE Kohtuistungi sekretär Jane VÄLI Tõlk Olga NÕMMEMEES Prokurör

Pavel GORDIJEVS

KI Kaitsjad vandeadvokaat Tatjana MASSALINA vandeadvokaat Arvo SUUBAN vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV Asja läbivaatamise kuupäev 26.06.2013 Kriminaalasi

H.L-i 199 süüdistus Karistusseadustiku §

lg.2 p.9; §201 lg.2 p.1 ja §213 lg.1 järgi

H.O süüdistus Karistusseadustiku §199 lg.2 p.8, 9 ja §213 lg.1 järgi

Sergei ZAITSEVI süüdistus Karistusseadustiku §213 lg.1 järgi

I.N

süüdistus Karistusseadustiku §213 lg.1 järgi l

ühimenetluses Süüdistatavad

H.L

sünd. xxx, isikukood xxx, Eesti

Vabariigi kodanik, põhiharidus, emakeel vene keel,

elukoht xxx, töökoht puudub, varem kriminaalkorras karistatud

- Narva Linnakohtu 30.12.2002 otsusega KrK

2 §139 lg.2 p.1, 2, 3 ja §140 lg.2 p.2 järgi vangistusega 1 aasta 3 kuud

- Narva Linnakohtu 19.02.2004 otsusega KarS

§199 lg.2 p.4 järgi vangistusega 3 kuud

- Harju Maakohtu 10.05.2006 otsusega KarS §25

lg.2 -

§199 lg.2 p.4 järgi vangistusega 2 kuud

- Viru Maakohtu 22.09.2008 otsusega KarS

§320 järgi rahalise karistusega 100 päevamäära ulatuses

- Viru Maakohtu 23.09.2009 otsusega KarS

§200 lg.1; §201 lg.2 p.1 ja §275 järgi vangistusega 2 aastat 4 kuud 22 päeva

- Viru

Maakohtu 22.04.2010 määrusega

asendatud 22.09.2008 otsusega mõistetud

rahaline karistus 66 tunni üldkasuliku tööga tegemise tähtajaga 4 kuud

Kahtlustatavana kinni peetud 10.09.2012 12.09.2012, –

24.08.2012 (kell 16.03) 25.08.2012 (kell 15.40) –

Tõkend – – vahistamine alates 23.10.2012

H.O

sünd.

XXX, isikukood

XXX,

kodakondsuseta, keskeriharidus, emakeel vene keel, xxx kriminaalkorras karistatud

- Narva Linnakohtu 04.05.1998 otsusega KrK

§139 lg.2 p.1, 2 ja §203 lg.1 järgi vabadusekaotusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat

- Narva Linnakohtu 11.10.2000 otsusega KrK

§143 lg.2 p.2 järgi arestiga 1 kuu

- Narva Linnakohtu 30.12.2002 otsusega KrK

§139 lg.2 p.1, 2, 3 järgi vangistusega 10 kuud

- Narva Linnakohtu 02.04.2004 otsusega KarS

§199 lg.2 p.4, 7, 8 järgi vangistusega 11 kuud

- Viru Maakohtu 15.10.2010 otsusega KarS

§199 lg.2 p.7, 8, 9 järgi vangistusega 1 aasta tingimisi katseajaga 2 aastat

- Viru Maakohtu 28.11.2011 otsusega KarS §25 lg.1, 2 - §199 lg.2 p.7, 8, 9 ja §266 lg.2 p.1 järgi

üldkasuliku tööga 1434 tundi tegemise tähtajaga 2 aastat

- Viru Maakohtu 06.03.2013 otsusega KarS

§199 lg.2 p.8, 9 järgi üldkasuliku tööga 1242 tundi tegemise tähtajaga 1 aasta 2 kuud

Tõkend – – vahistamine alates 09.10.2012 kuni

08.04.2013

Sergei ZAITSEV

sünd. 26.09.1980, isikukood

38009263729,

3

kodakondsuseta, põhiharidus, emakeel vene keel, xxx karistatud

- Viru Maakohtu 20.03.2006 otsusega KarS

§199 lg.1 järgi vangistusega 2 kuud tingimisi katseajaga 3 aastat

- Viru Maakohtu 25.09.2006 otsusega KarS

§213 järgi vangistusega 6 kuud tingimisi katseajaga 2 aastat

Kahtlustatavana kinni peetud 01.10.2012 03.10.2012 – Tõkend – elukohast lahkumise keeld

I.N

sünd. XXX, isikukood

XXX, kodakondsuseta, algharidus, emakeel vene keel, elukoht xxx xxx, varem kriminaalkorras karistamata Kahtlustatavana kinni peetud 05.10.2012 Tõkend – elukohast lahkumise keeld

Juhindudes Kriminaalmenetluse seadustiku §233 lg.1, §238 lg.1 p.4 ja lg.2, §313, §315 lg.4, §318 lg.1 ja lg.3 p.2 ning §319, maakohus

O T S U S T A S :

Süüdi H.L Karistusseadustiku §199 lg.2 p.9 järgi ning mõista tunnistada

karistuseks 1

(üks) aasta 4 (neli) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada H.L Karistusseadustiku §201 lg.2 p.1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Süüdi tunnistada H.L Karistusseadustiku §213 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel mõista H.L ile liitkaristuseks mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe

ko H.L-ile l lmandiku võrra ja mõista õplikuks karistuseks 1 (üks) aasta

vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata H.L i karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 10.09.2012 12.09.2012 ja 24.08.2012 (kell 16.03) – –

25.08.2012 (kell 15.40), s.o. 4 (neli) päeva ja lõplikult kuulub H.L kandmisele 11 (üksteist) kuud 26 (kakskümmend kuus) päeva vangistust.

H.L-i karistuse algus on 23.10.2012.

4

H.L-i nd vahistamine suhtes kohaldatud tõke – – jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Süüdi tunnistada H.O Karistusseadustiku §199 lg.2 p.8, 9 järgi ning mõista karistuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Süüdi tunnistada H.O Karistusseadustiku §213 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §64 lg.1 alusel lugeda kergem karistus kaetuks raskeima karistusega ning mõista H.O-le liitkaristuseks 1 (üks) aasta vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista H.O-le lõplikuks karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata H.O karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 09.10.2012 08.04.2013, s.o. – 6 (kuus) kuud ja lõplikult kuulub H.O kandmisele 2 (kaks) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §65 lg.2 alusel liita mõistetud karistusele

2 (kaks) kuud vangistust

Viru Maakohtu 28.11.2011 ja 06.03.2013 otsust

ega mõistetud liitkaristus 1 (üks)

aasta 8 (kaheksa) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva a üldkasulik vangistust (tegemat

töö 1242 tundi) ja liitkaristuseks mõista H.O-le 1 (üks) aasta 10

(kümme) kuud 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust.

H.O karistuse algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Süüdi aristusseadustiku §213 lg.1 järgi ning mõista tunnistada Sergei ZAITSEV K karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista Sergei ZAITSEVILE lõplikuks karistuseks 4 (neli) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata Sergei ZAITSEVI karistuse hulka tema

eelvangistuses viibitud aeg 01.10.2012 03.10.2012, s.o – . 3 (kolm) päeva ja lõplikult

kuulub Sergei ZAITSEVIL kandmisele 3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

Karistusseadustiku §74 lg.1 alusel määrata et mõistetud karistus

3 (kolm) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust jäetakse Sergei ZAITSEVI suhtes tingimisi

täielikult kohaldamata, kui süüdimõistetu ei pane katseajal toime uut kuritegu ja

täidab katseajaks kooskõlas Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 sätestatud

kontrollnõudeid.

5

Karistusseadustiku §74 lg.3 alusel määrata katseajaks 2 (kaks) aastat.

Karistusseadustiku §75 lg.1 p.1 – 5 alusel on Sergei ZAITSEV katseajal kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid:

- elama alalises elukohas Kreenholmi xxx

- ilmuma

kriminaalhooldaja määratud ajavahemike

järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele

- alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama

talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast

lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks

- saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- -

, töö või

õppimiskoha vahetamiseks.

Määrata Sergei ZAITSEV katseajaks Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

Sergei ZAITSEVI suhtes kohaldatud tõkend – – jätta elukohast lahkumise keeld muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Süüdi tunnistada I.N Karistusseadustiku §213 lg.1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust.

Kriminaalmenetluse seadustiku §238 lg.2 alusel vähendada mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja mõista I.N-ile lõplikuks karistuseks 2 (kaks) kuud vangistust.

Karistusseadustiku §68 lg.1 alusel arvata I.N karistuse hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 05.10.2012, s.o. 1 (üks) päev ja lõplikult kuulub I.N

kandmisele 1 (üks) kuu 29 (kakskümmend üheksa) päeva vangistust.

Karistusseadustiku §73 lg.1 alusel määrata, et mõistetud vangistust 1 (üks) kuu 29

(kakskümmend üheksa) päeva ei pöörata I.N suhtes täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane kohtu määratud katseajal toime uut tahtlikku kuritegu.

Karistusseadustiku §73 lg.3 alusel määrata katseajaks 3 (kolm) aastat.

Karistusseadustiku §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates käesoleva kohtuotsuse kuulutamisest.

I.N suhtes kohaldatud tõkend – – jätta elukohast lahkumise keeld muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

6

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista H.L ilt tsiviilhagide katteks

- xxx, a/ a nr.221010865014 Swedbank AS

) kasuks 9 (üheksa) eurot 60 senti

- xxx xxx nr.221013272769 Swedbank AS

) kasuks 196 (ükssada üheksakümmend kuus) eurot 15 senti

- xxx nr.10002006966000 AS SEB Pank) kasuks 300 (kolmsada) eurot

- xxx xxx

) kasuks 1095 (üks tuhat üheksakümmend viis) eurot

- Vxxx Jxxx (isikukood xxx 245 (kaks

I sada nelikümmend viis) eurot

- Jxxx Mxxx (isikukood xxx, a/a nr.1106508272 Swedbank AS) kasuks 2435

(kaks tuhat nelisada kolmkümmend viis) eurot 16 senti.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista H.L ilt ja

H.O-lt solidaarselt Jxxx Mxxx (isikukood xxx, elukoht xxx Swedbank

AS) kasuks

1700 (üks tuhat seitsesada) eurot.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista H.L ilt ,

H.O-lt ja Sergei ZAITSEVILT solidaarselt tsiviilhagi katteks Jxxx

Mxxx (isikukood xxx

a viiskümmend) eurot.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista H.L ilt , H.O-lt ja I.N-ilt solidaarselt tsiviilhagi katteks Jxxx

MxxxI (isikukood xxx, a/a nr.1106508272 Swedbank AS) kasuks 205 (kakssada viis)

eurot 85 senti.

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista H.O-lt

tsiviilhagi katteks Kxxx KxxxI (isikukood xxx linn xxx a/a nr.10220029311016 AS

SEB Pank) kasuks 2134 . (kaks tuhat ükssada kolmkümmend neli) eurot

Võlaõigusseaduse §1043 ja §1045 lg.1 p.5 alusel välja mõista H.O-lt ja

I.N-ilt solidaarselt tsiviilhagi katteks Jxxx Mxxx (isikukood xxx

, a/a nr.1106508272 Swedbank AS) kasuks 171 (ükssada seitsekümmend üks) eurot 97 senti.

Kriminaalmenetluse seadustiku §310 lg.1, 3 alusel jätta GxxxAxxxI (I.N) ja H.L

H.O (xxx

) tsiviilhagid läbi vaatamata.

Asitõendid – – jätta CD plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures

Kriminaalmenetluse seadustiku §126 lg.3 p.1 alusel kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

Asitõend – – tahvelarvuti, mis asub Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna laos

Kriminaalmenetluse seadustiku

§126 lg.3 p.4 alusel kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

7

Rahuldada vandeadvokaat Tatjana MASSALINA taotlus, ata tema poolt H.L-ile määr

abi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest osutatud õigus ja

mõista välja r 129 (ükssada kakskümmend üheksa) eurot 60 senti (s.h. iigituludest ettevalmistus 54 €, kohtuistungil osalemine 54 €, käibemaks 21,60 €).

Rahuldada vandeadvokaat Tatjana MASSALINA taotlus, määrata tema poolt H.O-le osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest

ja mõista välja riigituludest 108 (ükssada kaheksa) eurot (ettevalmistamine 36 €, osalemine kohtuistungil 54 €, käibemaks 18 €).

Rahuldada vandeadvokaat Arvo SUUBANI taotlus, määrata tema poolt Sergei ZAITSEVILE osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 12 senti (s.h.

ettevalmistamine 72 €, osalemine kohtuistungil 72 €, kohtuotsuse kuulutamine 18 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, käibemaks 36,40 €, sõidukulu 30,60 €, käibemaks 6,12 €).

Rahuldada vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOVI taotlus, määrata tema poolt I.N-ile osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest ja mõista välja riigituludest 255 (kakssada viiskümmend viis) eurot 12 senti (s.h. ettevalmistus 72 €, osalemine kohtuistungil 90 €, tasu sõidule kulutatud aja eest 20 €, käibemaks 36,40 €, sõidukulu 30,60 €, käibemaks 6,12 €).

Välja mõista Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel H.L-ilt

sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o.

summas 480 (nelisada

kaheksakümmend , Kriminaalmenetluse seadustiku §175 ) eurot

lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtueelses

menetluses makstud tasu eest 172 (ükssada seitsekümmend kaks) eurot 80 senti, kaitsjale (vandeadvokaat Milvi SÖÖRD) kohtueelses menetluses makstud tasu eest

38 (kolmkümmend kaheksa) eurot 40 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana

MASSALINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 129 (ükssada kakskümmend

üheksa) e ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel

urot 60 senti kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse.

Välja mõista H.O-lt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel

sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175

lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtueelses

menetluses makstud ja kaitsjale tasu eest 57 (viiskümmend seitse) eurot 60 senti

(vandeadvokaat Tatjana MASSALINA) kohtulikus menetluses osalemise eest 108

(ükssada kaheksa) eurot ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse.

Välja mõista Sergei ZAITSEVILT Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel

sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses, s.o. summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku §175

lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 179 (ükssada seitsekümmend üheksa) eurot 83 senti ja kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses osalemise eest 194 (ükssada

8 üheksakümmend neli) eurot 40 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1

p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse.

Välja mõista I.N-ilt Kriminaalmenetluse seadustiku §179 lg.1 p.2 alusel sundraha seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega 1,5 kuupalga ulatuses,

s.o. summas 480 (nelisada kaheksakümmend) eurot, Kriminaalmenetluse seadustiku

§175 lg.1 p.4 alusel kaitsjale (vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV) kohtueelses menetluses makstud tasu eest 272 (kakssada seitsekümmend kaks) eurot 76 senti ja

kaitsjale enetluses osalemise eest (vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV) kohtulikus m

194 (ükssada üheksakümmend neli) eurot 40 senti ning Kriminaalmenetluse seadustiku §175 lg.1 p.5 alusel kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise eest 45 senti riigituludesse.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Arvo SUUBAN) kohtulikus menetluses makstud tasu 60 (kuuskümmend) eurot 72 senti Eesti Vabariigi kanda.

Jätta kaitsjale (vandeadvokaat Oleg GORŠKALJOV) kohtulikus menetluses makstud tasu 60 (kuuskümmend) eurot 72 senti Eesti Vabariigi kanda.

Kriminaalmenetluse seadustiku §423 ja §424 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud H.L kokku 821 (kaheksasada kakskümmend üks) eurot 25 senti, H.O kokku 646 (kuussada nelikümmend kuus) eurot 05 senti, Sergei ZAITSEVIL kokku 854 (kaheksasada viiskümmend neli) eurot 68 senti ja I.N kokku 947 (üheksasada nelikümmend seitse) eurot 61 senti tuleb ära tasuda ositi 1 (ühe) aasta jooksul.

Sundraha ja menetluskulud tuleb H.L , H.O , Sergei ZAITSEVIL ja I.N tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele

nr. 10220034796011 AS SEB Pank 23778606 Swedbank

AS või nr.2210 , märkides maksekorraldusele viitenumbri 2800049900 ning selgitusse nime, kriminaalasja numbri ja makse liigi.

Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata apellatsiooni korras Tartu Ringkonnakohtule Viru Maakohtu kaudu. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb

otsuse teinud kohtule teatada kirjalikult 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest.

Apellatsioon esitatakse maakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik maakohtus tutvuda kohtuotsusega.

Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsusega Viru Maakohtu kantseleis võimalik tutvuda alates 13.08.2013.

9 Süüdistused

H.L-i , viibides xxx xxx, pani toime tahtliku teo, mis süüdistatakse selles, et tema

oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil,

võttis müügisaalist kuuluvad 3 suitsupakki Marlboro Gold (kokku 9,60 €) ja möödus xxx

kassadest kauba eest tasumata, milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna ta peeti turvateenistuse poolt kinni.

Samuti H.L-i selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud süüdistatakse

varguse, as xxx ta kuuluvas kaupluses, pani toime tahtliku teo, mis oli suunatud võõra vallasasja äravõtmisele selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, võttis müügisaalist xxx

kuuluvad 3 suitsupakki Marlboro (kokku 9,60

€) ja möödus kassadest kauba eest tasumata. Saades aru, et turvatöötaja avastas varguse, üritas varastatud kaubaga põgeneda,

milline tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest mitteoleneval põhjusel, kuna ta peeti turvateenistuse poolt kinni.

Samuti distatakse H.L-i selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud süü

süstemaatiliselt varguseid OÜ müügisa ja tegutsedes võõra vara

, taas xxx alis (xxx)

hõivamise eesmärgil, võttis parfümeeriatoodete riiulilt maniküürikäärid (3,83 €), kreemi

Nivea (1,79 €), deodorandi Nivea Blackwhite (1,69 €), dušigeeli Palmolive (1,99 €),

kokku kaupa summas 9,30 € ope taskusse ja läks läbi kassa , millised pani oma j tasumist

teostamata, kuid see mitteoleneval tegevus jäi aga lõpule viimata tema tahtest põhjusel, kuna ta peeti turvateenistuse poolt kinni.

Samuti H.L-i selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud süüdistatakse

süstemaatiliselt varguseid ist sularaha summas 196,15 € , taas xxx xxx puhveti kassasahtl , millega tekitas xxx

Samuti H.L-i selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud süüdistatakse

süstemaatiliselt varguseid, taas võõra vallasasja omastamise eesmärgil varastas xxx

kuuluva õlakoti, milles olid: sülearvuti (1000 €)

MacBook Pro 15 koos laadijaga ,

mobiiltelefoni Sony Ericsson laadija

(20 €), üks arvuti üleminek (40 €), USB mälupulk

(15 €) väärtuseta

, taskunuga Victorinox ( ), komplekt väikeseid viile (35 €), kaks

märkmikku (väärtuseta), rahakott (väärtuseta

) koos juhiloaga, mootorratta Yamaha SR500

(registrimärk 10HO) registreerimistunnistus, erinevad kliendikaardid, SEB krediitkaart,

Swedbank krediitkaart MTÜ Fotokunstnike ühenduse nimele ja Eesti Kunstiakadeemiale

kuuluv kaamera Sony DSC- , millega tekitas Rxxx xxx varalise kahju kokku HX5 (350 €)

1095 € varalise kahju 300 € ja xxx .

Sellega pani H.L toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg.2 p. järgi ettenähtud kuriteo. 9

Samuti H.L-i selles, et tema, olles isik, kes on varem toime pannud süüdistatakse

varguse, taas xxx sung S5260 Star , saades kätte talle ajutiselt usaldatud mobiiltelefoni Sam II (100 €), pööras antud mobiiltelefoni enda kasuks, tekitades sellega kannatanule Vaxxx

Jxxxe va . ralist kahju summas 100 €

Sellega pani H.L toime valduses oleva võõra vallasasja ebaseaduslikult enda

kasuks pööramise, isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, s.o. KarS §2

01 lg.2

p.1 järgi ettenähtud kuriteo.

10

Samuti akse H.L-i selles, et tema xxx xxx linnas xxx süüdistat pärast seda, kui ta

asuvas kaupluses xxx sai alkoholijoobes olevalt H.O Mxxx teada tema kasutuses oleva

tema ema I.N Mxxxa pangakaardi nr.xxx5 parooli ja võttis selle ära, siis tegutsedes

ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.O-ga varalise kasu saamise eesmärgil,

kasutades I.N Maxxxa pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, mille H.L

oli varem omastanud, võtsid 21.09.2012 kell 15.06 ebaseadusliku andmete sisestamise

teel välja sularaha 500 € I.N xxx arveldusarvelt SEB pangas nr.10010332538013 Ma Danske Bank A/S Eesti filiaali pangaautomaadi FRX00188 kaudu, mis asub xxx

Samuti H.L-i selles süüdistatakse , et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

grupis H.O , Oxxx Kxxx ja Sergei Zaitseviga varalise kasu saamise eesmärgil,

kasutades Apxxxa Mxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, kandis

ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxxxa SEB panga arveldusarvelt

nr.10010332538013 SEB panga makseautomaadi EYPC0724 kaudu, mis asub xxx xxx

rahaliste vahendite edasise väljavõtmise eesmärgil SEB pangas alaealise Arxxx xxx Ko nimele avatud arveldusarvele nr.10010739076013: 21.09.2012 kell 18.08 200 € 21.09.2012 kell 18.14 500 € 21.09.2012 kell 18.18 200 € 21.09.2012 kell 18.22 50 €,

kokku 950 € Ap e (sünd. 1929) xxxMxxx kuuluvat raha.

