3-11-3007/102 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kaire Pikamäe, Viive Ligi ja Silvia Truman Määruse tegemise aeg ja koht

16. juuni 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-11-3007 Haldusasi X X kaebus Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskuse toimingu sooritamise kohustamiseks Menetlusosalised Kaebaja – X X, esindaja v. adv Tuuve Tiivel Vastustaja – Maksuja Tolliamet Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 28. märtsi 2013. a määrus Menetluse alus ringkonnakohtus X X määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X X määruskaebus rahuldamata.

2. Muuta Tallinna Halduskohtu 28.03.2013 määruse haldusasjas nr 3-11-3007 põhjendusi vastavalt käesoleva määruse põhjendusele.

EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates (HKMS § 155 lg 5, § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksuja Tolliameti Põhja maksuja tollikeskus (PMTK) esitas 07.10.2010 Tallinna Halduskohtule taotluse maksukorralduse seaduse (MKS) § 1361 lg 1 alusel loa andmiseks X Xle kuuluva vara osas täitetoimingute sooritamiseks. Nimetatud taotluse leheküljel 5 esitas PMTK väite: „Arvestades X X, X X ja X Xi varasemat käitumist, kus isikud on osalenud maksupettuses ning oma kohustuste mittetäitmisega on põhjustanud maksuvõlgade tekkimise, on taotlejal põhjendatud alus väita, et haldustoiminguks loa andmata jätmisel asuvad isikud sundtäitmise vältimiseks võõrandama (või muul viisil käsutama) isiklikku vara.“

2. x. X esitas 27.11.2011 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palub kohtul kohustada PMTK-d esitama x. Xle kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur lükkab selgelt ümber 07.10.2010 taotluses õigusvastaselt esitatud ja avaldatud ebaõiged väited, et x. X on osalenud maksupettuses ning on oma kohustuste mittetäitmisega põhjustanud maksuvõlgade tekkimise; kohustada PMTK-d esitama x. Xle kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur tunnistab selgelt, et 07.10.2010 taotluses õigusvastaselt esitatud ja avaldatud väärväide, et x. X asub maksuvõla sundtäitmise vältimiseks isiklikku vara võõrandama või muul viisil käsutama, on

3-11-3007 2(5) ebakohane ja põhjendamatu; kohustada PMTK-d esitama x. Xle kirjalikus vormis avaldus, milles maksuhaldur vabandab tema ees oma 07.10.2010 taotlusega õigusvastaselt esitatud ja avaldatud väärväidete ja ebakohaste hinnangute esitamise ja avaldamise ning sellega x. X solvamise, au teotamise ja väärikuse alandamise pärast.

3. Maksuja Tolliamet (MTA) esitas 31.12.2012 Tallinna Halduskohtule taotluse (I kd, tl 202-203) jätta halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 151 lg 2 p 1 alusel kaebus läbi vaatamata, viidates, et Tallinna Halduskohus jättis 19.12.2012 kohtuotsusega haldusasjas nr 3-12-1170 rahuldamata x. X kaebuse PMTK 09.03.2012 vastutusotsuse nr 13-7/100-61, millega kohustati x. Xt tasuma Valmetek Invest AS maksuvõlga, tühistamiseks. See kinnitab, et Valmetek Invest AS osales maksupettuses, mille toimepanemine leidis aset x. X juhtimisel.

4. x. X esitas 16.01.2013 oma seisukoha (II kd, tl 3-5) MTA taotluse suhtes. Kohus saab käesolevas haldusasjas hinnata maksuhalduri väiteid ajahetke 07.10.2010 kontekstis. MTA tugineb oma seisukohas haldusasjas nr 3-12-1170 tehtud kohtuotsusele, mis ei ole jõustunud.

5. Vastuseks 31.01.2013 kohtunõudele esitas MTA oma seisukoha, kus jäi oma 31.12.2012 taotluse juurde. Tallinna Halduskohtu 11.10.2010 kohtumäärusega rahuldati PMTK 07.10.2010 taotlus ning anti PMTK-le muuhulgas õigus täitmist tagavate toimingute sooritamiseks x. X suhtes. x. X vaidlustas Tallinna Ringkonnakohtu 05.01.2012 määruse (kohtuasi nr 3-10-2619), millega Tallinna Ringkonnakohus jättis x. X määruskaebuse Tallinna Halduskohtu 11.10.2010 kohtumäärusele rahuldamata. Riigikohtu halduskolleegium tegi 13.02.2013 kohtumääruse (kohtuasja nr 7-1-3-37-12), millega jättis x. X määruskaebus menetlusse võtmata. Seega on PMTK 07.10.2010 taotlus igati motiveeritud ning õiguspärane.

6. x. X esitas 12.03.2013 oma arvamuse MTA seisukohale, milles jäi oma varasema seisukoha juurde. Käesolevas kohtuasjas on vaidluse esemeks vastustaja 07.10.2010 toimingud – väärväited ja ebakohased hinnangud. HKMS § 158 lg-st 2 tulenevalt ei saa vastustaja aastaid hiljem õigustada oma vaadeldavaid 07.10.2010 õigusvastaseid toiminguid seoses läbiviidud menetlusega, mis alustati peale toimingute teostamist. Kaebaja suhtes 07.10.2010 alustatud vastutusmenetlus kestis väga pikka aega – 07.10.2010 kuni 09.03.2012. See näitab, et vastustaja ei olnud ega saanud olla kontrolli alustades kindel selles, kas maksualase vastutuse omistamiseks jms on tegelikult alust. Kontroll, mille raames vastustaja väidetavalt tuvastas asjaolud ja kogus tõendid, viidi läbi üksnes Valmetek Invest AS suhtes. Kaebaja suhtes alustati kontrolli alles samal päeval, 07.10.2010, kui PMTK esitas vaidluse esemeks olevad väärväited ja ebakohased hinnangud. Ükski kohus ega muu riigivõimuorgan ning sealhulgas PMTK ei olnud 07.10.2010 kontrollinud ja tuvastanud seda, kas kaebaja on väidetavalt osalenud maksupettuses. MTA viitas oma vastuses Riigikohtu määrusele nr 7-1-3-37-12 ja leidis, et see kinnitab tema 07.10.2010 taotluses esitatud väidete ja hinnangute õiguspärasust ning kohtuasjas nr 3-10- 2619 on juba lahendatud etteheited, millele kaebaja taotleb seisukohti käesolevas menetluses. Need MTA seisukohad on ebaõiged ning kaebuse lahendamisel asjakohatud. Eelnimetatud ja käesoleva kohtuasja vaidluse esemed ja eesmärgid on täiesti erinevad. Riigikohtu määrus ega muud haldusasjas nr 3-10-2619 tehtud määrused ei kinnita MTA vastuses väidetut. Vastustaja poolt järjekordse taotluse – kaebuse läbi vaatamata jätmiseks – esitamine ei ole menetlusökonoomne ja see rikub õigust menetlusele mõistliku aja jooksul. Menetluse sujuvat kulgemist pärssiva taotluse esitamine on õigusvastane.

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 28.03.2013 määrusega MTA taotluse kaebuse läbi vaatamata jätmise kohta (resolutsiooni p 1), jättis x. X kaebuse HKMS § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki (resolutsiooni p 2) ning jättis menetluskulud poolte endi kanda (resolutsiooni p 3).

3-11-3007 3(5) Käesolevas haldusasjas vaidlustatud väited on esitatud maksuhalduri taotluses halduskohtult loa saamiseks hüpoteegi seadmiseks x. X varale. Nimetatud asjas on käesolevaks hetkeks läbitud ka määruskaebemenetlused ning Tallinna Ringkonnakohus on asunud seisukohale, et Tallinna Halduskohus andis õiguspäraselt esitatud taotluse alusel loa x. X varale hüpoteegi seadmiseks. Ringkonnakohus toonitas, et loa andmise määrus tehakse olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Tegemist on prognoosiga, kus halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise tõenäosust. Seega on Tallinna Ringkonnakohus jõustunud 05.01.2012 kohtumääruses nõustunud ka asjaoluga, et maksuhalduril oli piisavalt alust taotluses esitatud väideteks. Maksuhaldurile haldustoiminguteks loa andmise määruse peale esitatud määruskaebuse läbivaatamisel ei antud hinnangut küll vaidlustatud väidete sisulisele õiguspärasusele, kuid anti hinnang sellele, kas taotlejal on kogutud piisavalt andmeid selliste kahtlustuste esinemiseks. Selliste kahtlustuste olemasolul on vastustajal oma taotlust kohtule esitades kohustus seda motiveerida. Kohtud on maksuhalduri väidetega nõustunud. Eelviidatud kahtlustuste alusel on kaebajale koostatud ka vastutusotsus ning selle põhjendatusele, muuhulgas ka seal esitatud kahtlustustele, annab kohus hinnangu vastutusotsusele esitatud kaebuse läbivaatamisel ning selles tehtavas kohtulahendis. Isegi kui kohus käesolevas asjas annaks hinnangu sellele, kas vastustaja poolt taotluses toodud väidete esitamine oli sel ajahetkel õiguspärane või mitte, ei saaks kohus enne vastutusotsuse peale esitatud kaebuse lahendamist kohustada vastustajat neid väiteid avalikult ümber lükkama ja vabandama, kuna väidete sisulise õiguspärasuse üle otsustatakse teises haldusasjas. Kohus nõustub vastustaja põhjendustega ning toetab maksuhalduri seisukohta, et esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

8. x. X esitas 12.04.2013 määruskaebuse, mille Tallinna Halduskohus 18.04.2013 pealdisega menetlusse võttis, rahuldamata jättis ning Tallinna Ringkonnakohtule lahendamiseks edastas. MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

9. x. X palub määruskaebuses (II kd, tl 54-57) Tallinna Halduskohtu 28.03.2013 määrus tühistada ja MTA taotlus kaebuse läbi vaatamata jätmiseks rahuldamata jätta. Halduskohus on ringkonnakohtu määrust ebaõigesti tõlgendanud. Ringkonnakohus lahendas ennetavaks tõkendiks loa andmise vaidlust (haldusasi nr 3-10-2619). Vaadeldavad MTA väited ja hinnangud on eraldi käesoleva kohtuasja vaidluse esemeks ja kohus saab anda nendele hinnangu ning lahendada kaebuse sisuliselt. Nimetatud ja käesoleva haldusasja vaidluse esemed ja eesmärgid on erinevad. Riigikohus on kaebuse eesmärgi saavutamise ja perspektiivi küsimuses märkinud, et ühes haldusasjas tehtud kohtulahendi põhjendused ei ole siduvad teise vaidluse lahendamisel (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-35-12, p-d 14 ja 15). Samuti on Riigikohus selgitanud, et keeruka õigusliku küsimuse korral tuleb eelistada kaebuse menetlemist, sisulist läbivaatamist ja asja analüüsimist kohtotsuses (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-20-10, p 11). Kaebaja õigusi on rikutud, tegemist on keerukate õiguslike küsimustega ja teises kohtuasjas tehtud määruse põhjendused pole siin siduvad. Halduskohtu määruses on ebaõigesti räägitud kahtlustustest. MTA ei ole oma loa taotluses rääkinud kahtlustamisest vms, vaid on esitanud selgelt väärad faktiväited ja ebakohased väärtushinnangud, kasutades seejuures konkreetset n.ö süüdimõistvat väljendusviisi. Halduskohus on menetlusnormide rikkumisega jätnud vääralt analüüsimata käesoleva vaidluse eseme ja kaebuse eesmärgid, täitmata on HKMS § 151 lg 2 p-s 1 sätestatud tingimused. Määruses osundatud aspektid ei takista kaebuse eesmärgi saavutamist. Tähelepanuta on jäetud

3-11-3007 4(5) kõik kaebaja esitatud argumendid, mis kinnitavad kaebuse eesmärgi saavutamise ja kaebuse sisulise läbivaatamise võimalikkust. Kohtulahend peab olema põhjalikult motiveeritud. Vastuoluliselt ja arusaamatult osundatakse kohtumääruses 09.03.2012 vastutusotsusele ja sellega seonduvale vaidlusele (haldusasi nr 3-12-1170). Käesoleva kaebuse saab lahendada sõltumata nimetatud haldusasjast. Kaebuse läbi vaatamata jätmine rikub põhiõigust tõhusale menetlusele. HKMS § 151 lg 2 p-s

1 sätestatud kaebuse läbi vaatamata jätmise regulatsioon ei ole imperatiivne ehk isegi, kui vastavad alused esineksid, siis on kaebuse läbi vaatamata jätmine kohtu diskretsioon. Käesoleva asja menetlus on kestnud rohkem kui aasta. Haldusasjas nr 3-10-2619 toimunud määruskaebusmenetlus ja selle vaidluse ese on olnud kogu aeg teada. Kohus jättis 04.05.2012 määrusega rahuldamata MTA taotluse käesolevas asjas menetluse peatamiseks kuni asjas nr 3-10-2619 menetluse lõppemiseni. Seega ka kohtu arvates ei olnud nende haldusasjade vahel sellist seost, et ühe läbivaatamise eelduseks on teise asja lahendamine. Seega ei ole nende vahel ka sellist seost, mis võiks kaasa tuua kaebuse läbi vaatamata jätmise. Ka kohtumääruse põhjendustes seoses vastutusotsusega esitatud märkustest võib järeldada, et kohus peab kaebuse sisulist läbivaatamist tegelikult võimalikuks. Lisaks ei märkinud MTA oma 23.02.2012 vastuses kaebusele, et kaebuse võiks jätta läbi vaatamata. Kaebajal on põhjendatud alus ja õiguskindlus eeldada, et tema kaebuse osas ei esine läbi vaatamata jätmise aluseid ning et tema kaebus lahendatakse sisuliselt. Riigikohus on selgitanud, et isikul on õigus sellele, et tema kohtuasi lahendataks mõistliku aja jooksul, see õigus kätkeb endas ka õigust sellele, et asja menetlev kohus lahendaks menetluslikud küsimused mõistliku aja jooksul (Riigikohtu lahend nr 3-3-1-58-04, 21).

10. MTA palus vastuses (II kd, tl 64-65) määruskaebus rahuldamata jätta. PMTK taotluse esitamisega 07.10.2010 alustati x. X suhtes menetlus, et tuvastada tema vastutus seose maksuvõla tekkimisega. Samas x. X osas tuvastati juba Valmetek Invest AS maksumenetluse käigus asjaolusid, mis andsid põhjendatult maksuhaldurile 07.10.2010 alust arvata, et isik on osalenud maksupettuses. Seega ei ole võimalik vastustajal ümber lükata väiteid, mis vastavad tegelikult tuvastatud asjaoludele. Kohtuasjas nr 3-10-2619 on juba lahendatud etteheited, millele kaebaja taotleb kohtu seisukohta käesolevas menetluses. Kohtumääruse tühistamiseks ei anna alust ka käesoleva kohtuasja pikkus. HKMS § 151 lg 2 p

1 rakendamine ei ole ajaliselt piiratud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on kaebuse õigesti läbi vaatamata jätnud, kuid kohaldanud selleks vääralt HKMS § 121 lg 2 p 2, leides, et kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. Kaebus oleks tulnud läbi vaatamata jätta HKMS § 151 lg 2 p-le 1 ja §

121 lg 2 p-le 1 tuginedes, kuivõrd kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. Ringkonnakohus lähtub seejuures alljärgnevast.

12. Väidetavad väärväited ja –hinnangud, mille ümberlükkamist kaebaja taotleb, on esitatud PMTK poolt 07.10.2010 Tallinna Halduskohtule adresseeritud avalduses, millega maksuhaldur taotles kohtu luba kaebaja vara suhtes täitetoimingute sooritamiseks. Seega on tegemist kohtumenetluses esitatud dokumendiga ning ringkonnakohus leiab, et taolistes dokumentides sisalduvate seisukohtadega mittenõustumisel on võimalik oma vastuväited esitada konkreetses kohtumenetluses. Vaidlusalused väited ja hinnangud kuuluvad selle konkreetse kohtumenetluse tõendamisesemesse ning põhjendatud ja eesmärgipärane ei ole nende ümberlükkamine teises kohtumenetluses.

3-11-3007 5(5) Ringkonnakohus märgib veel, et väited ja hinnangud, mille ümberlükkamist kaebaja taotleb, ei ole esitatud avalikult, vaid kohtule esitatud menetlusdokumendis. Kohtu seisukoht maksuhalduri väidete suhtes avaldub asjas tehtavas kohtulahendis. Arusaamatuks jääb käesoleva kaebuse eesmärk, sest isiku hea nime ja väärikuse taastamine kohtumenetluse abil on reeglina suunatud avalikkusele. Kohut ei ole alust selliseks avalikkuseks pidada.

13. Kuigi kaebuse tagastamine ja läbi vaatamata jätmine kaebeõiguse ilmselge puudumise tõttu ei ole kohtu kohustus, vaid kohtule on selle otsustamiseks antud kaalutlusõigus, tuleb juhul, mil kohus on veendunud kaebuse tagastamise või läbi vaatamata jätmise aluse esinemises, eelistada kohtumenetluse lõpetamist määrusega. Õigus kohtumenetlusele mõistliku aja jooksul ei kaitse kaebaja õigust sellele, et kohus vaataks sisuliselt läbi kaebuse, mis ilmselgelt jääks rahuldamata kaebeõiguse puudumise või muu HKMS §-des 121 ja 151 nimetatud aluse esinemise tõttu. Käesolevas asjas oli kohtumenetlus halduskohtu 28.03.2013 määruse tegemise ajaks kestnud peaaegu poolteist aastat. Nimetatud aja vältel jõuab halduskohus üldjuhul sisulise kohtulahendi tegemiseni. Samas ei ole see alus halduskohtu määruse tühistamiseks, sest kaebajal puudub subjektiivne õigus nõuda, et kohus teeks kohtuotsuse kaebuses, mille esitamiseks puudub kaebajal kaebeõigus.

/allkirjastatud digitaalselt/ Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/ Silvia Truman /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe