Legislator Case Law & Legislation
2-12-52901/26 AI generated

2-12-52901/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

Case Number 2-12-52901/26
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

1

Legislator headnote

AI generated

2-12-52901/26 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja: 1

Keywords

AI generated
insufficiently substantiated grievances untimely rectification outdated medical report timeliness of notice of defects untimely claim by insured untimely substantiation of claims
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

1

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel

RESOLUTSIOON

1. Y. P.i hagi Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vastu rahuldada. 2. Tunnistada sundtäitmine täiteasjas nr 095/2002/2290 lubamatuks. 3. Mõista Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ-lt riigituludesse 250 (kakssada viiskümmend) eurot.

Kohtuasja number 2-12-52901 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. juuli 2013. a, Jõhvi Kohus Viru Maakohus Kohtunik Viljo Junolainen Kohtuasi Y. P.i hagi Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas 095/2002/2290 Hagihind 3 500 eurot Kohtuistungi toimumise aeg 09. juuli 2013. a

Menetlusosalised

Hageja:

Kostja:

Kostja esindaja:

Y. P. (J. P., IK xxx; elukoht: xx, epost: J..xx@gmail.com )

Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ (RK 10245033; asukoht: Uus 6, 43124 Kiviõli, Ida-Virumaa, e-post: majavalitsus@hot.ee )

M. F., volikirja alusel, e-post: xxx@hot.ee

2

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Ida-Viru Maakohtu 13.06.2002. a kohtuotsusega (tagaseljaotsusega) rahuldati Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ hagi J. P.i vastu ning J. P.ilt mõisteti hageja kasuks välja võlgnevus 14 033 krooni (896,87 eurot) ja kohtukulude katteks 1 350 krooni (86,28 eurot). Kohtuotsus jõustus 16.07.2002. a (tsiviilasja nr 2-414/2002).

2. 29.08.2002. a alustas Jõhvi kohtutäitur Kristel Maalman sissenõudja Kiviõli Kinnisvarahoolduse OÜ avalduse alusel täitemenetluse nr 095/2002/2290.

3. Kohtuotsus on täitmata.

4. Y. P. esitas 13.12.2012. a Viru Maakohtule hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 095/2002/2290 põhjendusel, et täitmine on aegunud, kuna TsÜS § 157 lg 1 sätestab jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude aegumistähtajaks 10 aastat. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt algab nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest. Täitmisel olev nõue on aegunud.

5. Kostja esitas 17.01.2013. a vastuse hagile. Kostja hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt on täiteasi algatatud kohtutäitur Kristel Maalmani poolt ning hageja peaks oma nõude adresseerima kohtutäiturile. Kuna kohtuotsus on täiturile esitatud kohe peale kohtuotsuse jõustumist 2002. aastal, ei ole sissenõudja seadust rikkunud ning tema suhtes TsÜS §-s 157 lg 1 ettenähtud aegumistähtaeg ei ole möödunud.

6. Kohtuistungil kostja esindaja taotles, et kohus jätaks hagi rahuldamata. Esindaja märkis, et täitemenetlust alustati 2002. aastal ning täitemenetlus on kehtiv, kohtutäitur kavatseb võlgnevuse hagejalt lõplikult välja mõista. Kohtutäitur on üritanud sundenampakkumistel müüa hageja korterit, kuid 10 aasta jooksul pole see õnnestunud. Hageja taotles asja läbivaatamist kohtuistungil hageja osavõtuta. Hageja jäi 03.07.2013. a avalduses nõude juurde.

3

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada.

8. Hageja on esitanud hagi TMS § 221 alusel ning taotleb sundtäitmise lubamatuks tunnistamist põhjendusel, et täitmine on aegunud vastavalt TsÜS § 157 lg 1.

9. TMS § 221 lg 1 sätestab, et võlgnik võib esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud.

10. Kohus ei nõustu kostja vastuväidetega. Hageja on hagi esitanud õigesti sissenõudja vastu ning sundtäitmise lubamatuks tunnistamine nõue seoses täitmise aegumisega on käesolevas asjas kohane õiguskaitsevahend. TMS § 221 lg-s 1 toodud näidisloetelu on esitatud kõige üldarusaadavamatest näidetest ning ei välista teistsugustel alustel sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagiga vastuväidete esitamist. Võlgniku vastuväited nõudele võivad olla üldjuhul sellised, mis põhinevad pärast nõude tekkimist ilmnenud asjaoludel, mis täitmist ei võimalda. Täitedokumendist tuleneva nõude aegumisele tuginemiseks peab võlgnik olema aktiivne ja esitama vastuväite. Lähtudes täitemenetluse formaliseerituse põhimõttest peab ta selleks esitama TMS § 221 järgse sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi võlausaldaja vastu. Aegumisele tuginemiseks ei piisa sellest täiturile teatamisest, kes ei või sel alusel täitemenetlust lõpetada ega pea ammugi aegumist ise arvestama (*erand on

TMS § 202 lg 1).

11. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi on olemuslikult tuvastushagile väga lähedane, sest selleks, et sundtäitmine lubamatuks tunnistada ja seeläbi kujundada protsessuaalne seisukoht sundtäitmise jätkamise võimaluse kohta, on enne vaja tuvastada sellise asjaolu olemasolu, mis õigustaks hagi rahuldamist. Kohus leiab, et selliseks asjaoluks on kohtuotsusega tuvastatud nõude täitmise aegumine vastavalt TsÜS §-le 157 lg 1. 12. TsÜS § 157 lg 1 sätestab, et jõustunud kohtuotsusega tunnustatud nõude, samuti kohtulikust kokkuleppest või muust täitedokumendist tuleneva nõude aegumistähtaeg on 10 aastat. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt algab nõude aegumistähtaeg kohtuotsuse jõustumisest või muu täitedokumendi väljaandmisest, kuid mitte enne nõude sissenõutavaks muutumist. Enne 01.07.2002. a kehtinud TsÜS § 157 lg 1 sätestas aegumistähtaja 30 aastat, kuid võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 9 lg 2 sätestab, et kui aegumistähtaeg on lühem, kui enne 01.07.2002. a kehtinud seaduse kohaselt, arvestatakse TsÜS-s või VÕS-s sätestatud aegumistähtaega alates 01.07.2002. a. Kohtuotsus tsiviilasjas 2-414/2002 jõustus 16.07.2002. a. Täitemenetlust alustati 29.08.2002. a. TsÜS § 159 lg 1 sätestab, et aegumine katkeb ja algab uuesti täitedokumendi täitmiseks esitamisega. TsÜS § 157 lg 1 järgi aegus täitmine 30.08.2012. a. 13. Täitemenetluse seadustikus on reguleeritud eraldi täitmise aegumist väärteoja süüteoasjades. VTMS § 203 lg 5 kohaselt ei pöörata lahendit täitmisele ega täideta, kui on möödunud KarS § 82 lg 1 p-s 3 sätestatud tähtaeg ja kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse täitmisele pööramist ei ole edasi lükatud. TMS § 202 lg 1 kohaselt lõpetatakse

4

täitemenetlus väärteoasjas tehtud kohtuvälise menetleja otsuse või kohtuotsuse alusel määratud rahatrahvi sissenõudes täitmise aegumise tõttu, kui rahatrahv ei olnud sisse nõutud karistusseadustiku §-s 82 sätestatud tähtaja jooksul. Eeltoodud sätetest nähtub üheselt, et väärteokaristuse täitmise aegumise tähtaeg ei hõlma mitte üksnes otsuse täitmisele asumist, vaid täitmise protsessi tervikuna. Teisisõnu tuleb VTMS § 203 lg 5 ja TMS § 202 lg 1 valguses aegunuks lugeda ka sellise väärteootsuse täitmine, mida on täitma asutud KarS § 82 lg 1 p-s 3 nimetatud tähtaja raames, kuid mida pole selle tähtaja möödumisel veel lõpuni täidetud. Kohus leiab, et analoogia alusel tuleb lugeda täitmine aegunuks tsiviilasjas tehtud lahendi täitmisel, kui täitmisest on möödunud üle 10 aasta.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

14. Kohus rahuldab hagi. Viru Maakohtu 17.12.2012. a ja 07.01.2013. a määrusteega anti hagejale riigipoolset menetlusabi ning hageja vabastati hagi esitamisel riigilõivu tasumisest summas 200 eurot ning riigilõivu tasumisest hagi tagamise taotluse esitamisel summas 50 eurot.

15. TsMS § 190 lg 3 sätestab, et menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga.

16. Seega tuleb kostjalt riigitulusesse välja mõista 250 eurot, mille kostja peab tasuma 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

/ allkirjastatud digitaalselt /

Viljo Junolainen Kohtunik