Legislator Case Law & Legislation
2-13-10854/18 AI generated

2-13-10854/18 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja

Case Number 2-13-10854/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Võlgniku esindaja Tatjana Oništšenko palub välja kuulutada võlgniku pankroti. Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Legislator headnote

AI generated

2-13-10854/18 · Pärnu Maakohus Rapla kohtumaja: Pankrotiseaduse § 28 lg 2 järgi, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus

Kohtunik Lea Pavelson, kohtuistungi sekretär Meeli Riismaa

Määruse tegemise aeg ja koht 29.07.2013, Rapla

Tsiviilasja number 2-13-10854

Tsiviilasi OÜ Astica avaldus pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad võlgnik OÜ Astica ( reg.nr 10779763, Järvakandi, Staadioni 8-16), võlgniku esindaja juhatuse liige Tatjana Oništšenko, ajutine haldur Maie Klemmer

Kohtuistungi toimumise aeg 22.05.2013

Resolutsioon Lõpetada OÜ Astica pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna OÜl Astica ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Määrata dokumentide hoidjaks Tatjana Oništšenko, isikukood xxxxxxxxxxx, xxx xxxx, xxxxxx xxxx.

Vabastada ajutine haldur Maie Klemmer pankrotihalduri kohustustest.

Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul, alates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest.

Asjaolud

Võlgniku esindaja Tatjana Oništšenko palub välja kuulutada võlgniku pankroti.

Kohtumääruse põhjendus

Kohus leiab, et võlgniku pankrotimenetlus kuulub lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Ajutise halduri Maie Klemmeri aruande kohaselt:

Ettevõte alustas tööd 2007.a, algul avati kohvik, hiljem baar. Kuna Järvakandi klientuur oli väike, otsustati tegevust jätkata ööklubina, mis oli avatud nädalavahetustel. Ettevõtte majandustegevust viisid läbi Tatjana Oništštenko pereliikmed. Töösuhe oli raamatupidajaga, mis on lõpetatud. Juhatuse liikme seletusel tegutses baar kuni 2010.aastani, 2011.a vähesel määral. Baari sulgemisega ettevõtte majandustegevus lõpetati. Maksuja Tolliameti saldopäringust nähtub, et viimati on ettevõte tegutsenud ja käibemaksu deklaratsioone esitanud 2009.aastal. 2010.aastal deklaratsioone esitatud ei ole. Samas 2010 majandusaasta aruanne näitab ettevõtte tegevuse toimimist ja müügitulu 182 263 krooni. 2011.majanduaastal müügitulu puudus. Ettevõte ei tegutsenud. Seega alates 2010.majandusaastast on ettevõtte raamatupidamine ja aruandlus olnud puudulik.

Võlgniku majandustegevuse iseloomustus ja seisund pankrotimenetluse algatamisel.

Võlgniku esindaja, juhatuse liikme, seletusel on ettevõtte tegevus lõpetatud 2011.aastal, kuna majandustegevusega tulu ei saadud. Ettevõtte tegevus oli seiskunud, samas üleval nõuded ja pangalaenu võlgnevus. Osaühingu tegevusperioodil oli juhatuse liikmeks J E, kes pärast baari sulgemist andis seismajäänud ja võlgades ettevõtte juhatamise oma üle oma emale.

Võlgniku eelmiste majandusaasta aruannete finantsanalüüs ja andmete seos maksejõuetuse tekkimise põhjustega.

2008.majandusaasta müügitulu 1 003 564 krooni, kasum 22 314 krooni; 2009.majandusaasta müügitulu 456 556 krooni, 250 krooni; 2010 majandusaasta müügitulu 182 263 krooni, kahjum 11 948 krooni; 2011 majandusaastal müügitulu puudus, kahjumit vähendatud: - 152 eurot; 2012 majandusaastal müügitulu puudus. 2012 majandusaasta aruanne näitab kahjumit -10 035 eurot, omakapital negatiivne -

7 223 eurot. 2012.a on maha kantud ettevõtte käibevara: lauanõud, klaasid jms., summas 1 543 eurot; samuti ruumide remondikulud, mis olid bilansis kajastatud tulevast perioodide kuludena, summas 13 000,75 eurot.

Järeldus: ettevõte oleks finantsmajanduslikke näitajate poolest jätkusuutlik, kui 2011.aastal ei oleks majandustegevust lõpetatud.

Varad: Kontrollitud on võlgniku kontode olemasolu kõigis EV pankades. ASTICA OÜ omab arveldusarvet: 1) SEB Pank AS:

- arvelduskonto nr. xxxxxxxxxxxxxx saldo seisuga 29.04.2013 on 0,00 EUR

2) SWEDBANK AS:

- arvelduskonto nr.xxxxxxxxxxxx saldo seisuga 29.04.2013 on - 1,28 (negatiivne)

3) Maksuja Tolliameti saldopäringust seisuga 25.04.2013.a. nähtub ettemaksukontol ettemaks 297,58 eurot.

Kinnistusregistri andmetel kinnistud puuduvad Ehitisregistris ehitised puuduvad. Maanteeameti andmetel ettevõte sõidukeid ei oma. Astica OÜ kasutuses on olnud sõiduauto Audi A6 Universaal, mis tagastati liisingfirmale võlgnevuse tõttu. Võlgniku seadusliku esindaja sõnul muu vara puudub. Pangalaenust saadud vahendid on kasutatud põhiliselt baariruumide remondiks. Baari sisustus oli ostetud kasutatuna, ja käesolevaks ajaks on müügikõlbmatu. Nõuded ostjate vastu puuduvad.

Seega võlgniku vara suurus 297,58 eurot (ettemaks Maksuja Tolliameti saldo järgi).

Võlad:

1. maksuvõlgnevus puudub. Alus: Maksuja Tolliameti vastus ajutise pankrotihalduri järelpärimisele seisuga 25.04.2013.a.

2. võlad hankijatele ja muud arveldusvõlad: lühiajalised võlakohustused hankijatele : 5 240 eurot.

3. pangalaenu võlgnevus: pikaajalised võlakohustused

1. AS SEB Pank 2 522,74 eurot, sellest tagastamata põhiosa 2098,34 eurot, kõrvalkulud (viivis, intress, teenustasud 424,30 eurot.

Kohustus SEB Panga eest on tagatud J E ja Tatjana Oništšenko käendusega.

2. Swedbank AS 14 035,32 eurot, sellest põhiosa võlgnevus 5940,92 eurot, viivis 6575,24 eurot kõrvalkulud (intress, leppetrahv, teenustasud 1519,16 eurot.

3. Danske Bank AS võlgnevus 800 eurot, solidaarne võlgnevus Jelena Ernitsiga.

4.võlad töövõtjatele puuduvad.

Nõuded Astica OÜ vastu on täitmisel kohtutäiturite Õnne Pajuri ja Rannar Liitmaa juures. Ajutine pankrotihaldur on täitmised peatanud.

Kokku ajutise pankrotihalduri poolt väljaselgitatud Astica OÜ võlakohustuste suurus:

22 691,99 (kakskümmend kaks tuhat kuussada üheksakümmend üks eurot ja 99 senti).

Hinnang võlgniku maksevõimelisusele.

Võlgnikul puudub vara ja ettevõte on majandustegevuse lõpetanud. Juhatuse liige ja ainuomanik on esitanud pankrotiavalduse, seega möönab pankrotiseisu. Võlgnik on maksejõuetu ja ettevõtte poolt majandustegevuse lõpetamise tõttu on maksejõuetus püsiv.

Ülevaade võlgniku raamatupidamise ja aruandluse korraldamise kohta.

Ajutisele pankrotihalduri korduval nõudmisel esitati raamatupidamise dokumentatsioon, mis ei olnud nõuetekohaselt vormistatud. Majandusaasta aruanded kuni 2011.aastani on Äriregistrile esitatud. Raamatupidamise aruandlus on olnud puudulik.

Maksejõuetuse tekkimise põhjused.

Võlgniku esindaja on pankrotiavalduses põhistanud maksejõuetuse tekkimist Eesti Vabariiki tabanud üldise majanduslangusega Kui majandustegevuse alustamise algusaastatel oli ettevõte jätkusuutlik, siis alates 2009. aastast hakkas pubi külastatavus vähenema, kuna Järvakandi alevi noorte sissetulekud jäid üldisele hinnatõusule alla. Omanikud ja juhatuse liikmed püüdsid operatiivselt äriühingu majandustegevust ümber korraldada. Avati kohvik-söökla, mis tegutses päevasel ajal, kuid ka selle käive oli niivõrd väike, et tulud ei katnud kulusid.

Ajutise pankrotihalduri hinnangul puuduvad vara tagasivõitmise ja tagasinõudmiste võimalused.

Arvamus kuriteo või raske juhtimisvea kohta.

Pankrotiseaduse § 28 lg 2 järgi, kui pankrotimenetluses ilmneb, et võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on raske juhtimisviga, märgib kohus seda lahendis. Raskeks juhtimisveaks loetakse juriidilisest isikust võlgniku juhtorgani liikme poolt oma kohustuse rikkumist tahtlikult või raske hooletuse tõttu.

ÄS § 180 lg 5` sätestab juhatuse liikmele kohustuse esitada viivitamata, kuid mitte hiljem kui 20 päeva möödumisel maksejõuetuse ilmnemisest, kohtule osaühingu pankrotiavalduse.

Ajutine pankrotihaldur annab seisukoha, et juhatuse liige, lõpetades majandustegevuse pikka aega tagasi, samas olid tasumata võlad hankijatele, ja pankadele, on rikkunud seadusest tulenevat nõuet esitada seaduses näidatud ajal pankrotiavaldus. Pankrotiavalduse esitamatajätmisega on oluliselt kasvanud viivised ja intressivõlad. Ajutine pankrotihaldur annab seisukoha, et käesoleval juhul on võlgnik toime pannud süüteo KarS § 385` järgi : pankrotiavalduse esitamise kohustuse täitmatajätmine.

Järeldus: Astica OÜ on maksejõuetu ja majandustegevuse lõppemise tõttu on maksejõuetus püsiv, seega ettevõte on pankrotiseisus. Äriühing on oma tegevuse lõpetanud, ettevõtte juhatuse liige ei näe makseraskustest väljapääsu. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad.

Pankrotiseaduse § 29 lg 1 alusel, arvestades olukorda, et võlgnikul puuduvad rahalised vahendid ja vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole võimalik vara tagasi nõuda:

1. Lõpetada Astica OÜ, pankrotimenetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotiseaduse § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus määrusega pankrotimenetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu.

Kohus leiab, et kohtuistungil leidis tõendamist ajutise halduri M.Klemmeri aruandega ja sellele lisatud dokumentidega, et võlgnikul on kohustusi summas 22 691,99 eurot, ning vara on 297,58 eurot. Käesolevaks ajaks on majandustegevus lõpetatud. Majandustegevuse lõppemise tõttu on maksejõuetus alaline. Maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on ettevõtte väike käive, mille tõttu tulud ei katnud kulusid. Vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused puuduvad raamatupidamise dokumentatsiooni analüüsi alusel. Osaühingu juhatuse liige on eiranud äriseadustiku nõudeid pankrotiavalduse viivitamatu esitamise kohta seaduses näidatud ajal. Pankrotiavalduse esitamatajätmisega on oluliselt kasvanud viivised ja intressivõlad. Seega võlgnik on toime tanud süüteo KarS § 385¹ järgi. Pankrotiseaduse § 30 lg 1 alusel kohtu deposiiti makseid ei tehtud. Seega kuulub pankrotimenetlus lõpetamisele pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta võlgniku kanda.

Kohtunik: (allkirjastatud digitaalselt)