3-13-1279/7 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

3-13-1279 1

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Halduskohus Kohtukooseis

kohtunik Mare Krull Määruse tegemise aeg ja koht

12. juuni 2013.a, Jõhvi kohtumaja

Haldusasja number 3-13-1279 Haldusasi M.M kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks ja toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 12. juuni 2013.a, Jõhvi Menetlustoimingud menetlusabi taotluse läbivaatamine esialgse õiguskaitse taotluse käiguta jätmine kaebuse käiguta jätmine RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata M.M menetlusabi taotlus esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustada teda 10 päeva jooksul maksta riigilõiv 15,00 eurot;

2. Jätta rahuldamata M.M menetlusabi taotlus kaebuse esitamisel riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohustada teda 15 päeva jooksul maksta riigilõiv15,00 eurot;

3. Jätta M.M esialgse õiguskaitse taotlus ja kaebus käiguta;

4. Edastada määruse ärakiri esialgse õiguskaitse taotluse esitajale. Edasikaebamise kord: määruse punkti 1 ja 2 peale on õigus esitada määruskaebus Tartu Ringkonnakohtule Tartu Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul, arvates määruse kätteandmisest halduskohtumenetluse seadustiku (edaspidi HKMS) § 119 lg 1, § 204 lg 2 alusel.

Asjaolud

1. 12.06.2013 laekus Tartu Halduskohtu Jõhvi kohtumajja M.M poolt 07.06.2013 allkirjastatud kaebus Viru Vanglale kohustava ettekirjutuse tegemiseks – lisada vangla kaupluses müüvate asjade nimekirja (tass, söögiriistad, hambaniit, j.n.e) ja vangla toimingute õigusvastaseks tunnistamiseks. Kaebusele oli lisatud esialgse õiguskaitse taotlus ja

3-13-1279 2

menetlusabi taotlus. Tuvastusnõude eesmärgiks märkis kaebaja kahjunõude esitamise vanglale.

Kohtu seisukoht

2. Vastavalt riigilõivuseaduse § 57 lg-dele 1 ja 6 halduskohtule esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel tasutakse riigilõivu kokku 30,00 eurot (15 eurot ja 15 eurot). M.M taotleb nii õiguskaitse taotluse esitamise kui ka kaebuse esitamise eest riigilõivu tasumisest vabastamist seoses tema maksejõuetusega.

3. Kohus tuvastas, et M.M on kinnipeetav, kes kannab karistust Viru Vanglas.

4. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt menetlusabi on riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabina võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu või kautsjoni tasumisest või muude kohtukulude või menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest. HKMS § 111 lg 1 sätestab, et taotlejale antakse menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda ning on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas.

5. HKMS § 112 lg 1 p 1 sätestab, et füüsilisele isikule ei anta menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Riigikohtu halduskolleegium haldusasja nr. 3-7-1-3-61-12 määruse punktis 9 leidis, et kinnipeetava maksejõulisuse hindamisel tuleb sissetulekuna käsitleda laekumisi vanglasisesele isikuarvele, sh nii regulaarseid (töötasu, toetused) kui ka ühekordseid laekumisi (nt lähedaste ühekordne kanne kinnipeetava kontole, samuti kinnipeetava kasuks kohtus väljamõistetud summad, sh menetluskulu). Kinnipeetava sissetulekust mahaarvamisele kuuluvad rahaliste nõuete täitmiseks ja vabanemisfondi kinni peetud summad ning elektriseadmete kasutamise kulud.

6. Kontrollides M.M majanduslikku seisundit, tuvastas kohus, et tal on Viru Vanglas vanglasisene isikuarve ning igakuised laekumised. Alates 07.02.2013 kuni 06.06.2013 (ehk 4 kuu jooksul) oli kaebaja sissetulek 350,00 eurot. Samal perioodil on kaebaja maksed elektriseadmete kasutamise eest ning tasu nõueteja vabanemisfondi kokku 241,67 eurot. Kohus 05.06.2013 määrusega haldusasjas nr. 3-13-1173 jättis rahuldamata M.M menetlusabi taotluse ning kohustas teda 15 päeva jooksul alates määruse kättesaamisest tasuma esialgse õiguskaitse esitamisel ja kaebuse esitamisel riigilõivu summas 30 eurot. Seega peab kohus vajalikuks M.M maksejõuetuse tuvastamisel arvestada ka 05.06.2013 määruses talle pandud kohustustega riigilõivu tasumiseks. Sellest tulenevalt on kaebaja keskmine kahekuine sissetulek ((350-271,67)/4x2) 39,17 eurot, mis on rohkem kui esitatud esialgse õiguskatse taotluselt ja kaebuselt tasumisele kuuluv riigilõiv.

6.1 Eeltoodu alusel jätab kohus M.M menetlusabi taotluse riigilõivu tasumisest vabastamiseks rahuldamata ning kohustab teda 15 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest maksma esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse esitamisel riigilõivu summas 30,00 eurot. Kohus edastab kaebajale pangarekvisiidid, kuhu kaebaja saab riigilõivu maksta. Riigilõiv makstakse

3-13-1279 3

Rahandusministeeriumi Swedbank kontole nr 221023778606 - viitenumber 2900072770, SEB Pank kontole nr 10220034796011 - 2900072770 või Danske Bank AS Eesti filiaali kontole nr 333416110002 - viitenumber 2900072770.

7. Sellest tulenevalt, et M.M on kohustatud maksma riigilõivu, jätab kohus HKMS § 55 lg-s 1 ja HKMS § 120 lg-s 3 sätestatud alusel esialgse õiguskaitse taotluse ja kaebuse käiguta riigilõivu tasumiseni. Kohus teatab, et määratud tähtajaks riigilõivu tasumata jätmise korral jäetakse esialgse õiguskaitse taotlus tähelepanuta ning kaebus tagastataks selle esitajale.

Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/