4-08-13018/3 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-08-13018

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2009.a Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-08-13018 Kohtunik Rubo Kikerpill Väärteoasi Toomas Kurm`i (ik 36308314218) kaebus väärteoasjas Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Ain Lepik`u poolt 04.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsusele nr 2670,08,017180 Liiklusseaduse § 7419 lg 1 järgi

RESOLUTSIOON

Juhindudes Liiklusseaduse § 7419 lg 1; Karistusseadustiku §§ 56 lg 1; 66 lg 2,3 ning Väärteomenetluse seadustiku §§ 120, 132-135 kohus otsustas

1) Rahuldada Toomas Kurm`i kaebus osaliselt.

2) Jätta Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar Ain Lepik`u poolt 04.12.2008.a tehtud üldmenetluse otsus nr 2670,08,017180 Toomas Kurm`ile määratud karistuse osas muutmata.

3) Määrata KarS § 66 lg 2,3 alusel rahatrahvi tasumine ositi. Kohustada Toomas Kurm`i tasuma rahatrahv summas 15 000 (viisteist tuhat) krooni osade kaupa 12 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, so igakuiselt 1500 (üks tuhat viissada) krooni iga kuu 20. kuupäevaks Rahandusministeeriumi a/a-le 10220034796011 AS SEB Pank või a/a 221023778606 Swedbank (viitenumber 10220085569174). Rahatrahvi mittetasumisel järgneb sundtäitmine täiendavate kuludega.

Kohtuotsus saata teadmiseks kaebuse esitajale ja Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonnale.

Edasikaebamise kord

Kassatsiooniõiguse kasutamisest tuleb kirjalikult teatada Pärnu Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Asjaolud ja menetluskäik 04.11.2008.a on koostatud Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse vanemkonstaabel Svetlana Luide` poolt väärteoprotokoll nr AB1054442 selle kohta, et 03.11.2008.a kella 14:54 ajal Pärnumaal Koonga vallas Pärnu-Lihula mnt-l Oidrema ristis juhtis T. Kurm mootorsõidukit (Opel Vectra, r/n xxxxxxx) olles alkoholijoobes ning ebaõigelt valitud kiiruse tõttu sõitis teelt välja vasakule vastu puud, põhjustades varalise kahjuga liiklusõnnetuse. Oma teoga rikkus menetlusalune isik Liikluseeskirja (edaspidi LE) § 76 p 1, § 123 nõudeid, pannes sellega toime väärteo, milline on kvalifitseeritav LS § 7419 lg 1, § 7417 lg 1 järgi. 04.12.2008.a koostatud üldmenetluse otsusega nr 2670,08,017180 on määratud T. Kurm`ile kohtuvälise

4-08-13018

2 (3) menetleja poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest, kohaldades Karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 63 lg 1, LS § 7419 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 250 trahviühikut, so 15 000 krooni.

Kaebuse sisu 18.12.2008.a (täiendatud kaebus 06.01.2009.a) esitas T. Kurm Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas koostatud üldmenetluse otsusele taotlusega temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi tasumiseks osade kaupa maksegraafiku alusel. Kaebuse esitaja palub kaebus lahendada kirjalikus menetluses.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele Lääne Politseiprefektuuri Pärnu politseiosakonna korrakaitsetalituse komissar A. Lepik oma 06.01.2009.a kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule teatab, et kohtuväline menetleja ei oma vastuväiteid kaebuses esitatud taotlusele maksegraafiku koostamiseks ning leiab, et taotlus on põhjendatud. Samuti leiab menetleja, et kaebus on otstarbekas lahendada kirjalikus menetluses.

Pärnu Maakohtu seisukoht Väärteomenetluse seadustiku (edaspidi VTMS) § 120 lg 1 kohaselt võib maakohtunik kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et kohtumenetluse pooled on väljendanud soovi mitte osaleda kohtuistungil, leiab kohus, et antud kaebus kuulub lahendamisele kirjalikus menetluses.

VTMS § 123 kohaselt kontrollib kohus kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus leiab, et asjas kogutud materjalidega on tõendatud kaebaja süü LS § 7419 lg 1 järgi kvalifitseeritava väärteo toimepanemises, so protokolliga alkoholijoobe tuvastamise kohta indikaatorvahendi või mõõteriista kasutamisel ning kaebuses esitatuga, so kaebuse esitaja tunnistab väärteo toimepanemist ning ei vaidlusta väärteomenetluses tehtud toiminguid, nõustudes rikkumise kvalifitseerimise osas. Kohus leiab, et kõnealuses ajas puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud ning tegu ise on koosseisupärane. Tulenevalt eelnevast asus kohus seisukohale, et kohtuvälise menetleja poolt on väärteomenetlus läbi viidud nõuetekohaselt, vastu võetud otsus tugineb väärteomenetluse käigus kogutud tõenditele ja järgitud on väärteomenetlusõigust. Kaebaja teole on antud õige juriidiline hinnang ning otsus väärteoasjas on seaduslik, mistõttu puudub kohtul alus väärteomenetluse lõpetamiseks VTMS-s sätestatud alustel.

LE § 76 p 1 kohaselt juht ei tohi olla joobeseisundis so alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisundis, mis avaldub häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. LS § 7419 lg 1 kohaselt karistatakse mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis rahatrahviga kuni 300 trahviühikut või arestiga. T. Kurm`i on kõnealuses asjas kohtuvälise menetleja poolt karistatud LS § 7419 lg 1 alusel rahatrahviga 250 trahviühiku ulatuses, mis on antud juhul üle sanktsiooni keskmise määra. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole kohtuvälise menetleja poolt tuvastatud. Karistust kergendava asjaoluna on menetleja karistuse määramisel arvestanud isiku poolt väljendatud kahetsust.

Kaebuse esitaja on oma kaebuses taotlenud temale kohtuvälise menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi ajatamist majanduslikel põhjustel.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse ning asjas kogutud kirjalikud materjalid, leidis, et T. Kurm`i kaebus kuulub rahuldamisele osaliselt kaebuses toodud asjaoludel.

Kohus asus seisukohale, et kuivõrd kaebuse esitaja ei vaidlusta enda poolt väärteo toimepanemist ning

4-08-13018

3 (3) temale kohtuvälise menetleja poolt määratud karistuse määra, siis selles osas puudub kohtul vajadus seisukoha võtmiseks.

KarS § 66 lg 2 ja 3 kohaselt võib kohus või väärtegu menetlev kohtuväline menetleja mõjuvatel põhjustel määrata rahatrahvi tasumise ositi, kusjuures ositi tasutava või ärakantava karistuse täitmise tähtaeg ei tohi ületada ühte aastat.

Arvestades kaebaja majanduslikku olukorda, so nähtuvalt Pärnu Pensioniameti poolt 30.12.2008.a väljastatud tõendist on T. Kurm`ile makstava töövõimetuspensioni suurus 3650 krooni kuus ning muid legaalseid sissetulekuid isik ei oma, samuti asjaolu, et kohtuväline menetleja ei oma vastuväiteid T. Kurm`ile menetleja poolt karistuseks määratud rahatrahvi ajatamise osas, siis kohus asus seisukohale, et kaebuse esitajale tuleb võimaldada temale menetleja poolt karistuseks määratud trahvi tasumist ositi 10 kalendrikuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest.

Rubo Kikerpill Kohtunik