4-08-11253/1 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-11253

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. jaanuar 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-11253 Kohtunik Teet Olvik Väärteoasi Alar Kaevand`i (ik 38504054218) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 08.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,017816 Liiklusseaduse § 7435 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7435 lg 1 ning Väärteomenetluse seadustiku § 120, § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas

1. Jätta Alar Kaevand`i kaebus rahuldamata.

2. Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber`i poolt 08.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,017816 muutmata.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Rahatrahv tasuda Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a-le 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220034796011. Kui nõude tasub teine isik, siis selgitusse lisada nimi, kelle eest nõue tasutakse). Nõue rahatrahvi osas loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui isik tasub nõude 30 päeva jooksul alates käesoleva lahendi jõustumisest. Eelnimetatud tähtaja möödumisel rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 17.11.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Ergo Pihlak`u poolt väärteoprotokoll nr AB1053775 selle kohta, et 17.11.2008.a kella 12:34 ajal Pärnu linnas Rääma tn ja Raba tn ristis juhtis A. Kaevand mootorsõidukit (VW Golf Variant, r/n xxxxxx) ja kontrollimisel selgus, et juhil ei ole esitamiseks kaasas juhtimisõigust tõendavat dokumenti (juhiluba) ning sõiduki haakes oleva haagise (r/n xxxxx) registreerimistunnistust. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 70 p 1,3 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav Liiklusseaduse (edaspidi LS) § 7435 lg 1 järgi.

08.12.2008.a üldmenetluse otsusega nr 2670,08,017816 on määratud A. Kaevand`ile kohtuvälise menetleja poolt eelpool nimetatud väärteo toimepanemise eest LS § 7435 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 12 trahviühiku ulatuses, so 720 krooni.

4-08-11253

2 (3) Kaebuse sisu 31.12.2008.a esitas A. Kaevand Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas temale kohtuvälise menetleja poolt otsusega nr 2670,08,017816 määratud rahatrahvi vähendamiseks. Kaebaja leiab, et rahatrahv 12 trahviühikut on liiga palju selle eest, et A. Kaevand oli juhiloa ja haagise dokumendid unustanud rahakotti teise jope taskusse. Kaebaja kahetseb juhtunut. Kaebaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar Imre Veber oma 15.01.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta väärteoasjas vastu võetud otsus muutmata ja kaebus rahuldamata järgmistel põhjustel:

LS § 7435 lg 1 alusel on A. Kaevand`it karistatud, kuna liiklusjärelevalve käigus on kontrollimisel tuvastatud, et A. Kaevand juhtis mootorsõidukit ning kontrollimise momendil ei olnud tal kontrollijale esitada juhiluba ja sõiduki haakes oleva haagise registreerimistunnistust. Oma ütlustes protokollis kirjutab menetlusalune isik, et dokumendid oli ta koju unustanud. Karistuse määramisel lähtus kohtuväline menetleja Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 56 lg 1 võimalusest mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Menetlusalune isik ei esitanud kohtuvälisele menetlejale vastulauset. Kohtuväline menetleja arvestas karistust määrates, et menetlusalust isikut on Liiklusseaduse § 7435 lg 1 eest alates 2003.a karistatud 5-l korral, kehtivaid karistusi on üks. Menetleja on seisukohal, et kaebusest võib välja lugeda vaid eesmärki - vabaneda karistusest.

Lähtudes eeltoodust ning tuginedes Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 132 p 1 palub kohtuväline menetleja jätta kohtuvälises menetluses koostatud otsus muutmata ja A. Kaevand`i kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht VTMS § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7435 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so kaebuse esitaja enda poolt antud ütlustega 17.11.2008.a koostatud väärteoprotokollis ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

LE § 70 p 1,3 kohaselt peavad mootorsõidukijuhil ja trammijuhil olema kaasas ning ta peab esitama politseiametniku või muu selleks seadustega volitatud isiku nõudel seadustest tulenevalt juhtimisõigust tõendava dokumendi ning sõiduki registreerimistunnistuse.

Vastavalt LS § 7435 lg 1 karistatakse mootorsõiduki- või trammijuhi poolt liiklusnõuete rikkumise eest, kui puudub käesoleva seaduse §-des 741-7427 või 7430-7432 sätestatud väärteokoosseis rahatrahviga kuni 50 trahviühikut.

4-08-11253

3 (3) A. Kaevand`it on kõnealuses asjas karistatud rahatrahviga 12 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul alla sanktsiooni keskmist määra. Karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt määratud rahatrahvi vähendamist põhjusel, et menetleja poolt kohaldatud karistus on liialt karm antud konkreetse rikkumise eest.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et A. Kaevand`i kaebus ei ole põhjendatud ning ei kuulu rahuldamisele.

Karistuse kohaldamise osas leiab kohus, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus rahatrahv 12 trahviühikut, so 720 on seaduslik ning põhjendatud. Kohtuväline menetleja on karistuse kohaldamisel lähtunud sellest, et kaebuse esitaja on ka varem toime pannud liiklusalaseid süütegusid LS § 7435 lg 1 alusel, millistest üks on Karistusregistri andmetel kehtiv. Seega ei ole eelnevalt määratud karistused rahatrahvide näol suutnud mõjutada A. Kaevand`it seaduskuulekalt käituma. Kohtu hinnangul on, karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades, so arvestades võimalust mõjutada A. Kaevand`it edaspidi hoiduma samalaadiliste süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huve, kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastavuses karistuse kohaldamise alustega vastavalt KarS § 56 ning kohtul puudub alus kohtuvälise menetleja poolt tehtud otsuse muutmiseks, so rahatrahvi vähendamiseks. Samuti märgib kohus, et kohtuvälise menetleja poolt kohaldatud karistus jääb alla sanktsiooni keskmist määra.

Lähtudes eelnevast ning juhindudes VTMS § 132 p 1 leiab kohus, et Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkomissar I. Veber`i poolt 08.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,017816 ei kuulu tühistamisele ning A. Kaevand`i kaebus ei kuulu rahuldamisele.

Teet Olvik Kohtunik