2-12-43599/37 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja

Kohtukoosseis Istungisekretär Kohtunik Maili Tartu

Jaanika Juurik

Hagi õigeksvõtmisel põhineva kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht

05. juuli 2013.a, kell 16.00 Pärnu Kohtumaja Rüütli tn 19 kantselei

Tsiviilasja number 2-12-43599 Tsiviilasi K.M. hagi S.T.i vastu isaduse tuvastamiseks.

Tsiviilasja hind 3500.- eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungi toimumise aeg ja koht

Hageja: K.M., isikukood x, elukoht x, riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Vahur Krinal. Kostja: S.T., isikukood x, elukoht x.

18. juuni 2013.a., Pärnu RESOLUTSIOON

Rahuldada hagi.

Tuvastada, et I.M., sünd. xx xx xxxx.a Pärnus, isikukood x (x Vallavalitsuse sünniakt nr x, xx xx xxxx.a), isa on S.T., sünd. xx xx xxxx.a, x, x, isikukood x, Eesti Vabriigi kodanik, elukoht x linn.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud kummagi poole enda kanda.

Tsiviilasi nr 2-12-43599 2(4)

Juhindudes riigi õigusabi seaduse § 21 lg 1,3, § 22 lg 1, 2, § 23 lg 1, § 24 lg 1.

Pärnu Maakohtu 19.05.2011.a. määrusega on rahuldatud hageja seadusliku esindaja K.M. taotlus menetlusabi andmiseks ning antud K.M.le riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist.

Määrata Rüütli Advokaadibüroole, asukoht Rüütli 14-214, Pärnu, riigieelarvest vandeadvokaat Vahur Krinali poolt K.M.le osutatud riigi õigusabi eest tasuks 84.- eurot, millele lisandub käibemaks

16.80 €.

Pärnu Maakohtu 02.01.2013.a. määrusega on rahuldatud K.M. taotlus menetlusabi andmiseks ning vabastatud K.M. täielikult asjas haginõudelt (hagi isaduse tuvastamiseks) riigilõivu summas 300.- euro tasumisest riigituludesse.

Jätta riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud täielikult riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Apellatsioonkaebuse võib esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja selle põhjendused. Hageja palub tuvastada, et I.M., sünd. xx xx xxxx.a. Pärnus, isa on S.T.. Menetluskulude nõudeid hagejal ei ole.

Tsiviilasi nr 2-12-43599 3(4)

Kostja 18.06.2013.a. kohtuistungil võttis isaduse tuvastamise hagi õigeks. Menetluskulude nõudeid kostjal ei ole. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused, ja seadused, mida kohus kohaldas. I.M. on sündinud xx xx xxxx.a. xx xx xxxx.a. sünnitõendist nähtuvalt lapse ema on K.M.. Lapse isast põlvnemine on tuvastamata. Perekonnaseaduse § 84 lg 1 kohaselt lapse isa on mees, kes on lapse eostanud. Loetakse, et lapse on eostanud mees. Sama seaduse § 94 lg 2 kohaselt põlvnemise isast tuvastab kohus asjaolude alusel, mis võimaldavad eeldada, et laps põlvneb sellest mehest. 15.04.2013.a..a. ekspertiisiaktis eksperdi poolt esitatud arvamuse kohaselt S.T.i isadus I.M. suhtes ei ole välistatud ning S.T. saab väga suure tõenäosusega olla I.M. bioloogiline isa. 18.06.2013.a. kohtuistungil kostja tunnistas, et on I.M. isa.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg 1 kohaselt kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Seega eeltooduga on asjas tuvastatud, et I.M. põlvneb S.T.ist ning sellekohane hagi tuleb rahuldada. Menetluskulude jaotus. TsMS § 164 lg 1 kohaselt hagilises abieluasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooltel menetluskulude osas vastastikku nõudeid ei ole. Pooled on nõus, et menetluskuld jäävad kummagi poole enda kanda. Pärnu Maakohtu 02.01.2013.a. määrusega on rahuldatud K.M. taotlus menetlusabi andmiseks ning vabastatud K.M. täielikult asjas haginõudelt (hagi isaduse tuvastamiseks) riigilõivu summas 300.- euro tasumisest riigituludesse.

Pärnu Maakohtu 19.05.2011.a. määrusega on rahuldatud hageja seadusliku esindaja K.M. taotlus menetlusabi andmiseks ning antud K.M.le riigi õigusabi isiku esindamiseks tsiviilasja kohtueelses menetluses ja kohtus kohustusega ühekordse maksena hüvitada 25 % ulatuses riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud ühe aasta jooksul pärast riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude kindlaksmääramist. TsMS § 190 lg 3 kohaselt menetluskulud, mille kandmisest hageja on vabastatud või mida hageja võis tasuda osamaksetena, mõistab kohus hagi rahuldamise korral kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga, sõltumata sellest, kas ka kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel.

Sama kehtib hageja poolel menetluses osalevale kolmandale isikule menetlusabi andmise kohta, kui hagi rahuldatakse; lg 7 kohaselt käesoleva paragrahvi lõigetes 3–6 nimetatud kohtulahendis võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. K.M.le riigi õigusabi osutavaks advokaadiks on Vahur Krinal. 18.06.2013.a. esitas vandeadvokaat Vahur Krinal taotluse tasu ja tehtud kulutuste hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks.

Taotluse kohaselt on advokaadi töötasu 100.- eurot, millele lisandub käibemaks 20.- €. Esitaud taotluses kohus ei pea põhjendatuks 07.12.2012.a.menetlusabi taotluse koostamist. 07.12.2012.a. taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks on koostatud ja alla kirjutatud hageja enda poolt ning riigi õigusabi ei ole antud hagejale antud taotluse koostamiseks. Seega tasustada ei ole võimalik advokaadi poolt märgitud tööd poole tunni ulatuses summas 16- €. Eeltoodu ja riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord ja tasumäärad ning riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatuse ja korra alusel kuulub advokaat Vahur Krinali taotlus rahuldamisele summas 84.- eurot, millele lisandub käibemaks 16.80 €.

Kohus vabastab S.T.i riigilõivu ja õigusabikulude riigituludesse tasumise kohustusest põhjusel, et S.T. on kandnud asjas muu menetluskulu (ekspertiisitasu), pooled peavad andma

Tsiviilasi nr 2-12-43599 4(4)

ülapidamist lapsele ning sisuliselt on asjas kokkuleppele saadud. Hagejal riigilõivu tasumise kohustust ei ole, sest ta on selle tasumisest vabastatud ning seda ei võimalda ka tema majanduslik olukord ning õigusabikulu riigi kanda jätmine on põhjendatud eelpool märgitud alusel. Kohus jätab riigi poolt mittemenetlusosalisena kantud menetluse kulud täielikult riigi kanda

/allkirjastatud digitaalselt/ Maili Tartu Kohtunik