3-13-553/35 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Daimar Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-13-553

Haldusasi OÜ Tabal kaebus Tabal kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 17.02.2013 väljastatud ehitusloa nr 61442 ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 tühistamiseks. Menetlustoiming Kaebuse tagastamine RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus OÜ-le Tabal. 2. Sekretäril saata käesoleva määruse ärakiri kaebuse esitaja esindajale, Tallinna linnale ja Hansamarks OÜ esindajale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 11.03.2013 saabus Tallinna Halduskohtule OÜ Tabal kaebus Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 17.02.2013 väljastatud ehitusloa nr 61442 ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 tühistamiseks. Koos kaebusega on kohtule esitatud ka esialgse õiguskaitse taotlus peatada esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 17.02.2013 väljastatud ehitusloa nr 61442 ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 kehtivus kuni kohtuotsuse jõustumiseni käesolevas haldusasjas. 2. Kohus nõudis Tallinna linnalt ja eeldatavalt kolmandalt isikult Hansamarks OÜ-lt oma 12.03.2013 kohtunõudega vastuse esialgse õiguskaitse taotlusele, mis saabusid kohtusse tähtaegselt. 3. 15.03.2013 määrusega jättis kohus rahuldamata kaebaja taotluse esialgse õiguskaitse korras Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 17.02.2013 väljastatud ehitusloa nr 61442 ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 kehtivuse peatamiseks. Sama määrusega jättis kohus kaebuse käiguta ja andis kaebuse esitajale puuduste kõrvaldamiseks tähtaja. 4. Kaebuse esitaja vaidlustas määruskaebusega Tallinna Halduskohtu 15.03.2013 määruse osas, milles kohus jättis kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamata. 02.04.2013 esitas kaebaja kohtule täpsustatud kaebuse. Kaebuse täpsustuses märgib kaebaja, et omandas sademevee kanalisatsioonitrassi (edaspidi sadeveetrass) 06.12.1995 munitsipaalettevõtte

2 Tallinna Taarabaasi (edaspidi „Taarabaas) Kadaka tee 185 asuva tervikvara ostu-müügilepinguga, mille koosseisus omandati rajatisena „kõvakattega piirdega laoplats“ ning mille tehnorajatiste hulka antud sadeveetrass kuulus (vt tl 178-180). Seda saab väita kahel põhjusel: - sadeveetrassi rajajaks oli Taarabaas; - antud sadeveetrassi ei ole kunagi kellelegi üle antud. Sadeveetrass rajati Taarabaasi poolt aastatel 1997-98 aastal. Sadeveetrassi on rajanud Taarabaas ja see on koos muu varaga üle antud OÜ-le Tabal. Kaebaja viitab erinevatele dokumentidele, mis kaebaja väiteid tõendab (tl 166-188, 197, 170, 206, 201, 203, 171, 173, 175, 176, 192, 156 ja 162, I kd) Kadaka tee 185 kinnistu kanti kinnistusraamatusse 11.01.2005 (tl 163, I kd). Kinnistamise ajal kehtinud AÕRS redaktsiooni § 153 kohaselt on tehnorajatise omanikul, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel pärast 1999. aasta 1. aprilli, õigus nõuda 10 aasta jooksul, alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks. Kaebaja viitab ka Riigikohtu lahendi nr 3-2-1-67-02 punktile 11, millised seisukohad ta leiab olevat kohaldavat ka hilisemate asjaõigusseaduse rakendamise seaduse redaktsioonide kohta. Kuivõrd Kadaka tee 185 esmakinnistati OÜ Tabal nimele 11.01.2005, siis on OÜ- l Tabal õigus nõuda Kadaka tee 183b kinnistu omanikult servituudi seadmist sadeveetrassi talumise kohustuse sätestamiseks kuni 11.01.2015 ja vähemalt kuni selle ajani kuulub sadeveetrass OÜ-le Tabal. Kaebaja leiab, et vaidlustatud aktidega on rikutud kaebaja õigustatud ootust, et taastatakse hea ehitustava, mille all kaebaja mõistab, et kõigepealt tõstetakse ümber ehitamisele ette jäävad trassid ja seejärel hakatakse ehitama uut hoonet. Sama kehtib ka projekteerimise järjekorra kohta, mida aga praegu selgelt eiratakse. Teiseks leiab kaebaja, et esineb reaalne oht, et Kadaka tee 183b ehitise alla jääv sadeveetrass ummistub ja sellest tekib üleujutus, mis levib Kadaka tee 185 jt kinnistutele ja võib kaebuse esitajale põhjustada kahju. Sealjuures ei pruugi see üleujutus puudutada Kadaka tee 183 b kinnistut kuna seda on omavolilise ehitustegevuse käigus tunduvalt tõstetud (kohati 20-30 cm) ja ka selle kohta puudub projekt ja seega ka võimalus reaalselt hinnata olukorra ohtlikust kas või paberil. Eelkirjeldatud ohu tõttu leiab kaebaja, et oleks ka ainuüksi sadeveetrassi kasutajana, kellel on muudetud omavolilise ehitise tõttu võimatuks teda teenindava vara kasutamine (hooldamine), mis võib kaasa tuua talle reaalse kahju, õigustatud oma huvisid kaitsma ja esitama antud kaebuse. Eeltoodud haldusaktid eriti nende koosmõju, muudavad võimatuks sadeveetrassile servituudi seadmise kaebaja kasuks nagu kaebaja eelnevalt välja tõi. Seega on rikutud kaebaja õigustatud ootust, et kaebaja saab antud sadeveetrassi servituudi kanda kinnistusraamatusse. Asjaolu, et puudutatud isikul puudub tegelikult huvi sadeveetrassi ümbertõstmiseks näitab ka see, et alates augustist 2012.a, kui OÜ Tabal nõudis sadeveetrassi ümbertõstmise projekti koostamist, ei ole Hansamarks OÜ sadeveetrassi ümbertõstmiseks midagi ette võtnud s.t. pole taotlenud projekteerimistingimusi ega koostanud uut geoalust. Lisaks eelnevale on ehitusluba ja nõusolek väikeehitise püstitamiseks antud ilma sadeveetrassi omaniku nõusolekuta ja eirates kaebaja eitavat seisukohta projekti kooskõlastamisel ning puudusi, mis on väljatoodud kirjavahetuses Tallinna Linnaplaneerimise Ametiga peale projektiga tutvumist ja mis olid lisatud algsele kaebusele. See on loonud olukorra, kus OÜ-le Tabal kuuluva trassi suhtes võidakse hakata teostama töid ja see ümber tõsta ilma omaniku nõusolekuta. Kaebuse esitaja leiab, et rikutud on tema kui sadeveetrassi omaniku õigust vabalt kasutada ja käsutada oma vara. Kuna ehitusloaga nr 61442 ja kirjaliku nõusolekuga nr 61443 seadustatakse juba varem omavoliliselt püstitatud ehitist, mis piirab OÜ Tabal õigust oma sadeveetrassi reaalselt

3 kasutada s.t. antud juhul sadeveetrassi hooldada ja remontida, luuaksegi olukord, kus OÜ Tabal ei saa oma omandit kasutada. 5. Tallinna Ringkonnakohus jättis oma 17.04.2013 määrusega kaebaja määruskaebuse rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Halduskohtumenetlus seadustiku (HKMS) § 121 lg 2 p 2 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. Kohus leiab, et esitatud kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki. HKMS 44 lg 1 sätestab, et kaebusega võib halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks. Seega on halduskohtusse pöördumise esmaseks eelduseks isiku subjektiivsete õiguste rikkumine. See eeldab, et kaebajal on isiklik puutumus vastava haldusakti või toiminguga, mis väljendub tema õiguste riives. Teiseks peab tegemist olema isikule kuuluva subjektiivse avaliku õiguse riivega. Kolmandaks peab kaebus olema selle õiguse kaitseks asjakohane. Kaebust ei saa esitada olukorras, kus sellega väidetavalt rikutud õigust kuidagi kaitsta ei saa. 7. Tallinna Linnaplaneerimise Amet väljastas 07.02.2013 ehitusloa nr 61442 Kadaka tee 183b kinnistule ajutise tehnoülevaatuspunkti ehitamiseks ehitise kasutusajaga kuni 5 aastat ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 sadeveetorustiku ümbertõstmiseks. Kaebaja on esitanud kohtule kaebuse paludes tühistada Tallinna Linnaplaneerimise Ameti poolt 17.02.2013 väljastatud ehitusloa nr 61442 ja kirjaliku nõusoleku nr 61443. 8. Kaebusest võib esiteks aru saada, et kaebaja soovib kaitsta oma väidetavat sadeveetrassi omaniku õigust kasutada trassi kolmandale isikule kuuluval Kadaka tee 183b kinnistul paiknevat osa, mille hooldamist kaebaja väitel takistab sellel kinnistul asuv kolmanda isiku hoone, mille kohta ehitusluba nr 61442 väljastati. Vaidlus puudub selles, et ehitusloas nr 61442 märgitud hoone on valmis. Ehitusloa nr 61442 tühistamine hoone asukohta ei mõjuta. Kaebaja eesmärki võib püüda mõista nii, et kaebaja soovib välistada olukorda, kus kolmas isik saab kasutada ehitusloas nr 61442 märgitud hoonet ilma veetrassi asukohta muutmata, milleks kolmandal isikul kaebaja arvates puudub huvi. Antud juhul ei ole arusaadav, miks tahab kaebaja, kes omakorda justkui paistaks veetrassi ümberpaiknemisest huvitatud olevat ja sooviks kolmandat isikut mõjutada seda tegema, sellise ümberpaigutamise aluseks oleva kirjaliku nõusoleku tühistamist. Vastava nõusoleku tühistamisel ei saavutaks kaebaja kuidagi seda, et sadeveetrass tõstetaks ümber kaebajale sobivamasse asukohta, et seda oleks kergem hooldada. Vastupidi, nõusoleku tühistamine lükkaks kaebaja poolt märgitud eesmärgi saavutamise teadmata ajaks edasi. Samuti ei viita selline kaebaja eesmärk ehitusloa tühistamise vajadusele. Ehitusloa tühistamisest ei sõltu kolmanda isiku võimalus hoonet kasutada. Nagu ka Tallinna Ringkonnakohus märkis oma esialgse õiguskaitse taotluse lahendamise määruses on Tallinna linn kinnitanud, et keeldub hoonele kasutusloa väljastamisest, enne kui sadeveekanalisatsioon on ümber tõstmata. Isegi kui seda kinnitust mitte uskuda, ei takistaks ehitusloa puudumine iseenesest EhS kohaselt ehitisele kasutusloa andmist. Ka ei sõltu tegelikkuses ehitise ehitusloast või ka ehitise kasutuselevõtust kaebaja võimalus vaidlusalust trassi hooldada. 9. Mis puudutab kaebaja väiteid, et vaidlustatud ehitusloa nr 61442 ja kirjaliku nõusoleku nr 61443 tühistamisega kaitseb kaebaja oma õigustatud ootust hea ehitustava järgimisele ei ole asjakohane.

4 Riigikohtu praktikast tulenevalt tuleb haldusakti tühistamiseks esitatud kaebuse läbivaatamisel kaitstavate õiguste ja vabadustena mõista isiku subjektiivseid avalikke õigusi – põhiõigusija vabadusi, seadustest, muudest õigustloovatest aktidest, haldusaktidest ja halduslepingutest tulenevaid õigusi. Kohus peab väidetavalt rikutud seadust või muud õigustloovat akti tõlgendades hindama, kas selles sisalduv säte kaitseb vaid avalikke huve või ka üksikisiku huve. Kui säte kaitseb avalike huvide kõrval ka isiku huve, tuleneb sättest isiku subjektiivne õigus nõuda sättest kinnipidamist. Seejuures tuleb arvestada nii sätte eesmärki kui ka huvi kaalukust. (Riigikohtu lahendid nr 3-3-1-8-01 ja 3-3-1-15-01). Antud juhul sellist halduskohtus kaitstavat õigust hea ehitustava järgimisele, vaidlustades ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut, mis kaebaja õigusi ei riku, kohtule ei nähtu. Ka kaebaja ei ole vastavale õiguslikule alusele viidanud. Nimelt tuleb arvestada siinkohal asjaoluga, et olukorras, kus ehitis on püstitatud ebaseaduslikult, tuleb haldusorganil kindlasti kaaluda ka võimalust selle legaliseerimiseks. Vastava võimaluse on vastustaja andnud Hansamarks OÜ-le nõudes viimaselt hoone seadustamist ning nõuetekohase projekti esitamist ehitusloa saamiseks, mida TLPA on menetlenud ning mille tulemusel ongi väljastatud vaidlustatud ehitusluba ja kirjalik nõusolek. 10. Järgmiseks leidis kaebaja, et tal on õigus ehitusluba ja kirjalikku nõusolekut vaidlustada, kuna esineb reaalne oht, et sadeveetrass ummistub ning tekib üleujutus, mis võib kaebuse esitajale kahju põhjustada. Kohus leiab, et ehitusloa tühistamine ei muuda kuidagi antud juhul fakti, et hoone on valmis ning sadeveetrass asub osaliselt hoone all – seega ei aita kuidagi ehitusloa tühistamine kaasa kaebaja eesmärgi saavutamisele vältida kahju tekkimist. Lisaks eeltoodule on antud kaebaja väiteid vastavast ohust tõeseks pidades täiesti arusaamatu, miks kaebaja soovib sellises olukorras kirjaliku nõusoleku tühistamist, mille alusel sadeveetrassi on võimalik ümber paigutada, mille tulemusel peaks olema võimalik trassi ka kergem hooldada (mille tulemusel peaksid olema ka ummistused kergemini välditavad). Eeltoodust tulenevalt on kohtu arvates kaebaja väited kaebaja soovidest ja taotlused omavahel vastuolus, mistõttu ei ole võimalik esitatud nõuetega kaebuse eesmärki saavutada. Arvestada tuleb ka asjaoluga, et antud juhul puudub vaidlustatud aktide ja tekkida võiva kahju vahel põhjuslik seos. Pigem võiks tekitada kahju vaidlustatud kirjaliku nõusoleku tühistamine, mille tagajärjel viibiks sadeveetrassi ümberpaigutamine veelgi. 11. Kolmandaks viitas kaebuse esitaja oma õiguste rikkumisel asjaolule, et vaidlustatud aktid koosmõjus muudavad võimatuks sadeveetrassile servituudi seadmise kaebaja kasuks lähtudes asjaõigusseaduse rakendamise seaduse (AÕSRS) 11.01.2005 kehtinud redaktsiooni § 153. (Kadaka tee 185 kinnistu kanti kinnistusraamatusse 11.01.2005.) Seega on rikutud kaebaja õigustatud ootust, et kaebaja saab antud sadeveetrassi servituudi kanda kinnistusraamatusse. Esmalt märgib kohus, et vaidlustatud haldusaktidega ei ole otsustatud kaebaja suhtes servituudi seadmise küsimust. Samuti ei ole nende aktide andmisega seda kuidagi välistatud. Teiseks selgitab kohus, et AÕSRS 11.01.2005 kehtinud redaktsiooni § 153 lg 1 sätestas, et tehnorajatise omanikul, kellele kuuluv tehnorajatis on püstitatud võõrale kinnisasjale õiguslikul alusel pärast 1999. aasta 1. aprilli, on õigus nõuda 10 aasta jooksul, alates tehnorajatisega seotud maa kandmisest kinnistusraamatusse, kas reaalservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmist tehnorajatise talumise kohustuse sätestamiseks. Kaebaja on ise kohtule kinnitanud, et sadeveetrass on rajatud Taarabaasi poolt aastatel 1997-98 (kaebaja on ilmselt ekslikult märkinud, et aastatel 1997-78), seega enne 1999 aasta esimest aprilli, millest tulenevalt kaebaja poolt viidatud AÕSRS 11.01.2005 kehtinud redaktsiooni § 153 lg 1 ei ole kaebaja suhtes kohaldatav. Sellest tulenevalt ei saa olla rikutud kuidagi ka kaebaja sellekohast õigustatud ootust. 12. Kaebaja viide asjaolule, et OÜ-l Hansmarks puudub huvi sadeveetrassi ümbertõstmiseks, ei ole halduskohtus vaidlustatav. Kui kaebaja soovib, et OÜ Hansmarks tõstaks sadeveetrassi ümber, siis

5 tuleb tal see lahendada tsiviilkorras. Kaebaja poolt vaidlustatud aktide vaidlustamine sellele kuidagi kaasa aidata ei saa. 13. Lõpetuseks märkis kaebaja, et talle kuuluvat sadeveetrassi võidakse hakata ümber tõstma ilma tema nõusolekuta. Samuti on rikutud kaebaja kui sadeveetrassi omaniku õigusi. Kohus leiab, et kui kaebaja enda sooviks on just see, et sadeveetrass tõstetakse ümber selliselt, et kaebajal oleks võimalik seda hooldada, siis jääb kohtule selgusetuks, miks kaebaja esitatud kaebusega seda hoopis takistab. Teiseks ei ole kaebaja endiselt kohtule tõendanud, et vastav sadeveetrass, mis asub Hansamarks OÜ-le kuuluval kinnistul aadressil Kadaka tee 183b, kaebajale kuuluks. Kaebajal võib olla tsiviilõiguslik nõudeõigus vastavale sadeveetrassile, kuid kaebaja ei ole seda kuidagi realiseerima asunud juba väga pika aja vältel, mis tekitab veelgi kahtlusi selle kuuluvusest kaebajale. Hetkeseisuga ei näita kinnistusraamat vastava rajatise kaebajale kuuluvust, ka ei näita seda kinnistu müügileping ja asjaõigusleping, millega Hansamarks OÜ kinnistu Kadaka tee 183b omandas (vt tl 136- 139 ja selle pöördel). Asjaolu, et sadeveetrassile võib kaebajal puududa isegi nõudeõigus, kinnitab kaudselt ka asjaolu, et kaebaja loobus oma hagist tsiviilasjas nr 2-2-/1036/02 (asja esimese ringi nr II-2/793/01), peale seda kui Riigikohus tühistas oma lahendis nr 3-2-1-67-02 ringkonnakohtu otsuse osas, millega Ilmar Pappelilt mõisteti AS Tabal kasuks välja 101 504 krooni ja saatis asja uueks läbivaatamiseks ringkonnakohtule kontrollimaks, kas rajatised on rajatud õiguslikul alusel või mitte, millest siis olenes milline regulatsioon kohaldamisele kuuluks. Täpsemalt märkis Riigikohus samas asja otsuse p 12 ja 13 järgmist: „Oluliselt erinev õiguslik olukord on võõral maal asuvate ja õigusliku aluseta rajatud ehitiste puhul, mida reguleerib AÕS RakS § 14. Sellise tehnorajatise omanikuks olnud isikul ei ole õigust servituudile AÕS RakS § 152 kohaselt. Selline tehnorajatis on maa oluline osa ja kuulub seega maa omanikule. Ehitise varasemal omanikul on AÕS §-de 138 ja 139 alusel õigus rajatis ära vedada või kui see ei ole võimalik, nõuda väärtuse hüvitamist. Erandina näeb AÕS RakS § 14 lg 1 ette võimaluse õigusliku aluseta ehitise legaliseerimiseks, sellele kasutusloa andmisega PES § 70 alusel. Samas tuleneb AÕS RakS § 14 lg-st 1, et kasutusloa saanud ehitisele kohaldatakse AÕS RakS §-s 13 sätestatut, mis omakorda kehtib aga ainult ehitisealuse maa kandmiseni kinnistusraamatusse. Sellest nagu ka sellest, et kasutusloa andmisega ei või rikkuda maa tagastamise õigustatud subjekti õigusi, järeldub omakorda, et kasutusloa saamine pärast ehitise aluse maa kinnistamist ei muuda juba tekkinud asjaõiguslikke suhteid. Eelneva põhjal on asja lahendamisel olulise tähendusega, kas vaidlusalused rajatised on rajatud õiguslikul alusel või mitte. AÕS RakS § 14 lg 1 loeb õigusliku aluseta ehitatuks ehitist, mis on püstitatud maakasutusõiguseta või ehitusloata. Esimese astme kohus on leidnud, et rajatised olid püstitatud Tallinna Taarabaasi maakasutusõiguse ja kapitaalremondi tööprojekti alusel. Ringkonnakohus on lugenud selle piisavaks õigusliku aluse olemasolu tuvastamisel. Ringkonnakohus ei ole samas märkinud, millistele asjas kogutud tõenditele tuginedes ta on leidnud, et vaidlusalused rajatised on õiguslikul alusel püstitatud ja jätnud hindamata kassaatori esitatud tõendeid väidetavalt õigusliku aluse puudumise kohta, ning on sellega rikkunud TsMS § 330 lg-s 4 sätestatut.“

14. Eeltoodust tulenevalt kohus tagastab OÜ-le Tabal esitatud kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, kuna kaebusega ei ole võimalik saavutada kaebuse eesmärki.

15. HKMS § 104 lg 5 p 2 kohaselt tasutud riigilõiv tagastatakse kui kohus tagastab kaebuse selle esitajale, välja arvatud juhul, kui see toimub käesoleva seadustiku § 121 lg 2 alusel. Kuna kaebus kuulub tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 alusel, siis tasutud riigilõiv kaebajale tagastamisele ei kuulu.

6

16. Kuna HKMS § 108 ei anna alust menetluskulude väljamõistmiseks kaebajalt, kui kaebus tagastatakse, siis jäävad kolmanda isiku ja vastustaja menetluskulud nende enda kanda. Teiste menetlusosaliste poolt menetluskulude kandmine enne kaebuse menetlusse võtmist on erandlik ning sellisel juhul menetluskulude väljamõistmist kaebajalt pole ette nähtud (vt Tallinna Ringkonnakohtu 11.04.2012 määrus nr 3-12-248, p-d 13 ja 14 ja 19.06.2012 määrus nr 3-12-932 p 21).

17. Kohus selgitab, et HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Daimar Liiv Kohtunik