3-13-1360/9 · Tartu Ringkonnakohus

M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Maili Lokk, Tiit Lõhmus ja Tiina Pappel Määruse tegemise aeg ja koht 04.07.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-1360 Haldusasi Martin Villemsi (Villems) kaebus Tartu Vangla 24.05.2013 käskkirja nr 6-2/756 tühistamise nõudes Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 25.06.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Martin Villemsi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Kaebaja Martin Villems Vastustaja Tartu Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates otse Riigikohtule.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 21.06.2013 laekus Tartu Halduskohtule Martin Villemsi kaebus Tartu Vangla 24.05.2013 käskkirja nr 6-2/756 tühistamise nõudes. Kaebusele lisatud Tartu Vangla 20.06.2013 vaideotsusest nr 1-11/277-1 nähtuvalt oli kaebaja vaie jäetud rahuldamata. Martin Villems taotles Tartu Halduskohtult riigilõivust vabastamist rahaliste vahendite puudumise tõttu.

2. Tartu Halduskohtu 25.06.2013. a määrusega jäeti Martin Villemsi menetlusabi taotlus rahuldamata, jäeti kaebus käiguta ning anti kaebajale tähtaeg riigilõivu tasumiseks. Määruse põhjenduste kohaselt ei ületa menetluskulud Martin Villemsi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning seetõttu ei ole menetlusabi andmine HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel lubatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

3. M. Villems esitas Tartu Halduskohtu 25.06.2013. a määruse peale määruskaebuse, milles palub halduskaebuse riigilõivust vabastamise taotlus rahuldada. Määruskaebuses leiab M. Villems, et halduskohus jättis ta ebaõiglaselt riigilõivu tasumise kohustusest vabastamata, kuna ei arvestanud, et kaebaja elektritasu on kuni 7,33 eurot kuus. Kaebaja viitas Tallinna Ringkonnakohtu 03.01.2013. a tehtud otsusele haldusasjas 3-12-2033, mille kohaselt tuleb igakuiste püsikulutustena mõista menetlusabi taotleja hinnangulisi keskmisi kulusid, mille tegemise vajadus on jätkuv. M. Villems toob määruskaebuses välja, et tema tegelikud kulud

2

on vähenenud seoses ümberpaigutamisega ühest vanglast teise, mistõttu Tartu Vangla ei ole kaebaja laos asuvaid elektriseadmeid jõudnud veel varustada uute turvakleebistega ning seega ei ole M. Villemsil võimalik ka neid kasutada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

4. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata.

5. HKMS § 110 lg 1 p 1 kohaselt võib kohus isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse täielikult või osaliselt riigilõivu tasumisest. HKMS § 112 lg 1 sätestab menetlusabi andmise lisapiirangud. HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile.

6. Tartu Halduskohus on õigesti leidnud, et M. Villemsil on piisav sissetulek, et ta saaks nõutava riigilõivu ära tasuda. Kaebaja isikukonto väljavõttest (tl 8) nähtub, et M. Villemsi kaebuse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulek oli vabakasutusfondi sisest 0,91 euro suurust ülekannet arvestamata (18.03.2013 toimus M. Villemsi vabakasutusfondist väljaminek 0,91 eurot, mis samal kuupäeval laekus vabakasutusfondi taas sissetulekuna) 65 eurot. Sellest saab maha arvata maksed elektrienergia eest ning kinnipidamised vabanemisfondi, kogusummas 24,84 eurot (ringkonnakohus jätab arvestamata 18.03.2013 vabakasutuskontolt tehtud väljamineku 0,91 eurot). Tartu Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et maha tuleks arvata ka kaebaja igakuine elektrikulu 7,33 eurot, sest isikukonto väljavõttest ei nähtu nelja kuu jooksul taolise summa eest kulutusi elektrienergiale. Isikukonto väljavõttest nähtuvalt olid M. Villemsi viimase nelja kuu kulud elektrienergiale kõigest 3,2 eurot, mis teeb kuu keskmiseks kuluks 0,8 eurot. Seega ei ole 7,33 euro näol tegemist menetlusabi taotleja hinnangulise nelja kuu keskmise kuluga elektrienergiale. Kaebaja mainib ka ise määruskaebuses, et tema tegelikud kulutused on vähenenud, sest ta ei saanud ühest vanglast teise ümberpaigutamise tõttu endale kuuluvaid elektriseadmeid kasutada. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei pea kohus arvestama võimalikke tulevikus esinevaid hüpoteetilisi kulutusi. Siiski leiab Tartu Ringkonnakohus, et põhjendatud on arvesse võtta jooksva kuu kulutusi, mis vangla on M. Villemsi kontolt broneerinud. Kaebaja isikukonto väljavõttest nähtub, et vabakasutuskontol on reserveeritud summa 0,29 eurot, mis eelduslikult on broneeritud M. Villemsi poolt tarbitava elektrienergia eest. Tartu Halduskohus ei ole nimetatud summat M. Villemsi keskmisest kuusissetulekust kinnipeetava summa hulka arvestanud. Tartu Ringkonnakohus arvab 0,29 eurot sissetulekust kinnipeetava summa hulka.

7. Tartu Ringkonnakohus ei nõustu samas Tartu Halduskohtu poolt tehtud arvutuses M. Villemsi pesupesemise teenuse eest makstud 1,44 euro arvamisega sissetulekust kinnipeetava summa hulka. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt arvatakse kaebaja taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmisest kuusissetulekust maha maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Makse pesupesemise eest ei kuulu nimetatud kategooriate alla. Vangistusseadusest (VangS) ei tulene, et tegemist oleks kinnipeetava sundkulutusega. VangS §-st 46 tulenevalt kannab kinnipeetav vangla riietust ning võib kanda isiklikku riietust juhul, kui ta kindlustab oma kuludega riietuse puhastuse, korrashoiu ja reeglipärase vahetuse. Tartu Vangla kodukorra kohaselt on vangla riietuse ja tööriietuse pesemine ja parandamine tasuta. Kulud isiklike riiete pesemisel vajalike vahendite ostmiseks kannab kinnipeetav (Kodukorra

3

p-d 11.2.2 ja 11.2.4). Võttes arvesse 0,29-eurose broneeringu ning jättes kinnipeetava summa hulgast välja 1,44 eurot, on Tartu Ringkonnakohtu arvutuste kohaselt M. Villemsi kahekordne keskmine ühe kuu sissetulek 19,93 eurot ((65-25,13):4x2). Tasumisele kuuluv riigilõiv 15 eurot ei ületa M. Villemsi kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut ning seetõttu ei pea kohus põhjendatuks vabastada M. Villemsit riigilõivu tasumisest.

Maili Lokk

Tiit Lõhmus

Tiina Pappel