2-12-16979/11 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 18.07.2013.a. Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-16979 Tsiviilasi XXX hagi XXX vastu ühisvara jagamise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja XXX(isikukood XX, elukoht XXX Hageja lepinguline esindaja Deivi Vaht Kostja XXX(isikukood XXX, elukoht XXX) Kostja esindaja advokaat Ilja Zujev Kohtuistungi toimumise aeg

05.02.2013.a. , kirjalik menetlus Tsiviilasja hind 3500 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus

Jätta korteriomand, mis on kantud Harju Maakohtu Kinnistusosakonna Harju kinnistusjaoskonna korteriomandi kinnistusregistrisse registriosa nr XXX, asukohaga XXX, XXX, isikukood XXX, ainuomandisse. Kohustada XXXandma asjaõiguslepingu jaoks vajalikku tahteaavaldust, mille raames lepivad XXX ja XXX kokku selles, et Maardu linnas, XXX asuv kinnisasi läheb XXXainuomandisse. Kohustada XXXandma nõusolekut KRS § 34.1 (1) tähenduses, et kinnistu, mille kinnisturaamatu registriosa nr XXX teise jao omanikukanne, mille kohaselt ühisomanikena on sisse kantud XXX ja XXX, kustutatakse ja tehakse uus kanne, millega kantakse kinnisasja ainuomanikuna kinnistusraamatusse XXX. Jagada ühisvaral lasuvad kohustused SEB Pank ees seisuga 18.10.2012 summas 83 000 eurot, millest XXX jääb 64 229 eurot ja XXX 18 771 eurot. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest.

2 Menetlusabi taotlemise selgitus Vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue Poolte abielulised suhted lõppesid 01.02.2011.a. Pooled omandasid abielu ajal 03.01.2008.a. korteriomandi asukohaga XXX. Antud korteri ostmiseks ja hiljem laenu refinantseerimiseks võeti ühiselt laenu SEB Pangast ning laenu tagatiseks seati lisaks ostetud korterile ka hageja vanemate omandis olevale korterile hüpoteek. Pooled kasutasid antud korterit kuni kostja lahkumiseni 2011.a. veebruaris ühise eluasemena. Alates veebruar 2011 ei ole kostja kui kaaslaenusaaja täitnud AS SEB panga ees kohustust tasuda laenu. Antud hetkel on olukord, kus korteri turuväärtus on väiksem kui laenujääk. Käesoleval ajal on korteri turuväärtuseks ca 35 955 eurot, laenujääk on 83 000 eurot. Hageja soovib poolte ühisvara jagada selliselt, et hageja ainuomandisse jääks laenuga ostetud korter. Hageja on kohustatud tasuma kostjale tema osa rahas 15 997,50 eurot. Mõlema poole laenukohustuseks jääks 41 500 eurot. Hageja leiab, et hageja ja kostja võiksid teha tasaarvestuse sel teel, et hageja võtaks enda kanda kostja kohustused SEB Ühispanga ees kaasomandi lõpetamisel kostjale välja makstava osa suuruse ehk 15 977,50 euro osas. Seega jääks hagejale kohustusi SEB Ühispanga ees summas 57 477,50 eurot ja kostjale jääks kohustusi 25 522,50 euro ulatuses.

Kostja vastuväited Kostja ei ole nõus hageja väitega, et alates veebruarist 2011 täidab kohustusi panga ees ainult tema üksinda. Kostja täitis oma kohustust kuni 19.10.2011.a. ja enne seda, s.o. alates 03.01.2008 kuni 19.10.2011 tasus ta pangalaenu ainuisikuliselt, kuna hageja ei töötanud. Antud hetkeks on tekkinud olukord, kus korteri turuväärtus on väiksem kui laenujääk. Kostja arvab, et korteri turuväärtus on käesoleval ajal umbes 55 000 eurot. Korter on väga heas seisukorras, uues tänavas ning päris hästi sisustatud. Kostja lähtub hinna määramisel turul pakutavatest korteritest, sama pindalaga ning samal tänaval asuvate korterite keskmisest korterite müügikuulutustest. Tuleb arvesse võtta ka kõik ühised laenukohustused, sh ka laenulepingust nr XXX. Peale selle tuleb arvesse võtta ka laenulepingut nr XXX, mille alusel abikaasad võtsid ühise laenu summas 150 000 krooni (9586,75 eurot), millest poole sai hageja isa, XXX. Kostja on nõus, et korter jääb hagejale ja hageja tasub kostjale 27 500 eurot. Laenukohustused jagatakse võrdselt poolte vahel.

Kohtuotsuse põhjendused Poolte abielu on sõlmitud XXX.a. Tallinna Perekonnaseisuametis ja lahutatud Harju Maakohtu 17.10.2012.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 21-11-63844 (kohtuotsus jõustus 18.10.2012.a.). Kuna pooled abiellusid kuni XXX.a. kehtinud PKS alusel on vana PKS § 14 lg 1 kohaselt abielu kestel omandatud vara abikaasade ühisvara. Alates XXX.a. kehtima hakanud PKS § 210 lg 1 kohaselt käesolev seadus laieneb kõigile perekonnaõiguslikele suhetele, mis on tekkinud seaduse jõustumise hetkeks, kui järgnevates sätetes ei ole ette nähtud teisiti. PKS § 25 alusel varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. Pooled omandasid abielu kestel 03.01.2008.a. ühisomandisse korteriomandi asukohaga XXX. Korteriomandi ostmiseks ja hiljem

3 laenu refinantseerimiseks võeti ühiselt laenu SEB Ühispangast ning laenu tagatiseks seati lisaks ostetud korterile ka hageja vanemate korterile hüpoteegid. Abielu lahutamise seisuga on laenujääk 83 000 eurot. Antud hetkeks on tekkinud olukord, kus korteri turuväärtus on väiksem kui laenujääk. Perekonnaseaduse § 35 p 3 kohaselt varaühisuse varasuhe lõpeb abielu lahutamisega. PKS § 37 lg 1 kohaselt varaühisuse lõppedes jagavad abikaasad ühisvara omavahel. PKS § 27 lg 3 kohaselt ühisvara jagatakse abikaasade vahel kaasomandi lõpetamise sätete kohaselt võrdsetes osades, kui ei ole kokku lepitud teisiti. PKS § 38 kohaselt ühisvaral lasuvad kohustused täidetakse vara jagamise käigus või jagatakse abikaasade vahel sarnaselt muu varaga. Pooled on leppinud kokku, et poolte ühisvaraks olev korteriomand jääb XXX ainuomandisse. Pooled ühisvara jagamisel kompromissi ei saavutanud, korteriomandi eksperthinnangut kohtule ei esitanud. TsM § 230 kohaselt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama need asjaolud, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited. Kohtule on esitatud korteriomandi müügileping, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise leping, hüpoteegiga koormamise leping ja asjaõiguslepingud (toimiku lk11-16). Esitatud lepingute järgi on korteriomand omandatud hinnaga 1 350 000 krooni. Käesoleval ajal hindab hageja korteriomandi turuväärtuseks 31 955 eurot, kostja 55 000 eurot. Kostja lähtub turuhinna määramisel sellest, et korter on väga heas seisukorras, uues tänavas ja päris hästi sisustatud. Kohus leiab, et korteri turuväärtuse hindamisel on küll tähtis korteriomandi asukoht ja korteri üldine seisukord, küll aga mitte sisutus. Kuivõrd väärtuse osas on vaidlus, eksperdi arvamust kohtule esitatud ei ole, peab kohus õiglaseks lähtuda poolte poolt avaldatud keskmisest hinnast, mis on 45 478 eurot (31 995+55000:2), millest kummagi poole osa on 22 739 eurot. Hageja on esitanud kohtule laenulepingu nr XXX 21.12.2007.a. , mis on sõlmitud Aktsiaselts SEB Eesti Ühispank ja XXX ja XXX summas 150 000 EEK (toimiku lk 17-22) ja laenulepingu nr XXX, mis on sõlmitud AS SEB Eesti Ühispank ja XXX ja XXX vahel summas 88 893,00 eurot (toimiku lk 24-29), laenulepingu nr XXX , mis on sõlmitud AS SEB Pank ja XXX ja XXX vahel summas 7740 eurot (toimiku lk 31-36). Laenu on võetud perekonna huvides. Abielu lahutamise aja seisuga on laenukohustuste suuruseks 83 000 eurot, millest kummagi poole suuruseks on 41 500 eurot. Pooled on panga ees solidaarvõlgnikud. Kohus jätab tähelepanuta kostja väite, et laenulepingust nr XXX poole sai hageja isa XXX. Kellele laenu saajad laenu edasi andsid, ei oma käesolevas asjas puutumust. Panga ees kannavad vastutust laenu saajad. Kohus asub seisukohale, et kuigi hageja ainuomandisse jääb korteriomand keskmise turuväärtusega 45 478,00 eurot, ei saa hageja nimetatud korterit turul realiseerida, kuna nii selle korteriomandi kui ka tema ema korteriomandi peal on AS SEB Ühispanga kasuks hüpoteegid. Kogu korteriomandi müügist saadud tulu läheks pangale. Pangalaenu mittetasumisel pööraks AS SEB Ühispank sissenõuded korteriomanditele. Kohus leiab, et negatiivse väärtusega ühisvara puhul on äärmiselt ebaõiglane kohustada negatiivse vara saajat poole turuväärtuse hüvitamist teisele poolele. Kohus leiab, et õiglane on jättes negatiivse väärtusega korteriomandi hageja ainuomandisse teha kostjaga tasaarvestus sel teel, et hagejale jääb SEB Panga ees kanda kostjast suurem kohustus kaasomandi lõpetamisel kostjale välja makstava osa suuruse ehk 22 739 euro osas. Laenu võrdsel jagamisel oleks kummagi poole laenukohustuse suuruseks 41 500 eurot. Tasaarvestuse tegemise korral jääb hageja laenukohustuse suuruseks 64 229 eurot (41 500 + 22 729). Kostja laenukohustuse suuruseks jääb 18 771 eurot (41 500-22 239).

TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus peab õiglaseks jätta poolte menetluskulud nende endi kanda, sest kaasomandi lõpetamine on mõlema poole huvides.

4

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik