2-13-6136/8 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-6136

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 10.juuli 2013.a, Tartu mnt kohtumaja Tallinn Tsiviilasja number 2-13-6136 Tsiviilasi M K ja N K hagi S K vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 2880 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I M K (isikukood xxx; elukoht Xxx) Hageja II N K (isikukood XXX; elukoht Xxx) Hagejate seaduslik esindaja J L (isikukood XXX; elukoht Xxx; e-post: XXX) Kostja S K (isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX) Kostja lepinguline esindaja Olesja Polehhina (Juvesta OÜ; e-post juvesta@gmail.com) Kohtuistungi aeg Kohtuistungil osalenud isikud 28.06.2013.a Hagejate seaduslik esindaja, kostja ja kostja esindaja RESOLUTSIOON Hagi rahuldada.

1. Välja mõista S K igakuine elatis 150 eurot kuus M K kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.03.2013.a kuni M K täisealiseks saamiseni.

2. Välja mõista S K igakuine elatis 150 eurot kuus N K kasuks tema ülalpidamiseks alates 01.03.2013.a kuni N K täisealiseks saamiseni.

3. Välja mõista S K elatis M K ja N K kasuks tagasiulatuvalt alates 01.05.2012.a kuni 01.03.2013.a summas 2440 eurot.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud S K kanda.

Edasikaebekord Pooled võivad esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse tervikuna kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõuded ja põhjendused, kostja vastuväited Kohtu menetluses on M K ja N K hagi S K vastu elatise nõudes kummagi lapse kasuks 150 eurot kuus alates 01.03.2013.a. Hagejad on esitanud ka nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt alates maist 2012.a summas 2440 eurot, milline summa on kujunenud, korrutades kahe lapse ülalpidamiseks kuluva 305 eurot 8 kuuga. S K vaidles nõudele osaliselt vastu, olles nõus tasuma elatist selliselt, et ostab lastele jalatsid, riided ja hügieenitarbed. Vastuse kohaselt kui kohus leiab, et elatist tuleb välja mõista rahaliselt, siis kostja on nõus tasuma kahe lapse peale 200 eurot kuus. Hageja esindaja on nimetanud kahe lapse kulutusteks kokku 610 eurot kuus, kuid tema enda töötasu on ligikaudu 360 eurot kuus ja ta saab sotsiaaltoetusi 96 eurot kuus. Seega ei pea laste ema ise lapsi üleval sellises ulatuses, nagu ta nõuab kostjalt. Kostja elab Helsingis, kus elu on Eestist kallim, lisaks on kostja käesoleval ajal töötuks jäänud. Lapsed on 2- ja 4-aastased, nende vajadused on minimaalsed.

Kohtu põhjendused ja järeldused Kohus, olles uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Perekonnaseaduse (PkS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PkS § 97 p 1 kohaselt on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. PkS § 99 lg 1 kohaselt ülalpidamise ulatus määratakse kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes ning lg 2 kohaselt ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

PkS § 101 lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kuna elatise nõue on esitatud summa alla elatise alammääras, ei pea hagejate seaduslik esindaja laste vajadusi tõendama. Kostja ei ole oma väidete kohta tõendeid esitanud. PkS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1 kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest; Kui vanem on lõikes 1 nimetatud olukorras, peab ta kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt;

Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määra, mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel käesoleva seaduse § 101 lõikes 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohus ei tuvastanud kostja kohta ühtegi mõjuvat põhjust, miks temalt peaks välja mõistma elatise alla seaduses sätestatud alammäära. Kostja on noor ja terve, tema puhul ei ole millegagi põhjendatud ilma tööta olemine.

Vanemad peavad laste ülalpidamiseks pingutusi tegema. Kostjalt tuleb elatis kummagi lapse kasuks välja mõista nõutud määras. Hagejate seaduslik esindaja on esitanud nõude elatise väljamõistmiseks tagasiulatuvalt. PkS § 108 kohaselt õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Poolte vahel ei ole vaidlust asjaolus, et koos ei elata alates maist 2012.a. Kostja on möönnud, et lahus elatud aja jooksul ei ole ta laste ülalpidamiseks elatist tasunud, on lastele saatnud mänguasju.

Hagejate ema on korduvalt kostjalt laste ülalpidamiseks elatist küsinud. Kuna kostja ei ole laste ülalpidamises osalenud alates maist 2012.a, on hagejad õigustatud tagasiulatuvalt elatist saama. 2012.a oli elatise alammäär 145 eurot kuus ja käesoleval ajal on 160 eurot kuus.

Hagejate tagasiulatuv elatise nõue on 2440 eurot, mis on alla seaduses sätestatud elatise alammäära (alammääras tagasiulatuvalt nõutava elatise summa oleks 2960 eurot). Hagejate elatise nõue tagasiulatuvalt tuleb rahuldada koguulatuses.

Menetluskulude jaotus TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Menetluskulud tuleb jätta kostja kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik