2-11-36488/43 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 10.07.2013.a. Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-11-36488 Tsiviilasi XXXhagi XXXvastu ühisvara jagamise nõudes ja XXXvastuhagi ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja , vastuhagis kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Vladimir Kolga; e-post juriidiline abi24@gmail.com Kostja, vastuhagis hageja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX), esindaja Arina Liskman, e-post: arina@jaroslavski.ee Kohtuistungi toimumise aeg

03.06.2013a. , kirjalik menetlus Hagihind Vastuhagi hind 3500 eurot 3500 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Hagi rahuldada osaliselt. Vastuhagi rahuldada osaliselt Jätta XXX asuv kinnisasi (registriosa XXX, katastritunnus XXX) XXX ainuomandisse. Kohustada XXX andma asjaõiguslepingu jaoks vajalikku tahteavaldust, mille raames lepivad XXX ja XXX kokku selles, et XXXasuv kinnisasi (registriosa nr XXX), läheb XXXainuomandisse. Kohustada XXXandma nõusolekut (KRS § 34.1 (1) tähenduses), et kinnistu, mille kinnistusraamatu registriosa nr XXX teise jao kohaselt XXX on kinnisasja omanik, kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse Irina Milovidova. Jätta OÜ XXX (reg.nr XXX) XXXainuomandisse. Välja mõista XXX XXX kasuks enamsaadud ühisvara arvelt hüvitis 32 721,77 eurot Võtta vastu XXX loobumine elatisnõudest ja lõpetada menetlus elatise nõude osas. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

2

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Hageja ja kostja registreerisid abielu XXXTallinna Perekonnaseisuametis. Alates augustikuust 2006 lõppesid hageja ja kostja vahel faktilised abielusuhted. XXX.a. pooled lahutasid abielu. Abielu lahutamise hetkeks oli pooltel järgmine ühisvara: - Ehitusjärgus maja XXX - 1-toaline korter aadressil XXX - 2-toaline korter aadressil XXX - 1-toaline korter aadressil Asula 17A-13, Tallinn - Ehitusjärgus 1-toaline korter XXX - Osakapital osaühingus XXX reg nr XXX Pärast abielu lahutamist võõrandasid pooled järgmise vara: 27.12.2007 müüsid ehitusjärgus 1-toalise korteri XXX 601 958 Eesti krooni eest. Müügist saadud raha kanti kostja arveldusarvele. 17.04.2008 leppisid pooled kokku, et 2-toaline korter aadressil XXX jääb kostjale ja 1-toaline korter aadressil XXX jääb hagejale. 1-toaline korter aadressil XXX kingiti pojale XXX.

Käesolevaks ajaks on pooltel vaidlus järgmise ühisvara jagamise suhtes: - Ehitusjärgus maja XXX - Osakapital osaühingus XXX reg. nr XXX Pärast abielu lahutamist ja kostja lahkumist perest jäi hageja elama ehitusjärgus majja XXX ning oma jõududega ja omal kulul jätkas edasist maja ehitamist. Nii hageja müüs 13.10.2008. aastal 1 950 000 krooniga lahusvaraks oleva korteri aadressil XXX ja müügist saadud raha investeeris täielikult pangalaenu jäägi pangale tagasimaksmisesse summas 1 133 998,60 EEK (72475,72 EUR) ja edasisse maja ehitusse. Nii teostas hageja oma isiklike vahendite arvelt 450 000 krooni (28 760,24 eurot) eest järgmised tööd: - Ehitas sauna, leiliruumi, duširuumi, pesuruumi, tualeti 1.korrusel - tegi betoonpõranda tasandamise - paigaldas 5 siseust, 4 aknalauda - tegi viimistluse ja paigaldas mööbli: vahekoridoris, esikus, panipaigas - ehitas piirdeaia õueala ümber, paigaldas liugvärava kaugjuhtimispuldiga - tegi maa-ala planeeringu - teisel korrusel tehti kahe rõdu viimistlus piirete paigaldamisega. Ehitusjärgus maja XXX turuhind hagi esitamise hetkel moodustab 1 800 000 krooni (115 040,96 eurot), millest 1 583 998 krooni ( 101 235,96 eurot) panustas maja ehitusse hageja oma isiklikest vahenditest. Kostja andis eelnevate läbirääkimiste käigus oma nõusoleku ehitusjärgus maja XXX jagamiseks 90 % hagejale ja 10 % kostjale. Osaühing XXX reg nr XXX asutati jaanuaris 2002 osakapitaliga 40 000 krooni, mis maksti ühisvara arvelt. Käesoleval ajal nimetatud ettevõte töötab edukalt turismiteenuste osutamise turul ja osaku maksumus on oluliselt tõusnud.

3 OÜ XXX (registrikood XXX) osaku turumaksumus moodustab hagiavalduse esitamise hetkel 236 084 krooni (15 085,51 eurot). Hageja palub jagada poolte ühisvara, millega: - Ehitusjärgus maja XXX jätta hagejale; - Osakapital osaühingus XXX jätta kostjale; - Välja mõista kostjalt hageja kasuks igakuine elatis abi vajavale hagejale summas 300 eurot. Kohtuistungil hageja loobub elatise nõudest. 26.05.2013 esitas hageja hagiavalduse täpsustuse, kus palub veelkord kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest kinnistu suhtes XXX kasuks 90 % ulatuses ja jätta see tema ainuomandisse. Lugeda jõustunud kohtulahend asendamaks XXX nõusolekut kinnistusraamatu kande muutmise kohta ja kustutada XXX suhtes tehtud kanne, mille alusel ta on sisse kantud omanikuna elamumaa XXX omanikuna ja kanda omanikuna kinnistusraamatusse XXX.

Kostja vastuväited ja vastuhagi nõuded Kostja on nõus jätma poolte ühisvaras oleva kinnisasja aadressil XXX hageja ainuomandisse. Arvestades kinnisvara portaalides (XXX, XXX) olemasolevate samasuguste kinnisasjade müügi kuulutusi, on nimetatud kinnisvara keskmine turuhind 160 000 eurot. Enamsaadud vara arvelt soovib kostja hagejalt 80 000 eurot. Mis puutub XXX OÜ-t, siis seoses majanduskriisiga lõpetas OÜ oma majandustegevuse alates 01.10.2011. Firmal ei ole ühtegi töötajat ega majandustegevust. Käesoleval ajal tegeleb XXX firma likvideerimisega. Esitatud hagiavalduses on hageja nõudnud ühisvara jagamist kostja jaoks äärmiselt ebasoodsatel tingimustel, mille tulemusena kostja peaks ühisvarast sisuliselt ilma jääma. Kostja esitab vastuhagi, mille kohaselt peale abielu lahutamist olid ühisvarasse puutuvad küsimused osaliselt reguleeritud kokkuleppe teel, kuid poolte ühisvarana oleva kinnisasja aadressil XXX (katastritunnus XXX) jäid reguleerimata ja õiguspäraselt vormistamata. Alates 2008.a. juunist kasutab kostja antud kinnisasja üksinda. Hageja palub jätta XXXja XXXühisvara hulka kuuluv kinnisasi aadressil XXX XXXainuomandisse ja mõista XXXenamsaadud vara arvelt XXX kasuks 80 000 eurot. Kohtukulud jätta kostja kanda.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et hagi ja vastuhagi kuuluvad rahuldamisele osaliselt. Pooled registreerisid oma abielu 08.07.1978.a. ja lahutasid selle XXX.a. 01.07.2010 jõustunud PKS § 210 lg 1 järgi laieneb see seadus üldjuhul kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks ja alates 01.07.2010 kohaldatakse abikaasade varalistele suhetele PKS § 211 järgi kehtivas perekonnaseaduses varaühisuse kohta sätestatut, kui abikaasad ei ole abieluvaralepingus enne 01.07.2010 teisiti kokku leppinud. Samas asjaolule ja või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 01.07.2010, tuleb PKS § 210 lg 2 järgi kohaldada asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui muudest rakendussätetest ei tulene teisiti. Neid sätteid koosmõjus hinnates asub kohus seisukohale, et enne 01.07.2010 tehtud tehingu alusel omandatud eseme kuulumine abikaasade ühisvõi lahusvara hulka tuleb kindlaks teha enne 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. PKS § 211 kohaselt kohaldatakse enne 01.07.2010 sõlmitud abielude puhul abikaasadevahelistele varalistele suhetele alates 01.07.2010 varaühisuse kohta sätestatut. Seega alates 01.07.2010 tuleb ühisvara jagada kehtiva PKS § 37 alusel.

4 Kuni 01.07.2010 kehtinud perekonnaseaduse §14 lg1 järgi on abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. PKS § 15 lg 1 alusel abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. Poolte vahel puudub vaidlus selles, et elamumaa XXX registriosa XXX katastritunnusega XXX ja XXX OÜ (reg.nr,. XXX) on soetatud abielu ajal. Seega on tegemist poolte ühisvaraga, mis tuleb jagada alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 37 alusel.

PKS § 37 lg 3 järgi jagatakse varaühisuse lõppedes ühisvara abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Vana PKS § 19 lg 2 kohaselt sai kohus teatud juhtudel kõrvale kalduda osade võrdsusest ühisvara jagamisel, kehtivas perekonnaseaduses sellist võimalust enam ei ole. Kaasomandi jagamise viisid on sätestatud asjaõigusseaduse § 77 lõikes 2. Kohus saab jagada ühisvara ainult viisil, mida on taotletud hagis ja vastuhagis. Pooled paluvad mõlemad jätta kinnistu XXX XXX ainuomandisse, kes kasutab seda kinnistut alates 2008.a.

Harju Maakohtu 30 augusti 2012.a. määrusega määras kohus ekspertiisi kinnisasja, asukohaga XXX, turuväärtuse selgitamiseks. Ekspertiisi läbiviimise tegi kohus ülesandeks riiklikult tunnustatud eksperdile Toomas X. Kohtule esitatud eksperthinnangu nr XXX kohaselt on ekspertiisi eseme keskmine turuväärtus 125 500 eurot. PKS §-s 38 tulenevalt täidetakse ühisvaral lasuvad kohustused vara jagamisel või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. PKS § 19 lg 1 kohaselt loetakse abikaasade osad ühisvara jagamisel võrdseks juhul kui puuduvad PKS § -s 19 lg 2 sätestatud alused.

Ei hagis ega vastuhagis ei ole näidatud ühisvaral lasuvaid kohustusi, mida kohus peaks ühisvara jagamisel arvestama. Hagiavalduses hageja lihtsalt märgib, et on pärast abielusuhete lõppemist tasunud poolte ühise laenukohustuse täitmiseks oma lahusvara arvelt 72 798,10 eurot. Kostja tõendab, et on pärast abielusuhete lõppemist ühise laenukohustuse täitmiseks tasunud 58 449,85 eurot. Hagiavalduse kohaselt on hageja teinud kinnistul lahusvara arvel parendusi 28 760,24 euro ulatuses. Kostja ei vaidle kinnistu parendustele summas 28 760,24 eurot vastu, kuid selgitab kohtule, et sellest rahast on 13 770,73 hageja saanud XXX käest.

Kohus leiab, et kinnistul hageja poolt tehtud parendused summas 28 760,24 eurot on tõendatud kostja omaksvõtuga. Ainuüksi parenduste loetelu ja XXX korteri müügilepinguga ei ole hageja kinnistu parendustele kulunud summat tõendanud. Hageja ei eita kostjalt raha saamist, kuid väidab, et raha on XXX andnud mitte kinnistu parendamiseks, vaid tema raviks, kuna pärast abielu lahutamist ta haigestus, tal on puue, mida kinnitavad esitatud tõendid. Ka leiab hageja, et kostja poolt antud raha on poolte ühisvara, mitte hageja lahusvara. Kohus leiab, et hageja poolt esitatud tõendid tema tervisliku seisundi kohta pärast abielu lahutamist ei tõenda seda, et XXX on andnud raha XXX tervise parandamiseks.

XXX on väitnud, et andis raha kinnistu parendamiseks. Hageja väited, et XXX pärast abielu lahutamist saadud raha oli poolte ühisvara, on paljasõnaline ja tõendamata.

Kohtul puudub õiguslik alus kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsusest kinnistu suhtes XXX kasuks 90 % ulatuses. Laenuleping eluaseme soetamiseks oli sõlmitud abielu ajal. Seega lasus mõlemal poolel kohustus laenuraha tagastada, mida pooled on ka teinud. Seisuga 31.10.2012.a. on kinnistu väärtuseks 125 500 eurot. Ühe poole osa moodustab 62 750 eurot (125 500 : 2).

5 Arvestades asjaolu, et hageja ja kostja mõlemad osalesid laenulepingu tagastamises, tuleb summast 62 750 eurot maha võtta hageja ja kostja poolt laenukohustuse katteks tasutud vahe summas 14 025,86 (72 475,72-58 449,85).

62 750 – 14 025,86 =48 724,14 Summast 48 724,14 tuleb maha võtta kinnistu parendamiseks hageja ja kostja poolt tehtud kulutuste vahe (28 760,24 – 13 770,73) 14 989,51.

48 989,51-14 989,51=34 000 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista kinnistu hageja ainuomandisse jätmisel 34 000 eurot. OÜ XXX osa väärtuseks on 2556,47 eurot, millest kummagi poole osa on 1278,23. Hageja ei ole tõendanud OÜ XXX suuremat väärtust. Kostja ei ole tõendanud, et OÜ XXX on likvideeritud. Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista Osaühing XXX jätmisel kostja ainuomandisse 1278,23 eurot. Lõplikuks hüvitise suuruseks jääb 32 721,77 eurot, mis tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista (34 000-1 278,23).

TsMS § 428 lg 1 p 3 kohaselt kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Hageja loobus kohtuistungil elatise nõudest ja selles osas kohus lõpetab menetluse otsust tegemata.

TsMS § 164 lg 12 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik