2-12-21177/25 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL Täiendav otsus

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 09. augustil 2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-21177 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu elatise nõudes Hagihind

4 980.50 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: XXX(isikukood XXX elukoht XXX); Hageja seaduslik esindaja: XXX(isikukood XXX, elukoht: XXX); Hageja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Arvo Junti (Advokaadibüroo Arvo Junti, Sakala 22, 10141 Tallinn; e-post: junti@hot.ee ); Kostja: XXX(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post: XXX); Kostja esindaja: advokaat Kairi Pobbul (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, Vana-Viru 4, 10111 Tallinn; e-post: kairi@tsp.ee). Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista XXX(isikukood XXX) igakuine elatis poja XXX(isikukood XXX) kasuks

250 (kakssada viiskümmend) eurot kuus alates 01.02.2013.a. kuni XXXtäisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a. Elatis tasutakse ette igakuuliselt kalendrikuu viieteistkümnendaks kuupäevaks XXXema XXXarveldusarvele. Igakuiselt makstava elatise summa suureneb iga kalendriaasta alguses 30 (kolmkümmend) euro võrra alates 01.01.2014.a.

3. Välja mõista kostjalt XXX igakuine elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2012.a. kuni 31.01.2013.a. eest summas 898.09 eurot (kaheksasada üheksakümmend kaheksa eurot ja 909 senti). Elatise võlgnevus summas 898.09 eurot tuleb kostjal tasuda võrdsete osamaksetena üheksa kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Elatise täitmisel võtta arvesse kostja poolt menetluse ajal makstud summasid.

5. Anda XXXõigus alaealisele lapsele XXX väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest.

I Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses oli tsiviilasi nr 2-12-21177 XXXhagis XXXvastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 05.03.2013 otsusega on kohus rahuldanud abielu lahutamise hagi ning 01.04.2013 kohtumäärusega on kohus kinnitanud pooltevahelise ühisvara jagamise kompromissi.

XXXesitas 01.02.2012 poja XXXnimel tsiviilasjas nr 2-12-21177 Harju Maakohtule hagi XXXvastu elatise tasumise nõudes.

Kostja ei nõustu elatise nõude suurusega.

Hageja nõue

2. Hagiavalduse kohaselt on XXXja XXXühine hooldusõigus. Hagiavalduse kohaselt XXXlapsega koos ei ela ning ei ole kandnud igakuiselt lapse tegelikke kulusid. Hagiavalduse kohaselt on XXXja XXXühise lapse kulud peamiselt kandnud XXX, kes on XXXnimel tema seadusliku esindajana esitatud XXXvastu hagi XXXelatise tasumise nõudes.

Hageja on elatise nõude esitanud summas 327 eurot selliselt, et alates 01.01.2014 suureneb elatise summa 30 euro võrra igal järgneval aastal. Hageja on esitanud tagasiulatuva elatise nõude perioodi veebruar 2012 kuni jaanuar 2013 summas 2 037.50 eurot ning vähemtasutud elatise perioodil veebruar kuni juuni 2013 summas 835 eurot. Hageja võtab arvesse lapse tavapärastest ühe kuu kuludest, arvestades huvitegevust, sotsiaalset suhtlust eakaaslastega, huvitegevuse ja koolivahendite vajadust, transpordi ja eluasemekulusid ning asjaolu, et tegemist on kasvava ja areneva lapsega, kelle vajadused ajas muutuvad.

Hageja leiab, et XXXpoolt tasutavat XXXelukindlustuse makseid ei saa arvestada elatise hulka.

Hageja ei ole taotlenud kohtuotsuse viivitamata täidetavaks tunnistamist TsMS § 468 lg 3 alusel.

Kostja vastuväited

3. Kostja ei nõustu hageja poolt nõutud elatise suurusega.

Kostja on välja toonud, et lisaks pojale XXXon kostjal XXXsündinud tütar, kellele kostja peab tagama vähemalt samaväärse kasvukeskkonna. Kostja on avaldanud 26.04.2013 kohtuistungil, et tema sissetulek on umbes 1 700 eurot. Kostja on 26.04.2013 istungil välja toonud, et XXXja XXXkooselu ajal oli XXXelukoha pindala 60,4 m2, praeguses üürikorteris, kus XXXelab, on pindala üle 90 m2. Kostja leiab, et isa ei pea kandma täiendavaid kulutusi, kui ema on teinud luksuslikke valikuid. Kostja leiab, et hageja ei ole tõendanud elatise nõude aluseks olevate eluasemekulude suurust.

Kostja leiab, et transpordikulude arvestamine elatise kuludes ei ole põhjendatud, sest võimalik on kasutada tasuta koolibussi ning lapse kool jääb lapse emale tööle minnes tee peale. Kostja toob välja, et XXXon mõlema vanema juures olemas jalgratas, kostja on XXXostnud suusad, riideid, jalanõusid, ning hindab oma kulutusi märkimisväärseteks.

Kohtu seisukohad

4. Kohus leiab, et hagiavaldus kuulub rahuldamisele osaliselt.

5. Harju Maakohtu menetluses oli XXXhagi XXXvastu abielu lahutamiseks ja ühisvara jagamiseks. 05.03.2013 otsusega on kohus rahuldanud abielu lahutamise hagi ning 01.04.2013 kohtumäärusega on kohus kinnitanud pooltevahelise ühisvara jagamise kompromissi, millega lõpetati menetlus vastava nõude osas. XXXesitas 01.02.2013 XXXesindajana Harju Maakohtule XXXnimel hagi elatise nõudes.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 448 lg 1 p 1 kohaselt asja otsustanud kohus võib menetlusosalise taotlusel või omal algatusel teha täiendava otsuse, kui mõni esitatud nõue või taotlus on jäänud lahendamata. Kohus leiab, et XXXabielu lahutamise ning ühisvara jagamise hagi menetluse ajal esitatud elatise nõude hagi kuulub lahendamisele tsiviilasja nr 2-12-21177 raames. Tulenevalt TsMS § 448 lg 1 punktist 1 lahendab kohus elatise nõude täiendava otsusega. Elatise nõude hagihind 4 980.50 eurot koosneb TsMS § 129 lg 2 ja TsMS § 124 lg 1 alusel elatise nõudest (9 x 327) 2 943 eurot ning tagasiulatuvast elatise nõudest 2 037.50 eurot.

Elatise nõue

6. Perekonnaseaduse (PKS) § 120 lõike 4 kohaselt ühine hooldusõigus ei välista last kasvatava vanema õigust esitada teise vanema vastu hagi lapse ülalpidamise väljamõistmiseks. PKS § 99 lg

1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadusest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes, kusjuures ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. PKS § 100 lg 4 kohaselt makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Vastavalt TsMS § 5 lg-le 1 menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi teise lõike teise lause kohaselt määrab pool ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 sätestab, et kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte TsMS § 232 lg 1 kohaselt.

Riigikohus on tsiviilasja nr 3-2-1-118-12 punktis 16 välja toonud, et hageja peab kostjalt lapsele seaduses sätestatud miinimumelatisest suurema elatise saamiseks kõigepealt tõendama, et lapse ülapidamise mõistlikud vajadused on seaduses sätestatud miinimummäärast suuremad.

Vanem rikub ülalpidamiskohustust, kui ta ei maksa elatist või teeb seda ebaregulaarselt või ebapiisavas suuruses. Kohus leiab, et kostja on rikkunud ülalpidamiskohustust, kuna ajavahemiku juuni 2012 kuni jaanuar 2013 eest on kostja elatist tasunud alles peale elatise hagi esitamist 13.02.2013 maksekorraldustega (kd I, tl 138-145). Kohus leiab, et eeltoodu näitab ülalpidamiskohustuse täitmise ebaregulaarsust ning sellest tulenevalt ülalpidamiskohustuse rikkumist.

Hageja leiab, et elatisenõue summas 327 eurot lähtub lapse minimaalsetest tegelikest väljaminekutest ja senistest vajalikest kulutustest. Samuti leiab hageja, et XXXpoolt tasutavat XXXelukindlustuse makseid ei saa arvestada elatise hulka.

Hageja on 01.04.2013 esitanud tõendid ning täiendava arvutuse XXXkasvatamise kulude kohta: Kulu Maksumus

90 €

9.74 €

15.88 €

45.76 €

20.70 €

76.72 €

37.05 €

9.66 €

6.33 €

279.08 €

8.91 € Kokku

599.81 €

Kohus leiab, et osa lapsele tehtavatest kulutustest on üldtuntud kulud, mida TsMS § 231 lg 1 kohaselt tõendada ei ole vaja, ning mida kohus peab ülalpidamiskuludena põhjendatuks (toit, muud koolikulud, rõivad, meditsiinilised kulutused, hügieenikulud). Kohus leiab, et hageja on tõendanud koolitoidu kulusid elatise arvestuse aluseks olevas suurusjärgus (kd I, tl 172-173, 177). Hageja poolt esitatud tõendite alusel moodustuvad muud kulud muu hulgas XXXtelefonikuludest (kd I, tl 211-215). Kohus leiab, et hageja peab tõendama teisi hagis esitatud elatise nõude aluseks olevaid kulusid, mh neid kulusid, millele kostja on esitanud vastuväiteid. Kostja on esitanud hageja transpordija eluasemekulude osas vastuväite.

Kohus on 26.04.2013 kohtuistungil hageja tähelepanu juhtinud asjaolule, et eluasemekulude osas ei ole hageja üürikulusid tõendatud. Eluruumikuludena arvestab hageja 01.02.2013 hagi avalduse kohaselt poolt üürist ja kommunaalkuludest. 26.04.2013 kohtuistungil on kohus hageja esindaja tähelepanu juhitud asjaolule, et üüri kohta ei ole tõendeid esitatud ning hageja on täpsustanud, et üürisummat ei ole elatisenõude sisse arvestatud. Samuti on hageja esindaja välja toonud, et esialgse hagi nõuet on täpsustatud.

Kostja on vaidlustanud elatise nõude aluseks olevatest kulutustest transpordikulude ning eluasemekulude suuruse. Kostja on 26.04.2013 istungil välja toonud, et XXXja XXXkooselu ajal oli XXXelukoha pindala 60,4 m2, praeguses üürikorteris, kus XXXelab, on pindala üle 90 m2. Kostja leiab, et isa ei pea kandma täiendavaid kulutusi, kui ema on teinud luksuslikke valikuid. Kostja leiab, et transpordikulude arvestamine elatise kuludes ei ole põhjendatud, sest võimalik on kasutada tasuta koolibussi ning lapse kool jääb lapse emale tööle minnes tee peale.

Kohtu arvates tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadusest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Samas tuleb kohtu hinnangul arvesse võtta lapse tavalist elulaadi. Asjas esitatud materjalidest nähtub muu hulgas, et hageja elukoht on XXX külas, huviringid toimuvad XXX, lasteaed asus XXX ning XXX käib koolis XXX. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud transpordija autokulusid elatise arvutustes näidatus ulatuses.

Lähtuvalt Riigikohtu lahendis nr 3-2-1-118-12 esitatud seisukohast peab hageja miinimummäärast suurema elatise nõuet tõendama. Hageja ei ole tõendanud lapse miinimummäärast suuremaid vajadusi transpordikulude osas. Kohus leiab, et hageja väited transpordikulude suuruse osas ei ole tõendatud, olgugi, et tsiviilasja materjalidest nähtub, et lapse arengut toetavate tegevuste kui elulaadi osaks olevate elementide võimaldamiseks on vältimatult tarvilik täiendavate transpordikulutuste tegemine. Kohus leiab, et kostja seisukoht, mille kohaselt transpordikulutused on põhjendamata, on põhistatud. Kohus leiab, et hageja transpordikulud on tõendamata ning ei saa olla aluseks elatise miinimummäärast suurema elatise nõudmisel.

Kohus leiab, et arvetega nr 12, 402, 363, 324 ja 441 (kd I, tl 201-205) on hageja tõendanud kütteperioodi viie kuu eluruumikulusid summas (117.43 + 233.80 + 208.89 + 324.26 + 311.87)

1 196.25 eurot, mis teeb ühe kalendrikuu keskmiseks kuluks (1 196.25 / 5) 239.25 eurot. Võttes arvesse, et hageja on avaldanud, et eluasemekulude arvestuse puhul lähtuti meetodist, mille kohaselt pool eluasemekuludest arvestatakse XXXkuludena, on XXXkeskmine igakuine eluasemekulu (239.25 / 2) 119.63 eurot.

Kohus leiab, et kostja seisukoht, et elatise hulka tuleks arvestada ka kostja poolt lapse kasuks tehtud elukindlustuse maksed, ei ole õige. Kindlustusmaksed ei taga lapse igapäevaste vajaduste rahuldamist. Seisukohta, et elatise väljamõistmise eesmärk on lapse igapäevaste vajaduste rahuldamine ja tema lapse arenguks piisavate materiaalsete vahendite tagamine on Riigikohus rõhutanud otsustes nr 3-2-1-119-07 ja 3-2-1-33-11. See tähendab, et elatist tuleb reeglina maksta perioodiliste rahaliste maksetena. Kulutusi, mida lahus elav vanem teeb lapse ülalpidamiseks lisaks elatise maksmisele, saab Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-66-08 kohaselt elatise määramisel arvesse võtta reeglina juhul, kui laps viibib lahus elava vanema juures olulise osa ajast. Sel juhul on kohtul võimalik elatise väljamõistmisel arvestada asjaolu, et lahus elav vanem täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust ajal, mil laps selle vanema juures viibib. Kuna elukindlustusmaksed ei ole seostatavad lapse viibimisega kostja juures ega tema igapäevaste vajaduste rahuldamisega, ei saa kolleegium neid elatise ulatuse määramisel arvestada. Tallinna Ringkonnakohus on asunud oma 25.01.2013 otsuse nr 2-12-11490 punktis 37 sarnasele seisukohale.

Kohus leiab, et lähtuvalt hageja poolt 01.04.2013 esitatud täpsustatud elatise nõude arvutuskäigust ning kohtu eeltoodud põhjendustest, on hageja põhistanud elatist alljärgnevas ulatuses:

Kulu Maksumus

90 €

9.74 €

15.88 €

45.76 €

76.72 €

37.05 €

9.66 €

6.33 €

119.63 €

8.91 € Kokku

419.68 €

Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele ning PKS § 105 lõikele 3 tuleb hageja tõendatud ülalpidamiskulud jagada võrdselt XXXja XXXvahel, millest tulenevalt on

XXXülalpidamiskohustuse igakuiseks suuruseks hageja poolt esitatud tõendite alusel (419.68 / 2) 209.84 eurot.

Hageja esindaja ja kostja on tsiviilasja nr 2-12-21177 raames pidanud läbirääkimisi elatise nõude osas kokkuleppe saavutamiseks, mille raames kostja on välja toonud, et kostjal XXXsündinud tütar, kellele kostja peab tagama vähemalt samaväärse kasvukeskkonna, millest tulenevalt on kostjal võimalik hagejale tasuda elatist igakuiselt summas 250 eurot (kd II, tl 25). Kostja on avaldanud 26.04.2013 kohtuistungil, et tema sissetulek on umbes 1 700 eurot. Kostja toob välja, et XXXon mõlema vanema juures olemas jalgratas, kostja on XXXostnud suusad, riideid, jalanõusid, ning hindab oma kulutusi märkimisväärseteks. 29.04.2013 tegi kostja ettepaneku sõlmida kompromiss selliselt, et kostja kohustub igakuiselt tasuma elatist summas 275 eurot ning elatis ei määrata muutuva suurusena (kd II, tl 31).

Kohus leiab, et üldteada on asjaolu, et vanem, kellega laps koos elab, kannab suuremaid kulutusi kui see vanem, kes perioodiliste maksetena elatist maksab. Kohus leiab, et antud tsiviilasjas on piisavalt kirjeldatud lapse elukorraldust ning huvitegevusi, mistõttu kohus leiab, et elatise määramisel ei tule lähtuda vaid aritmeetilistest arvutustest ning põhjendatud on kostjalt hageja kasuks välja mõista elatis kostja poolt sobivaks peetud ning kohtu poolt põhjendatuks hinnatud ulatuses 250 eurot. Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et hagi tuleb rahuldada osaliselt ning kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 250 eurot kuus.

Hageja on esitanud nõude PKS § 101 lg 2 alusel mõista elatis välja muutuva suurusena selliselt, et alates 01.01.2014 suureneb elatise summa 30 € võrra igal järgneval kalendriaastal.

Kohus leiab, et võttes arvesse lapse kasvamisega kaasnevaid täiendavaid kulusid ning menetlusökonoomikat elatise suuruse kindlaksmääramisel, on hageja taotlus elatise väljamõistmiseks muutuva suurusega põhjendatud. Kohus leiab, et hageja poolt taotletud igakuise elatise suurenemine 30 euro võrra kalendriaastas ei ole vastuolus hea usu põhimõttega ning põhjendamatult suur.

Välja mõistetud igakuine elatis tuleb PKS § 100 lg 4 kohaselt kanda ette hageja seadusliku esindaja XXXarveldusarvele nr XXXXXXXXXXXXX Swedbank AS-is hiljemalt iga kuu 15ndaks kuupäevaks.

Tagasiulatuva ja vähemtasutud elatise nõue

7. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamisekohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

Hagi elatise väljamõistmiseks on esitatud 01.02.2013. Kohus on seisukohal, et elatist saab tagasiulatuvalt välja mõista alates 01.02.2012.a. Hageja on esitanud nõude mõista tagasiulatuvalt välja elatis perioodi veebruar 2012 kuni jaanuar 2013 eest summas 2 037.50 eurot ning vähemtasutud elatis perioodil veebruar kuni juuni 2013 summas 835 eurot, kokku 2 872.50 eurot, mis tasutakse võrdsete osamaksetena kuue kuu jooksul alates otsuse jõustumisest.

Elatise suuruse määramisel peab kohus tegema kindlaks, kui suured on mõlema vanema igakuised kulutused lapse vajaduste rahuldamiseks ning millised lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavad kulutused kannab lapsest lahus elav vanem ise sel ajal, mil laps tema juures viibib.

Kostja on kohtule esitatud materjalide alusel maksnud XXXelatist 160 eurot kuus ajavahemiku juuli 2012. aasta kuni veebruar 2013. aasta eest kokku summas 1 280 eurot. Kostja on esitanud tõendid, mille kohaselt kostja on ajavahemikul veebruar kuni mai 2012 tasunud XXXlasteaiatasu kokku summas 766.50 eurot (kd II, tl 5). Samuti on kostja esitanud tõendid selle kohta, et alates 10.10.2005.a on kostja tasunud XXXelukindlustuse makseid summas 77.72 eurot iga kolme kuu jooksul, mis moodustab arvestuslikult 25.91 eurot kuus (kd II, tl 7). Kostja on välja toonud, et alates 28.02.2012.a on kostja teinud kulutusi XXXolmetarvete (riided, mänguasjad) jaoks kokku summas 55.41 eurot (kd II, tl 9). Kohus on eelnevalt leidnud, et elukindlustuse makseid ei saa arvestada elatise hulka ning tuleb jätta tagasiulatuva elatise arvestamisel tähelepanuta.

Hageja ei ole kostja poolt olmetarvetele ja lasteaiale tehtud kulutusi vaidlustanud ning kohus peab põhjendatuks olmetarvetele ja lasteaiale tehtud kulude arvestamist tagasiulatuva elatise määramisel.

XXXon tõendanud, et ajavahemikul veebruar 2012 kuni jaanuar 2013 on makstud 8 kuu ulatuses elatist, maksnud XXXlasteaia tasud ning kandnud olmetarvete kulusid, mis on kokku summas (1 280 + 766.50 + 55.41) 2 101.91 eurot. Kohus on eelnevalt leidnud, et põhjendatud on XXX välja mõista XXXkasuks igakuine elatis summas 250 eurot, mis moodustaks ajavahemiku veebruar 2012 kuni jaanuar 2013 eest kokku summa (12 x 250) 3 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt kohus leiab, et PKS § 108 alusel on põhjendatud XXX välja mõista tagasiulatuv elatis summas, mille ulatuses XXXei ole tõendanud vastaval ajavahemikul ülalpidamiskohustuse täitmist ehk summas (3 000 – 2 101.91) 898.09 eurot.

Tagasiulatuvalt perioodi 01.02.2012.a. kuni 31.01.2013.a. eest tuleb kostjalt välja mõista hageja kasuks elatist summa (3 000 – 2 101.91) 898.09 eurot. Kohus leiab, et tagasiulatuva elatise summa väljamõistmise viisiks on põhjendatud TsMS § 445 lg 1 alusel määrata tagasiulatuva elatise summa 898.09 maksmist üheksa kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

8. Hageja on esitanud nõude perioodil veebruar kuni juuni 2013.a vähem tasutud elatise välja mõistmiseks summas [(327 – 160) x 5] 835 eurot. Kohus leiab, et elatise väljamõistmisega alates 01.02.2013 on hõlmatud ka hageja nõue vähemtasutud elatise väljamõistmiseks ning PKS § 108 alusel ei ole võimalik rahuldada hageja nõuet veebruar kuni juuni 2013 elatise väljamõistmiseks, mistõttu tuleb hageja nõue vähem tasutud elatise välja mõistmiseks summas 835 eurot jätta rahuldamata.

Menetluskulud Riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 2 kohaselt ei nõuta elatise nõudmise hagi läbivaatamise eest riigilõivu. Pooled on elatise nõudmise hagi raames kasutanud esindajaid.

Pooled on pidanud läbirääkimisi kompromissi sõlmimiseks, milles kostja oli nõus elatise igakuise summaga 250 eurot või 275 eurot tingimusel, et elatis ei määrata muutuva suurusena, ning hageja summaga 300 eurot tingimusel, et elatis muutub iga kalendriaasta möödudes 50 euro võrra suuremaks alates 01.01.2014.

TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 163 lg 2 kohaselt kui hagi rahuldatakse osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud üks pool, võib kohus jätta menetluskulud tervikuna või suuremas osas poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud. Kohus leiab, et kuna hagi rahuldati sellesarnases ulatuses, nagu oli kohtumenetluses kompromissina pakkunud kostja, tuleks jätta menetluskulud tervikuna hageja kanda, kuna hageja ei nõustunud kompromissiga.

Samas leiab kohus, et hageja menetluskulud kannaks sel juhul hageja esindajana lapse ema XXX, kellega koos laps XXXigapäevaselt elab ja kes kannab lapse eest igapäevaselt hoolt kandes seetõttu mõnevõrra suuremaid kulusid kui teine eraldi elav vanem, seega võib kaudselt eeldada, et menetluskulud tulevad lapse ülalpidamise arvelt ning võivad kasvõi ajutiselt mõjutada lapse vajaduste rahuldamist ning seetõttu eelnevat kaaludes jätab maakohus TsMS 164 lg 2 koosmõjus

163 lg 1 elatise nõudes menetluskulud poolte endi kanda.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

TsMS § 174 lg 1 tulenevalt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Kohus märgib seda menetluskulude jaotust ettenägevas kohtulahendis. TsMS § 174 lg 3 kohaselt hüvitatava summa kindlakstegemise avaldus esitatakse asja menetlenud esimese astme kohtule, käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud juhul vastavalt ringkonnakohtule või Riigikohtule. Avaldusele lisatakse menetluskulude nimekiri, milles on detailselt näidatud kulude koosseis. Avalduses tuleb kinnitada, et kõik kulud on kantud seoses kohtumenetlusega.

/allkirjastatud digitaalselt/ Fred Fisker kohtunik