2-12-49179/23 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Tsiviilasja number 2-12-49179

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Margo Klaar, Gaida Kivinurm, Imbi Sidok-Toomsalu Tsiviilasi A Mi ja D Mi hagi A Mi vastu elatise saamiseks Otsuse tegemise aeg ja koht 05.07.2013, Tallinn Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 21.02.2013 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik A Mi ja D Mi apellatsioonkaebus Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 2 610 eurot Menetluse liik Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I A M (isikukood xxxxxxxxxx) Hageja II D M (isikukood xxxxxxxxx) Hagejate seaduslik esindaja D M ja lepinguline esindaja Monica Meristo Kostja A M (isikukood 38106185229), lepinguline esindaja vandeadvokaat Nele Tammemäe

RESOLUTSIOON 1. Harju Maakohtu 21.02.2013 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. 2. Tagastada A Mile ja D Mile 02.07 2013 esitatud dokument. 3. Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jätta A Mi ja D Mi kanda.

EDASIKAEBE KORD Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

S e l g i t u s e d : 1. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha, sealhulgas avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib

2(4) ise esitada menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. 2. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi andmise taotlus ei peata menetlustähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. 3. Riigikohus võib asja läbi vaadata ja lahendada ilma kassatsioonikaebust kohtuistungil arutamata, kui ta ei pea istungit vajalikuks. 4. Menetlusosaline võib nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul, alates kulude jaotuse kohta tehtud kohtuotsuse jõustumisest.

Asjaolud A M ja D M esitasid maksekäsu kiirmenetluse avalduse A Mi vastu elatise 145 eurot kuus saamiseks kummalegi lapsele kuni nende täisealiseks saamiseni. Avalduse kohaselt A M ei osale hagejate ülalpidamises.

Seoses A Mi vastuväite esitamisega makseettepanekule anti nõue üle Harju Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

Kostja vastuväited Kostja leidis, et hagi esitamine ei ole põhjendatud, kuna kostja täidab vabatahtlikult ülalpidamiskohustust. Lapsed on poole ajast hageja ja poole ajast kostja juures. Kui lapsed on kostja juures, kannab kostja kõik lastega seonduvad kulud. Kostja tasub korteriomandi, kus hagejate ema ja hagejad elavad, soetamiseks võetud laenu tagasimakseid. Täiendavaid elatisemakseid kostja ei ole kohustatud tasuma. Kostja on teinud laste kulutusi riietele, jalatsitele, koolitarvetele, ujumisele, kinole. Ostetud asjad on uued ja kvaliteetsed.

Esimese astme kohtu otsus ja põhjendused Juhindudes PKS §-st 96, § 97 lg-st 1, § 99 lg-st 1, § 100 lg-st 1 ja § 101 lg-st 1 jättis maakohus hagi rahuldamata ja menetluskulud hagejate kanda.

Kostja on esitanud kohtule tabeli, kust nähtub, millistel päevadel ajavahemikul september 2012 kuni jaanuar 2013 on lapsed ema ja millal isa juures. Hagejad ei vaidlustanud asjaolu, et nad on poole ajast hagejate ema ja poole ajast kostja juures. Vaidluse all ei olnud ka asjaolu, et kostja katab kõik kulud, kui lapsed on tema juures. Vaidlus puudus selle üle, et kostja on teinud kulutusi hagejate riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele, koolitarvetele, ujumisele, kinole ja muule. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et kostja on ajavahemikul 13.08.2012 kuni 19.01.2013 teinud kulutusi lastele 893,74 eurot ulatuses. Samuti ei vaielnud pooled selle üle, et kostja tasub korteri, kus hagejad ja nende ema elavad, laenu tagasimakset 200 eurot kuus. Laenu tagasimakse summas 200 eurot kuus on suurem kui hagejate ema tasutavad lasteaia ja trennitasud.

3(4) Tulenevalt asjaolust, et kostja ei ole rikkunud enne hagi esitamist oma alaealiste laste ülalpidamiskohustust, puudus alus kostjalt elatise väljamõistmiseks kohtuotsusega. Samuti puudus alust eeldada, et kostja ei täida laste ülalpidamiskohustust tulevikus.

Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendus Hagejad paluvad tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada.

Hagejate esindaja ei vaidle vastu sellele, et kui lapsed on kostja juures, kannab kostja kõik lastega seonduvad kulud. Kostja on teinud kulutusi laste riietele, jalatsitele, koolitarvetele, ujumisele, kinole ja muule, kuid kulutused ei ole pooleks jagatud. Kostja tehtud kulutused on hagejate ema D Miga kooskõlastamata ning osad kulutused, mis laste isa on teinud, on mittevajalikud. Kui lapsed on isa juures, on loomulik see, et isa hoolitseb laste eest, viib nad vabal ajal kinno ja ujuma. Samas kasvatab lapsi igapäevaselt hagejate ema. Käesoleval hetkel tasub D M laste trenni ja lasteaia maksed, lisaks ka korteri laenu tagasimakset 200 eurot kuus. Nimelt sõlmisid 27.02.2013 D M ja A M Tallinna notari Alla Ševtšuki juures endiste abikaasade ühisvara jagamise kokkuleppe, mille kohaselt jäi korteromand asukohaga xxxxxxxxxxxx D Mile. Samuti sõlmiti hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepe, millega jäi laenu maksmise kohustus D Mile.

Kui kohus leiab, et elatis nõutud summas ei kuulu A Milt väljamõistmisele, mõista välja elatis kohtu äranägemisel.

Vastus apellatsioonkaebusele Kostja palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ning menetluskulud hagejate kanda.

Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium, tutvunud tsiviilasja materjalidega ja esitatud apellatsioonkaebusega, leiab, et Harju Maakohtu 21.02.2013 otsus on seaduslik ja põhjendatud otsuses toodud motiividel. TsMS § 657 lg 1 p 1 järgi tuleb maakohtu otsus jätta muutmata.

Kuna kolleegium nõustub täielikult maakohtu põhjendustega ja järgib neid, siis ei ole vajalik põhjendusi tulenevalt TsMS § 654 lg-st 6 korrata.

TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Kolleegium leiab, et maakohus ei ole asja menetlemisel menetlusõiguse norme rikkunud ja vastavalt tuvastatud asjaoludele kohaldas õigesti materiaalõigust.

Vastuseks apellatsioonkaebusele märgib ringkonnakohus, et kaebuse väide, et kostja poolt tehtud kulutused lastele on mittevajalikud, on konkretiseerimata. Kostja on maakohtu menetluses esitanud nimekirja kuludest apellantidele, mida ta on teinud lisaks toidukuludele ajavahemikus 13.08.2012 kuni 19.01.2013 ja esitanud ka kulutuste tegemist tõendavad dokumendid. Millised neist kuludest on mittevajalikud, apellatsioonkaebusest ei selgu.

Arvestades, et apellandid elavad pool ajast emaga ja pool isaga, siis jääb ringkonnakohtule arusaamatuks apellantide väide, et lapsi kasvatab igapäevaselt apellantide ema, kelle kulutused on selle tõttu suuremad.

4(4) Apellandid selgitasid, et pärast maakohtu otsust on asjaolud muutunud ja alates 27.02.2013 maksab apellantide ema ka korteri laenumakse 200 eurot kuus. Koos apellatsioonkaebusega on esitatud 27.02.2013 sõlmitud endiste abikaasade ühisvara jagamise kokkulepe, hüpoteegiga tagatavate nõuete muutmise kokkulepe ja asjaõiguslepingud (lk 55-61), mille kohaselt jääb D ja A Mi ühisvaraks olnud korteriomand D Mile ja samuti peab ta pangale laenu tagastama. Kolleegiumi arvates ei anna eeltoodud asjaolu alust maakohtu otsust muuta. Laenumaksete võrra on küll apellantide ema kulutused suurenenud, kuid vastustaja on esitanud kohtule D Mi ja vastustaja vahel 27.02.2013 sõlmitud kokkuleppe laste ülalpidamiskohustuse kohta (lk 84), millest tuleneb, et D ja A M on kokku leppinud, kuidas apellantide ülalpidamine toimub ja sellest ei nähtu, et apellantide vanemad oleksid pidanud laenumakset oluliseks. Eeltoodu tõttu ei ole alust arvestada sellega, et apellantide ema kulutused on laenumakse võrra suurenenud.

TsMS § 652 lg 4 järgi peab uue tõendi esitamist apellatsioonkaebuses või vastuses põhjendama ja juhul, kui pool seda ei tee, jätab ringkonnakohus selle tõendi tähelepanuta, välja arvatud juhul, kui see tõend on oluline asja lahendamiseks. Vastustaja poolt koos vastusega apellatsioonkaebusele esitatud tõendid (ostutšekid ja e-kirjavahetuse väljavõte) tuleb jätta tähelepanuta, kuna vastustaja ei ole põhjendanud nende esitamise vajadust ja võimalikkust apellatsioonimenetluses ning samuti ei ole need olulised apellatsioonkaebuse läbivaatamisel.

Apellandid esitasid ringkonnakohtule 30.06.2013 täiendava dokumentaalse tõendi. TsMS § 633 lg 4 ja § 642 lg 2 järgi on võimalik ringkonnakohtule esitada tõendeid koos apellatsioonkaebusega või vastusega sellele ja ka sellel juhul tuleb tõendi esitanud poolel põhjendada, miks tõendit ei esitatud maakohtule. Kuna tõend on esitatud pärast TsMS § 633 lg-s 4 ja § 642 lg-s 2 sätestatud tähtaega, siis tuleb see apellantidele tagastada.

Seoses hagi rahuldamata jätmisega on maakohus TsMS § 162 lg 1 järgi maakohtus kantud menetluskulud õigesti jätnud hagejate kanda. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS § 171 lg 1 järgi apellantide (hagejate) kanda.

Margo Klaar Gaida Kivinurm Imbi Sidok-Toomsalu