2-12-47937/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-47937

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi H-K L hagi A L vastu elatise saamiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.2013, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 05.03.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A L apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2502 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja H-K L (isikukood xxxxxxxxx), esindaja Triinu- Liis Kull Kostja A L (isikukood xxxxxxxxxx), esindaja Meelis Tomson RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 05.03.2013 otsus ja saata tsiviilasi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 2. Tagastada H-K Lle 30.06.2013 esitatud dokumendid. 3. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

EDASIKAEBE KORD Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d : 1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja

2(6) kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. 4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud H-K L esitas 20.11.2012 Harju Maakohtule hagi A L vastu elatise saamiseks. Hageja palus kostjalt elatise välja mõista miinimumsummas alates täisealiseks saamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, s.o juunikuuni 2013. Hageja igakuised vajadused ühes kuus on eluasemekulud 10 eurot, kulutused toidule 120 eurot, kulutused transpordile 80 eurot, sidekulud 20 eurot, kulutused tervishoiule 20 eurot, kulutused hügieenitarvetele 10 eurot, kulutused koolikohustuste täitmiseks 70 eurot, kulutused riietele ja jalanõudele 20 eurot ja muud vältimatud püsikulutused (õppekäigud klassiga ja autokool) 100 eurot. Kokku on hageja igakuised kulutused 450 eurot.

Kostja vastuväited Kostja leidis, et hagejal tekkis käesoleva elatisehagi esitamise õigus alles peale 20.12.2012. Hageja esitas 07.01.2011 Harju Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-11-622), mille üheks nõudeks oli mõista kostjalt välja elatis alates hageja täisealiseks saamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Vaatamata asjaolule, et maakohus jättis selle nõude rahuldamata, vaidlustas kostja kohtuotsuse täies ulatuses. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt. Riigikohus keeldus 20.12.2012 määrusega kostja kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest.

Kostjal ei ole võimalust täisealist hagejat üleval pidada. Kostjal puudub nii kinniskui ka vallasvara. Kostjal on kaks ülalpeetavat, alaealine laps ja lapsehoolduspuhkusel olev abikaasa. Elatise väljamõistmisel hagiavalduses nõutud suuruses jääksid nii mõlemad ülalpeetavad kui ka kosja ilma elatusvahenditeta.

Elatise saamiseks peavad olema täidetud kaks tingimust: hageja peab õppima ühes PKS § 97 p-s2 nimetatud õppeasutustest ja olema saanud õppimise ajal täisealiseks. Hageja ei ole tõendanud, et ta õppis 02.10.2011, s.o täisealiseks saamisel.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis A Llt välja H-K L kasuks välja igakuise elatise summas 139 eurot alates 20.11.2011 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni, kuid mitte kauem kui H-K L 21- aastaseks saamiseni. Menetluskulud jättis kohus poolte endi kanda.

PKS § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 97 p 2 kohaselt on õigustatud ülalpidamist saama laps, kes täisealiseks saanuna jätkab põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni.

3(6) Kohus leidis, et hagejal on seadusest tulenev õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks alates 20.11.2012 kuni gümnaasiumi lõpuni. Samuti on hageja PKS § 108 alusel õigustatud nõudma kostjalt ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Õige ei ole kostja seisukoht, et elatise nõude saab esitada alles Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 jõustumisest, millega tühistati Harju Maakohtu 16.08.2011 otsus osaliselt väljamõistetud elatise summa osas, milles on elatis välja mõistetud Triinu-Liis Kulli kasuks, ülejäänud osas jäeti otsus muutmata. Ringkonnakohus sõnastas Harju Maakohtu 16.08.2011 otsuse tervikteksti, mille kohaselt mõisteti kostjalt igakuine elatis alaealise poja H-K L ülalpidamiseks alates 01.07.2010 kuni poja täisealiseks saamiseni, s.o 02.10.2011.

Kohtule esitatud Tallinna Reaalkooli tõendite kohaselt õppis H-K L 2011-2012 õppeaastal koolis 11.A klassis ja 2012 – 2013. õppeaastal õpib 12.A klassis. H-K L sai täisealiseks 02.10.2011 ning seega jätkas H-K L täisealiseks saanuna keskhariduse omandamist. Tulenevalt asjaolust, et hageja ei esitanud koheselt täisealiseks saanuna elatise hagi kohtule, tuleb elatis välja mõista aasta tagasiulatuvalt alates hagi kohtusse esitamisest.

PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja nõustus elatisega 139 eurot kuus, mis on väiksem kui 2012 ja 2013 aastal seaduses sätestatud minimaalmäär.

Kostjal on võimalik maksta hagejale elatist summas 139 eurot kuus kuni kooli lõpetamiseni ja kostjaga kooselav teine laps, kes on sündinud 28.12.2009, ei ole vähem kindlustatud. Kostja on töövõimeline mees, kellel on kohustus leida töö, mis võimaldab täita mõlema lapse ülalpidamiskohustust. Riigikohus on rõhutanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Juhul, kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt (3-2-1-118-12, p 15). Samuti näitab asjaolu, et kostjal on lepinguline esindaja, et kostja ei ole maksejõuetu ning ta suudab anda ka hagejale kuni kooli lõpetamiseni elatist.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Kostja palub tühistada maakohtu otsuse täielikult ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata või alternatiivselt tühistada maakohtu otsus täielikult ja lõpetada asjas menetlus. Jätta menetluskulud hageja kanda.

07.01.2011 esitas hageja Harju Maakohtule hagiavalduse (tsiviilasi nr 2-11-622), mille üheks nõudeks oli mõista A Llt välja elatis alates hageja täisealiseks saamisest kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Vaatamata asjaolule, et maakohus jättis selle nõude rahuldamata, vaidlustas A L kohtuotsuse täies ulatuses ja palus maakohtu otsuse tühistada. Ringkonnakohus tühistas maakohtu otsuse osaliselt. A L vaidlustas eelmainitud ringkonnakohtu otsuse täies ulatuses. Tsiviilasjas nr 2- 11-622 tegi Riigikohus määruse alles peale käesoleva tsiviilasja menetlusse võtmist Harju Maakohtu poolt. Maakohus on asunud seisukohale, et vaatamata eelnevale oli H-K Ll hagi esitamise õigus. Seega on maakohus käitunud vastuolus TsMS § 371 lg 1 p-ga 5, mistõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja menetlus antud asjas lõpetada.

Kohus saab menetlusse võtta H-K L nõude üksnes siis, kui hageja jätkas õpinguid täisealiseks saamise hetkel PKS § 97 p-s 2 nimetatud õppeasutuses. Toimikus puuduvad siiani tõendid selle kohta, et H-K L täisealiseks saamise hetkel ka gümnaasiumis õppis. Kohus on eeldanud, et H-K Ll olid sellised tõendid hagi esitamisel olemas ja hinnanud seetõttu tõendeid meelevaldselt.

4(6)

Maakohus on rikkunud TsMS § 436 lg-t, kuna ei ole põhjendanud, miks jätab kohus A L suhtes PKS § 102 lg 1 kohaldamata. Samuti on kohus jätnud kohaldamata PKS § 98 lg 1. Käesoleval juhul vaidlustatud kohtuotsusega jäi väljamõistetud elatise suuruse tõttu kostja alaealine laps Joosep L halvemasse olukorda kui H-K L. A L juures elav alaealine laps ei tohi jääda halvemasse olukorda ka siis, kui ka H-K L oleks veel alaealine. Kuna H-K L on aga täisealine, tuleks alaealist last võrreldes temaga eelistada. Kohus on menetluse kestel asunud aga teistsugusele seisukohale ja kogumis jätnud üldse arvestamata kostja abikaasa ülalpidamise kohustuse. Kohus on jätnud täheLnuta, et elatise väljamõistmisel tuleb hinnata mitte ainult käesolevat ajaperioodi (mil alaealine laps oli 3-aastane) vaid nõue on esitatud elatise väljamõistmiseks ka tagantjärele. Seisukoht, et alla 3-aastase lapse ema peaks tööle minema ja ise endale elatist teenima on vastuolus alaealise lapse huvidega. Samas pole ei alla 3-aastase lapse emal ega ka üle 3-aastase lapse emal hetke majanduslikus olukorras tööd niisama lihtne leida.

Vastus apellatsioonkaebusele Hagejale on apellatsioonkaebus kätte toimetatud, kuid vastus kohtule esitanud ei ole.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et Harju Maakohtu 05.03.2013 otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 3 järgi tühistada ja saata tsiviilasi tagasi uueks läbivaatamiseks Harju Maakohtule. Kolleegium leiab, et maakohus on kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja ei ole läbi viinud eelmenetlust vajaliku põhjalikkusega, mis on põhjustanud ebaõige kohtuotsuse tegemise.

Hageja, kes on kostja täisealine laps, esitas kostja vastu 20.11.2012 elatisehagi ja palus välja mõista igakuise elatise alates 20.11.2011. PKS § 108 lg 1 järgi võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Seega pidi maakohus esitatud nõuet käsitlema kahes osas, see tähendab perioodi eest 20.11.2011 kuni 20.11.2012 kahju hüvitamise nõudena, mis tuleb välja mõista kindlas summas ja alates 20.11.2012 kuni hageja gümnaasiumi lõpetamiseni igakuise elatise nõudena.

Vaidlust ei ole, et hageja on kostja poeg, seega alaneja sugulane. Hageja nõude rahuldamise eelduseks on PKS § 97 p 2 järgi hageja õpingute jätkamine gümnaasiumis pärast täisealiseks saamist. Apellant leiab, et hageja ei ole tõendanud, et ta jätkas täisealiseks saanuna õpinguid gümnaasiumis. Kolleegium sellega ei nõustu. Hageja sai täisealiseks 02.10.2011. Hageja on esitanud kohtule Tallinna Reaalkooli tõendi, mille kohaselt õppis hageja õppeaastal 2011/2012 Tallinna Reaalkooli 11.A klassis. Tavapäraselt algab õppeaasta 1. septembril, seega järeldub tõendist, et 02.10.2011 õppis hageja gümnaasiumis. Samuti on hageja esitanud tõendi õppimise kohta 2012/2013 õppeaastal. Juhul, kui kostja soovib väita vastupidist, siis lasub tal TsMS § 230 lg 1 järgi selle tõendamise kohustus.

Hageja soovis saada elatist 139 eurot kuus. Maakohus on hageja nõuet käsitlenud, kui alaealise lapse nõuet elatise saamiseks, mistõttu on kohus kohaldanud PKS § 101 lg 1 ja leidnud, et hageja ei pea esile tooma elatise nõude aluseks olevaid asjaolusid hageja vajaduste ja vanemate varaliste võimaluste kohta. Kolleegium leiab, et käesolevas vaidluses ei ole PKS § 101 lg 1 kohaldatav, kuna paragrahvi pealkirja kohaselt reguleerib see elatise maksmist alaealisele lapsele, kuid hageja on täisealine. Seega pidi hageja maakohtule esitama asjaolud, mis on aluseks elatise väljamõistmisele. PKS § 99 järgi tuleb elatis välja mõista tulenevalt elatist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist. Maakohus on jätnud PKS § 99 järgi tuvastamisele kuuluva välja selgitamata.

5(6) Samuti pole maakohus eelmenetluses selgitanud pooltele asjaolude esiletoomise vajalikkust ja õiguse kohaldamist.

Kuna hageja on täisealine, siis tuleb elatise nõude lahendamisel tulenevalt PKS § 102 lg-st 1 arvestada ka kostja varalise seisundiga. Maakohus seda oma otsuses teinud ei ole, vaid on lähtunud eeldusest, et nõude on esitanud alaealine laps, mis on aluseks PKS § 102 lg 1 kohaldamata jätmisele. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul kostja varalist seisundit hinnata ja vajadusel paluda täpsustada kostja varalist seisundit puudutavaid asjaolusid. Kostja on oma kirjalikus vastuses ainult viidanud PKS § 102 lg-le 1 ja esitanud tõendid, mis tõenäoliselt võiksid tõendada tema varalist seisundit, kuid seda, milline on tema varaline seisund, kostja menetlusdokumentides esile toonud ei ole.

Lisaks eeltoodule on maakohus unustanud, et ka hageja ema on PKS § 96 järgi kohustatud samuti hagejat ülal pidama. Milline on hageja ema varaline seisund ja millises ulatuses suudab ta oma last ülal pidada, maakohtu menetluses välja selgitatud ei ole.

Apellant on kohtule selgitanud, et tema abikaasa oli 28.12.2009 sündinud lapsega vanemapuhkusel ja pärast lapse kolmeaastaseks saamist on abikaasa töötu ning kostjal on alaealine laps, kes jääb hagi rahuldamisel vähem kindlustatuks. Maakohus ei ole oma otsuses neid väiteid käsitlenud ja samuti ei ole maakohus eelmenetluses täpsustanud nende väidete aluseks olevaid asjaolusid.

PKS § 98 lg 1 sätestab, et kui ülalpidamist saavaid isikuid on mitu ja ülalpidamist andma kohustatud isik ei ole võimeline neid kõiki ülal pidama, siis eelistatakse alaealist last teistele. Järelikult pidi maakohus kaaluma, kas hageja nõude rahuldamine kahjustab kostja alaealise lapse õigust saada ülalpidamist. Maakohus seda teinud ei ole. Teise lapse ülapidamiskohustuse osas tuleb maakohtul välja selgitada, milline on kostja alaealise lapse vajadustest lähtuv ülapidamise ulatus ning ka see, millises ulatuses on kostja alaealise lapse ema võimeline last ülal pidama.

PKS § 98 lg 2 järgi on abikaasa õigustatud isikute järjestuses võrdsustatud alaealise lapsega ning ta saab elatist enne täisealist last. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud kostja abikaasa elatise vajadust ega välja selgitanud, kas kostja abikaasa on õigustatud saama kostjalt elatist.

Eeltoodu tõttu tuleb maakohtu otsus tühistada ja saata tsiviilasi maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Maakohtul tuleb eelmenetluses selgitada pooltele seaduse kohaldamist ja asjaolusid, mida on vajalik esile tuua ja tõendada ning millele on ringkonnakohus eelnevalt täheLnu juhtinud.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib kolleegium, et ebaõige on apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on hagiavalduse ebaõigesti menetlusse võtnud. Käesolevas tsiviilasja esemeks on täisealise lapse, kes jätkab õppimist gümnaasiumis, nõue elatise saamiseks PKS § 97 p 2 järgi alates 20.10.2011 kuni gümnaasiumi lõpetamiseni. Tulenevalt Tallinna Ringkonnakohtu 30.10.2012 otsusest tsiviilasja nr 2-11-622 oli ringkonnakohtu menetluses elatise nõue aja eest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Seega ei olnud hagiavalduse esitamise ajal kohtu menetluses poolte vahel sama eseme ja alusega hagi. Maakohtu sellekohane järeldus on õige.

H-K L esitas ringkonnakohtule 30.06.2013 täiendavalt tõendeid. TsMS § 633 lg 4 ja § 642 lg 2 järgi on võimalik ringkonnakohtule esitada tõendeid koos apellatsioonkaebusega või vastusega sellele ja ka sellel juhul tuleb tõendi esitanud poolel põhjendada, miks tõendit ei esitatud maakohtule. Kuna tõendid on esitatud pärast TsMS § 633 lg-s 4 ja § 642 lg-s 2 sätestatud tähtaega, siis tuleb esitatud tõendid H-K Lle tagastada.

6(6)

Menetluskulud tuleb jagada tsiviilasja uuel läbivaatamisel.

Margo Klaar Gaida Kivinurm Imbi Sidok-Toomsalu