3-12-1907/20 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht 08.08.2013; Tallinn Haldusasja number 3-12-1907 Haldusasi OÜ Eccua kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 30.05.2012 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse nr 1.1-5.1/12/1175 tühistamise ning EAS-i kohustamise nõudes Eccua OÜ (varasemalt Eccua Production AS) poolt 30.08.2010 esitatud avalduse taasläbivaatamiseks Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuistung 18.07.2013 Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja (avaldaja) – OÜ Eccua, esindaja adv. Margus Sorga; Vastustaja – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus, volitatud esindajad Evelin Pärn-Lee, Terje Kleemann ja Anu Jaanson RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 08.08.2013. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kaebuse materjalist nähtuvalt rahuldas Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) juhatus 31.03.2009 otsusega nr 1.1-5./09/562 AS-i Eccua Production taotluse nr EU30116 projektile „Kontaktpumplad, klaasplastist pumplad ning õli- ja bensiinieraldajad Skandinaavia turule.“ EAS-i 11.10.2011 otsusega nr 1.1.-5.1/11/3195 tunnistati eelkirjeldatud otsus tagasiulatuvalt alates selle jõustumisest kehtetuks ning nõuti tagasi projekti raames välja makstud toetuse summa 6713 eurot koos intressidega. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.12.2011 käskkirjaga (vaideotsus) nr 11-0028 rahuldati AS-i Eccua Production vaie ning EAS-ile tehti ettekirjutus asja uueks otsustamiseks.

2 2. EAS-i juhatuse 30.05.2012 otsusega nr 1.1-5/12/1175 tunnistati EAS-i varasemad otsused tagasiulatuvalt alates nende jõustumisest kehtetuks ning nõuti AS-i Eccua Production õigusjärglaselt OÜ-lt Eccua tagasi EAS-i poolt projekti raames välja makstud toetus summas 6713 eurot. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.08.2012 käskkirjaga (vaideotsus) nr 12-0009 jäeti OÜ Eccua vastavasisuline vaie rahuldamata.

3. 06.09.2012 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Eccua kaebus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 30.05.2012 taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse nr 1.1- 5/12/1175, majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.08.2012 käskkirja (vaideotsuse) nr 12-0009 tühistamise ning EAS-i kohustamise nõudes Eccua OÜ (varasemalt Eccua Production AS) poolt 30.08.2010 esitatud projekti ennetähtaegse lõpetamise taotluse taasläbivaatamiseks.

4. Tallinna Halduskohtu 18.10.2012 määrusega jäeti kaebus käiguta. Kaebaja vastas käiguta jätmise määrusele ning täpsustas, et ei soovi vaidlustada majandus- ja kommunikatsiooniministri 06.08.2012 käskkirja (vaideotsus) nr 12-0009.

5. Tallinna Halduskohtu 08.11.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse ning edastati seisukoha andmiseks Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusele.

6. Tallinna Halduskohtu 20.06.2013 määrusega määrati kindlaks kohtuistungi toimumise aeg.

KAEBUSE SISU JA TAOTLUS

7. Eccua OÜ on ECCUA Production AS õigusjärglane alates 19.04.2011. ECCUA Production AS ja EAS pidasid 2010. aasta suvel konsultatsioone projekti muutmiseks ja hiljem lõpetamiseks. EAS-i soovitusel esitati projekti ennetähtaegse lõpetamise avaldus. Nimetatud avaldus esitati 30.08.2010. Kaebaja on seisukohal, et EAS lõi kaebuse esitajale 2010. aastal ettekujutuse ja õigustatud ootuse, et tekkinud küsimused leiavad lahenduse, sest varasem suhtlus Ettevõtluse Arendamise Sihtasutusega näitas seda, et EAS ei ole vastu taotluse lahendamisele ECCUA Production AS-ile sobival viisil. Projekti lõpetamine oleks tähendanud, et varem väljamakstud raha tagasi ei nõuta. Kui EAS oleks lahendanud kaebaja 30.08.2010 avalduse, oleks ära langenud vajadus 30.05.2012 otsuse vastuvõtmiseks. Avalduse rahuldamisel oleks ära langenud võimalus ja vajadus hilisemate projektis ettenähtud mõlemapoolsete kohustuste teostamiseks. Projekti lõpetamiseks esineb alus majandus- ja kommunikatsiooniministri poolt kehtestatud määruse „Eksporditurunduse teostamise tingimused ja kord“ § 7 lõikes 5. Projekti ennetähtaegse lõpetamise avaldus esitati seetõttu, et projekti jätkamine oli muutunud seoses oluliste muudatustega üldises majandusolukorras ebaefektiivseks. ECCUA Production AS pidas mõistlikuks projekt ennetähtaegselt lõpetada ja kasutada toetust vaid osaliselt. Toetustaotluse esitamise ajal ei olnud võimalik ette näha süvenevat majanduslangust. Rahvusvaheline finantskriis ja sellele järgnenud majanduskriis on sellised asjaolud, mida ei saanud kaebuse esitaja mõjutada. Asjaolu, et eesmärke ei saavutata kaebajast sõltumatute asjaolude tõttu, ei tähenda seda, et kaebuse esitaja oleks toetuse tingimusi rikkunud.

8. Käesolevas asjas ei esine asjaolusid, millest saaks järeldada toetuse kasutamist ettenähtud korda ja tingimusi rikkudes. Kaebaja leiab, et EAS ja MKM on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme. EAS ja MKM on sisuliselt leidnud, et ekspordikasvu mittesaavutamine asjaolude tõttu, mis ei sõltu kaebajast, kujutab endast toetuse mittekasutamist ettenähtud korras ja tingimustel. Kaebaja leiab, et EAS ja MKM ei ole välja toonud ega põhjendanud ühtegi asjaolu, mis kujutaks endast kaebaja poolt toetuse kasutamist ettenähtud korda ja tingimusi rikkudes. Kaebaja leiab, et on kasutanud toetust projektis nimetatud eesmärkide saavutamise nimel ning ei ole kasutanud toetust muudeks vajadusteks

3 ega muudel põhjustel. Kaebuse esitaja on teinud omalt poolt kõik võimaliku, et vastavaid eesmärke saavutada. Eesmärkide saavutamine oli takistatud põhjustel, mida kaebuse esitaja ei saanud mõjutada.

9. Kaebaja leiab, et vaidlustatavates haldusaktides on kaalutlusvead. MKM ei ole põhjendanud ega esitanud kaalutlusi, miks kaebuses ja varasemates vaietes väljatoodud asjaolud ei ole kaebajast sõltumatud. EAS ei ole neid asjaolusid üldse kaalunud. MKM on leidnud, et tururisk oli ettevõtja enda kanda. Kaebaja sellise seisukohaga ei nõustu. Valitsev olukord majanduses pidi olema teada toetustaotluse esitamise ajal ka EAS-ile, seega ei ole tururisk ainult kaebaja kanda. EAS-il oleks olnud kohustus taotluse rahuldamisel hinnata, kas selliste tulemuste saavutamine Projekti eesmärgina on üldse saavutatav. Määruse alusel ei ole toetuse tagasinõudmine kohustuslik, kui kavandatavat tulemust ei saavutata, vaid siinkohal on haldusorganil kaalutlusõigus. Seega oleks EAS pidanud tagasinõudmise otsuse tegemisel arvestama ka sellega, et kavandatud tulemusi ei saavutatud kaebajast mitteolenevatel põhjustel. Kaalutlusõiguse korrektse teostamise korral ei oleks olnud vajalik teha tagasinõudmise otsust. Kaebaja leiab, et nii EAS kui MKM on välja toonud põhjendused, miks peaks kaebajalt toetuse täies ulatuses tagasi nõudma, kuid puuduvad põhjendused, mis näitaksid, et haldusakti andmisel on kaalutud ja arvesse võetud ka teise poole huvisid ja seisukohti. Kaebuse esitaja arvates ei anna projekti eesmärkide mittetäitmine automaatselt EAS-ile õigust toetust tagasi nõuda. Vaides esitatud asjaolude tõttu ja eriti kaebaja 30.08.2010 avalduse menetlemata jätmise tõttu ei ole toetuse tagasinõudmine põhjendatud.

10. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine lähtudes sellest, et Eccua OÜ või ECCUA Production AS ei teavitanud EAS-i ühinemisest, on ebaproportsionaalne. Teavitamine ei mõjutanud kaebaja kohustuste täitmist. Kõik õigused ja kohustused läksid automaatselt üle Eccua OÜ-le. Informeerimiskohustuse täitmata jätmine ei ole nii ränk rikkumine, mis õigustaks taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Informeerimiskohustuse täitmata jätmine ei toonud kaasa võimatust projekti elluviimiseks.

11. Kaebuse esitaja poolne 30.08.2010 projekti ennetähtaegse lõpetamise taotlus tuleks lahendada. EAS ei ole vastanud kaebaja taotlusele, mistõttu on EAS rikkunud hea halduse tava põhimõtet. Isegi pärast kaebaja väljamaksutaotluse tagasivõtmist ei ole EAS andnud üheski vormis vastust projekti ennetähtaegse lõpetamise taotlusele, vaid on otsustanud toetuse hoopis tagasi nõuda. Selline käitumine on ilmselgelt pahatahtlik. Kaebaja esitas projekti ennetähtaegse lõpetamise taotluse just EAS-i nõudel ning EAS ei selgitanud kaebajale, et väljamaksutaotluse tagasivõtmise ja ennetähtaegse lõpetamise taotlust ei saa samaaegselt menetleda. Kaebaja leiab, et ennetähtaegse lõpetamise taotluse lahendamise korral ei oleks pidanud EAS taotluse rahuldamise otsust kehtetuks tunnistama.

12. Vastustaja seisukohale vastuseks esitatud arvamuses leiab kaebaja, et vastustaja ei ole ümber lükanud kaebaja väiteid ning kaebus tuleb rahuldada.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

13. Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus palub jätta esitatud kaebuse rahuldamata.

14. Otsuse vastuvõtmisel on vastustaja järginud perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seadusest tulenevaid diskretsiooni piire ning kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise ja toetuse tagasinõudmise otsuse. Eeskätt on lähtutud majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 paragrahvist 2, mille kohaselt on toetuse andmise eesmärgiks Eesti ettevõtjate konkurentsivõime suurenemine välisturgudel läbi planeeritud, eesmärgistatud ja tervikliku turundustegevuse toetamise, mille tulemusena kasvab ettevõtjate müügitulu ekspordist ja suureneb eksporditavate kõrge

4 lisandväärtusega toodete ja teenuste osakaal ettevõtjate müügitulus ning eksportivate ettevõtjate hulk. Otsuse andmisel on järgitud kaalutlusreegleid ning haldusaktis ei esine diskretsioonivigu. EAS on haldusakti vastuvõtmisel täpselt järginud struktuuritoetuste seadusest ja määrusest tulenevaid eelviidatud diskretsiooni piire ning on kõiki asjaolusid arvesse võttes teinud otsuse, mille tegemisel on eeskätt lähtutud aluseks oleva diskretsiooninormi eesmärgi tagamisest (määruse § 2). Otsuses on arvestatud ratsionaalselt kõiki poolt- ja vastuargumente, selle tegemisel ei ole tuginetud asjassepuutumatutele kaalutlustele ja meelevaldsetele asjaoludele, mis kaalutlusotsusega kuidagi seotud ei ole.

15. Kaebaja on oma kaebuse üles ehitanud argumendile, mille kohaselt oleks vastustaja pidanud kaalutlusõiguse teostamisel ühe asjaoluna arvesse võtma üldist majanduslangust. Majanduslangust on käsitletud kõikide ettevõtjate puhul äririskina ning seda ei ole taotluste menetlemisel kunagi arvesse võtnud. Juhul, kui kaebaja ei oleks taotlenud projektile toetust, siis oleks ta ise kandnud majanduslangusest tuleneva kahju. Seetõttu on meelevaldne arvata, et juhul, kui ettevõtja on saanud toetust, siis majanduslangusest tuleneva kahju maksab kinni riik. Euroopa Komisjon on arvestanud majanduslangusest tulenevaid riske ning kehtestanud regulatsiooni raskustes olevatele ettevõtjatele. Struktuuritoetuste andmisel on majanduslangusega arvestatud.

16. Kaebajal tekkis maksevõlgnevus arvatavasti 2009. aasta suvel, vastustaja saatis 07.09.2009 esmakordselt kaebajale vastavasisulise teate, kui väljamaksetaotluse menetlemise käigus kontrollis vastustaja maksevõla puudumist. Kaebaja ei teavitanud vastustajat maksevõlgnevusest, mis on tema projekti elluviimise seisukohalt oluline asjaolu. Määruse § 23 p 19 kohaselt on toetuse saaja kohustatud viivitamata kirjalikult informeerima projekti teostamise käigus ilmnenud projekti negatiivse tulemuse suurest tõenäosusest või vältimatusest ning projekti edasise jätkamise kaheldavast otstarbekusest. Samuti ei täitnud toetuse saaja määruse § 23 punktis 18 sätestatud kohustust, mille kohaselt on toetuse saaja kohustatud viivitamata kirjalikult informeerima sihtasutust kõigist esitatud andmetes toimunud muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada toetuse saaja poolt oma kohustuste täitmist, sealhulgas nime, aadressi ja seaduslike või volitatud esindajate muutumisest, ümberkujundamisest, pankroti väljakuulutamisest või likvideerija määramisest, tegevuse lõpetamisest jms ka siis, kui eelnimetatud muudatused on registreeritud äriregistris või avalikustatud massiteabevahendite kaudu. Kaebaja väide, et ühinemise ajaks olid juba projekti tegevused ellu viidud, on asjakohatu. Toetuse saajal on ka pärast projekti elluviimist kohustused, mida ta peab täitma - säilitama dokumente, vara, tegema koostööd kontrolliorganitega – ning määruses sätestatud teavitamiskohustus kehtib nn projektijärgsete kohustustega sama ajaperioodi jooksul. Näiteks dokumentide säilitamise kohustus kehtib kuni 2025. aasta 31. detsembrini.

KOHTU PÕHJENDUSED

17. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse 30.05.2012 otsust nr 1.1-5.1/12/1175, millega nõuti kaebuse esitajalt kui AS-i Eccua Production õigusjärglaselt tagasi EAS- i poolt projekti „ Kompaktpumplad, klaasplastist pumplad ning õli- ja bensiinieraldajad Skandinaavia turule“ raames välja makstud toetus summas 6713 eurot koos intressiga ning tunnistati toetuse saaja taotluse rahuldamisega seonduvad EAS-i varasemad sellekohased otsused tagasiulatuvalt alates nende jõustumisest kehtetuks. Lisaks EAS-i 30.05.2012 otsuse nr 1.1-5.1/12/1175 tühistamisele taotleb kaebuse esitaja ühtlasi ka vastustaja kohustamist AS-i Eccua Production poolt 30.08.2010 esitatud projekti ennetähtaegse lõpetamise avalduse uueks läbivaatamiseks.

18. Vastustaja on viidanud toetuse tagasinõudmise kohta tehtud otsuse tegemisel perioodi 2007-2013 struktuuritoetuste seaduse (edaspidi – STS) ning Vabariigi Valitsuse 22.12.2006 määruse nr 278 „Toetuse tagasinõudmise ja tagasimaksmise ning toetuse andmisel ja kasutamisel toimunud rikkumisest teabe edastamise tingimused ja kord“ (edaspidi - määrus nr 278 või määrus) mitmetele

5 sätetele, mis on käesoleva vaidlusega puutumuses. Sealhulgas on osundatud STS paragrahvi 26 teise lõike punktidele 2, 5 ja 7, mis ongi koos määruse nr 278 paragrahvi 10 teise lõike punktidega 2, 4 ja 6 sisuliselt toetuse tagasinõudmise õiguslikuks aluseks. STS § 26 lg 2 punktide 2, 5 ja 7 kohaselt võib teha tagasinõudmise otsuse, kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud tingimustel, taotluse rahuldamise otsus on vastavalt STS § 18 lg 6 tunnistatud kehtetuks ja toetuse saaja ei ole täitnud talle seadusega või selle alusel antud õigusaktidega pandud kohustusi. STS § 18 lg 6 p-s 1 on sätestatud, et taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Määruse § 10 lg 2 punktide 2, 4 ja 6 kohaselt võib toetuse saajalt selle osaliselt või täielikult tagasi nõuda kui toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel, ilmneb, et projekti eesmärgi saavutamiseks kavandatud tulemusi ei saavutata ning toetuse saaja ei ole täitnud toetuse rahuldamise otsuses, toetuslepingus või toetuse andmist ja kasutamist reguleerivates õigusaktides talle pandud kohustusi. Seega tuleb kontrollida kas vastustajal oli põhjust eelnimetatud sätete alusel kaebuse esitajalt projekti raames välja makstud toetust tagasi nõuda ning kas vaidlustatud haldusaktis ei esine selles osas olulisi kaalutlusvigu.

19. Eccua Production AS poolt 11.02.2009 esitatud eksporditurunduse toetuse taotluse kohaselt oli selle eesmärgiks areneda Soome ja Rootsi turul üheks arvestatavaks uut tüüpi kaasaegsete kompaktpumplate müüjaks ning oluliseks müüjaks klaasplastist pumplate-, samuti õli- ja bensiinieraldajate vallas. Projekti eesmärgiga seotud oodatava tulemusena oli märgitud kompaktpumplate, klaasist pumplate ning õli- ja bensiinieraldajate koondmüügikäive 2012. aastal Soomes ca 10 miljoni krooni ning Rootsis ca 12 miljoni krooni eest (tl 69-70). Nimetatud eesmärgid jäid saavutamata. Selles ei ole menetlusosaliste vahel ka vaidlust, kuid kaebuse esitaja on seisukohal, et eesmärk jäi saavutamata finants- ja majanduskriisi tõttu ning nende puhul oli tegemist äriühingust sõltumatute asjaoludega. Kaebaja arvates oleks pidanud vastustaja lahendama eelnevalt ka 30.08.2010 esitatud projekti ennetähtaegse lõpetamise avalduse, sest projekti elluviimine oli muutunud majandusolukorra tõttu takistatud. Vastustaja selgitas omakorda, et majanduslangusest tekkivat kahju oleks kaebaja ka siis kandnud kui toetust ei oleks taotletud ja et võimalikku majanduslangust on käsitletud kõikide ettevõtjate puhul alati äririskina, mida ei ole taotluste menetlemisel kunagi arvesse võetud. Siinkohal tuleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse seisukohaga nõustuda, sest erinevate ettevõtete võimalikule ebavõrdsele kohtlemisele osundavaid näiteid või asjaolusid seonduvalt äririskide arvestamisega ei ole kaebaja esile toonud. Lähtuvalt STS § 22 punktist 2 oli toetuse saaja kohustatud kasutama toetust ettenähtud tingimustel ning STS § 18 lg 6 kohaselt piisab taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks isegi pelgalt ühest asjaolust, mis eelnimetatud paragrahvi ja lõike kuuepunktilises loetelus on esitatud. STS § 18 lg 6 p-s 1 on sätestatud, et taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada (ka) siis, kui ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud. Antud juhul on ilmne, et ekspordi müügitulu tegeliku kahanemise korral ei oleks vastupidistele väidetele baseeruvat taotlust rahuldatud. Prognoositud müügituluga seonduvate eesmärkide saavutamata jäämisele viitavad arvandmed on EAS-i 30.05.2012 otsuse nr 1.1-5.1/12/1175 teisel leheküljel (p 1) kokkuvõtlikult välja toodud ning kohus peab seda käesoleva vaidluse kontekstis piisavaks. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ § 19 lg 5 p-s 3 on veel sätestatud, et taotluse rahuldamise otsuse võib kehtetuks tunnistada, kui taotluse saaja ei kasuta toetust ettenähtud tingimustel. Toetuse saamise tingimused omakorda seostuvad projekti eesmärgiga ning eesmärkide saavutamata jäämise korral ei saaks kuidagi asuda seisukohale, et toetust kasutati eesmärgipärastel tingimustel. Haldusaktist nähtuvalt olidki need põhilised etteheited ning esialgse taotluse rahuldamise otsuse tagasiulatuvalt kehtetuks tunnistamine ning väljamakstud toetuse tagasinõudmine toimus eelnimetatud alustel. Eccua OÜ-ga ühinemisest teavitamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis samuti mainitud, kuid samas ei nähtu, et väljamakstud toetust oleks sellel (formaalsel) põhjusel tagasi küsitud. Pigem oli see märgitud taustinformatsiooni tähenduses. Mis puutub kaebaja poolt nimetatud etteheitesse selle kohta, et projekti ennetähtaegse lõpetamise avaldus oli enne käesolevas haldusasjas vaidlustatud haldusakti

6 andmist lahendamata, siis on see mingil määral põhjendatud. Seda möönab ka vastustaja (kohtuistungi protokoll, tl 139). Samas tuleb nõustuda vastustajaga selles, et käesolevaks ajaks on projekti ennetähtaegse lõpetamise avaldus väljamakstud toetuse tagasinõudmise otsusega sisuliselt hõlmatud ja et tagasinõude aluste olemasolu või puudumist oleks olnud vaja projekti ennetähtaegse lõpetamise juures nagunii hinnata. Lähtuvalt haldusmenetluse seaduse §-st 58 ei saa tühistada vaidlustatud haldusakti pelgalt sellel menetluslikul põhjusel, et vastustaja oleks võinud 30.08.2010 esitatud projekti ennetähtaegse lõpetamise taotluse mõnevõrra varem ära lahendada. Vastustaja hinnangul ei tulene majandus- ja kommunikatsiooniministri 05.02.2008 määruse nr 11 „Eksporditurunduse toetamise tingimused ja kord“ § 7 lg-st 5 seda, et projekti ennetähtaegse lõpetamise aktsepteerimise korral peaksid jääma (põhjendamatult) väljamakstud summad tagasi nõudmata. Antud juhul ei saa aga eelnimetatut enam tähenduslikuks pidada, sest vastustaja otsustas esialgse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistada ning summad tagasi nõuda. Kohus leiab, et vaidlustatud haldusakti on piisavalt põhjendatud.

20. Lähtuvalt eeltoodust tuleb asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakti puhul on haldusmenetluse seaduse §-s 54 sätestatud haldusakti õiguspärasuse eeldused täidetud ning selle tühistamiseks ei ole alust. Arvestades asjaolu, et põhivaidlusena vaadeldav tühistamisnõue jääb rahuldamata, jääb rahuldamata ka sellega seonduv kohustamisnõue.

21. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõike 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades asjaolu, et kaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud, jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Enno Loonurm Kohtunik