Samuti H.L-i selles süüdistatakse , et tema tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

grupis Oxxx xxx varalise kasu saamiseks ebaseadusliku andmete sisestamise teel, pärast

seda, kui O xx

tingimused I.N Mxxa SEB panga pangakontolt xxKo

š lõi nr.10010332538013 varastatava raha ülekande võimaluseks, nimelt andis H.L ile

enda alaealise poja I.N Kxxi nimele SEB pangas avatud arvelduskonto nr.10010739076013 pangakaardi ja selle parooli, siis kandis H.L xxx

22.09.2012 kell 00.58 SEB panga pangaautomaadi EYPC0727 kaudu alaealise I.N Kxxx nimele SEB pangas avatud arvelduskontole nr.10010739076013 raha 500 €

kell 01.00 SEB panga pangaautomaadi EYPC0727 kaudu alaealise Arxxx Kxxxi

nimele SEB pangas avatud arvelduskontole nr.10010739076013

raha 500 €

22.09.2012 kell 00.58 SEB panga pangaautomaadi EYPC0727 kaudu alaealise

I.N Kxx nimele SEB pangas avatud arvelduskontole nr.10010739076013 raha 500 €

xxx SEB panga pangaautomaadi EYPC0727 kaudu alaealise I.Nr Kxxnimele

SEB pangas avatud arvelduskontole nr.10010739076013 raha

500 €,

kokku 2 , mille H.L

000 € omastas, võttes pangaautomaadi kaudu välja.

Samuti H.L-i selles, et tema, süüdistatakse tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.O-ga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades I.N Mxx pangakaarti

nr.4910793135841915 ja parooli, võttis ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja

sularaha I.N xxxSEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga Ma

automaadi EYP00054 kaudu, mis asub xxx

, järgmiselt:

22.09.2012 kell 00.31 raha 500 €

22.09.2012 kell 00.32

raha 100 €

23.09.2012 kell 00.09

raha 500 €

23.09.2012 kell 00.10

raha 100 €,

kokku 12 I.N Mxxxe kuuluvat raha. 00 € (sünd. 1929)

11

Samuti H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise süüdistatakse e xxx Mxxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, mille ta oli esmärgil, kasutades A

varem omastanud, maksis 23.09.2012 kell 00.33 xxx asuvas Statoili bensiinijaamas

ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxx SEB panga arveldusarvelt

nr.10010332538013, tasudes ostetud kauba eest, summas 10,20 , tekitades Apxxx Mxxx € ( 29) materiaalset kahju nimetatud summas. sünd. 19

Samuti H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise süüdistatakse

eesmärgil, kasutades I.N xxxpangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle Ma juurde, mille ta oli varem omastanud, maksis xxx xxx ebaseadusliku andmete sisestamise

teel A a xxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 kauba eest kogusummas xx Ma

63,89 € (sünd. 1929) , tekitades A Mxxx xx materiaalset kahju nimetatud summas.

Samuti kse H.L-i selles, et tema, süüdistata tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

grupis H.O ja I.N-iga , varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades

I.N xxangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, mille H.L oli a

varem omastanud, maksid xxx asuvas kaupluses xxx ebaseadusliku andmete sisestamise

teel I.N xxx panga arveldusarvelt nr.10010332538013 tahvelarvuti Myphone Mytab

10``, 2 anuma vahendi Vanish“, kõrvaklappide Philips, 3 OnOffi kilekoti eest kokku

205,85 , t materiaalset kahju nimetatud

€ ekitades Appolinaria Maslovale (sünd. 1929) summas.

Samuti H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise süüdistatakse

eesmärgil, kasutades Appolinaria Maslova pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli

selle juurde, mille ta oli varem omastanud, maksis xxx xxx xxx ebaseadusliku andmete

a sisestamise teel I.N Mxxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 ostetud kauba

eest kokk , tekitades I.N Mxxx materiaalset kahju u summas 26,33 € (sünd. 1929) nimetatud summas.

Samuti H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise süüdistatakse eesmärgil, kasutades I.N Mxxpangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde,

mille ta oli varem omastanud, maksis xxx xxx ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 ostetud kauba eest kokku 4,74

€ sünd. 1929) , tekitades I.N xxx materiaalset kahju nimetatud summas.

Samuti H.L-i selles, et tema, tegutsedes varalise kasu saamise süüdistatakse

eesmärgil, kasutades I.N xxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle Ma juurde, mille ta oli varem omastanud, võttis ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja

sularaha I.N xxxEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga

pangaautomaadi EYP00064 kaudu, mis asub xxx :

24.09.2012 kell 00.14 raha

110 €

24.09.2012 kell 00.15 rah

a 220 €,

kokku 330 € A (sünd. 1929) xxxMxxx kuuluvat raha.

Samuti H.L-i selles, et tema, 17.08.2012 ajavahemikul 07.54 - süüdistatakse

07.56, xxx xxxi pangakaarti

tegutsedes varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades V Je

nr.221024268513 ja parooli selle juurde, mille ta oli varem omastanud, võttis

ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja sularaha 145 €

Vxxx xxi Swedbanki Je arveldusarvelt nr.221024268513 pangaautomaadi HAN0000437 kaudu, mis asub xxx

Sellega pani H.L toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise

12

ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, s.o. KarS §213 lg. järgi ettenähtud kuriteo. 1

H.O süüdistatakse selles, et t seina lõhkumise teel a tungis ajavahemikul xxx

xxx, kust varastas alumiinium 15 valuvelgede komplekti (160 , elektritrimmeri MTD

€)

(100 €) redeli (90 €) Metabo (50 €), tsirkulaarkäsisae , alumiinium , nurklihvimissae (70

€) (35 €) ekitati varalist kahju 505 € , pikendusjuhtme , millega kannatanu JexxxGxx t .

Samuti H.O selles, et ta tungis xxx aknaklaasi

süüdistatakse lõhkumise teel

xxx, kust varastas mobiiltelefon Sony Ericsso ile n W800i (370 €), millega tekitas TÜ Inker

va . ralist kahju summas 266,05 €

Samuti H.O selles, et ta tungis ajavahemikul xxx - xxx

süüdistatakse

aknaraami ribikardina lõhkumise teel xxx majja, kust varastas televiisori Sony 3D (12

500 €), kompressori

Pentair Water (400 €), DVD mängija LG (250 €), elektrilise

teekannu Electrolux (52 €) (48 €) , halogeenlampide komplekti , mikrolaineahju Electrolux

(120 €), tekitades kannatanu Konstantin Kuznetsovile, arvestades aknaraami ribakardina

taastamise maksumust . Samuti varastas H.O majast varalist kahju 2134 €

perforaatori

Bosch (250 €), ketaslõikuri Bosch (250 €), kruvikeeraja Metabo (210 €),

tekitades kannatanule Gxxx Axx . varalist kahju summas 550 €

Sellega pani H.O toime võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku

omastamise eesmärgil, sissetungimisega, süstemaatiliselt, s.o. KarS §199 lg. järgi 2 p.8, 9

ettenähtud kuriteo.

Samuti H.O selles, et tema,

it

süüdistatakse tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis H.L iga varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades AxxxMxxa pangakaarti

nr.4910793135841915 ja parooli, mille H.L oli varem omast

anud, võttis

21.09.2012 kell 15.06 ebaseadusliku andmete si xxx sestamise teel välja sularaha 500 € A

xxxrveldusarvelt SEB pangas nr.10010332538013 Danske Bank AS Eesti filiaali pangaautomaadi FRX00188 kaudu, mis asub hoones xxx

Samuti süüdistatakse tegutsedes ühiselt ja kooskõ H.O selles, et tema, it lastatult

grupis H.L-i, Oxxx Kxxja Sergei Zaitseviga varalise kasu saamise eesmärgil,

kasutades A a Mxxxpangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, kandis ebaseadusliku xx andmete sisestamise teel I.N Mxxx SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB

panga makseautomaadi EYPC0724 kaudu, mis asub xxx, rahaliste vahendite edasise

väljavõtmise eesmärgil SEB pangas alaealise Artur Kondratovitši nimele avatud arveldusarvele nr.10010739076013: 21.09.2012 kell 18.08 200 € 21.09.2012 kell 18.14 500 € 21.09.2012 kell 18.18 200 € 21.09.2012 kell 18.22 50 €,

kokku 950 € A (sünd. 1929) xxx xx Ma kuuluvat raha.

Samuti H.O selles, et tema,

it süüdistatakse tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

grupis H.L-iga

xx pangakaarti varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades Axx Ma

nr.4910793135841915 ja parooli, võttis ebaseadusliku andmete sisestamise teel välja

sularaha A MxxxSEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB panga xxa

automaadi EYP00054 kaudu, mis asub xxx

järgmiselt: 22.09.2012 kell 00.31 raha 500 €

13 22.09.2012 kell 00.32 raha 100 € 23.09.2012 kell 00.09 raha 500 € 23.09.2012 kell 00.10 raha 100 €, kokku 1200 € xxx

Samuti H.O selles, et tema,

it süüdistatakse tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult

grupis H.L-i ja I.N-iga , varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades

I.N xxx, maksis 23.09.2012 kell 15.00 xxx Maslova SEB panga arveldusarvelt a

nr.10010332538013 tahvelarvuti Myphone Mytab 10``, 2 anuma vahendi Vanish,

kõrvaklappide ilips, 3 OnOffi kilekoti eest kokku 205,85 € Ph , tekitades xxx

Samuti H.O selles, et tema,

it süüdistatakse tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis I.N-iga, varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades varastatud I.N

Mxxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, maksis xxx 18.38 xxx

ebaseadusliku andmete sisestamise teel Appolinaria Maslova SEB panga arveldusarvelt

nr.10010332538013 ostetud kau , tekitades I.N Mxxle

ba eest kokku summas 171,97 € (sünd. 1929) materiaalset kahju nimetatud summas.

Sellega pani H.O pani toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku

sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel, s.o. KarS §213 lg. järgi ettenähtud 1

kuriteo.

Sergei Zaitsev lles, et tema,

it süüdistatakse se tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis

H.O , H.L-i ja Oxxx Kxxxx varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades

I.N Maxxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli, kandis ebaseadusliku andmete sisestamise teel I.N Mxxxa SEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 SEB

panga makseautomaadi EYPC0724 kaudu, mis asub xxx, rahaliste vahendite edasise

väljavõtmise eesmärgil SEB pangas alaealise Axxr Kxxx nimele avatud arveldusarvele nr.10010739076013:

21.09.2012 kell 18.08

200 € 21.09.2012 kell 18.14 500 € 21.09.2012 kell 18.18 200 € 21.09.2012 kell 18.22 50 €,

kokku 950 € A (sünd. 1929) xxx Mxxx kuuluvat raha.

Sellega pani Sergei Zaitsev toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku

sisestamise ja andme 1

töötlusprotsessi sekkumise teel, s.o. KarS §213 lg. järgi ettenähtud

kuriteo.

I.N süüdistatakse selles tegutsedes ühiselt ja kooskõlastatult grupis t , et tema,

H.O ja H.L-iga pxxx , varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades A a

Mxxxpangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, mille H.L oli

varem omastanud, maksis 23.09.2012 kell 15.00 xxx xxx ebaseadusliku andmete

sisestamise teel Apxxx xxxEB panga arveldusarvelt nr.10010332538013 tahvelarvuti Myphone Mytab 10``, 2 anuma vahendi Vanish, kõrvaklappide Philips, 3 OnOffi kilekoti

eest kokku 205,85 €, tekitades I.N Mxxx materiaalset kahju nimetatud (sünd. 1929) summas.

Samuti

t selles, et tema, süüdistatakse I.N tegutsedes ühiselt ja

kooskõlastatult grupis H.O-ga , varalise kasu saamise eesmärgil, kasutades

14

varastatud I.N Maxx pangakaarti nr.4910793135841915 ja parooli selle juurde, maksis 23.09.2012 kell 18.xxx ebaseadusliku andmete sisestamise teel Appolinaria Maslova SEB

panga arveldusarvelt nr.10010332538013 o , tekitades

stetud kauba eest kokku 171,97 €

I.N Maxxx materiaalset kahju nimetatud summas. (sünd. 1929)

Sellega pani I.N toime varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku

sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumis S §213 lg. järgi ettenähtud e teel, s.o. Kar 1

kuriteo.

Kohtulik uurimine maakohtus

Süüdistatav H.L tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi kõikides

kuritegudes ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei vaidlustanud ühtegi asjaolu ja ühtegi tsiviilhagi summat.

Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidis maakohtu istungil, et süüdistused on põhjendatud.

Süüdistatav H.O tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi kõikides

kuritegudes ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei vaidlustanud ühtegi asjaolu ja ühtegi tsiviilhagi summat.

Kaitsja vandeadvokaat Tatjana Massalina leidis maakohtu istungil, et süüdistused on põhjendatud.

Süüdistatav Sergei Zaitsev tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi ning

ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde.

Süüdistatav ei vaidlustanud ühtegi asjaolu ja tsiviilhagi summat.

Kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban leidis maakohtu istungil, et süüdistus ei ole

põhjendatud ning süüdistatav ei saa vastutada solidaarselt kogu tsiviilkahju eest. Süüdistatava vastutuse osa saab olla vaid 950 €.

Süüdistatav I.N tunnistas ennast maakohtu istungil täielikult süüdi ning ütlusi anda ei soovinud. Süüdistatav jäi kohtueelses menetluses antud ütluste juurde. Süüdistatav ei vaidlustanud ühtegi asjaolu ja tsiviilhagi summasid.

Kaitsja vandeadvokaat Oleg Gorškaljov leidis maakohtu istungil, et kvalifikatsioon on

õige, kuid süüdistatav ei vastuta solidaarselt kogu tekitatud tsiviilkahju eest, vaid ainult kahes episoodis tekitatud kahju eest.

Süüdistatavate H.L i, H.O, Sergei Zaitsevi ja I.N süü

neile esitatud süüdistustes on lisaks süüdistatavate enda poolt süü täielikult

tunnistamisele tõendatud veel alljärgnevate kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõenditega.

15 Episood xxx

xxx avastati isiku xxx 3 pakki sigarette Marlboro,

kuuluvat kaupa 9,60 € väärtuses – mis tagastati kauplusele.

xxx xxx kaubamajas

23.08.2012 õigusvastase teo toimepanemise aktist nähtub, et peeti kinni noormees, kes võttis toiduosakonna kassast 3 pakki sigarette Marlboro

(9,60 €), pani endale taskusse ja ei maksnud nende eest kassas. Õigusrikkuja oli H.L, kes anti üle politseile.

Tunnistaja Oxxx xxx xxx Ku ülekuulamise protokollist nähtub, et tema oli

turvatöötajana ja märkas kaamerate vahendusel toidusaalis noormeest, kes läks xxx

toidukassa juurde, võttis letist 3 pakki sigarette ja pani need enda korvi. Peale seda läks ta tagasi toidusaali ja pani sigaretipakid endale jope taskusse. Seejärel läbis ta

kassaväravad kauba eest maksmata ja liikus peaukse poole, kus ta kinni peeti. Turvaruumis avastati noormehe jope taskust 3 pakki sigarette, mis olid rikkumata ja tagastati kauplusele.

Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta pani 3 paki sigarettide varguse toime ja kahetseb tehtut.

Episood xxx

xxx xxx kuuluva kaupluse Pelgulinna Selver kassast tasumata 3 avaldusest nähtub, et paki sigarettide eest (9,60 €).

Tunnistaja Mxxx Vxx xxx oli turva ülekuulamise protokollist nähtub, et töötajana tööl

xx. Tunnistaja nägi, kuidas noormees võttis kõigepealt 1 paki sigarette ja seejärel 2 pakki sigarette ning pani need vasaku käega vasakpoolsesse jope taskusse. Seejärel

lahkus noormees müügisaalist ja läks peaukse suunas. Tunnistaja järgnes noormehele

ja nägi teda jooksmas Puhangu tänava garaažide juures. Appi jõudnud ekipaaž xxx läks noormeest otsima ja tõi ta tagasi turvaruumi, turvakontrolli käigus sigarettipakke ei avastatud. Noormees nimetas end H.L iks ja ta oli üle antud politseile.

xxx on esitanud tsi

viilhagi summale 9,60 €. Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et 24.08.2012 päeval läks

xx xxx eesmärgiga varastada sigarette, et need maha müüa ja saadud raha eest sõita

Kahtlustatav väljus kauplusest kauba

eest maksmata, hakkas jooksma xxx ja viskas sigaretipakid tee peal maha. Turvatöötajad pidasid ta kinni, toimetasid tagasi kaupluse turvaruumi ja kohale kutsuti politsei. Kahtlustatav kahetses juhtunut.

Episood 10.09.2012 xxx

Tunnistaja I.N xxx Ja i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta oli 10.09.2012

turvatöötajana tööl . Kell 21.51 pööras tunnistaja monitoril tähelepanu xxx XX noormehele, kes seisis parfümeeria osakonnas, võttis riiulitelt kaupa, vaatas ja pani tagasi. Seejärel võttis ta väikesed pakendis käärid, pudeli deodoranti For men Nivea, kreemi Nivea ja pudeli dušigeeli Palmolive. Kreemi pani noormees oma taskusse, dušigeeli kaasasolnud tütarlapse ostukärusse. Kassa juures võttis noormees deodorandi

ja pani kilekotti, samuti pakendist väljavõetud käärid. Tütarlaps maksis oma kauba

eest, kuid mitte dušigeeli eest. Tunnistaja väljus turvaruumist ja palus noormehel tulla turvaruumi. Turvaruumis tunnistas noormees üles kreemi varguse, teiste esemete vargust tunnistas alles peale videosalvestise läbivaatamist. Kuni politsei saabumiseni

käitus noormees jäme alt ja ähvardas. d

xxx xxx peeti kinni H.L , kes .2012 avaldusest nähtub, ei tasunud järgneva

kauba eest: käärid (3,83 €), kreem Nivea (1,79 €), Nivea Blackwhite (1,69 €) ja dušigeel Palmolive (1,99 €). Kaup on kauplusele tagastatud.

16

Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas eelnimetatud kuriteo toimepanemist kauplusest xxx ja kahetses juhtunut.

Episood 19.10.xxx

Tunnistaja Ü ülekuulamise protokollist nähtub, et ta töötab OÜ söökla xxx Jxxx

xxx

juhatajana xxx, mille esimesel korrusel asub puhvet. Puhveti raha asub lukustatud rahasahtlis. xxx läks puhvetipidaja sööklasse sööma, rahasahtli võti oli tema käes. 10 – 15 minuti pärast tagasi tulles avastas ta varguse rahasahtlist. Rahasahtel oli avatud

kõrvalsahtli ees olnud võtmega. Rahasahtlist oli varastatud xxx kuuluvat sularaha

196,15 €. Antud varguse fakt on jäädvustatud Reaalkooli kaameratele.

xx

on esitanud tsiviilhagi summale 196,15 €. Asitõendi 13.11.2012 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi CD- plaati xxx turvasalvestusest tehtud 9 fotoga.

Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta liikus 19.10.2012

koos Exxxrd BuxxxEstonia puiesteel ja nad otsustasid minna kooli puhvetisse saiakesi ostma. Puhveti juures ja leti taga ei olnud kedagi. Kahtlustatav läks leti taha ja avas leti all oleva sahtli, võti oli luku ees. Kahtlustatav võttis kassasahtlist seal

oleva paberraha ja münte ning läks väljapääsu poole. Sularaha jättis kahtlustatav endale ja kahetseb kuriteo toimepanemist.

Episood 09.10.2012 xxx

Kannatanu R xxxx xxx xx ülekuulamise protokollist nähtub, et 09.10.2012 varastati

rohelisest saalist tema õlakott, milles olid isiklik sülearvuti MacBook Pro koos laadijaga (1000 €), telefoni Sony Ericsson Xperia X8 laadija (20 €), arvuti display üleminek (40 €), Eesti Kunstiakadeemiale kuuluv kompaktkaamera Sony HX9V (350 €), USB mälupulk (15 €), nihik (15 €), isiklik nuga Victorinox (varalise väärtuseta), komplekt väikeseid viile (35 €), kaks punast värvi märkmikku (varalise väärtuseta), rahakott (varalise väärtuseta), milles olid juhiluba, mootorratta Yamaha SR500

registreerimistunnistus, kliendikaardid, AS SEB Pank krediitkaart, Swedbank AS

krediitkaart MTÜ Fotokunstnike Ühendus nimele. Töötamise ajal ei märganud

kannatanu kedagi ruumi sisenemas, ära käis vaid loetud sekundid kõrvalruumis.

Kannatanu edastas politseile xxx turvakaamerate videod ajavahemikust, mil kott

varastati.

xxxx

on esitanud tsiviilhagi summale 1095 €.

xxx

on esitanud tsiviilhagi summale 300 €.

Asitõendi vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi CD-plaati Telliskivi 60a Tallinn Telliskivi Loomelinnaku turvasalvestuste failidega.

Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistab toimepandud kuritegu ja kahetseb.

Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ja kinnitavad H.L i süüd.

Maakohus leiab, et eelpoolnimetatud episoodides on KarS §199 lg.2 p.9 sätestatud süüteokoosseis täidetud ja H.L on süüdi.

