2-13-20258/10 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus Kohtunik Meelis Eerik Määruse tegemise aeg ja koht 11.07.2013.a, Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-20258 Tsiviilasi OÜ S (registrikood XXX, asukoht XXX) pankrotiavaldus Menetlustoiming Pankrotiavalduse menetluse raugemine Kohtuistungi toimumise aeg

17. juuni 2013.a Kohtuistungil osalenud isikud Võlgniku seaduslik esindaja AA Ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma RESOLUTSIOON

1. Lõpetada OÜ S pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

2. Likvideerida OÜ S ja kustutada see Harju Maakohtu registriosakonna registrist.

3. OÜ S likvideerimine ja registrist kustutamine teha ülesandeks ajutisele pankrotihaldurile Toomas Saarmale.

4. Vabastada ajutine pankrotihaldur Toomas Saarma tema ülesannetest pärast OÜ S kustutamist äriregistrist.

5. Määrata OÜ S dokumentide hoidjaks AA(isikukood XXX).

6. Määrata ajutise pankrotihalduri Toomas Saarma tasuks võlgniku vara arvelt

900 eurot (lisandub sotsiaalmaks summas 297 eurot). Hüvitada riigi vahenditest ajutise halduri tasu summas 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks), mis kanda Toomas Saarma arvelduskontole nr XXXXXXXXXXXXSwedbank AS-s.

7. Avaldada teade pankrotiavalduse menetluse lõpetamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord

Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates kohtumääruse kättetoimetamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Kentmanni kohtumaja kaudu, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel määruse tegemisest. Menetlusabi taotluse esitamine ei vabasta kaebuse tähtaegse esitamise nõudest.

Asjaolud OÜ S esitas 02.05.2013 pankrotiavalduse. Võlgniku tegevusalaks oli lasterõivaste müümine Venemaale. Maksejõuetuse põhjuseks on maksuvõlgade tekkimine Maksuja Tolliameti poolt enammakstud käibemaksutagastuste tühistamise tõttu ning arvelduskontode arestimine. Võlgnikul on kohustusi 9 684,21 euro ulatuses, vara 693 euro ulatuses. Võlgnik leiab, et on püsivalt maksejõuetu ja palub välja kuulutada pankrot.

17.05.2013 määras kohus ajutise halduri ja pankrotiavalduse läbivaatamiseks kohtuistungi aja.

Ajutise halduri aruande kohaselt on võlgnikul vara 697,62 euro väärtuses, kohustusi 12 976,05 euro ulatuses. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalusi ei ole ajutine haldur tuvastanud. Ajutise halduri hinnangul on võlgnik püsivalt maksejõuetu, maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses ja maksejõuetus tekkis 2013.a märtsis. Ajutine haldur palub määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks 297 eurot). Ajutine haldur palub tasust 397 eurot välja mõista riigi vahenditest.

17.06.2013 toimunud kohtuistungil jäi ajutine haldur aruande juurde. Võlgnik jäi pankrotiavalduse juurde ja nõustus ajutise halduri aruandega.

18.06.2013 määrusega määras kohus pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks deposiiti makstava summa suuruseks 2 000 eurot ning avaldas 18.06.2013 sellekohase teate väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Kohtu seisukoht Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 29 lg 1-3 „kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. Kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Kohus ei lõpeta menetlust raugemise tõttu käesoleva paragrahvi lõikes 1 või 2 sätestatud alusel, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik maksab pankrotimenetluse kulude katteks kohtu deposiiti kohtu määratud summa.“

Võlgnikul on vara 697,62 euro väärtuses, kohustusi 12 976,05 euro ulatuses. Seega ületab kohustuste maht võlgniku vara mahtu. Ajutine haldur on tuvastanud, et võlgnikul ei ole vara pankrotimenetluse kulude katteks, samuti ei ole tasutud pankrotimenetluse kulude deposiiti. Tagasivõitmise või -nõudmise võimalused puuduvad. Kohtu hinnangul on täidetud PankrS § 29 lg 1-3 eeldused pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu.

Pankrotisituatsiooni väljakujunemise põhjuseks peab kohus muud asjaolu PankrS § 22 lg 5 mõttes, kuivõrd ajutine haldur ei ole tuvastanud rasket juhtimisviga ega kuriteo tunnustega teo olemasolu. Tuginedes ajutise halduri seisukohale, peab kohus maksejõuetuse tekkimise ajaks 2013.a märtsi.

Vastavalt PankrS § 29 lg 5 kui menetlus lõpetatakse raugemise tõttu, on ajutine haldur kohustatud esitama töötukassale töötuskindlustuse seaduses sätestatud avalduse võlgniku töötajatele hüvitise maksmiseks saamata jäänud palga ja puhkusetasu ning töölepingu lõppemisel saamata jäänud hüvitise eest.

PankrS § 29 lg 8 järgi kui juriidilisest isikust võlgniku pankrotimenetlus lõpetatakse raugemise tõttu, likvideerib ajutine haldur juriidilise isiku kahe kuu jooksul menetluse lõpetamise määruse jõustumisest arvates likvideerimismenetluseta.

Vastavalt PankrS § 23 lg 1 ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. PankrS § 23 lg 2 alusel on ajutise halduri tasu arvestamise aluseks ülesannete täitmiseks kuluv aeg. Sama paragrahvi

3. lõike järgi ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on 96 eurot.

Ajutine haldur palub määrata töötasuks 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks 297 eurot).

Ajutise halduri aruande kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Halduri tunnitasu määr on 90 eurot. Kohus leiab, et arvestades ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust, halduri kutseoskusi, on halduri ülesannete täitmiseks kulunud aeg põhjendatud. Halduri tunnitasu määr mahub kehtestatud piirmääradesse. Seetõttu on põhjendatud määrata ajutise halduri tasuks 900 eurot (lisandub sotsiaalmaks 297 eurot).

PankrS § 23 lg 4 kohaselt kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui

397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud sotsiaalmaks). Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt ei määra kohus ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamist riigi vahenditest, kui võlgnik, võlausaldaja või kolmas isik on maksnud kohtu deposiiti ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste katteks kohtu poolt määratud summa.

Kohus mõistab ajutise halduri tasu summas 397 eurot ja välja riigi vahenditest. Tasu kuulub välja maksmisele Toomas Saarma arveldusarvele.

Äriseadustiku § 58 lg 4 kohaselt on juriidilisest isikust pankrotivõlgniku juhatuse liige pärast juriidilise isiku registrist kustutamist dokumentide hoidjaks ja märgitakse sellena registrisse, kui pole teisiti kokku lepitud. Vastavalt ajutise halduri taotlusele jäävad dokumendid võlgniku juhatuse liikme Andres Aasa vastutavale hoiule.

/Allkirjastatud digitaalselt/

Meelis Eerik kohtunik