1-08-15607/1 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
Legislator summary
AI generatedKriminaalasi nr 1-08-15607 K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas: Süüdi tunnistada B.B KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada B.B-le karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust 180 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 180 tundi üld...
Legislator headnote
Keywords
Placeholder
Full text
Kriminaalasi nr 1-08-15607
K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel RESOLUTSIOON KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, § 239 lg 4, § 306, § 311, § 313 alusel kohus otsustas:
Süüdi tunnistada B.B KarS § 424 järgi ja karistuseks mõista 3 (kolm) kuud vangistust.
KarS § 69 lg 1 alusel asendada B.B-le karistuseks mõistetud 3 kuud vangistust 180 tunni üldkasuliku tööga.
KarS § 69 lg 3 alusel tuleb 180 tundi üldkasulikku tööd ära teha 5 kuu (viie) jooksul.
KarS § 69 lg 4 alusel on B.B üldkasuliku töö tegemisel kohustatud järgima KarS § 75 lõikes 1 sätestatud kontrollnõudeid:
• elama kohtu määratud alalises elukohas –
• ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele, Kohus Tartu Maakohus Kohtuotsuse tegemise aeg ja koht 21.jaanuar 2009.a Tartu Tartu kohtumaja Kriminaalasja number
1-08-15607 kohtueelses menetluses 07260201683 Kohtunik Heli Sillaots Kohtuistungi sekretär Tõlk Sirle Luist Kristina Solovjova Kriminaalasi
B.B süüdistuses KarS § 424 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Margus Lellep Süüdistatav B.B
elukoht XXX XX-X, isikukood XXX kriminaalkorras karistamata, tõkendita
Kaitsja määratud korras Niina Agarjova
2 2
• alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta,
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui 15-ks päevaks,
• saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
Kohtuotsuse koopia saata täitmiseks süüdistatava elukohajärgsele kriminaalhooldusosakonnale.
KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta B.B-lt lisakaristusena ära mootorsõiduki
juhtimise õigus 4 kuuks. (neljaks) Kohtuotsuse koopia saata Eesti Riiklikule
Autoregistrikeskusele liiklusregistrisse mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kohta kande tegemiseks.
Välja mõista B.B-lt riigituludesse menetluskuludena 6525.- krooni sundraha ja 965.- krooni määratud kaitsjale makstud tasu. Menetluskulud tuleb tasuda Rahandusministeeriumile (makse saaja):
- pangakonto nr 10220034800017 AS-s SEB Pank, viitenumber 2800049874,
selgituseks märkida: „B.B, 1-08-15607, menetluskulud“, või
- pangakonto nr 221023778606 AS-s Hansapank, viitenumber 2800049874,
selgituseks märkida: „B.B, 1-08-15607, menetluskulud“ .
Kui menetluskulusid ei ole tasutud kohtuotsuse jõustumisest alates 1 kuu jooksul,
täidetakse kohtuotsust täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ja sellisel juhul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega kaasnevad kulud.
Välja mõista riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest
OÜ Niina Agarjova Advokaadibüroo kasuks 125.- krooni advokaat Niina
Agarjova süüdistatav B.B kaitsjana riigi õigusabi korras osutatud õigusabi eest.
EDASIKAEBAMISE KORD KrMS § 318 lg 3 p 4 alusel on kohtumenetluse poolel kohtuotsuse peale õigus esitada
apellatsioon ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise peale. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või KrMS 15.peatüki sätete kohaselt määruskaebuse lahendamise menetluses. KrMS § 319 lg 1 alusel tuleb apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatada otsuse
teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest.
KrMS § 319 lg 2 alusel esitatakse apellatsioon otsuse teinud kohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda kohtuotsusega.
ASJAOLUD Süüdistus 12.11.2008.a sõlmitud kokkuleppes
B.B süüdistatakse selles, et tema isikuna, kes on 19.09.2005.a. Lõuna
Politseiprefektuuri otsusega karistatud Liiklusseaduse § 7419
järgi mootorsõiduki
3 3 juhtimise eest alkoholijoobes, juhtis 09.12.2007.a. kella 05.25 ajal Tartu linnas Pikal tänaval mootorsõidukit BMW 520 reg märgiga XXX XXX, olles alkoholijoobes.
Sellega pani B.B toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis isikuna, keda on varem karistatud sellise teo eest.
Karistus 12.11.2008.a sõlmitud kokkuleppes
KarS § 424 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale B.B-le karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. KarS § 69 alusel asendada B.B mõistetud 3 kuu pikkune vangistus üldkasuliku tööga, mis KarS § 69 lg 1 alusel ümberarvestatuna teeb 180 tundi üldkasulikku tööd, mis tuleb ära teha 5 (viie) kuu jooksul. Üldkasuliku töö tegemisel peab süüdimõistetu
järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS §-s 75
sätestatule: elab kohtu poolt määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja
määratud ajal registreerimisele kriminaalhooldusosakonda, allub kriminaalhooldaja
kontrollile oma elukohas ning esitab kriminaalhooldajale andmeid oma kohustuste
täitmise ja elatusvahendite kohta, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa
elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks, saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks.
KarS § 50 alusel võtta ära B.B-lt mootorsõiduki juhtimisõigus 4 (neljaks) kuuks.
Kohtu seisukoht
Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud
süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid.
Süüdistatav B.B tuleb süüdi tunnistada KarS § 424 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ei ole.
KrMS § 180 lõikes 1 sätestatu kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral
menetluskulud süüdimõistetu. Käesolev kohtuotsus on B.B suhtes süüdimõistev. KrMS § 180 lg 1 alusel tuleb B.B hüvitada menetluskulud:
- määratud kaitsjale makstud tasu (KrMS § 175 lg 1 p 4): kokku 965.- krooni
(840.- krooni + 125.- krooni);
- süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 6525.- krooni (KrMS § 175 lg 1
p 9).
Süüdistatava kaitsjaks riigi õigusabi korras oli nii kohtueelses menetluses kui ka
kohtumenetluses advokaat Niina Agarjova. Kohtueelses menetluses oli määratud kaitsja tasuks riigi õigusabi osutamise korras 840.- krooni (lk 21-22).
Kohtumenetluses esitas advokaat Niina Agarjova kohtule taotluse, välja mõista
riigieelarve selleks otstarbeks eraldatud vahenditest advokaadibüroo kasuks 125.- krooni süüdistatav B.B kaitsjana määratud korras osutatud õigusabi eest. Kaitsja taotlus on põhjendatud ja kooskõlas riigi õigusabi seaduses ja justiitsministri 26.01.2005.a määruses nr 2 „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise
4 4 alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatus ja kord“ (edaspidi lühendatult: Kord) sätestatud põhimõtetega.
Korra § 8 lg 2 alusel määratud kaitsjale tasu kokkuleppemenetluseks ettevalmistamise eest ei maksta. Korra § 8 lg 4 alusel on kohtuistungil osalemise eest tasuks 125.- krooni iga poole tunni kohta. Korra § 2 alusel kohaldub koefitsient 1,0, kuna kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu. Seega: (125 x 1,0 ) = 125. Kohtumenetluses on määratud kaitsja tasu suuruseks riigi õigusabi osutamise korras 125.- krooni.
Heli Sillaots kohtunik