Episood 17.08.xxx Vxxx Jexx

Kannatanu Vadim Jelissejevi ülekuulamise protokollist nähtub, et xx viibis ta

Vabaduse väljakul juhututtavate seltskonnas, sai tuttavaks noormehega Pxx. Kxxx

07.00 küsis P kannatanu käest helistamiseks musta korpusega mobiiltelefoni xx

17

Samsung S5260 StarII (100 €), samuti palus ta pangakaarti ja PIN koodi 5 € -

väljavõtmiseks. Kannatanu andis Pa Swedbank AS pangakaardi ja ütles PIN xxx -koodi,

lubades 5 € enda arvelt võtta. Pavel läks raha võtma, kannatanu jäi väljakule

ootama, Pavel tagasi ei tulnud ning mobiiltelefoni ja pangakaarti ei tagastanud. Kontrollimisel selgus, et pangaarvelt on kolmel korral võetud sularaha kokku 145 € ning mobiiltelefonilt on tehtud kõnesid kokku 0,546 € eest.

Vxxx Jelxxx

on esitanud tsiviilhagi summale 255 €.

Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta oli 17.08.2012

öösel tugevasti purjus ja küsis Vadimi nimelise mehe käest kõne tegemiseks - mobiiltelefoni, mida hiljem ei tagastanud. Samuti andis Vadim talle oma pangakaardi

koos PIN-

koodiga ja lubas välja võtta 5 € alkoholi ostmiseks. Kahtlustatav võttis

pangakaardi, tagasi ei läinud ning otsustas jätta raha ja mobiiltelefoni endale.

Kahtlustatav tunneb videosalvestistelt tehtud fotodel pangaautomaadi juures raha väljavõtmisel ennast ära.

Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ja kinnitavad H.L i süüd.

Maakohus leiab, et KarS §201 lg.2 p.1 sätestatud süüteokoosseis on täidetud ja H.L on süüdi.

xxx I.N xx

Kannatanu I.N Mxxx

ülekuulamise protokollist nähtub, et tal on arveldusarve AS

SEB Pangas, seisuga 01.09.2012 oli arvel 4300,15 €, millele 05.09.2012 lisandus

pension 332,41 €. Pangakaart koos paroolidega oli kannatanul rahakotiga käekotis.

25.09.2012 avastas kannatanu, et pangakaarti ja paroole enam kotis pole ning pöördus koheselt panka. Väljatrükist perioodi 01.09.2012 – 25.09.2012 kohta selgus, et tema arvel on tehtud 21.09.2012 kokku 6 pangaoperatsiooni, 22.09.2012 kokku 4

pangaoperatsiooni, 23.09.2012 kokku 3 pangaoperatsiooni, 24.09.2012 kokku 2

pangaoperatsiooni ja 25.09.2012 kokku 6 pangaoperatsiooni. Tegemist oli sularaha väljavõtmiste ja pangakaardiga tasumistega. Kannatanu kinnitas, et kasutas pangakaarti ainult oma poja Sergei Maslovi juuresolekul.

Kannatanu I.N Maxxxpangakonto väljavõttest nähtub, et tema arvelt on tehtud

ülekandeid A arveldusarvele, võetud välja sularaha ning tasutud erinevates xxx xxx Ko kauplustes.

Tunnistaja H.O xxx Ma ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on vahel koos emaga kasutanud ema pangakaarti, sel juhul ütles parooli talle ema. Pangakaarti hoidis ema

rahakotis koos parooliga. Iseseisvalt ei ole tunnistaja kunagi ema pangakaarti

kasutanud. 25.09.2012 ütles ema, et tema rahakotist on pangakaart koos parooliga

kadunud. Väljatrükist oli näha, et peaaegu kogu raha on kadunud, peale mida pöördusid nad politseisse. Kannatanu H.O Mxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et septembris 2012 oli ema pangakaart siiski tema käes ja ta kasutas seda, olles alkoholijoobes. Seoses sellega ei mäleta ta ka seda, kas keegi oli temaga kassas kaasas ja kas ta võis pangakaardi koos paroolidega kellelegi edasi anda. Samuti seletas kannatanu, et tema ema suri

insuldi tagaj

ärjel 18.10.2012.

Tunnistaja I.N xxx Po ülekuulamise protokollist nähtub, et ta töötab kaupluses

xxx

ja 23.09.2012 sooritati kauplusest ost läbi pangaterminali.

Asitõendi 30.10.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi kaupluse töötaja xxx

poolt esitatud faili videosalvestisega, kust nähtuvad A I.N, H.O xxx ja H.L, kes tasuvad kaupade eest pangakaardiga.

18 Asitõendi 31.10.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi AS SEB Panga poolt

esitatud CD- xxx Kxxx, H.L, H.O , plaati 8 failiga, kust nähtuvad O

Sergei Zaitsev, kes teostavad pangaautomaatides erinevaid pangaoperatsioone.

Asitõendi 21.11.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi töö xxx taja poolt esitatud

faili koos fototabelitega, kust nähtuvad H.O ja H.L , kes tasuvad kaupade eest pangakaardiga.

Asitõendi 22.11.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et töötaja poolt kaupluse xxx xxx

xxxesitatud 2 faili koos fototabelitega, kust nähtuvad H.O , Anna I.N, H.L ja Sergei Zaitsev, kes tasuvad kaupade eest pangakaardiga.

Asitõendi 30.10.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi ma sisevalve töötaja xx poolt esitatud faili, kust nähtub H.L, kes tasub kauba eest pangakaardiga.

Asitõendi 27.11.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi AS SEB Pank poolt

esitatud CD- a Sergei plaati 7 failiga koos fototabelitega, kust nähtuvad H.L j Lahtin, kes teostavad pangaautomaatides pangaoperatsioone.

Asitõendi 28.11.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi Ü

koos fototabelitega xxx töötaja poolt esitatud tahvelarvutit.

xxx htub, et tahvelarvuti pantis I.N xxx 27.09.2012 leping, millest nä

Kahtlustatav Sergei Zaitsevi ülekuulamise protokollist nähtub, et oli 21.09.2012

alkoholijoobes ning jalutas linnas koos H.L i ja H.O-ga . Üks

nendest küsis kahtlustatavalt mingit pangaarvet, kuhu saaks raha üle kanda.

Kahtlustatav helistas endisele sõbratarile O ja palus anda nende ühise poja xxx Kxxx

I.N Kxxx t Artur pangakaardi. H.L ja H.O kandsid raha kõigepeal Kondratovitši arvele ja seejärel võtsid välja.

Kahtlustatav Oxxx xxx Ko ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistab oma süüd

kuritegu toimepanemises ja seletas, et talle helistas H.O , kes küsis luba

kanda tema poja arvele üle raha. Oma alaealise poja arveldusarvet kasutab kahtlustatav ise ja ta läks kokkulepitud kohta panga juures. Seal olid koos H.O-ga

veel H.L ja Sergei Zaitsev. H.L pani pangakaardi

pangaautomaati ja kahtlustatav kirjutas sinna poja arveldusarve numbri. H.L kandis kahtlustatava poja arvele raha mitu korda. Õhtul hiljem läksid nad Narva

Prismasse, kus kauba eest maksid H.L ja H.O . Kahtlustatav

kinnitas, et talle oli arusaadav, et raha, mis H.L ja H.O üle kandsid, oli varastatud. Kahtlustatav I.N Gxxx ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma süüd ja seletas, et ta elab koos H.O-ga ja H.L on nende hea tuttav, kes

tuli Tallinnast ja elas mõnda aega nende juures. 21.09.2012 oli H.O ja

H.L raha erinevate kaupade ja teenuste jaoks, mis oli kahtlustatava jaoks üllatav. 22.09.2012 öösel ütles H.O talle, et nad leidsid kellegi pangakaardi koos parooliga ja kasutasid seda. Samuti kinnitas kahtlustatav, et kuulis juttu Olga

Kondratovitšiga raha ülekandmisest. 23.09.2012 Prismas andis H.O

kahtlustatavale pangakaardi ja parooli ning käskis sellega kaupade eest maksta. Pangakaardil oli eesnimi pikk ja võõras, aga perekonnanimi oli lihtne. Samuti kinnitas

kahtlustatav, et andis arvuti pandimajja, kuna H.O ei olnud kaasas dokumente.

Kahtlustatav H.O ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma süüd ja seletas, et võõrast pangakaarti ta ei varastanud. 21.09.2012 kohtus ta linnas

H.L-iga, kes ütles talle, et leidis pangakaardi koos parooliga naisterahva nimele ja sellel kaardil on palju raha. Samal päeval võttis kahtlustatav sularahana

välja 500 €. Samal päeval küsis kahtlustatav O abi raha ülekandmisel, mille xxx Kxxx

nad samuti võtsid välja. Kogu selle ja 22.09.2012 ning 23.09.2012 väljavõetud sularaha raha kulutasid nad ära koos H.L iga, kelle käes pangakaart kogu aeg

19

oli. Lisaks sellele käisid nad 23.09.2012 kauplustes ja ostsid erinevaid kaupu. Konsumis tasus pangakaardiga H.L, xxx kahtlustatav ja xxxs I.N xxx

Kannatanu Jxxx Mxxx

ülekuulamise protokollist nähtub, et tema ema suri

23.10.2012. Viimased 20 aastat elas ta koos oma noorema poja H.O xxx kes

tarvitab pikka aega alkoholi ja ei tööta, mistõttu surnud ema huvisid kriminaalmenetluses esindab tema.

Kahtlustatav H.L i ülekuulamise protokollist nähtub et ta tunnistas oma süüd

,

kõikides kuriteoepisoodides, mis on seotud kannatanu Apxxx Mxxx pangakaardiga ja

seletas, et kahtlustuses on kõik õigesti kirjas.

Tunnistaja I.N Bxxx

ülekuulamise protokollist nähtub, et juunist oktoobrini olid tal

lähedased suhted O , kelle poeg elab oma isaga. 21.09.2012 öösel kella 23 xxx Kxxx

– 24 paiku tuli ebakaines olekus Oxxx Kxxxtema juurde ja palus hommikul aidata

kanda raha tema poja arvelduskontolt tema enda isiklikule kontole. Tunnistaja kandis

üle 100 €. 22.09.2012 kandis tunnistaja ema loal ja Oxxx xxx palvel poja arvelt Ko

tunnistaja ema arvele üle veel kokku 223 € kolme korraga. Seejärel andis tunnistaja

ema talle enda pangakaardi ja ta käis koos Oxxx Kxxx kaks korda pangaautomaadi

juures, kus tunnistaja võttis raha välja ja andis Oxxx Koxxx xxx . Hiljem ütles O

Kxxx tunnistajale, et tema eelmine mees Sergei Zaitsev ja viimase vend olid kuskilt

varastanud raha, mille siis tunnistaja kontolt välja võttis. Tunnistaja mingit raha sellest endale ei saanud.

Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ning kinnitavad H.L i , H.O , Sergei Zaitsevi ja I.N süüd.

Maakohus leiab, et KarS §213 lg.1 sätestatud süüteokoosseis on täidetud ning H.L

, H.O, Sergei Zaitsev ja I.N xxx

Go on süüdi.

xxx Jexxxni xxx

Kannatanu Jexxx Gxxx

ülekuulamise protokollist nähtub, et tema on garaažiühistus

xxx omanik. Ajavahemikul 30.01.2012

– 14.03.2012 ta garaažis ei käinud, 14.03.2012 avastas, et tagumine sein on lõhutud ja kadunud on järgmised esemed: alumiiniumist 15’ valuvelgede komplekt Toyota logo ja 5 kinnitusavaga; elektritrimmer MTD; 4-st osast kokkupandav alumiiniumist redel; nurklihvimissaag Metabo; tsirkulaarkäsisaag ja 25 meetrine pikendusjuhe. Kogu kahjusummas oli 505 €. Sündmuskoha 14.03.2012 vaatlusprotokollist koos fototabelitega nähtub, et vaadeldi

garaažiboksi nr.136 metalluksel on üks pealislukk, mis ei ole vigastatud. Samuti xxx ei ole vigastatud metalluks. Garaažiboksi tagumises seinas on kolmerealine telliskivist sein ilma krohvita ja tagumise seina juures avastati metallplaat.

Kahtlustatav H.O ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma

süüd ja seletas, et tungis eelnimetatud garaažiboksi nr.136 ning varastas kõik

nimetatud esemed. Varastatud

esemed müüs ta nädala jooksul tundmatutele isikutele.

Episood 05.03.2012, kannatanu xxxx

Tunnistaja H.L Sxx xxx ja kontor i ülekuulamise protokollist nähtub, et tema on

asub aadressil xxx.30 tungiti akna lõhkumise teel kontorisse ja varastati

mobiiltelefon Sony Ericsson W800

i (370 €).

Sündmuskoha 05.03.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et vaadeldi xxx kabinetti xxx

katmisel tahmaga avastatud, võetud Mikrosilile ja pakitud karpi sõrmejälg. Akna keskmise osa klaasil avastatud ebaühtlaste servadega avaus, teostatud sõrmejälgede

20

uhtmine vatitampoonile ja pakendatud karpi. Keskmise aknaosa vasaku vahetoa

keskosas avastatud laialimääritud sõrmejäljed, teostatud uhtmine vatitampoonile ja

pakendatud karpi.

Akna all lumel avastatud klaasikillud ja jalanõude tallajäljed. Kahtlustatav H.O ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma süüd ja seletas, et tuli öösel maja juurde, valgustas taskulambiga firma ruumi ning nägi, et arvuti ja sülearvuti on kohapeal. Seejärel lõhkus ta kiviga akna, sisenes ruumi ja

võttis ära sülearvuti ning mobiiltelefoni. Varastatud esemed müüs ta võõrale

meesterahvale. jada ja esemetest varastas Kahtlustatav seletas ka, et võis midagi segi a ainult mobiiltelefoni.

Episood 04.03.2012 05.09.2012, kannatanud Kxxxn Kuxxx ja Gxxx xxx – Ar

Kannatanu Kxxx xxx xxx Ku ülekuulamise protokollist nähtub, et ta on Ü direktor ja firmale kuulub hoone asukohaga xxx. xxx helistas talle ehitajate brigadir Gxxx I.N ja teatas, et hoonesse on sisse tungitud. Kohale jõudes nägi kannatanu, et lõhutud oli metalliust ribikardin ja avatud plastikaken. Seest olid varastatud järgmised esemed: televiisor Sony 3D diagonaal 40 koos neljade prillidega; kompressor Pentair Water;

DVD LG 3D; elektriline teekann Electrolux ja 3 komplekti halogeenlampe.

Kogukahju moodustas

2000 €.

Kannatanu Gxxx xxx xxx Narva- Ar

i ülekuulamise protokollist nähtub, et ta teostas

xxx xxx ja H.L-iga . 05.09.2012

Vo

remonditöid koos H.O , H.L tulid nad kell 08.30 kohale ja avastasid, et metallist ribikardin on lõhutud ja aken

avatud. Lisaks firmale kuuluvatele asjadele olid varastatud ka kannatanu isiklikud

esemed: perforaator Boschs, ketaslõikur Bosch, kruvikeeraja Metabo kahe aku ja

laadijaga. Kogukahju moodustas

550 €.

Sündmuskoha 05.09.2012 vaatlusprotokollist nähtub, et

koos fototabelitega vaadeldi

eramaja asukohaga Linda 8d Narva-Jõesuu. Hoone välisuks on varustatud

libliklukuga, kahjustusi ei ole. A ainutatud knal nr.1 on ribikardinal allosas ära p

vasakult ja paremalt poolt 2 kinnitust. Vaatluse hetkel oli aknapool avatud, plastmassraami alumises osas vasakul ja paremal kõrvalise eseme mõjul tekitatud kahjustused.

Kahtlustatav H.O ülekuulamise protokollist nähtub, et ta tunnistas oma

süüd ja seletas, et tunneb G kellelt küsis tööd ja kes kutsus teda tööle xxxgi xxx xxx. Majas oli igasugu aparatuuri ja tehnikat. Kahtlustatav otsustas sealt toime panna varguse. Ta lõhkus metallist ribikardinad, avas kruvikeerajaga akna ja sisenes majja, kust varastas kõik kahtlustuses nimetatud esemed. Seda, et osa asju kuulus Georgi

Artamonovile, ta ei teadnud. Esemed toimetas ta mitme päeva jooksul bussiga

Nxxx

ja müüs tundmatutele isikutele.

Ülaltoodud tõendid ühtivad, on kooskõlas ja kinnitavad H.O süüd.

Maakohus leiab, et eelpoolnimetatud episoodides on KarS §199 lg.2 p.8, 9 sätestatud süüteokoosseis täidetud ja H.O on süüdi.

Maakohus, tutvunud käesoleva kriminaalasja materjalidega ja ära kuulanud menetlusosalised, leidis, et kohtueelses menetluses kogutud ja kohtulikus menetluses uuritud tõendid kogumis kinnitavad seda, et süüdistatav H.L pani toime talle

inkrimineeritud kuriteod KarS §199 lg.2 p.9; §201 lg.2 p.1 ja §213 lg.1 järgi, süüdistatav H.O pani toime talle inkrimineeritud kuriteod KarS §199 lg.2

p.8, 9 ja §213 lg.1 järgi n süüdistatav ing ad

Sergei Zaitsev ja I.N Gxxxpanid toime

neile inkrimineeritud kuriteod . KarS §213 lg.1 järgi

21

KarS §199 lg.2 p.8, 9 näeb ette vastutuse võõra vallasasja äravõtmise eest selle

ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud sissetungimisega ja süstemaatiliselt.

Süüteokoosseis KarS §199 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega ning teab või vähemalt möönab, et tegemist on vallasasjaga, mis on temale võõras ja kellegi teise valduses. Sissetungimise puhul määratletakse ruumi kui

ehitist või rajatist, mis on ette nähtud inimeste või materiaalsete väärtuste mahutamiseks. Hoone ja ruum on isikule võõras, kui see ei ole tema seaduslikus

valduses. Sissetungimiseks peetakse sisenemist viisil, mis ei ole ette nähtud

õiguspäraseks sisenemiseks, kusjuures ületatakse hoone, ruumi või ümbruse omadustest tulenevaid takistusi või raskusi, millel on kaitseülesanne. Valdaja tahte

vastane on sisenemine siis, kui valdaja ei ole oma nõusolekut väljendanud.

Süstemaatiline on vargus, mis on toime pandud vähemalt kolmandat korda. Süstemaatilisus on järjekindel, pidevalt korduv tegevus.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et süüdistatav H.L i poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS

§199 lg.2 p.9 ja süüdistatav H.O poolt toimepandud kuriteod KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi.

KarS §201 lg.2 p.1 näeb ette vastutuse valduses oleva võõra vallasasja või isikule usaldatud muu võõra vara ebaseaduslikult enda või kolmanda isiku kasuks pööramise

eest isiku poolt, kes on varem toime p

annud varguse või omastamise.

Süüteokoosseis KarS §201 lg.2 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega. Eseme enda kasuks pööramine tähendab asja faktilist muutmist endale

kuuluvaks ja piisab sellest, et kui süüdlane peab asja endale kuuluvaks ja jätab senise omaniku talle kuulunud asjast kestvalt ilma.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et süüdistatav H.L i poolt toimepandud kuritegu on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §201 lg.2 p.1 järgi.

KarS §213 lg.1 näeb ette vastutuse varalise kasu saamise eest arvutiprogrammi või andmete ebaseadusliku sisestamise, muutmise, kustutamise, rikkumise, sulustamise või

muul viisil an

dmetöötlusprotsesse ebaseadusliku sekkumise eest.

Süüteokoosseis KarS §213 lg.1 järgi on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse

tahtlusega ning andmetöötlusprotsesse sekkumisega peab süüdlane olema saanud varalist kasu.

Tutvunud kriminaalasja materjalidega, leidis maakohus, et süüdistatavate H.L i , H.O, Sergei Zaitsevi ja I.N poolt toimepandud kuriteod on kohtueelses menetluses õigesti kvalifitseeritud KarS §213 lg.1 järgi.

Süü , H.O , Sergei Zaitsevi ja I.N tatavate H.L-i

käitumis inkrimineeritavate süüteokoosseisude objektiivsed tunnused tes esinevad neile

ning tegude õigusvastasust välistavad asjaolud puuduvad. Subjektiivsest küljest on

kuriteod toime pannud otsese tahtlusega. Sellele, et H.L

süüdistatavate poolt

22

ja H.O panid varguse episoodid toime planeeritult ja kavatsetult, viitab

asjaolu, et need olid toime pandud lühikese aja – vahemiku jooksul ja sarnaselt nad

läks kauplustesse ja erinevatesse kohtadesse eesmärgiga toime panna vargus id ed. Helistamiseks küsitud mobiiltelefoni ei olnud H.L plaanis tagastada. Võõra

pangakaardiga teostasid süüdistatavad pangaoperatsioone teadlikult, sihilikult ja tahtlikult, saades kõik sellest varalist kasu sularaha ja kaupade näol.

Karistused

H.L

H.L on varem kriminaalkorras karistatud viis korda, muuhulgas ka KarS

§199 lg.2 ja §201 lg.2 järgi. Seega on tegemist samaliigiliste kuritegude jätkuva toimepanemisega.

Vastavalt KarS §2 lg.2 karistatakse isikut teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi.

Vastavalt KarS §56 lg.1 on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu

poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada

süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik

saavutada kergema karistusega. Kui Karistusseadustiku eriosa säte võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse mõistmist põhistama.

Karistuse mõistmisel tuleb karistuse liigi ja määra mõistmisel arvestada nii üldkui

eripreventiivseid eesmärke. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava

sätte sanktsiooni piires ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse

eripreven -1-1-14-07). tiivseid eesmärke (vt. ka Riigikohtu 16.05.2007 lahend nr.3

Karistuse mõistmisel võetakse kõigepealt arvesse toimepandud kuritegude asjaolusid ja siis süüdistatava isikut. Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud

esmajoones teole, mitte aga täideviijale – karistusõigusliku hinnangu andmise aluseks

on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on

esmajoones isiku süü (vt. ka Riigikohtu 14.06.2006 lahend nr.3-1-1- -06). 43

H.L-i puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks

asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust.

H.L 16.10.2012) toime 5 pani lühikese ajaperioodi vältel (17.08.2012 –

varguseepisoodi, 1 omastamise ja 2 varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku

sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel.

Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et H.L i tuleb tema poolt

toimepandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse

mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele. H.L on käesoleval ajal vahistatud, vabaduses ta ei töötanud ja

23 legaalne regulaarne sissetulek tal puudus. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid tasumata. Mõistes käesoleval ajal H.L ile

karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega tasumata ja

täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka

karistuse eesmärgid. Maakohus ei pea võimalikuks H.L i ka vabastada

karistuse kandmisest tingimisi, piirdudes käesoleva ajani vahi all oldud ajaga ja

jättes ülejäänud vangistuse kandmisele tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest

tingimisi vabastamise ebaotstarbekust eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine

tähendab sellise prognoosi esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam

toime uusi kuritegusid ja seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas.

Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja

süüdistatava isik. Lähtudes H.L i poolt toimepandud kuritegude asjaoludest,

raskusest, arvust, ajalisest perioodist ja ka H.L-i isikust, leiab maakohus, et

alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Arvestades seda, et H.L

on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja korduvalt karistusena

kandnud vangistust reaalselt, on kuritegelik elustiil tal ilmselgelt välja kujunenud. Vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ei ole enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise vältimiseks. Maakohus leiab, et H.L i suhtes ei ole enam võimalik prognoosida, et vabaduses viibides ei

jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega tuleb talle mõistetud vangistus H.L ära kanda reaalselt.

Siiski peab maakohus võimalikuks mõista talle karistused määrades, mis jäävad enamuses alla sanktsioonide keskmise määra.

5 varguseepisoodi ee

st KarS §199 lg.2 p.9 järgi peab maakohus põhjendatuks mõista

H.L ile karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust, KarS §201 järgi 3 lg.2 p.1 kuud

vangistust j kuud vangistust. Liitkaristuseks peab maakohus a KarS §213 lg.1 järgi 6

põhjendatuks mõista H.L ile üksikkaristustest raskeima suurendamise teel 1 aasta 6 kuud vangistust.

KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Seega kuulub H.L ile mõistetud karistus – – 1 aasta 6 kuud vangistust

vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning H.L kuulub ärakandmisele 1 aasta vangistust.

KarS §68 lg.1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et H.L oli kahtlustatavana kinni

peetud 10.09.2012 12.09.2012 ja 24.08.2012 (kell 16.03) 25.08.2012 (kell 15.40), – – seega kokku 4 päeva.

Eeltoodu alusel kuulub H.L lõplikult kandmisele 11 kuud 26 päeva vangistust.

24

H.L oli käesolevas kriminaalasjas Harju Maakohtu 24.10.2012 määrusega

vahistatud ja vahistamise alguseks loeti 23.10.2012.

Eeltoodust tulenevalt ja KarS §68 lg.1 alusel on H.L i karistuse algus 23.10.2012.

H.L i suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

H.O

H.O on varem kriminaalkorras karistatud seitse korda, viimasel korral

06.03.2013. Seega on ta jätkanud kuritegude toimepanemist ka peale käesolevas

kriminaalasjas talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemist. Karistuse mõistmisel juhindus maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool viidatud KarS §2 lg.2 ja §56 lg.1 sätetest.

H.O puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks

asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust.

H.O pani ajaperioodi 30.01.2012 – 23.09.2012 vältel toime 3

varguseepisoodi, 1 varalise kasu saamise andmete ebaseadusliku sisestamise ja andmetöötlusprotsessi sekkumise teel.

Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et H.O tuleb tema poolt 2012 toime pandud kuritegude eest karistada reaalse vangistusega. Rahalise karistuse

mõistmine ei ole millegagi põhjendatud ja selline karistus ei vastaks karistamise eesmärkidele. H.O oli käesolevas kriminaalasjas vahistatud, vabaduses ta ei töötanud ja legaalne regulaarne sissetulek tal puudus. Kuriteod olid toime pandud

katseajal ja üldkasuliku töö tundide sooritamise ajal. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on kõik väärtegude eest määratud rahatrahvid tasumata. Mõistes käesoleval

ajal H.O-le karistuseks rahalise karistuse, jääb see suure tõenäosusega

tasumata ja täitmata rahaliste vahendite ebapiisavuse tõttu. Sel juhul jäävad saavutamata ka karistuse eesmärgid. Maakohus ei pea võimalikuks H.O ka

vabastada karistuse kandmisest tingimisi, piirdudes vahi all oldud ajaga ja jättes ülejäänud vangistuse kandmisele tingimisi. Kuigi kohus ei pea karistusest tingimisi vabastamist eraldi oma otsuses põhjendama (vt. ka Riigikohtu 18.02.2005 lahend

nr.3-1-1-138-04 ja 20.02.2002 lahend nr.3-1-1-14-02), peab maakohus vajalikuks rõhutada järgmist. Karistusest tingimisi vabastamine tähendab sellise prognoosi

esitamist ja kohtu veendumust, et isik ei pane enam toime uusi kuritegusid ja

seetõttu on vangistuse jätkuv kandmine ebaotstarbekas. Karistusest tingimisi vabastamise aluseks on kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdistatava isik. Lähtudes

H.O poolt toimepandud kuritegude asjaoludest, raskusest, arvust, ajalisest

perioodist ja ka H.O isikust, leiab maakohus, et alused talle vangistuse mõistmiseks tingimisi puuduvad. Arvestades seda, et H.O on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud ja karistusena kandnud vangistust nii tingimisi

kui reaalselt, samuti on talle kar

istuseks mõistetud üldkasulikku tööd ning uued

kuriteod on ta toime pannud kehtival katseajal, on kuritegelik elustiil tal ilmselgelt

välja kujunenud. Vangistuse mõistmine tingimisi koos tema allutamisega käitumiskontrolli nõuetele ei ole enam piisav meede uute kuritegude toimepanemise

vältimiseks. Maakohus suhtes ei ole enam võimalik leiab, et H.O

25 prognoosida, et vabaduses viibides ei jätka ta kuritegude toimepanemist. Seega tuleb

talle mõ ära kanda reaalselt. istetud vangistus H.O

Siiski peab maakohus võimalikuks mõista talle karistused määrades, mis jäävad enamuses alla sanktsioonide keskmise määra.

KarS §199 lg.2 p.8, 9 järgi peab maakohus põhj mõista H.O-le endatuks

karistuseks 1 aasta vangistust ja KarS §213 lg. järgi 6 1 kuud vangistust.

Liitkaristuseks peab maakohus põhjendatuks mõista H.O-le 1 aasta vangistust, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima karistusega.

KrMS §238 lg.2 alusel vähendab kohus süüdimõistvat kohtuotsust lühimenetluses tehes pärast kõigi kuriteo asjaolude kaalumist süüdistatavale mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra.

Seega kuulub H.O-le

1 aasta vangistust

mõistetud karistus – –

vähendamisele ühe kolmandiku võrra ning H.O kuulub ärakandmise

le 8 kuud vangistust.

KarS §68 lg.1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

H.O Viru Maakohtu 11.10.2012 oli käesolevas kriminaalasjas määrusega

vahistatud perioodil 09.10.2012 08.04.2013. –

Eeltoodust tulenevalt ja KarS §68 lg.1 alusel jääb H.O kanda 2 kuud vangistust.

Vastavalt KarS §65 lg.2 kui süüdimõistetu paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid

enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra.

KarS §65 lg.2 sätestab uue kuriteo eest mõistetud karistuse kohustusliku suurendamise eelmise kohtuotsusega ärakandmata osa võrra. Kohtul puudub siinkohal valikuvabadus, kuna uue kuriteo toimepanemine enne karistuse ärakandmist kinnitab, et eelnev karistus pole täitnud oma eesmärki. Karistuste osaline liitmine või kaetuks lugemine ei ole seaduse kohaselt võimalik. KarS §65 lg.2 kohaldamisel pööratakse

täitmisele ajaliselt viimane kohtuotsus, millega mõistetud karistust suurendatakse varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra.

Eeltoodu alusel tuleb H.O-le käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele 2 kuud vangistust liita Viru Maakohtu 28.11.2011 ja 06.03.2013 otsustega mõistetud liitkaristus 1 aasta 8 kuud 21 päeva vangistust.

Eeltoodu alusel kuulub H.O kandmisele 1 aasta 10 kuud 21 päeva vangistust.

H.O suhtes val ajal kohaldat

ei ole käesole ud tõkendit. Maakohus ei pea käesoleval ajal vajalikuks ja põhjendatuks kohaldada H.O suhtes tõkendina

26 vahistamist kohtusaalis, mistõttu tema karistuse kandmise algus on alates tema poolt karistuse kandmisele asumisest.

Sergei Zaitsev

Sergei Zaitsev on varem kriminaalkorras karistatud kaks korda, muuhulgas ka KarS §213 lg.1 järgi.

Karistuse mõistmisel juhindus maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool viidatud KarS §2 lg.2 ja §56 lg.1 sätetest.

Sergei Zaitsevi puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. Kergendavaks asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust.

Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et Sergei Zaitsevit on võimalik tema

poolt toime pandud kuriteo eest karistada vangistusega, millest ta on tingimisi vabastatud ja reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Maakohus leiab, et

KarS §56 lg.1 sätestatud eesmärke – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest on – võimalik saavutada ka karistusega, mis ei ole seotud vabaduse võtmisega. Mõistes

Sergei Zaitsevile vangistuse tingimisi, on teda võimalik 2-aastase katseaja jooksul

kontrollida ja suunata. Katseajal on Sergei Zaitsev kohustatud järgima

käitumiskontrolli nõudeid ja nende mittejärgimisel on maakohtul kriminaalhooldusametniku erakorralise ettekande alusel võimalik pöörata karistus ka

reaalselt täitmisele. Seega on Sergei Zaitsevile antud maakohtu poolt võimalus näidata, et ta suudab elada seaduskuulekalt ja ei pane enam kuritegusid toime.

