3-13-1636/3 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Määruse tegemise aeg ja koht 2. august 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1636

Haldusasi R. R. kaebus Tallinna notar Kätlin Aun-Janiski tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, õigusvastaste tagajärgede parandamiseks ja Tallinna notar Kätlin Aun-Janiski 02.05.2013 notariaalakti tühistamiseks ning taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks

RESOLUTSIOON 1. Tagastada R. R. kaebus läbivaatamatult. 2. Jätta esialgse õiguskaitse taotlus läbi vaatamata. Edasikaebamise kord Määruse punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates. Määruse punkti 2 peale võib esitada määruskaebuse otse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 31.07.2013 esitas R.R. Tallinna Halduskohtule kaebuse Tallinna notar Kätlin Aun-Janiski tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, õigusvastaste tagajärgede parandamiseks ja Tallinna notar Kätlin Aun-Janiski 02.05.2013 notariaalakti tühistamiseks ning taotlus esialgse õiguskaitse kohaldamiseks.

Kaebuse kohaselt koostas ja tõestas Tallinna notar Kätlin Aun-Janisk 05.02.2013 kaebajale kuuluva korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu, millega kaebaja müüs temale kuuluva korteri aadressil xxx xx-xx, Tallinn. Kaebaja leiab, et notar on lepingu koostamisel ja tõestamisel rikkunud tõestamisseadust ja notariaadiseadust ning ei ole välja selgitanud kaebaja tahet lepingu sõlmisel ega asjaolu, kas ostja pidas kaebajaga lepingueelseid läbirääkimisi. Samuti ei kontrollinud notar, kas talle on esitatud müüjaga kooskõlastatud andmed ja lepingutingimused või mitte. Kaebaja sai müügilepingu tingimustest teada alles notaribüroos. Kaebaja küsis notarilt, miks pärast lepingu sõlmimist jääb müügist saadud raha notari deposiiti ning miks kaebaja ei saa seda raha kasutada ja käsutada Samuti avaldas kaebaja mittenõustumist lepingu punktile 2.1.4., mille kohaselt edastab notar müügist saadud rahast vastavalt müüja soovile 6490,31 eurot KÜ xxx kontole. Kaebaja oli sunnitud lepingu allkirjastama muutmatul kujul, kuna ta pidi vastavalt kohtulahendile teostama korteri võõrandamise kindla tähtaja jooksul.

2 Kaebaja leiab, et ebamõistlikud on ka lepingu punktid, millede kohaselt ta peab maksma ostjale 2000 eurot ning korteri õigeaegse vabastamise kohustuse rikkumise korral leppetrahvi 50 eurot päevas. Lepingus pidanuks olema müügihind 60 000 eurot. Eelnimetatu osas esitas kaebaja notarile ka vastuväited, millega notar ei arvestanud ning ei lähtunud seetõttu kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja poolt väljapakutud muudatusi ei nõustunud notariaalakti tegema nii notar kui ka ostja ja maakler.

Kaebaja õigusi rikub ka vaidlusaluse lepingu punkt 2.1.5., mille kohaselt kantakse ostuhinnast 44 000 eurot müüja soovil müüja poolt omandatava korteri ostulepingus näidatud kontole 3 pangapäeva jooksul alates nimetatud lepingu sõlmimisest. Nimetatud punktist tulenevalt on kaebajale kuuluva 44 000 euro omandiõigust piiratud ebaseaduslikult, kuna selle raha kasutamine on võimalik üksnes uue eluaseme soetamise korral. Kaebaja leiab, et vaidlusalune leping on vastuolus heade kommetega ning seetõttu tühine. Samuti on leping tühine tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 90 lg 1, § 92, § 94 lg 2 ja § 95 alusel (eksimus, pettus). Notar aga ei täitnud tõestamisseadusest tulenevat kohustust ega kontrollinud, kas leping on seadusega vastuolus. Lepingu sõlmis kaebaja notari tegevuse tulemusel (ähvardamine, asjaolude kontrollimata jätmine, poolte tahte välja selgitamata jätmine). Kui kohus tuvastab notari tegevuse õigusvastasuse, palub kaebaja kohtul välja nõuda ka maakleritasu, kuna maakler tegutses teise poole huvides.

2. Kohtule esitatud kaebus sisaldab ka esialgse õiguskaitse kohaldamise taotlust, milles kaebaja palub kohtumenetluse ajaks peatada vaidlustatud notariaalse lepingu kehtivus ja täitmine. Kaebaja leiab, et talle soodsa kohtuotsuse täitmine ei ole tulevikus enam võimalik, kuna rikutud õigusi muuta, parandada ega taastada ei saa. Kaebaja peab vaidlusaluse lepingu esemeks oleva korteri vabastama 05.08.2013 ning soetama seetõttu uue korteri väiksema raha eest. Seega rikutakse kaebaja õigusi notariaalakti täitmisel pöördumatult.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 120 lg 1 p 8 kohaselt kaebuse saanud kohus kontrollib, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. HKMS § 121 lg 1 p 1 kohaselt kohus tagastab määrusega kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

4. Käesoleva kaebusega taotleb R.R. Tallinna Halduskohtult notari Kätlin Aun-Janiski tegevuse õigusvastasuse tuvastamist 02.05.2013 korteriomandi müügilepingu ja asjaõiguslepingu koostamisel ja tõestamisel. Samuti palub kaebaja vaidlustatud lepingu tühistada ning kohustada notarit õigusvastaseid tagajärgi parandama.

5. Kohus leiab, et R. R. kaebuse läbivaatamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. HKMS § 3 lg 2 alusel ei kuulu halduskohtu pädevusse avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra.

Kohus selgitab, et notari tegevust on võimalik vaidlustada üksnes notariaadiseaduses (NotS) sätestatud korras. NotS § 14 lg 1 näeb ette notari vastutuse ametikohustuste süülisest rikkumisest tekkinud kahju eest ning vastav nõue vaadatakse läbi hagimenetluse korras maakohtus. Vastav regulatsioon viidi notariaadiseadusesse sisse alates 01.01.2006. Kuni selle ajani menetleti notari tegevuse vastu suunatud kahjunõudeid halduskohtus. Lisaks on isikul, kellele tehtavast ametitoimingust notar keeldus, vastavalt NotS § 41 lg-le 5 õigus nõuda ametitoimingu tegemise taotluse uuesti läbivaatamist hagita menetluses. Kuni 31.12.2008 vaadati selliseid kaebusi läbi halduskohtus. Rohkem õiguskaitsevahendeid notari tegevuse vaidlustamiseks NotS käesoleval ajal ei sätesta.

3 Tallinna Ringkonnakohus on 20.09.2010 lahendis haldusasjas nr 3-10-1458 leidnud, et kuigi NotS § 2 lg 1 kohaselt on notar avalik-õigusliku ameti kandja, ei tähenda see, et notari tegevuse vaidlustamisel peab olema võimalik kasutada kõiki halduskohtumenetluse seadustikus ettenähtud õiguskaitsevahendeid. HKMS § 3 lg 2 sätestab, et halduskohtu pädevusse ei kuulu avalik-õiguslike vaidluste lahendamine, milleks seadus näeb ette teistsuguse menetluskorra. Käesoleval juhul näeb notari tegevuse vaidlustamise korra ette notariaadiseadus. Asjaolu, et notariaadiseadus ei näe ette tuvastamisnõuete esitamise võimalust, ei alluta selliseid tuvastamiskaebuseid halduskohtu pädevusse, vaid pigem viitab sellele, et seadusandja ei ole taolise õiguskaitsevahendi olemasolu notarite tegevuse vaidlustamisel vajalikuks pidanud. Ühestki normist ei tulene isikutele abstraktset õigust esitada kõigi avaliku võimu kandjate tegevuse suhtes tuvastamiskaebusi. Olukorras, kus kahju hüvitamise ja kohustamisnõuete menetlemine on üldkohtu pädevuses, ei saa eesmärgipäraseks pidada tõlgendust, mille kohaselt tuvastamiskaebusi peab menetlema halduskohus.

Eeltoodust tulenevalt saab kaebaja notari tegevuse vastavalt NotS-ile vaidlustada üksnes maakohtus. Kohus selgitab ka, et õigusvastaste tagajärgede parandamise nõuet NotS ette ei näe ning vastava nõudega ei ole tulenevalt eeltoodust võimalik pöörduda ka halduskohtu poole. Ainsa õigusvastase tagajärje parandamisena näeb NotS § 14 lg 1 ette kahju hüvitamise.

6. Kohus leiab, et kaebaja esitatud nõue vaidlustatud lepingu tühistamiseks ei kuulu samuti halduskohtu pädevusse.

HKMS § 37 lg 2 p 1 kohaselt võib halduskohtule esitatava kaebusega nõuda haldusakti osalist või täielikku tühistamist (tühistamiskaebus). Vastavalt haldusmenetluse seadusele (HMS) on haldusakt haldusorgani poolt haldusülesannete täitmisel avalik-õiguslikus suhtes üksikjuhtumi reguleerimiseks antud, isiku õiguste või kohustuste tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud korraldus, otsus, ettekirjutus, käskkiri või muu õigusakt. Kohus selgitab, et kinnisasja võõrandamise võlaõiguslik leping ja asjaõiguslik leping on tsiviilõiguslikud lepingud ning vastavalt asjaõigusseaduse § 119 lg-le 1 peab asjaõigusleping olema notariaalselt tõestatud. Notari kui avalik- õigusliku ameti kandja tõestamistoimingu järgselt ei muutu tsiviilõiguslik leping automaatselt haldusaktiks HMS § 51 lg 1 mõttes, kuna lepingu sisu on siiski suunatud tsiviilõiguslike kohustuste ja õiguste tekkimisele. Käesoleva määruse punktis 5 on kohus toonud välja võimalused notari tegevuse vaidlustamiseks maakohtus ning muud võimalused vaidlustamiseks puuduvad.

Kohus selgitab, et tsiviilõigusliku lepingu tühistamist või tühisuse tuvastamist ning kinnistusraamatus ebaõige kande parandamist on kaebajal võimalik nõuda üksnes hagimenetluse korras maakohtus, kuna tegemist on eraõiguslikust suhtest tuleneva vaidlusega.

7. Kuna eeltoodud põhjustel ei kuulu kaebuse lahendamine halduskohtu pädevusse, tuleb kaebus tagastada HKMS § 121 lg 2 p 1 alusel. Tulenevalt asjaolust, et kohus tagastab kaebuse, jätab kohus esialgse õiguskaitse taotluse läbi vaatamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos