Legislator Case Law & Legislation
2-13-31181/7 AI generated

2-13-31181/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

Case Number 2-13-31181/7
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Legislator headnote

AI generated

2-13-31181/7 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja: K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Keywords

AI generated
alcohol abuse insufficient medical substantiation alcohol dependence drunk driving accident driving under influence allegations of abuse
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 05. august 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-31181 Tsiviilasi NM hagi NM vastu abielulahutuse nõudes Tsiviilasja hind 3 500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: NM(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Hageja lepinguline esindaja: Maie Nugis (OÜ Helsmari Õigusabi, e-post Maie29@hot.ee) Kostja: NM(isikukood XXX, elukoht XXX) Asja läbivaatamine Kirjalikus menetluses RESOLUTSIOON 1. Rahuldada hagi õigeksvõtmisel põhineva otsusega. 2. Lahutada NM ja NM abielu, mis on sõlmitud XXXTallinna Perekonnaseisuametis ja mille kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Menetluskulude jaotus 3. Jätta hagi esitamisel tasutud riigilõiv summas 75 eurot NM kanda ning ülejäänud menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.

Asjaolud

2 NM esitas 25.06.2013 kohtule hagi NM vastu abielu lahutamise ja elatise nõudes. Kohus eraldas 27.06.2013 määrusega käesolevast tsiviilasjast elatise nõudes esitatud hagiavalduse iseseisvasse menetlusse. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti poolte abielu XXX Tallinna Perekonnaseisuametis. Poolte kooselust sündis XXX poeg PM ja XXX tütar AM. Hageja palub kohtul abielu lahutada, kuna kostja tarvitab liigselt alkoholi ja muutub selle tagajärjel agressiivseks. Kooselu kostjaga on lõppenud. Käesoleval ajal elab AM hagejaga ning PM kostja juures. Kostja esitas 30.07.2013 kohtule kirjaliku seisukoha, milles kinnitab, et ei oma vastuväiteid abielu lahutamise osas, kuna poolte abielulised suhted on pöördumatult lõppenud ja pooled ei pea nende taastamist võimalikuks. Pooled on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses. Kohtuotsuse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. TsMS § 444 lg 4 kohaselt kirjeldava ja põhjendava osa võib välja jätta ka tagaseljaotsusest ja kostja õigeksvõtul põhinevast otsusest, sõltumata hagihinnast. Hageja on esitanud hagi abielu lahutamiseks. Abielutunnistusest nähtuvalt on pooled XXXsõlminud abielu Tallinna Prekonnaseisuametis ja selle kohta on koostatud abieluakt nr XXX. Pooled ei pea abielu jätkamist võimalikuks ning leiavad, et abielusuhted on lõppenud. Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abikaasa sureb või kui abielu lahutatakse. PKS § 67 lg 1 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Tulenevalt eelnevast leiab kohus, et abielu tuleb vastavalt mõlema poole soovile lahutada. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. TsMS § 168 lg 6 kohaselt kui kostja võtab hagi kohe õigeks, kannab hageja menetluskulud ise, kui kostja ei ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks. Kostja on nõus, et menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi esitamisel tasutud riigilõivu hageja kanda ning muud poolte kantud menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann Kohtunik