2-12-38892/17 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-12-38892

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

TAGASELJAOTSUS

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Uusen-Nacke

Otsuse avalikult

teatavakstegemise aeg ja koht

17. juuli 2013, Tartu kohtumaja kantselei

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi Julia Betsi vastu võla ja

lisanduva viivise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

660 eurot 56 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

hageja: OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi 20, Tallinn), esindaja:

volikirja

alusel

Uljana

Feldman

(e-post

jurist@julianus.ee)

kostja: Julia Bets (isikukood 48106032743; elukoht

XXXXX)

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista Julia Betsilt OÜ Aktiva Finants kasuks:

2.1. 187 eurot 90 senti (ükssada kaheksakümmend seitse eurot üheksakümmend

senti), sh põhivõlg 124 eurot 18 senti;

2.2. viivis 27% tagastamata põhivõlalt aastas alates 10. maist 2013 kuni

krediidisumma tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 178 eurot 48 senti.

3. Jätta välja mõistmata Julia Betsilt OÜ Aktiva Finants kasuks 294 eurot 18 senti ning

viivis TsMS § 367 alusel 155,5% ulatuses aastas.

4. Tunnistada otsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

5. Toimetada otsus kätte pooltele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskuludest 34% kostja kanda ja 66% hageja kanda.

7. Välja mõista Julia Betsilt menetluskulu 45 eurot 90 senti (nelikümmend viis eurot

üheksakümmend senti) OÜ Aktiva Finants kasuks.

8. Julia Betsil tasuda hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt käesoleva lahendi

jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses.

Kaja esitamine

2/4

9. Kostja võib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus,

mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib

esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli

hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja

vastu üleandmisega või elektrooniliselt või tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt

teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui

tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates

päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest

teada. Kajalt tasutakse kautsjon, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot. Kajale tuleb lisada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik koos dokumentide ja nende lisade

ärakirjadega vastavalt menetlusosaliste arvule.

Apellatsioonkaebuse esitamine

10. Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule

30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist

kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

Selgitus menetlusabi taotlejale

11. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

KIRJELDAV OSA

1. OÜ Aktiva Finants esitas Pärnu Maakohtule 27. septembril 2012 maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Julia Betsi vastu. 22. aprilli 2013 määrusega lõpetas Pärnu

Maakohus maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses (tlk 5).

2. 10. mail 2013 esitas OÜ Aktiva Finants Tartu Maakohtule hagiavalduse Julia Betsi

vastu võla 330 eurot 28 senti, intressi 113 eurot 67 senti, viivise 38 eurot 13 senti ja

jooksva viivise 0,5% tasumata võlalt päevas alates hagi esitamisest kuni 178 euro 48

sendi täitumiseni väljamõistmiseks. Samuti palub hageja mõista kostjalt enda kasuks

välja menetluskulud ning viivise menetluskuludelt.

Kostja ja OÜ Desknote Eesti sõlmisid 19. oktoobril 2007 järelmaksugraafiku. OÜ

Desknote Eesti edastas andmed ja kauba väärtuse hagejale, kellel on sõlmitud OÜ-ga

Desknote Eesti faktooringuleping. Hageja tasus kostja tellimuse eest ning võimaldas

tasuda kostjal kauba eest hagejale maksegraafiku alusel. Hagiavalduse ja

järelmaksugraafiku kohaselt kohustus kostja tasuma 19. novembrist 2007 kuni

19. oktoobrini 2009 kaupade eest kokku 382 eurot 83 senti ja intressi kokku 116 eurot

81 senti (27% aastas). Arve kohaselt on viivise määraks 0,5% päevas. Pärast

järelmaksulepingu sõlmimist on kostja tasunud kokku vaid 353 eurot 17 senti, millest

hagiavalduse kohaselt laekus põhivõla katteks 52 eurot 55 senti, intressi katteks 58

eurot 73 senti ning viivise katteks 241 eurot 89 senti.

3. Kohus toimetas hagimaterjalid, tsiviilasja menetlusse võtmise määruse ja kirjaliku

vastuse nõude kostjale kätte 17. mail 2013. Kohus kohustas kostjat hagile kirjalikult

vastama 20 päeva jooksul hagimaterjalide kättetoimetamisest ja hoiatas, et tähtaegselt

3/4

vastamata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja ei

ole kohtule käesoleva ajani vastanud. Hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist.

PÕHJENDAV OSA

4. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega

rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui

kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi

kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel

juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS §

407 lg 2 kohaselt eeldatakse TsMS § 407 lõikes 1 sätestatud hageja nõusolekut, kui

hageja ei ole kohtule teatanud, et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist. TsMS § 407 lg 3

kohaselt võib kohus teha tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul

kohtuistungit pidamata.

Kuna kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud,

ning hageja on taotlenud tagaseljaotsuse tegemist, tuleb asjas teha tagaseljaotsus.

5. Arvestades hagiavalduses toodut ning juhindudes VÕS § 108 lg-st 1, § 113 lg-st 1, §-

st 256, §-st 401, §-st 402, peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi tagaseljaotsusega

osaliselt.

6. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõla 330 eurot 28 senti, intressi 113 eurot 67

senti, viivise 38 eurot 13 senti, viivise TsMS § 367 alusel 0,5% päevas tasumata

võlalt.

7. Arvestades, et põhiosa nõue oli maksegraafiku järgi kokku 382 eurot 83 senti, millest

on tasutud 52 eurot 55 senti, on hageja põhivõla nõue 330 eurot 28 senti põhjendatud.

8. Arvestades, et intressinõue oli maksegraafiku järgi kokku 116 eurot 81 senti, millest

on tasutud 58 eurot 73 senti, on hageja intressinõue põhjendatud 58 euro 8 sendi

ulatuses.

9. Hageja on arvestanud viivist 0,5% päevas, s.o Desknote Eesti OÜ 24. oktoobri 2007

arves märgitud määras.

Arve kohaselt on kostja arvega nõus, tutvunud ja nõus garantii- ja müügitingimustega

ning kohustub tasuma viivist 0,5% maksmata summast iga päeva eest. Kostja on arve

allkirjastanud. Antud juhul puudus kostjal lepingutingimuste läbirääkimise võimalus

ning leping tuleb lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1 tähenduses.

Tulenevalt TsMS § 438 lg-st 1 ja § 436 lg-st 7 on kohtul tsiviilasja lahendamisel

kohustus kontrollida tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei ole sellele

tuginenud. Kohus leiab, et VÕS (oktoobris 2007 kehtinud redaktsioon) § 42 lg 1, lg 3

p 5 alusel on pooltevaheline kokkulepe päevas 0,5% suuruse viivisemäära osas tühine,

sest viivisenõudega sellises määras on kostja kahjuks oluliselt kõrvale kaldutud poolte

õiguste ja kohustuste tasakaalust. Kuna kokkulepitud viivisemäär on kostjat

ebamõistlikult kahjustav ja seetõttu tühine, tuleb VÕS § 41 järgi kohaldada tühise

tingimuse asemel seadusest tulenevat regulatsiooni, käesoleval juhul VÕS § 113 lg-s 1

toodud seadusjärgset viivisemäära.

VÕS § 113 lg 1 1. lause kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 3. lause näeb ette,

et kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär,

loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär.

Antud juhul tuleb kohaldada viivisemäärana lepinguga ette nähtud intressimäär 27%

aastas, sest see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem.

4/4

Seega oli hagejal õigus arvestada sissenõutavaks muutunud viivise katteks 35 eurot 79

senti, mitte 241 eurot 89 senti, ning hagis esitatud viivisenõude 38 eurot 13 senti

asemel on hagejal õigus nõuda viivist 5 eurot 64 senti.

10. Ebaõigesti viivise katteks arvestatud 206 eurost 10 sendist (241,89-35,79) tuleb lugeda

VÕS § 415 lg 2 p 2 alusel tasutuks põhivõlg 206 euro 10 sendi ulatuses, misjärel on

hageja põhivõla nõue lõppkokkuvõttes põhjendatud vaid 124 euro 18 sendi ulatuses

(330,28-206,10).

11. Eeltoodut arvestades tuleb mõista kostjalt hageja kasuks välja 187 eurot 90 senti

(põhivõlg 124 eurot 18 senti, intress 58 eurot 8 senti, sissenõutavaks muutunud viivis

5 eurot 64 senti) ning TsMS § 367 alusel viivis tagastamata põhivõlalt 27% aastas

alates 10. maist 2013 kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui 178 eurot 48

senti. Välja mõistmata tuleb jätta 294 eurot 18 senti (põhivõlast 206 eurot 10 senti,

intressist 55 eurot 59 senti, sissenõutavaks muutunud viivisest 32 eurot 49 senti),

samuti viivis TsMS § 367 alusel 155,5% ulatuses aastas.

12. TsMS § 163 lg-t 1 ja § 173 lg-id 1, 4 ning hagi rahuldamise ulatust arvestades tuleb

menetluskulud jaotada järgmisel: 34% tuleb jätta kostja kanda ja 66% hageja kanda.

13. Hageja menetluskulude nimekirja kohaselt on tema menetluskuludeks riigilõiv

100 eurot ja õigusabikulu 191 eurot 73 senti. Toimiku materjalide kohaselt on hageja

tasunud riigilõivu kokku 145 eurot (maksekäsu kiirmenetluses 45 eurot,

hagimenetluses 100 eurot).

Käesoleva tsiviilasja hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg-te 1, 2 alusel 660 eurot 56

senti (põhivõlg 330 eurot 28 senti; intress 113 eurot 67 senti; viivis 38 eurot 13 senti;

viivis 0,5% päevas tasumata põhivõlalt TsMS § 367 alusel, kuid mitte üle 178 euro 48

sendi), millelt tuli RLS lisa 1 järgi tasuda riigilõivu madalamas määras 100 eurot.

Hagejal on õigus taotleda enam tasutud riigilõivu tagastamist.

Hageja õigusabikulu on 191 eurot 73 senti. Antud hagi näol on tegemist nn

masshagiga, mida kasutatakse korduvalt samalaadsete nõuete korral ja mis on oma

sisult ühetaolised. Arvestades hageja nõude olemust, hagiavalduse vormi, tsiviilasja

vähest keerukust ja mahtu ning asjaolu, et kohus lahendab asja kirjalikus menetluses

kohtuistungit pidamata, peab kohus põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikulu summas

35 eurot (TsMS § 175 lg 1).

Eeltoodust, TsMS § 1741 lg-st 3 ja menetluskulude jaotusest lähtudes mõistab kohus

kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu kokku 45 eurot 90 senti (34% 135 eurost

(100 + 35)).

14. TsMS § 177 lg 2 ja hageja taotluse alusel tuleb kostjal tasuda hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt käesoleva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 II lauses ettenähtud ulatuses

15. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tuleb otsus tunnistada tagatiseta viivitamata täidetavaks.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

Kohtunik