3-13-1634/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht

31. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-1634 Haldusasi Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna taotlus kontrollida ajateenija reamees A. S.-le määratud distsiplinaararesti seaduslikkust Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Resolutsioon Tunnistada seaduslikuks Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna kapten Alar Karileeti, vahipataljoni ülema ülesannetes, 29.07.2013.a käskkiri nr 70P reamees A. S.-le viie ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramise kohta. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul arvates käesoleva määruse kättesaamisest. ASJAOLUD

1. Kaitseväe Põhja Kaitseringkond esitas 30.07.2013.a Tallinna Halduskohtule taotluse kontrollida reamees A. S.-le määratud distsiplinaararesti seaduslikkust. Taotluse kohaselt määras Kaitseväe Põhja Kaitseringkonna kapten Alar Karileet, vahipataljoni ülema ülesannetes, 29.07.2013.a käskkirjaga nr 70P reamees A. S.-le viie ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti distsiplinaarsüüteo eest, mis seisnes mõjuva põhjuseta väljaloalt hilinemises.

Taotluse kohaselt sai reamees A. S. 28.06.2013 kätte väljaloa kestusega 28.06.2013 kell 19:00 – 29.06.2013 kell 17:00. A. S. naasis teenistuskohta 01.07.2013 kell 20:20, hilinedes väljaloalt 51 tundi ja 20 minutit. 29.06.2013 õhtul pidi A. S. asuma Vabariigi Presidendi Kantselei hoone vahtkonna tunnimeheks, kuid helistas kell 15:15 rühmaülemale ja teatas, et väljaloa lõpuks kella 17:00-ks ta tagasi ei jõua ning saabub kella 20:00-ks, kuna peab venna haiglasse viima. A. S. ei jõudnud väeossa ka kella 20:00-ks ning tema mobiiltelefon oli välja lülitatud. A. S.-i seletuskirjast nähtus, et jutt venna haigestumisest oli vale ning väljaloalt hilinemise tegelik põhjus oli liigne alkoholi tarvitamine.

Taotluse kohaselt oli reamees S. teadlik väljaloa täpsest kestusest kui ka kohustusest õigeaegselt väeossa tagasi jõuda. Seetõttu oli distsiplinaarrikkumine süüline, toime pandud raskest hooletusest ning käsitletav raske rikkumisena. Distsiplinaarkaristuse määramisel on kergendava asjaoluna arvestatud reamees S. puhtsüdamlikku kahetsust ning raskendava asjaoluna struktuuriüksuse tegevuse takistamist, mis seisnes A. S.-i kui toimkonda määratud kaitseväelase väljaloalt hilinemise tõttu varumehe asumises toimkonda, kes selle tõttu pidi puuduma järgmise päeva väljaõppelt.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Kaitseväeteenistuse seaduse (KVTS) § lg kohaselt kaitseväelasele distsiplinaarkaristusena määratud distsiplinaararesti seaduslikkuse kontrollimisel otsustab halduskohtunik kaitseväelase toimepandud teo asjaolusid selgitamata halduskohtumenetluse seadustiku haldustoiminguks loa andmise sätete järgi, et kaitseväelasele on distsiplinaararest määratud seaduslikult, või tunnistab distsiplinaararesti määramise seadusvastaseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt kontrollib halduskohtunik, kas kaitseväelase toimepandud teo eest võib karistada distsiplinaarkaristusega, kas enne distsiplinaararesti määramist oli läbi viidud distsiplinaarjuurdlus, kas kaitseväelasele on tehtud teatavaks tema õigused ja võimaldatud tal oma teo kohta selgitusi anda ning kas ülem oli pädev kaitseväelasele distsiplinaararesti määrama. Kohus lähtub eelkontrolli käigus eeldusest, et nii tegu kui muud distsiplinaarsüüteo objektiivse koosseisu tunnused on õigesti tuvastatud ning kontrollibki pelgalt formaalselt eelviidatud sättes loetletud asjaolusid.

Kui karistatud kaitseväelane leiab, et tema karistamine sellise süüteo eest ei ole õiguspärane, on tal võimalik esitada halduskohtule kaebus distsiplinaararest määramise käskkirjale 30 päeva jooksul distsiplinaarkaristuse teatavakstegemise päevast arvates.

3. KVTS § 173 lg 1 kohaselt teatab distsiplinaararesti määranud ülem viivitamata kinnipidamiskohajärgsele halduskohtule distsiplinaararesti määramisest, lisades kinnitatud ärakirja käskkirjast kaitseväelasele distsiplinaararesti määramise kohta ning distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte ja muud asjassepuutuvad materjalid. Kohus leiab, et Põhja Kaitseringkonna taotlus on nõuetekohane ning sellele on lisatud KVTS § 173 lg-s 1 loetletud dokumentaalsed tõendid. Taotluse esitaja ja distsiplinaararesti määranud kapten Alar Karileet on nähtuvalt 05.07.2013 käskkirjast nr 161P taotluse esitamise ajal Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülema ülesannetes.

4. KVTS § 49 lg 2 esimese lause kohaselt on ajateenija ajateenistuse kestel kohustatud viibima ajateenistuskohas või teenistuse huvides muus ülema määratud asukohas. KVTS § 52 lg 6 kohaselt on ajateenijal õigus taotleda ajateenistuskohast väljalubamist, kui see ei takista sõjaväelise väljaõppe läbiviimist ega teenistusülesannete täitmist. Vahipataljoni õppeallüksuste 11.06.2013 kodukorra punkti 16 alapunkti o kohaselt peab kaitseväelane olema piisavalt ettenägelik ja seisma hea selle eest, et väljaloalt hilinemist ei toimuks. Väljaloalt hilinemisest etteteatamine ei vabasta distsiplinaarkaristusest, kui selle määramiseks on piisavad asjaolud. KVTS § 166 p 1 kohaselt on distsiplinaarsüütegu seadusest või selle alusel kehtestatud õigusaktist tulenevate teenistusülesannetega seotud põhimõtete eiramine ning nõuete ja teenistusülesannete täitmata jätmine ja nende mittenõuetekohane täitmine.

KVTS § 167 lg 1 kohaselt kannab kaitseväelane toimepandud distsiplinaarsüüteo eest distsiplinaarvastutust, mis seisneb tema suhtes distsiplinaarkaristuse kohaldamises tema toimepandud distsiplinaarsüüteo laadi ja raskuse järgi. KVTS § 168 lg 2 p 3 kohaselt on distsiplinaarkaristuseks muuhulgas distsiplinaararest. KVTS § 171 lg 2 kohaselt määratakse distsiplinaararest kaitseväelasele, kes on raskelt või korduvalt rikkunud kaitseväelist distsipliini. KVTS § 171 lg 4 kohaselt võib distsiplinaararesti määrata kuni 14 päevaks. Ühele päevale distsiplinaararestis vastab 24 tundi. KVTS § 185 lg 1 kohaselt määrab ülem distsiplinaarkaristuse viivitamata, kuid mitte hiljem kui 30 päeva jooksul distsiplinaarmenetluse algatamisest arvates.

Distsiplinaarjuurdluse korral määrab ülem distsiplinaarkaristuse 15 päeva jooksul pärast distsiplinaarjuurdluse kokkuvõtte kinnitamist.

Käesoleval juhul on distsiplinaarjuurdluse kokkuvõte kinnitatud 26.07.2013 ning distsiplinaarkaristus on määratud 29.07.2013, seega KVTS § 185 lg-s 1 sätestatud tähtaja jooksul. Kohus leiab, et reamees A. S.-i poolt sooritatud teo eest võib vastavalt seadusele karistada distsiplinaarkaristusega ning temale viie ööpäeva pikkuse distsiplinaararesti määramine on toimunud kooskõlas seadusega. Väljaloalt mõjuva põhjuseta hilinemine on karistatav süütegu vastavalt KVTS §-ile 166, § 167 lg-le 1, § 168 lg 2 p-ile 3 ja § 171 lg-le 2 ning Vahipataljoni õppeallüksuste 11.06.2013 kodukorra punkti 16 alapunktile o. Kohus nõustub taotlejaga, et väljaloalt mõjuva põhjuseta hilinemine on käesoleval juhul raske rikkumine.

5. Halduskohtule esitatud materjalidest nähtub, et enne distsiplinaarkaristuse määramist on läbi viidud teenistuslik juurdlus, mida tõendab 25.07.2013 juurdluse kokkuvõte. Taotlusele lisatud 01.07.2013 seletuskirjast ning 29.07.2013 reamees A. S.-i poolt allkirjastatud dokumendist, mis selgitab distsiplinaararesti määramisega seonduvat nähtub, et reamees A. S.-le on tutvustatud tema õigusi ja antud menetluse käigus võimalus anda toimepandu kohta seletus, mida viimane on ka teinud.

6. KVTS § 171 lg 3 kohaselt määrab distsiplinaararesti rahuaja ametikoha asutuse juht, Kaitseväe struktuuriüksuse ülem või väeliigi ülem. Nähtuvalt taotlusele lisatud Kaitseringkonna ülema Rene Brusi 05.07.2013 käskkirjast nr 161P oli distsiplinaarkaristuse määramise ajal Põhja Kaitseringkonna vahipataljoni ülema ülesannetes Alar Karileet. Eeltoodust lähtuvalt oli kapten Alar Karileetil distsiplinaarvõim, mistõttu oli ta pädev ajateenijale distsiplinaararesti määrama.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos