4-09-91/2 · Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20.jaanuar 2009.a. Tallinn (Liivalaia kohtumaja) Väärteoasja number 4-09-91 Kohtunik Viktor Brügel Kohtuistungist osavõtnud isikud Kohtuistungisekretär Elina Huobolainen

Kohtuvälise menetleja, Põhja Politseiprefektuuri, esindaja JSaveljeva Tõlk Maksim Tšurkin Väärteoasi NPALS § 151 järgi Menetlusalune isik S.T (isikukood xxx, elukoht xxx) Asja läbivaatamise kuupäev 20.jaanuar 2009

RESOLUTSIOON

Juhindudes KarS § 48, NPALS § 151 ning V™S §-dest 83 p 2, 107-109,111, kohus otsustas:

1. S.T süüdi tunnistada Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning

nende lähteainete seaduse (NPALS) § 151

ettenähtud väärteo toimepanemises ja karistada arestiga 14 (neliteist) päeva.

2. Arest pöörata täitmisele viivitamatult.

3. Aresti kandmise kohaks määrata Põhja Politseiprefektuuri arestimaja, aadressil

Rahumäe tee 6, Tallinn.

4. Aresti kandmise aja algust hakata lugema alates S.T poolt aresti

ärakandmist Harju Maakohtu 15.01.2009 otsuse järgi väärteoasjas 4-09-623.

5. Välja mõista S.T-lt ekspertiisitasu 990 (üheksasada üheksakümmend)

krooni riigituludesse, milline kuulub maksmisele Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr 10220034800017 SEB Pangas või 221023778608 Hansapangas (Swedbank), viitenumber 2800049777.

4-09-91

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Tallinna Ringkonnakohtule, teatades kirjalikult

apellatsiooni esitamisest Harju Maakohtu Liivalaia kohtumajale 7 päeva jooksul alates

kohtuotsuse kuulutamisest ning esitades apellatsiooni 15 päeva jooksul, alates päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Väärteoasja arutamisel tegi kohus kindlaks:

S.T-le on koostatud 09.010.2008.a. väärteoprotokoll nr AB 1105941 selle kohta, et tema viibides 09.10.2008.a kella 15.35 ajal Tallinnas Paldiski mnt maja 56 juures oli eelnevalt

tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus S.T NPALS § 3 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 15 1. Joobeseisundi

meditsiinilise tuvastamise aktist nr 4237/125 nähtub, et 09.10.2008.a. esines S.T narkootiline joove fentanüülist ja rahustitest.

Samuti on S.T-le 16.11.2008.a. koostatud väärteoprotokoll nr AB 977787 selle

kohta, et tema viibides 16.11.2008.a kella 15.15 ajal Tallinnas Puhangu maja nr 8 juures oli

eelnevalt tarvitanud narkootilist või psühhotroopset ainet ilma arsti ettekirjutuseta. Oma tegevusega rikkus S.T NPALS § 3 sätteid, väärteo kvalifikatsioon NPALS § 151. Joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktist nr 5177/168 nähtub, et 16.11.2008.a. esines S.T narkootiline joove fentanüülist.

S.T oli kohtusse toimetatud Tallinna arestimajast, kus ta kannab arestina karistust teise väärteo Harju Maakohtu 15.01.2009 otsuse 4-09-623 järgi eest.

S.T tunnistas end väärteos süüdi.

Kohtuvälise menetleja arvates väärib menetlusaluse isiku käitumine hukkamõistu ning karmi karistust, et isik teeks vastavad järeldused ning hoiduks edaspidistest rikkumistest. Varasemad

rahatrahvid on tasumata, isik jätkab väärtegude toimepanemist, mingisugust järeldust ta

eelnevatest karistustest teinud ei ole. Kohtuvälise menetleja esindaja palus karistada S.T väärteoprotokollides kirjeldatud rikkumiste eest arestiga 18 päeva.

Kohus, kuulanud ära menetlusaluse isiku ja kohtuvälise menetleja ning uurinud väärteoasja kirjalikke materjale, leidis, et S.T süü narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta 09.10.2008 on tõendamist leidnud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga

nr 4237/125 (I kd lk 4), saatekirjaga joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (I kd lk 5), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 794 (I kd lk 6), AS G4S Eesti õigusvastase teo toimepanemise aktiga (I kd lk 7). õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (I kd lk 8).

S.T süü narkootilise aine tarvitamises ilma arsti ettekirjutuseta 16.11.2008 on

tõendamist leidnud joobeseisundi meditsiinilise tuvastamise aktiga nr 5177/168 (II kd lk 4), saatelehega laboratoorseks uuringuks ja laboratoorse analüüsiga nr 598 (II kd lk 5), saatekirjaga

joobeseisundi meditsiiniliseks tuvastamiseks (II kd lk 6), õiendiga isikusamasuse tuvastamise kohta (II kd lk 7).

Kuivõrd väärteoasja materjalidest ei nähtu, et menetlusalusel isikul olnuks väärteoprotokollides

kirjeldatud kahes episoodis arsti ettekirjutust narkootilise aine tarvitamiseks, leiab kohus, et menetlusalune isik S.T on toime pannud NPALS § 15 1 ettenähtud väärteo, so narkootilise aine tarvitamise arsti ettekirjutuseta.

Kohus, hinnanud väärteoasjas kogutud tõendeid, analüüsinud neid kogumis, leiab, et isiku süü on väärteo toimepanemises NPALS § 151 järgi tõendamist leidnud ja vastavalt toimepandule tuleb menetlusalust isikut karistada. Karistuse mõistmisel arvestab kohus isiku süüd, kergendavaid ja

raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude

toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud KarS §-de 57 ja 58 järgi menetlusaluse isiku käitumises puuduvad.

Karistuse liigi valikul lähtub kohus toimepandud väärtegudest ja menetlusaluse isiku isikust,

millest nähtuvalt on menetlusalust isikut viimaste aastate jooksul korduvalt karistatud

samalaadsete väärtegude toimepanemise eest nii rahatrahvide kui ka arestidega. Sellele

vaatamata on ta jätkanud väärtegude toimepanemist. Taolised isikuandmed annavad tunnistust sellest, et menetlusalusel isikul puudub legaalne sissetulek ning võimalus trahvi tasuda. Seetõttu leiab kohus, et rahatrahv kui karistusliik ei ole oma mõju avaldanud ega saagi mõju avaldada,

sest trahvid jäetakse tasumata, mistõttu tuleb loobuda rahatrahvi määramisest ning kohaldada

tuleb aresti. Aresti määra valikul lähtub kohus asjaolust, et menetlusalust isikut on varem

korduvalt samalaadsete väärtegude toimepanemise eest lühiajalise arestiga karistatud, mistõttu

peab kohus vajalikuks määrata aresti määras, mis sunniks menetlusalust isikut hoiduma narkootiliste ainete tarvitamisest edaspidi või siis vähemalt aresti kandmise ajal. Seetõttu kohus, juhindudes V™S §-dest 107 lg 1 p 1, 111 p 8, asub seisukohale, et menetlusalune isik tuleb

süüdi tunnistada temale inkrimineeritud väärtegude toimepanemises ja temale tuleb määrata

karistusena arest, mõistes temalt välja ka menetlusalusel isikul joobe tuvastamisel tehtud kulutused täies ulatuses.

Viktor Brügel Kohtunik