3-13-1001/28 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Kartau, Paavo Randma ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 26.07. 2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1001 Haldusasi Aleksei Kramskoi kaebus Ida-Viru maavanema 03.11.2011 korralduse nr 1.1-2/1115 tühistamiseks ja haldusakti õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamiseks või haldusakti õigusvastasuse tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 07.06.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksei Kramskoi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Aleksei Kramskoi Vastustaja Ida-Viru maavanem Kaasatud isik Jõhvi vald Kolmas isik JEWE Keskuse OÜ

RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ning Tartu Halduskohtu 07.06.2013. a määrus muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD Määrus on lõplik.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru maavanema 23.05.2007. a korraldusega nr. 720 anti nõusolek 650 m2 suuruse maatüki liitmiseks piirnevate kinnisasjadega. Füüsilisest isikust ettevõtja A. Kramskoi on maatükiga piirnevate kinnistute XXX omanik ning esitas Jõhvi Vallavalitsusele 03.09.2007 taotluse maatüki erastamiseks. Samasuguse taotluse esitas maatükiga piirneva kinnistu XXX omanik, JEWE Keskuse OÜ.

2. Ida-Viru maavanema 03.11.2011. a korraldusega nr 1.1-2/1115 otsustati anda Jõhvi linnas XXX asuv 113 m2 suurune maatükk, mis moodustab osa korralduse nr. 720 esemeks olevast maatükist, Jõhvi valla munitsipaalomandisse.

2

3. 10.05.2013 saabus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja Aleksei Kramskoi kaebus, milles ta palus Ida-Viru maavanema 03.11.2011. a korralduse tühistamist ja selle õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamist või alternatiivselt korralduse õigusvastasuse tuvastamist. Ühtlasi palus kaebaja, et kohus loeks kaebuse tähtaegselt esitatuks või ennistaks selle esitamise tähtaja, liidaks kaebuse haldusasjaga nr 3-11-2264 ühisesse menetlusse ja seaks tema õiguste esialgseks kaitseks kinnistule registriosa numbriga 4942508 käsutamise keelumärke, sest vastasel juhul võidakse see müüa ja tal pole võimalik enam maad erastada. Ta leidis, et kaebus on tähtaegne, kuna vaidlusalust korraldust pole talle teatavaks tehtud, kuid esitas alternatiivselt ka tähtaja ennistamise taotluse. Seda põhjendas ta sama väitega lisades, et on juriidiliste teadmisteta ja korraldus on avalikus dokumendiregistris juurdepääsupiiranguga.

4. Ida-Viru maavanem, Jõhvi vald ja JEWE Keskuse OÜ vaidlesid kaebaja taotlustele vastu märkides, et kaebaja väited ei vasta tõele, sest korralduse olemasolule juhiti tähelepanu juba 20.12.2012 ja 28.12.2012 haldusasjas nr 3-11-959 kohtule esitatud seisukohtades, seda käsitleti kaebaja osalusel 21.02.2013 toimunud kohtuistungil ja korraldus on talle edastatud 22.04.2013 apellatsioonkaebuse lisana. Esialgse õiguskaitse taotluse osas leiti, et kaebaja poolt valitud vahend on asjakohatu ja kartused maa müümisest alusetud, kuna vastav menetlus on pikaajaline ja avalik.

5. Tartu Halduskohtu 07.06.2013. a määrusega lõpetati kaebuse tühistamisnõudes menetlus kaebetähtaja ennistamata jätmise tõttu. Halduskohus leidis, et menetlusosalistel ei ole vaidlust selles, et Ida-Viru maavanema 03.11.2011. a korraldust ei ole kaebajale teatavaks tehtud. Samas on aga olemas tõendid, et haldusasjas nr 3-11-959 edastati talle kohtu vahendusel teiste menetlusosaliste 20.12.2012 ja 28.12.2012 koostatud seisukohad, milledes viidati otseselt nii korralduse olemasolule kui sisule. Kaebajat esindas selles menetluses juristist esindaja ning seega olid tal olemas kõik võimalused selleks, et koheselt taotleda haldusakti väljastamist ja otsustada oma õiguste kaitsmiseks kohtusse pöördumise vajaduse üle. Kaebaja pidi ka arvestama võimalusega, et munitsipaliseerimise kohta võidakse teha otsus vaatamata kaebaja pooleliolevale kohtumenetlusele Jõhvi Vallavolikogu haldusakti üle, millega otsustati taotleda teda huvitav maatükk munitsipaalomandisse. Halduskohus asus seisukohale, et puuduvad ka alused menetlusetähtaja ennistamiseks. Juriidiliste teadmiste puudumine ei ole arvestatav põhjus, kuna kaebajal oli õigusteadmistega esindaja. Korralduse juurdepääsupiirang ja asjaolu, et sellega ei ole võimalik avalikult kasutatava dokumendiregistri vahendusel tutvuda, ei oma tähtsust, sest kaebaja ei ole väitnud ega tõendanud, et on pöördunud Ida-Viru Maavalitsuse poole selleks, et korraldus talle teatavaks tehtaks.

Tartu Halduskohus jättis Aleksei Kramskoi esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. Halduskohus leidis, et kuna määrusega lõpetatakse menetlus tühistamisnõudes, puuduvad tühistamisnõudel eduväljavaated, mistõttu ei saa tühistamisnõude tagamiseks kohaldada ka esialgset õiguskaitset. Nõue kõrvaldada haldusakti õigusvastased tagajärjed ja kanda kinnistu omand tagasi Eesti Vabariigile on otseses seoses tühistamisnõudega ega saa iseseisvalt eksisteerida. Seega saab menetlusse jääda vaid tuvastamisnõue. Selle rahuldamise korral kohus üksnes nendib, et vaidlusalune haldusakt oli õigusvastane ja rikkus kaebaja õigusi. Õigusvastasuse tuvastamine ei muud haldusakti kehtetuks ja seetõttu pole selle nõude puhul esialgse õiguskaitse kohaldamine üldse võimalik.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

6. Aleksei Kramskoi esitas Tartu Halduskohtu 07.06.2013. a määrusele määruskaebuse. Vaidlustatud korraldust ei ole kaebajale seaduses sätestatud korras kätte toimetatud, mistõttu on kaebus tähtaegne. Kuigi 20.12.2012. a edastas Ida-Viru maavalitsus kirja haldusasjas nr 3-11-959, ei olnud nimetatud kirjale lisatud vaidlustatud korraldust, vaid kirja sisus oli viide vaidlustatud korraldusele. Lähtudes Riigikohtu praktikast, ei tajunud ega pidanudki A. Kramskoi esindaja

3

koheselt tajuma, et temani on jõudnud informatsioon haldusakti kohta, seda enam, et haldusakti ennast 20.12.2012. a kirjale lisatud ei olnud. Vaidlustatud korraldus puudutas A. Kramskoile Ida- Viru maavanema 23.05.2007. a korraldusega nr. 720 antud maa erastamise õigust, mistõttu oli vastustajal kohustus toimetada korraldus kaebajale kätte. Haldusasjas nr. 3-11-959 esitatud apellatsioonkaebuse raames ei toimetatud kaebajale korraldust kätte enne 04.06.2013. Ühtlasi pöördus kaebaja käesolevas haldusasjas kohtusse vähem kui 30 päeva pärast apellatsioonkaebuse esitamist. Tartu Halduskohus ei ole ise välja selgitanud, millal ja kas on kaebaja teada saanud vaidlustatud korraldusest, minnes sellega vastuollu Riigikohtu praktikaga. Kuigi kaebaja sai 21.02.2013. a toimunud kohtuistungil teada vastustaja korralduse olemasolust, ei toimetatud korraldust kaebajale kätte ning vastustaja dokumendihaldussüsteemis oli haldusakt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks. Avaliku teabe seaduse §-st 35 tulenevalt ei esinenud ühtegi alust dokumendi asutusesiseseks tunnistamiseks. Riigikohtu seisukohad haldusasjas 3-3-1-25-09 ei ole kohaldatavad käesolevas haldusasjas. Riigikohtu sedastus kohaste sammude astumiseks haldusakti teatavaks tegemiseks puudutas üksnes soodustavaid haldusakte. Kuivõrd vastustaja oli ise raskendanud korralduse kättesaadavust ning ei teinud korraldust HMS-i nõudeid järgides teatavaks, rikkudes sellega seadust, siis esinevad mõjuvad põhjused korralduse vaidlustustähtaja ennistamiseks. Kuna halduskohtu hinnang esialgse õiguskaitse taotlusele on seotud üksnes tühistamiskaebuse tähtaegsusega, siis kuulub esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamisele, kui ringkonnakohus leiab, et kaebus on esitatud tähtaegselt.

7. Ida-Viru maavanem palub määruskaebuse rahuldamata jätta. Nii kaebuse kui ka määruskaebuse esitamisel rõhub Aleksei Kramskoi põhiliselt asjaolule, et maavanema korraldus 720 andis talle õiguse maa erastamiseks. Maavanema korraldus nr. 720 kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa erastamiseks on vaid kinnitus kohalikule omavalitsusele, et maatükk vastab maareformi seaduses kinnisasjaga liitmiseks sobiva maa tunnustele ning see annab kohalikule omavalitsusele õiguse erastamismenetluse jätkamiseks. Nimetatud korraldusega ei panda paika ühegi konkreetse isiku erastamisõigust, mistõttu ka sellise korralduse tühistamine ei saa mitte üheltki konkreetselt isikult erastamisõigust võtta. Määruskaebuses märgitud põhjused Tartu Halduskohtu määruse tühistamiseks on otsitud ega tugine seadusele.

8. Jõhvi vald palub määruskaebuse rahuldamata jätta. Tartu Halduskohtu 07.06.2013 määrus haldusasjas nr 3-13-1001 on põhjendatud ja õiguspärane ning puuduvad alused viidatud määruse tühistamiseks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Määruskaebus jääb rahuldamata ning Tartu Halduskohtu määrus muutmata.

10. Käesolevas haldusasjas ei ole poolte vahel vaidlust selle üle, et vaidlustatud korraldust kaebajale teatavaks ei tehtud. Laskumata poolte vaidlusesse selle üle, kas vaidlustatud korraldus võis kaebajale mõne varasema haldusaktiga antud õigusi rikkuda, mistõttu eiras vastustaja korralduse teatavaks tegemata jätmisega HMS § 62 lg 2 p-st 2 tulenevat kohustust, ei nõustu ringkonnakohus kaebajaga selles, nagu tuleneks haldusakti nõutud korras teatavaks tegemata jätmisest kaebuse tähtaegsus. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 6 lg 7 sätestab: „Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamisvõi kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks.“ Nimetatud sättest tuleneb kaebaja kohustus ebamõistliku viivituseta tema õigusi puudutav haldusakt haldusorganilt välja nõuda ning vaidlustada olenemata põhjusest, mis tingis haldusakti kaebajale teatavaks tegemata jätmise. Määruskaebuses on kaebaja möönnud, et ta sai korraldusest esindaja kaudu teada juba haldusasjas 3-11-959 esitatud vastustaja 20.12.2012 kirjast ning täiendavalt 21.02.2013 toimunud kohtuistungil. Ringkonnakohus on seisukohal, et mõistlikuks haldusakti väljanõudmise tähtajaks saab lugeda ühte kuud arvates kaebaja õigusi

4

puudutavast haldusaktist teada saamisest, mille järgselt pidi kaebaja tühistamisekaebuse esitamiseks pöörduma kaebusega halduskohtusse hiljemalt 30 päeva jooksul (HKMS § 46 lg 1) arvates korralduse kättesaamisest või kättesaamise võimatusest teadasaamisest. Isegi kui lugeda korraldusest teada saamise ajaks kaebaja poolt viimasena märgitud kuupäev - 21.02.2013, pidi kaebaja pöörduma kaebusega halduskohtusse seega hiljemalt 22.04.2013. Vaidlust ei ole selle üle, et kaebaja pöördus kaebusega halduskohtusse alles mais 2013. Seega leidis halduskohus õigesti, et kaebus kohtule esitati kaebetähtaega rikkudes.

11. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga ka selles, et puuduvad mõjuvad põhjused kaebetähtaja ennistamiseks. Asjaolu, et korraldus oli kaebaja väitel vastustaja dokumendihaldussüsteemis asutusesiseseks tunnistatud, ei takistanud kaebajal õiguste väidetava rikkumise põhjendusega korralduse väljanõudmist ning eitava vastuse korral halduskohtusse pöördumist. Ringkonnakohtul puuduvad andmed, et kaebaja oleks selliselt toiminud ning seda ei väida ka kaebaja ise. Ka käesoleva kaebuse esitas kaebaja väidetavalt kohtule ilma, et ta oleks enda õigusi rikkuva korraldusega tutvunud. Seega ei saanud korralduse teatavaks tegemata jätmine takistada kaebajal enda kaebeõiguse teostamist. Ühtlasi on halduskohus tuvastanud, et kaebajal oli haldusasjas nr. 3-11-959 õigusteadmistega esindaja. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et juriidiliste teadmiste puudumine ei saanud seega takistada kaebajal halduskohtusse pöördumist. Eeltoodust tulenevalt on halduskohus õigesti kaebaja taotluse kaebetähtaja ennistamiseks rahuldamata jätnud ning tühistamiskaebuse osas menetluse lõpetanud.

12. HKMS § 249 lg 1 järgi võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks. HKMS § 249 lg 3 kohaselt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi. Riigikohus on mitmetes oma lahendites leidnud, et esialgse õiguskaitse kohaldamisega annab kohus ka eelhinnangu kaebusele (3-3-1-54-06) ning esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmise üheks aluseks on kaebuse ilmne perspektiivitus (3-3-1-3-06, 3-3-1-54-06). Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga selles, et nõue kõrvaldada haldusakti õigusvastased tagajärjed ja kanda kinnistu omand tagasi Eesti Vabariigile on otseses seoses tühistamisnõudega ega saa iseseisvalt eksisteerida. Kuna ringkonnakohus jätab muutmata halduskohtu määruse tühistamisnõudes menetluse lõpetamise kohta ning halduskohtu menetlusse jääb seega vaid korralduse õigusvastasuse tuvastamise nõue, mille rahuldamise kaudu ei ole võimalik saavutada vaidlustatud korraldusega hõlmatud maatüki erastamist kaebajale, on õige ka halduskohtu määrus esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata jätmiseks.

13. Eeltoodud põhjendustel jääb määruskaebus tervikuna rahuldamata. Vastavalt HKMS § 71 lg-le 6 ning § 252 lg-le 7 ei ole ringkonnakohtu määrus edasi kaevatav.

/digitaalselt allkirjastatud/ Mati Kartau /digitaalselt allkirjastatud/ Paavo Randma /digitaalselt allkirjastatud/ Tiina Pappel