KarS §213 lg.1 järgi toimepandud kuriteo eest peab maakohus põhjendatuks mõista Sergei Zaitsevile karistuseks 6 kuud vangistust.

KrMS §238 lg.2 alusel vähendatakse mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja

seega jääb Sergei Zaitsevil kanda 4 kuud vangistust.

KarS §68 lg.1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et Sergei Zaitsev oli kahtlustatavana

kinni peetud 01.10.2012

– 03.10.2012, seega kokku 3 päeva.

Eeltoodu alusel kuulub Sergei Zaitsevil lõplikult kandmisele 3 kuud 27 päeva

vangistust.

KarS §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Sergei Zaitsevi suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

I.N

I.N on varem kriminaalkorras karistamata.

27 Karistuse mõistmisel juhindus maakohus käesolevas kohtuotsuses ülevalpool viidatud KarS §2 lg.2 ja §56 lg.1 sätetest.

I.N puhul maakohus raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud.

Kergendavaks

asjaoluks loeb maakohus süü tunnistamist ja kahetsust.

Arvestades kõike ülaltoodut leiab maakohus, et I.N on võimalik tema

poolt toime pandud kuriteo eest karistada vangistusega, mis on tingimisi jäetud

täitmisele pööramata ja reaalse vangistuse mõistmine ei ole põhjendatud. Maakohus

leiab, et KarS §56 lg.1 sätestatud eesmärke – hoiduda uute kuritegude toimepanemisest

– on võimalik saavutada ka karistusega, mis ei ole seotud vabaduse võtmiseg

a. Tegemist on karistusest vabastamisega tingimisi katseajaga ilma käitumiskontrollita. Maakohus leiab, et I.N puhul on KarS §73 kohaldamine põhjendatud – tegemist on väikese raskusastmega kuriteoga, süüdistatav on varem kriminaalkorras

karistamata, süüdistatavast on arvata, et rohkem ta kuritegusid toime ei pane,

süüdistatav tunnistas oma süüd ja kahetses ning oli nõus tsiviilhagid hüvitama.

Samas, kui süüdistatav paneb 3-aastase katseaja kestel toime uue kuriteo, kohaldatakse eelpoolnimetatud KarS §65 lg.2 ja käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistus liidetakse uue kohtuotsusega mõistetud karistusega.

KarS §213 lg.1 järgi toimepandud kuriteo eest peab maakohus põhjendatuks mõista

I.N-ile karistuseks 3 kuud vangistust.

KrMS §238 lg.2 alusel vähendatakse mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra ja seega jääb I.N kanda 2 kuud vangistust.

KarS §68 lg.1 alusel arvatakse eelvangistus karistusaja hulka. Ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et I.N oli kahtlustatavana kinni peetud 05.10.012, seega 1 päev.

Eeltoodu alusel kuulub I.N lõplikult kandmisele 1 kuu 29 päeva vangistust.

KarS §78 p.1 alusel hakkab katseaeg kulgema alates kohtuotsuse kuulutamisest.

I.N suhtes kohaldatud tõkend tuleb jätta muutmata kuni kohtuotsuse jõustumiseni.

Tsiviilhagid

Käesolevas kriminaalasjas on prokuröri abi poolt koostatud süüdistusakti kohaselt tekitatud kahju järgmistele kannatanutele järgmistes summades:

- xxx

9,60 €

- H.O Mxxx

4480,24 €

- Jxxx xxx

Ma e 4480,24 €

- xxx -

OÜ le 196,15 €

- xxx

300 €

- Kxxx Kxxx

2134 €

28

- H.L

266,05 €

- Gxxx xxx

Ab 550 €

- xxx Jxxx

Va 245 €.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §127 lg.1 on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud, vastavalt sama paragrahvi lõikele 4 peab isik kahju hüvitama üksnes juhul, kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud kahju on selle

asjao

lu tagajärg.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §128 lg.2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline

kahju ja saamata jäänud tulu ja vastavalt sama paragrahvi lg.3 hõlmab otsene

varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi, kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvituse saamiseks,

muuhulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamiseks seotud nõuete esitamiseks.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1043 peab teisele isikule õigusvastaselt kahju tekitanud

isik kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise

eest vastavalt seadusele.

Vastavalt Võlaõigusseaduse §1045 lg.1 p.5 on kahju tekitamine õigusvastane, kui see tekitati kannatanu omandi rikkumisega.

Käesolevas kriminaalasjas on kannatanutele kahju tekitatud nende omandi rikkumisega.

Maakohus leiab, et prokuröri abi poolt süüdistusaktis nimetatud tsiviilhagid kuuluvad rahuldamisele osaliselt alljärgnevatel põhjustel:

- xxx Mxxxnimel esitanud tsiviilhagi

süüdistusakti kohaselt on kannatanu A

H.O Mxxx ja JexxxMxxx kahes ühesuuruses summas. Prokuröri abi möönis

maakohtu istungil, et tsiviilhagi rahuldamine mõlema osas ei ole õige ja põhjendatud ning palus rahuldada vaid Jxxxi Mxxx tsiviilhagi

- xxx I.N

süüdistusaktis on nimetatud kannatanu G i tsiviilhagi. Käesoleva

kriminaalasja materjalidest ei nähtu, et üheski episoodis oleks olnud

kannatanuks Gexxxi Abxxx akohtu istungil, et Gexxx . Prokuröri abi möönis ma I.N tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu

-

süüdistusaktis on nimetatud kannatanu H.L tsiviilhagi. Käesoleva

kriminaalasj

a materjalidest ei nähtu, et üheski episoodis oleks olnud

kannatanuks füü v. Prokuröri abi möönis maakohtu siline isik H.L istungil, et Pavel Semjonovi tsiviilhagi rahuldamisele ei kuulu.

Seega ei toetanud prokuröri abi maakohtu istungil osasid tsiviilhagisid.

Eeltoodu alusel jätab maakohus G vi tsiviilhagid KrMS §310 xxx I.N ja H.L xx

Se lg.1, 3 alusel läbi vaatamata ja selgitab, et kannatanutel on õigus esitada hagi uuesti tsiviilkohtumenetluse korras.

29 Ülejäänud tsiviilhagide summad loeb maakohus põhjendatuks.

Kõik süüdistatavad tunnistas maakohtu istungil kannatanute tsiviilhagisid ja ei id

vaielnud nende summadele vastu. Süüdistatavate poolt tsiviilhagide tunnistamist tuleb

käsitleda tsiviilhagide õigeksvõtuna, mis annab maakohtule õiguse nimetatud

tsiviilhagid rahuldada täies ulatuses (vt. ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

28.01.2010

otsus

kohtuasjas

nr.3-1-1-79-09). Tsiviilhagi

menetlemisel

kriminaalmenetluses tuleb juhinduda Tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud korrast, arvestades kriminaalkohtumenetluse erisusi. Kui süüdistatavad tsiviilhagi vastu ei vaidle ning tunnistavad hagi, on see käsitletav tsiviilhagi õigeksvõtuna. TsMS §440

lg.1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil hageja nõude õigeks, rahuldab kohus

hagi. Hagi õigeksvõtt on kohtule siduv. TsMS §444 lg.4 vabastab kohtu kostja õigeksvõtu korral põhistamiskohustusest.

Ülaltoodu alusel kuuluvad tsiviilhagide summad väljamõistmisele järgmiselt: H.L H.L-ilt

xxx-Txxx

o kasuks 1095 €

Vxxx Jelxxx

i kasuks 245 €

Jxxxi Maxxx

kasuks 2435,16 € H.L-ilt ja H.O-lt solidaarselt

Jxxx Mxx

i kasuks 1700 €

H.L-ilt, H.O-lt ja Sergei Zaitsevilt solidaarselt

Jexxxi Mxx

kasuks 950 €

H.L ilt, H.O-lt ja I.N-ilt solidaarselt

Jexxi Mxxx

i kasuks 205,85 €

H.O-lt

Kxxn Kuxxx

kasuks 2134 €

H.O-lt ja I.N-ilt solidaarselt

Jexxi Maxx

i kasuks 171,97 €.

Asitõendid

Käesolevas kriminaalasjas on asitõenditeks tunnistatud CD-plaadid, mis asuvad kriminaalasja materjalide juures ja tahvelarvuti, mis on hoiul Ida Prefektuuri Narva politseiosakonna laos.

Vastavalt KrMS §126 lg.3 p.1 peab maakohus põhjendatuks jätta CD-plaadid kohtuotsuse jõustumisel kriminaalasja juurde.

Vastavalt KrM

S §126 lg.3 p.4 peab maakohus kohtuotsuse jõustumisel põhjendatuks

tahvelarvuti

hävitamise.

Kriminaalmenetluse kulud

Vastavalt KrMS §313 lg.1 p.12 esitatakse süüdimõistvas kohtuotsuses muuhulgas kriminaalmenetluse kulude kohta tehtud otsus.

Vastavalt KrMS §180 lg.1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu.

30

Vastavalt KrMS §179 lg.1 p.2 on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära.

Eeltoodu alusel kuulub kõikidelt süüdistatavatelt väljamõistmisele riigituludesse

sund

raha 480 €.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.4 kuuluvad kriminaalmenetluse kulude hulka määratud kaitsjale makstud tasu.

Käesoleva kriminaalasja materjalidest nähtub, et kohtueelses menetluses ja kohtulikus

menetluses oli süüdistatavatele H.L ile ja H.O-le määratud kaitsjaks

vandeadvokaat Tatjana Massalina, süüdistatavale Sergei Zaitsevile vandeadvokaat Arvo Suuban ja süüdistatavale I.N-ile vandeadvokaat Oleg Gorškaljov.

Maakohus peab kaitsjate esitatud taotlusi kaitsekulude suuruse osas põhjendatuks ja mõistab vastavad summad välja süüdistatavatelt.

Kuna asja arutamine toimus Viru Maakohtu Narva kohtumajas ning kohtulikust

menetlusest võtsid osa Ida aadibüroo vandeadvokaadid Arvo Suuban ja -Viru Advok

Oleg Gorškaljov, kelle büroo asub Jõhvis, jätab maakohus nende kaitsjate sõiduja

ajakulu Eesti Vabariigi kanda.

Vastavalt KrMS §175 lg.1 p.5 kuuluvad menetluskulude hulka ka kaitsjale kriminaaltoimiku materjalist koopia tegemise kulud.

Kõikidelt süüdistatavatelt kuuluvad väljamõistmisele koopia tegemise kulud 45 senti.

Arvestades seda, et H.L ja H.O-lt uleb karistus kanda vangistuses

ning Sergei Zaitsevi ja I.N sissetulek ei ole ülemäära suur, peab

maakohus , et kriminaalmenetluse kulud tuleb põhjendatuks süüdistatavatel ära tasuda ositi maksimaalse seaduses võimaldatud aja, s.o. 1 aasta, jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik