1-07-12654/1 · Tartu Ringkonnakohus

1-07-12654

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. jaanuar 2009 Tartu Kriminaalasja number 1-07-12654 (06244001322) Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Ago Kutsar Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 18. septembri 2008 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdistatava M.J-i apellatsioon. RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 326 lg 2 ringkonnakohus määras:

jätta M.J-i apellatsioon Viru Maakohtu 18.

septembri 2008 otsusele kriminaalasjas 1-07-12654 läbi vaatamata. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu

Ringkonnkohtule 10 päeva jooksul alates määrusest teadasaamisest.

ASJAOLUD

Viru Maakohtu 18. septembri 2008 otsusega lühimenetluses tunnistati M.J süüdi KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi ning karistati 2 aastase vangistusega.

KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku s.o 8 kuu võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1 aasta 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu 27.06.2006 otsusega

mõistetud karistuse ärakandmata osa s.o 7 kuud 21 päeva vangistust võrra ning liitkaristuseks mõisteti 1 aasta 11 kuud ja 21 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loeti 22.05.2008.

Maakohus arutas KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi esitatud süüdistust selles, et M.J, olles varem karistatud KarS §199 lg 2 p 4,8 järgi :

- ajavahemikul 11.07.2006 kella 21.30-st kuni 12.07.2006 kella 02.16-ni aknaklaasi lõhkumise teel tungis A.A kuuluvasse korterisse asukohaga XXX XX , Kohtla-Järve linn ja

varastas ketaslõikuri BOSCH GWS-7-125 5-meetrise toitejuhtmega väärtusega 1650

krooni, kokkupandava 6 meetrise alumiiniumist redeli väärtusega 3000 krooni, millega tekitas varalise kahju kokku 4650 krooni;

- 27.06.2006 kella 17.20-18.20 vahel sisenes lukustamata korterite XX ja XX ühiseeskotta asukohaga XXX XX , Sillamäe ja varastas R.O-le kuuluva jalgratta Panther Flash, millega tekitas varalise kahju 3590 krooni; - ööl vastu 06.07.2006 läks XXX XX teise trepikoja viiendale korrusele, avas korteri nr XX lukustamata korteriukse, sisenedes korterisse nägi ta ühes toas laual mobiiltelefoni

Sony Ericsson K700i, mis kuulus T.K-le ning võttis selle lahkudes kaasa. Kuriteoga tekitatud kahju on 2619 krooni;

- ajavahemikul 12.07.2006 kell 18.00 kuni 13.07.2007 kell 08.20 tungis aknaraami lõhkumise teel T.P korterisse aadressil XXX XX , Kohtla-Järve ja varastas elektrikitarri VINTAGE V100BK väärtusega 3583 krooni, kitarrikoti väärtusega 500 krooni, kitarrivöö

väärtusega 132 krooni, kitarrivõimendi ROLAND M CUBE väärtusega 1449 krooni,

kitarrialuse väärtusega 300 krooni, puldi väärtusega 144 krooni, kaks arvutikõlarit

koguväärtusega 500 krooni, arvuti bassikõlari väärtusega 350 krooni, arvutihiire väärtusega 150 krooni, veebikaamera väärtusega 300 krooni, MP3-pleieri kõrvaklappidega

koguväärtusega 700 krooni, EV passi T.P nimele väärtusega 200 krooni, EV passi A.P

nimele väärtusega 200 krooni, kuldketi väärtusega 800 krooni, kaks kuldsõrmust

koguväärtusega 1000 krooni, kuldkõrvarõngad väärtusega 500 krooni, naiste teksad väärtusega 300 krooni, kaks paari naistekingi koguväärtusega 600 krooni, kaks kampsunit

koguväärtusega 350 krooni, käekoti väärtusega 100 krooni, kosmeetikakoti koos kosmeetikaga koguväärtusega 300 krooni, fööni väärtusega 350 krooni, abielutunnistuse,

sünnitunnistuse A.P nimele, haigekassa kaardid A.P ja T.P nimele. Vargusega tekitas varalise kahju kokku 12808 krooni;

- ajavahemikul 30.07.2006 kella 10.30-st kuni 02.08.2006 kella 15.00-ni tungis aknatrellide kangutamise teel T.Š korterisse asukohaga XXX XX , Kohtla-Järve ja varastas

korterivõtmete komplekti väärtusega 630 krooni, videokaamera SONY koos laadijaga

väärtusega 10000 krooni, videokassetid väärtusega 80 krooni, mängukonsooli SONY väärtusega 1500 krooni ja disketi mänguga väärtusega 450 krooni, kaks Hansapanga kaarti väärtusega 60 krooni koos pin-koodidega, protsessori AMCD Athlon LCD17 monitoriga

väärtusega 12000 krooni, mobiiltelefoni Ericsson R 600 väärtusega 1400 krooni, mobiiltelefoni Siemens A55 väärtusega 1400 krooni ja kõnekaardi väärtusega 49 krooni, mobiiltelefoni Siemens A60 väärtusega 1400 krooni, kaelakee ja kõrvarõngad väärtusega

1500 krooni, kaks abielusõrmust koguväärtusega 3000 krooni, südamekujulised

kõrvarõngad väärtusega 1500 krooni, lillekujulise roosa kiviga ripatsi väärtusega 500 krooni, kaljukitse kujutisega ripatsi väärtusega 500 krooni, kaelaketi kaljukitse kujutisega ripatsiga väärtusega 1500 krooni, sõrmuse punase kiviga väärtusega 1500 krooni, kullast katkise käeketi väärtusega 400 krooni, kullast katkise kaelaketi väärtusega 1000 krooni ja

kullast südamekujulise ripatsi väärtusega 500 krooni, kaks kullast abielusõrmust koguväärtusega 6000 krooni. 31.07.2006 kell 02.45 ning kell 02.46 võttis M.J T.Š

korterist varastatud Hansapanga kaartide abil arvetel olnud raha 10 000 krooni, millega tekitas varalise kahju kokku 56 869 krooni; - 18.08.2006 ajavahemikul kella 17.30 kuni kella 19.20 sisenes A.Š korterisse aadressil L.

XXX XX , kust varastas umbes 800 USD, laia kullast abielusõrmuse väärtusega 1000

krooni, laia kullast abielusõrmuse väärtusega 2000 krooni, kullast abielusõrmuse

väärtusega 800 krooni, kuldsõrmuse merevaigust kiviga väärtusega 1500 krooni, kuldsõrmuse aleksandriidist kiviga väärtusega 1800 krooni, kuldsõrmuse lillat värvi kiviga

väärtusega 1300 krooni, kullast 80 cm pikkuse keti koos ripatsiga merevaik väärtusega 1500 krooni, kullast vahtralehe kujulise ripatsi väärtusega 600 krooni, kullast prossi, millel oli katkine lukk väärtusega 6000 krooni, hõbedast sõrmuse draakoni kujuga väärtusega 200

krooni, hõbedast sõrmuse roosa kiviga väärtusega 420 krooni, hõbedast sõrmuse musta

värvi kiviga väärtusega 300 krooni, valgest metallist ketiga taskukella väärtusega 5000 krooni, millega tekitas varalise kahju kokku 32 420 krooni;

- 20.08.2006 kella 04.45 paiku sisenes pakettakna lahtikangutamise teel XXX XX asuvasse R.L kuuluvasse korterisse, kust varastas mobiiltelefoni №kia 6100 maksumusega

1200 krooni, vöökoti maksumusega 300 krooni, MP3 mängija Ipod Shuppel väärtusega

2000 krooni ja arvuti mälupulga väärtusega 400 krooni. Vargusega tekitatud kahju on kokku 3900 krooni; - 19.08.2006 kella 01.15 viibides kasiinos Admiral asukohaga XXX XX , nägi ruletilaua ääres käekotti ja võttis sealt Andrei Obuhhovile kuuluva mobiiltelefoni №kia N-Gage QD, millega lahkus kasiinost. Tekitades sellega kahju 2600 krooni.

Seega M.J isikuna, kes on varem toime pannud varguse, pani toime

sissetungimisega võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, s.o KarS § 199 lg 2 p 4, 8 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Karistuse mõistmisel arvestas maakohus toimepandud kuriteo raskust ja laadi ning

vastutust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, samuti võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Maakohus arvestas M.J-i karistust kergendava asjaoluna puhtsüdamlikku kahetsust KarS § 57 lg p 3 mõttes, karistust raskendavaid asjaolusid maakohus ei tuvastanud. M.J tunnistati süüdi kaheksas varguse episoodis. Need ei ole toime pandud grupis,

mis vähendab nende ohtlikkust, kuid kuus vargust on toime pandud sissetungimisega kannatanu korterisse. Samuti tekitas M.J kannatanutele märkimisväärset kahju, s.o kokku 87 556 krooni. Varguseid pani M.J toime kahe kuu jooksul, mis näitab, et M.J-i kuritegelik käitumine oli piisavalt intensiivne. Maakohus leidis, et M.J ei saa karistada rahalise karistusega. M.J on varem

9 korda kriminaalkorras karistatud. Aastatel 1997 ja 2003 oli ta karistatud rahalise karistusega salajase ja avaliku varguse eest summas 840 ja 2000 krooni ja peale seda jätkas kuritegelikku käitumist. Samuti on teda karistatud väärtegude toimepanemise eest 3 korral, kõik trahvid on tasumata. See asjaolu näitab, et rahalise karistuse mõistmine ei ole piisav

M.J-i mõjutamiseks, et ta hoiduks edaspidi uute süütegude toimepanemisest.

Arvestades M.J-i karistust kergendavat asjaolu, tuleb M.J-ile mõista

karistuseks vangistust alla keskmise määra, s.o 2 aastat. KrMS § 238 lg 2 alusel tuleb vähendada mõistetavat põhikaristust ühe kolmandiku võrra. M.J-ile tuleb KarS § 65

lg 2 alusel mõista liitkaristus, suurendades uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osa võrra. Seega tuleb M.J-ile mõista lõplikuks liitkaristuseks 1 aasta 11 kuud 21 päeva vangistust.

M.J esitas apellatsiooni, milles palub tühistada maakohtu otsuse mõistetud karistuse osas, kuna maakohus on mõistnud liiga karmi karistuse.

Apellatsiooni põhjenduste järgi ei arvestanud maakohus asjaoluga, et kolm episoodi

tunnistas ta vabatahtlikult üles. Ülejäänud viies episoodis aitas ta uurimisele aktiivselt kaasa ning aitas tagastada tema poolt varastatud asjad. See asjaolu nähtub ka kriminaalasja toimiku materjalidest.

Samuti ei arvestanud maakohus sellega, et kuritegude toimepanemisele tõukas teda asjaolu, et ta oli varguste toimepanemise ajal narkosõltlane ning kuriteod on haiguse tulemuseks. A. Uvoarov leiab, et ta vajab rohkem ravi kui karistust. Maakohus ei ole arvestanud M.J-i aktiivset kaasabi tekitatud kahju hüvitamiseks.

M.J palub pöörata tähelepanu sellele, et enam ta narkootikume ei tarvita, tal on

perekonnaga suurepärased suhted ning temal on väga tugev motivatsioon edaspidi

narkootikume mitte tarvitada ja uusi kuritegusid mitte toime panna. Peres kasvab väike laps. M.J palub asendada vangistus tingimisi karistusega või vahendada reaalset karistust nii palju kui on antud juhul võimalik või siis vähemalt kohaldada KarS § 64 p l ja KarS §

65 p l sätteid. Või asendada vangistus ühiskondlikult kasuliku tööga, mis kajastaks

karistuse eesmärke suuremal määral ning kontrollnõuded sellise karistuse liigi puhul aitaksid paremini kaasa tema parandamisele.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise alus isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Maakohus on põhjendatult arvesse võtnud seda, et M.J on varem karistatud üheksa

korda ja seda põhiliselt varavastase kuritegude toimepanemise eest. Maakohus on

üksikasjalikult ja veenvalt põhjendanud, miks ei ole võimalik M.J karistada

rahalise karistusega. Maakohus on arvestanud kergendava asjaoluga ja mõistnud

süüdistatavale karistuse alla sanktsiooni keskmise määra. Aktiivsust kuritegude toimepanemisel ei saa õigustada sellega, et M.J tarvitas narkootikume. M.J-i puhul vangistuse asendamine üldkasuliku tööga ei ole kooskõlas KarS §-is 56 sätestatuga. Kuritegude korduv ja järjekindel toimepanemine ei saa kaasa tuua karistuse kergendamist.

Pealegi nähtub asja materjalidest, et M.J oli vangistusest tingimisi ennetähtaega

vabastatud kuid ta ei suutnud vabaduses õiguskuulekalt käituda ning ta suunati tagasi reaalset vangistust kandma.

Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS §-st 326 lg 2 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Ago Kutsar