3-13-1483/6 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS

Kohtuasja number 3-13-1483 Määruse kuupäev 12. juuli 2013 Kohtunik Raili Randlane Kohtuasi M.M. kaebus Viru Vangla 21.05.2013 käskkirja nr 1-1/92 punktide 1.40 ja 1.41 õigusvastasuse tuvastamiseks ja tühistamiseks, uue päevakava koostamise kohta ettekirjutuse tegemiseks ning vangla direktori tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks ja tema tegevuses distsiplinaarsüüteo koosseisu tuvastamiseks

RESOLUTSIOON 1. Tagastada M.M. kaebus. 2. Saata määrus kaebajale teadmiseks.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrust saab vaidlustada Tartu Ringkonnakohtus. Määruskaebuse võib esitada Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul määruse ärakirja kättesaamisest arvates.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD JA TAOTLUSED

1. M.M. on edastanud 10.07.2013 Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja 08.07.2013 koostatud kaebuse, milles ta kurdab, et Viru Vangla direktor on 21.05.2013 käskkirjaga nr 1-1/92 kehtestanud päevakorra, mis sunnib selleks mittesobival ajal ärkama ja magama minema, ei võimalda osakonnas vabalt liikuda, televiisorit vaadata, sportida, jalutada, helistada ja ennast pesta. Kaebaja teatab, et on käskkirja vastavad punktid 01.07.2013 esitatud vaidega vaidlustanud ning palub, et kohus tunnistaks nimetatud käskkirja algusest peale tühiseks, tühistaks selle vaide rahuldamata jätmise korral ning tuvastaks, et vangla direktor on haldusakti andmisega tekitanud kannatusi, alandanud inimväärikust ning pannud toime distsiplinaarsüüteo. Oma huvi põhjendas ta sooviga distsiplineerida kogu riigiametkonda ja esitada tulevikus vangla rikkumiste kumulatiivse mõju alusel kahju hüvitamise nõue. Ühtlasi palus ta esialgse õiguskaitse korras ka kohustavat ettekirjutust osakondade S-9 ja S-10 uste avamiseks äratusest öörahuni või alates 08.30 kuni 20.00 ning soovis maksujõuetuse põhjendusel enda vabastamist riigilõivu tasumisest.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku § 120 lg 1 p 1, 3 ja p 8 tulenevalt peab kohus kaebuse saamisel selgitama välja selle eseme, kaebaja eesmärgi saavutamiseks sobivad ja vajalikud nõuded ning kontrollima, kas ei esine alust kaebuse tagastamiseks. Sama seadustiku § 121 lg 1 p 4, lg 2 p 2 kohaselt võib halduskohus kaebuse tagastada, kui kaebaja pole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast või kui kaebusega ei ole võimalik selle eesmärki saavutada. M.M. on esitanud tühistamisnõude, kohustamisnõude ning erinevad tuvastamisnõuded. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas need on lubatavad ja kaebaja poolt väidetud eesmärgid saavutatavad või tuleb kaebus tagasi lükata.

3. Vangistusseaduse § 1’ lg 5 tulenevalt saab kinnipeetav vangla haldusakti peale halduskohtusse pöörduda alles siis, kui ta on eelnevalt esitanud vaide vanglale või Justiitsministeeriumile ja see on tagastatud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jäetud. M.M. soovib vangla direktori poolt 21.05.2013 vastu võetud käskkirja nr 1-1/92 osalist tühistamist ning uue päevakava koostamisele kohustamist. Kaebuse väidetest nähtub, et ta on küll koostanud 01.07.2013 Justiitsministeeriumile adresseeritud vaide, kuid vangla ei ole seda jõudnud veel edastada. Seega ei saa vangistusseaduse § 1’ lg-s 7 vaide lahendamiseks kehtestatud 30-päevane tähtaeg kuidagi möödunud olla, kaebaja pole läbinud tühistamisja kohustamiskaebuse esitamise eelduseks olevat kohustuslikku kohtueelset menetlust ning tema vastavad nõuded ei ole lubatud.

4. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg 2 võimaldab tuvastamiskaebust esitada üksnes juhul, kui õiguse kaitseks ei leidu tõhusamaid vahendeid. Tuvastamisnõude rahuldamine ei muuda vangla direktori käskkirja vaidlustatud punkte kehtetuks ja seetõttu ei saa selle abil kõrvaldada selle haldusakti vastava osa tagajärgi ega oma õigusi taastada või muul moel tõhusalt kaitsta. Kaebuse väidetest nähtuvalt tahab kaebaja saavutada praegu kehtiva päevakava kõrvaldamise ja talle sobivama kehtestamise. Niisuguse eesmärgi saavutamine on võimalik ainult tühistamisnõude ja kohustamisnõude abi, mille esitamine on aga eelnevalt juba käsitletu kohaselt võimalik üksnes peale kohustusliku kohtueelse menetluse läbimist. Kaebusest ei nähtu, et Vangla direktori väidetav õigusvastane tegevus ja sellega põhjustatud kannatused ja väärikuse alandamine lähtuksid muust kui tema poolt antud käskkirjast. Seega on nende tagajärgi võimalik samuti tõhusalt kõrvaldada üksnes tühistamisja kohustamisnõuete esitamisega.

5. Halduskohtumenetluse seadustiku § 45 lg-st 2 tulenevalt on tuvastamisnõuet võimalik esitada ka selleks, et valmistada ette hüvitamiskaebust. Seejuures on seaduseandja aga selgelt kehtestanud, et hilisema hüvitamiskaebuse esitamise kavatsus ei anna õigust tuvastamiskaebuse esitamiseks, kui hüvitamiskaebus oleks ilmselgelt perspektiivitu. Avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega tekitatud kahju hüvitamise alused sisalduvad riigivastutuse seaduses. Selle § 7 lg 1 võimaldab kahju hüvitamise nõude esitamist üksnes siis, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega kõrvaldada haldusakti kehtetuks tunnistamise, toimingu lõpetamise, haldusakti andmise või toimingu sooritamise nõude abil. Eelnevalt juba käsitletu kohaselt on kaebajal käesoleval ajal veel pooleli vaidluse põhjuseks oleva käskkirja suhtes algatatud vaidemenetlus, mistõttu pole kõik kahju vältimise ja kõrvaldamise võimalused ammendunud ja kaebaja ei saa kindlalt teada, kas talle üldse tekib hüvitamisele kuuluvat kahju, mille hüvitamist on võimalik nõuda riigivastutuse seaduse alusel.

6. Halduskohtumenetluse seadustiku § 4 lg 1 kohaselt kuulub halduskohtu pädevusse ainult avalikõiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine. Sama seadustiku § 6 lg 1 ja 2 tulenevalt loetakse halduskohtus vaidlustatavaks haldusaktiks ja toiminguks haldusakti haldusmenetluse seaduse § 51 tähenduses, halduslepingut sama seaduse § 95 tähenduses, üksikjuhtumit reguleerivat halduse siseakti, haldusorgani poolt haldusmenetluses tehtud toimingut, haldusorgani tegevusetust ja viivitust avalik-õiguslikus suhtes. Vanglaametnike teenistust reguleerib vangistusseadus, mille § 148 kohaselt on vanglaametniku poolt toime pandud süüteo tuvastamise ja talle distsiplinaarkaristuse määramise õigus isikul, kellel on selle ametniku ametisse nimetamise õigus, justiitsministril või tema poolt volitatud ametiisikul. Halduskohtule ei ole seaduseandja andnud ühegi vanglaametniku ega ka mistahes muu ametniku süüteo tuvastamise õigust. Samuti ei ole halduskohtule antud sellekohaste nõuete pädevale ametkonnale lahendamiseks edastamise õigust ning halduskohtu pädevusse mittekuuluv nõue tuleb halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 kohaselt määrusega tagastada.

7. Halduskohtumenetluse seadustiku § 249 lg 1 lg 2 kohaselt saab kohus rakendada esialgse õiguskaitse vahendeid, kui vastasel juhul võib kaebuse esitaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks ning vastava taotluse võib kohtule esitada ka vaidemenetluse ajal. Halduskohtumenetluse praktikas kohaldatakse esialgset õiguskaitset veel selleks, et vältida kaebuse esitaja õiguste olulist või pöördumatut kahjustumist kohtumenetluse ajal, kuid seejuures peab kohus lisaks kaebaja õigustele arvestama ka avalikku huvi ning hindama kaebuse perspektiive ja vastava määruse ettenähtavaid tagajärgi. M.M. puhul ei saa kumbki neist eesmärkidest anda alust kaebuses sisalduva esialgse õiguskaitse taotluse rahuldamiseks, sest tema tühistamisnõue on kohustusliku kohtueelse korra mitteläbimise tõttu lubamatu ning tuvastamisnõuete puhul pole esialgse õiguskaitse kohaldamine üldreeglina üldse võimalik.

8. Eeltoodud järeldustel ei pea Tartu Halduskohus M.M. kaebust menetlema ning võib selle eelnevalt juba viidatud halduskohtumenetluse seadustiku § 121 lg 1 p 1 ja 4 ning lg 2 p 2 nimetatud alustel tagastada. Kaebuse lubamatuse tõttu jäävad rahuldamata ka M.M. taotlused esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja menetlusabi andmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Raili Randlane Kohtunik