3-09-2668/229 · 3-09-2668/229 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Oliver Kask (eesistuja), Lauri Madise ja Kaire Pikamäe Otsuse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2013, Tallinn Haldusasja number 3-09-2668 Haldusasi OÜ Naprosaks Trading kaebus AS Eesti Raudtee (re- gistrikood 10281796) tegevuse õigusvastasuse tuvas- tamiseks vagunite soetamisel riigihanget korraldamata, AS Eesti Raudtee 21.07.2009 kirja nr 1-5.3/987-ER alusel toimunud pakkumisega seotud otsuste tühistami- seks, AS Eesti Raudtee ja AS Holber Trade vahel sõl- mitud pakkumisega seotud ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamiseks või alternatiivselt AS Eesti Raudtee ko- hustamiseks tühistama nimetatud leping või tuvastama lepingu tühisus Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Naprosaks Trading Vastustajad – AS Eesti Raudtee (registrikood 10281796) õigusjärglased AS Eesti Raudtee (regist- rikood11575838) ja AS EVR Cargo (registrikood 11575850) Kolmas isik – AS Holber Trade (likvideerimisel) Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2012. a otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Naprosaks Trading apellatsioonkaebus ning AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine 3. juuni 2013. a

RESOLUTSIOON 1. Rahuldada OÜ Naprosaks Trading, AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo taotlused apellatsioonkaebuste esitamise tähtaja ennistamiseks. 2. Jätta rahuldamata AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo taotlused OÜ Naprosaks Trading apellatsioonkaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmiseks. 3. Jätta OÜ Naprosaks Trading, AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo apellatsioonkae- bused rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 31. augusti 2012. a otsus kohtuasjas nr 3- 09-2668 muutmata. 4. Jätta OÜ Naprosaks Trading menetluskulude väljamõistmise taotlus rahuldamata.

3-09-2668 2(22) 5. Jätta AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo menetluskulude väljamõistmise taotlused rahuldamata. 6. Mõista OÜ-lt Naprosaks Trading välja AS Holber Trade (likvideerimisel) menetlus- kulud summas 1300 (üks tuhat kolmsada) eurot kohustusega tasuda need Kadaka Vara- halduse AS-le.

EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 10 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 15. juulil 2013 (HKMS § 278 lg 1). Asjas ei saa esi- tada vastukassatsioonkaebust. Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu- se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1; § 276 lg 2). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii- gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus- tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Aktsiaselts Eesti Raudtee (registrikood 10281796; kustutatud 03.09.2012; edaspidi ER) jagunes 2008. aastal eraldumise teel. Jagunemise käigus asutati kaks eraldiseisvat äriühingut: AS Eesti Raudtee (endise nimega AS EVR Infra, registrikood 11575838) ja AS EVR Cargo. ER andis 30.07.2008 tõestatud jagunemiskava ja 14.11.2008 vastu võetud jagunemisotsuse kohaselt osa oma varast üle asutatud äriühingutele. AS Eesti Raudtee tegeleb raudteeinfra- struktuuri majandamisega ja AS EVR Cargo raudteeveo-ettevõtlusega. AS-le Eesti Raudtee anti üle kogu tema põhitegevusalaga seotud vara, s.t kogu võrgustik (s.t infrastruktuur, selle haldamine jms), ning AS-le EVR Cargo kogu tema põhitegevusalaga seotud vara (s.t kogu kaubaveoteenuse osutamine). Äriregistris avaldatud andmete kohaselt on vastustaja jagunemi- ne lõpule viidud jagunemiskande kinnitamisega ja tegemisega äriregistris 14.01.2009 ja ER äriregistrist kustutamisega 03.09.2012. 2. ER palus 21.07.2009 kirjaga nr 1-5.3/987-ER teha OÜ-l Naprosaks Trading oma müügi- pakkumine raudteeveeremi-konteinerplatvormidele. Kaebaja esitas pakkumuse. 15.10.2009 kirjaga teavitas ER kaebajat, et ei aktsepteeri kaebaja pakkumist. 3. ER ostis 30.10.2009 müügilepinguga nr 7301 AS-lt Holber Trade kokku 125 neljateljelist konteinerplatvormi, mille tootjaks on Krjukovi Vaguniehituse Tehas (mudel 13-7024). Neid konteinerplatvorme on kasutanud oma majandustegevuses AS EVR Cargo. 4. AS Naprosaks Trading esitas 16.11.2009 Tallinna Halduskohtule kaebuse ER 21.07.2009 kirja nr 1-5.3/987-ER alusel toimunud pakkumisega seotud otsustuste tühistami- seks, ER ja AS Holber Trade vahelise ostu-müügilepingu tühistamiseks või tühisuse tuvasta- miseks või ER kohustamiseks nimetatud lepingut tühistama või selle tühisust tuvastama, sa- muti ER kohustamiseks läbi viima ja korraldama raudteeveeremi-konteinerplatvormide ostmi-

3-09-2668 3(22) seks nõuetekohane riigihankemenetlus või ER haldusakti või tegevuse õigusvastasuse tuvas- tamiseks pakkumismenetluse läbiviimisel riigihanget korraldamata. Pärast Tallinna Ringkonnakohtu 19.10.2011 määruse jõustumist 21.12.2011 jäi Tallinna Hal- duskohtu menetlusse OÜ Naprosaks Trading kaebus järgmistes nõuetes: 1) tuvastada ER te- gevuse õigusvastasus vagunite soetamisel riigihanget korraldamata; 2) tühistada ER otsustu- sed seoses ER 21.07.2009 kirja nr 1-5.3/987-ER alusel toimunud pakkumisega; 3) tuvastada ER ja kolmanda isiku vahelise lepingu tühisus või kohustada ER nimetatud lepingut tühistama või tuvastama selle tühisust. Kaebuse põhjenduste kohaselt mõistis kaebaja ER 21.07.2009 kirja pakkumiskutsena. Riigi- hangete juhise kohaselt tuleb ettevõtetel, kes on kantud direktiivi 2004/17/EÜ nimekirja le- pinguosalise riigi hankijana vastavas valdkonnas, korraldada hankemenetlus. Kaebaja tegutses ootuses, et ER on asunud direktiivi nõuete kohaselt kas valmistama ette hankemenetlust või asunud leidma ettevõtteid, kellele suunata pakkumine. RHS § 15 lg 2 kohaselt ja EL riigihangete direktiividest (2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ) tulene- valt oleks ER pidanud pakkumuse esitamise õigusest ja võimalusest teavitama kogu EL ning avama hanke kogu EL ettevõtjatele. Hankemenetluse läbi viimata jätmine rikub kaebaja kui pakkuja õigust õiglasele menetlusele ja ausale ning avatud otsustusprotsessile.

ER on hankija järgmistel põhjustel: 1) ER on Euroopa Parlamendi ja Nõukogu 31.03.2004 direktiivi 2004/17/EÜ, millega kooskõ- lastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate hanke- menetlused, lisas IV „Raudteeteeninduse sektori ostjad“ nimeliselt nimetatud hankijaks. Di- rektiivis 2004/17/EÜ on ER Eestis koos üksustega nimetatud ostja ehk hankijana. Direktiivi lisas IV toodud loend Eesti osas loetleb järgmised ettevõtted: AS Eesti Raudtee, AS Edela- raudtee, üksused, mis tegutsevad riigihangete seaduse (RHS) § 10 lg 3 ja konkurentsiseaduse (KonkS) § 14 alusel. Vastavalt direktiivile on selles loendis toodud ettevõtted kohustatud ju- hinduma direktiivi nõuetest ning korraldama hankemenetlusi, mille kaudu on tagatud kõigi äriühingute võrdne juurdepääs hankele. Direktiivi artikli 16 p „a“ kohaselt on lepingukünni- seks teenuste või asjade puhul 499 000 eurot ilma käibemaksuta. Käesolevas asjas vaidlusta- tud lepingu summa oli ligikaudu 5,5 miljonit eurot; 2) ER on sarnaselt teiste direktiivi 2004/17/EÜ lisas IV toodud hankijatega, nt äriühingutega a.s. CD Cargo, Deutsche Bahn AG, VR Osakeyhtiö, korraldanud riigihankeid võrgustikega seotud sektoris. ER rikkumist kinnitab ka asjaolu, et nt a.s. CD Cargo, Deutsche Bahn AG ja VR Osakeyhtiö on ka kaubavagunite ostmisel korraldanud hanke piirmäärast lähtuvalt üle- ühenduselisi riigihankeid; 3) ER on lugenud ennast hankijaks RHS kohaselt ja on korraldanud uue RHS kehtivusajal 37 riigihanget; 4) ER on lugenud ennast hankijaks RHS kohaselt ka pärast jagunemise äriregistrisse kand- mist, on avaldanud teated riigihangete registris ja korraldanud mitu hanget ka pärast jagune- mist. Ka varem on ER ostnud nii vedureid, vaguneid kui nende detaile riigihangetega; 5) ER on lugenud ennast hankijaks üleühenduselistes hangetes ja esitanud hanketeated just võrgustikega seotud sektoris, sh hanketeated, mis on esitatud pärast jagunemist, s.o 27.02.2009, 04.03.2009, 29.04.2009, 13.05.2009 ja 15.01.2009; 6) ER on asutatud eesmärkidel, milleks RHS näeb ette hanke korraldamise kohustuse;

3-09-2668 4(22) 7) kui lubada hankijal hangete vältimiseks jaguneda (sh eralduda) ja seejärel osta äriühingu kaudu, mis väidetavalt ei ole enam hankija, kaupu või teenuseid, mida peaks ostma hankeme- netlusega nüüd väidetavalt hankijaks olev 100% tema omandis olev tütarühing, kujutaks selli- ne tõlgendus EL õiguse ja RHS kuritarvitamist. Sisulist vahet ei ole, kas ER korraldab hanke vagunite ostmiseks 10.01.2009 või 15.01.2009; 8) ER ostis vaidlusaluse hanke käigus vara avalikkusele transporditeenuse osutamiseks, s.o direktiiviga hõlmatud sfääris. Isegi kui see nii ei oleks, on transpordisektori administreerimi- sega seotud tegevus piisavas puutumuses tegutsemisega reguleeritud valdkonnas. Ilma ER teenusteta ja osata ei saaks tütarettevõtjad transporditeenuseid osutada, s.o tegutsetakse sisuli- selt samas valdkonnas. Kui kohus leiab, et RHS kohaselt ei ole ER hankija, tuleb direktiivi 2004/17/EÜ otse kohal- dada ja seal sisalduva sõnaselge märke „AS Eesti Raudtee“ alusel lugeda ER hankijaks. Õi- guskaitsemeetmete direktiivi (2007/66/EÜ) kohaselt on otselepingud (hankemenetlust korral- damata sõlmitud lepingud) kõige tõsisemaks rikkumiseks. Rikkumise vastu võitlemiseks näeb direktiiv 2007/66/EÜ ette võimaluse konkurentsi tagamiseks ja uute ärivõimaluste loomiseks isikutele, kellelt on ebaseaduslikult võetud võimalus konkureerida avatud ja ausate tingimuste alusel, lepingu tühiseks tunnistamiseks. Eesti kehtiv seadusandlus piirab riigihangete vaidlus- tuskomisjoni poole pöördumist küsimustes, mis ei ole reguleeritud RHS § 117 lg-s 2 ning pärast hankelepingu sõlmimist. RHS § 117 lg 2 p-s 13 toodud „muu käesoleva seaduse alusel hankemenetluse käigus tehtud hankija otsus, mis võib rikkuda vaidlustaja õigusi“, ei hõlma hankemenetluse läbiviimiseks kohustamist või hankelepingu tühisuse tuvastamist direktiivi alusel. Lisaks eeldab sõnakasutus „hankemenetluse käigus“ riigihangete seadusest tulenevalt hanketeate esitamist või muid samme, mis muudavad menetluse avalikuks ja jälgitavaks. Euroopa Kohtu lahendist kohtuasjas nr C-247/89 tuleneb, et ka administratiivsed ülesanded transpordisektoris on osa transpordi mõistest. Hankijate selge nimetamine direktiivi lisas on taotluslik ja tehtud eesmärgiga välistada otselepingute sõlmimine nende isikute poolt. Kui vastustaja oleks korraldanud hankemenetluse, oleks ER väidetav otsustus sõlmida leping 30.10.2009 õigusvastane ja hankeleping õigusvastane ka RHS § 69 lg 1 kohaselt, sest hankija ei või anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne 14 päeva möödumist pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest arvates. Enne nimetatud tähtaja möö- dumist sõlmitud hankeleping on tühine. Kuigi Euroopa Liidu õiguses ei ole üheselt lahendatud küsimust direktiivide otsekohaldami- sest juhul, kui direktiivi ülevõtmiseks ettenähtud periood ei ole möödunud, ning selles küsi- muses tuleb küsida eelotsust, tuleneb Euroopa Kohtu lahendi nr C-212/04: Adeneler and Others p-st 123, et kohus peab sekkuma. Tuleb arvestada, et ER on osaliselt võrgustiku osas õigustatud isik. Nimelt kuulub talle isiklik kasutusõigus vähemalt ühele raudteeviaduktile (I kd, tl 222). ER on hankija RHS § 10 lg 1 p 6, § 10 lg 2 p-de 1 ja 2 ning § 10 lg 3 p-de 1 ja 2 alusel. ER on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud avalikes huvides Eesti raudteede haldamiseks, administreerimiseks, raudteetranspordi korraldamiseks ja raudteehoiuks (võrgustikud). ER täidab neid ülesandeid tänaseni. Samuti on ER tegevustest üks osa raudteeohutus, mis on vä- hemalt kõrvaltegevus, millel ei ole ärilist iseloomu ja mis on avalikes huvides. ER juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad RHS § 10 lg 1 p-des 1–5 või teised p-s 6 nimetatud isikud. ER põhikirja p 5.3.2 kohaselt on ER nõukogul 8 liiget ja kui aktsiaseltsil on üks aktsionär, kelleks on Eesti Vabariik, siis pooled nõukogu liikmetest mää- rab või valib ja kutsub tagasi osalust valitsev minister sellekohase ainuaktsionäri otsusega ja pooled rahandusminister oma käskkirjaga. Raudtee kui strateegilise võrgustiku ja transpordi- liigi administreerimine on 100% riigi omandis oleva kontserni majandada, mis juba ise kinni-

3-09-2668 5(22) tab riiklikku tähtsust ja avalikku huvi. Lisaks omab ER eristaatust ja -õigusi Eesti raudtee suh- tes, sh omab 100% võrgustikku ja veeremit omavatest äriühingutest ja ainuõigusi raudteeraja- tistele, olles 100% riigi omandis. ER omandis või ainukasutuses on läbi osaluse ka raudtee- operaatorid ning ülejäänud infrastruktuur. RHS-s sätestatud otselepingute sõlmimise keelu (kohustus korraldada riigihange) eesmärgiks on tuua riigihanke korraldamata jätmisel kaasa lepingu tühisus. Alates 01.07.2010 sätestatak- se RHS § 117 lg 21 p-s 3, et pakkuja või huvitatud isik võib vaidlustada hankelepingu, kui hankija ei ole esitanud hanketeadet ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt riigihangete seadusele lubatud, samuti kui hankija ei ole esitanud vabatahtlikku teadet ega tähtaegselt rii- gihanke aruannet. RHS § 69 lg 11 p 1 kohaselt on hankeleping tühine, kui hankija on jätnud registrile hanketeate esitamata ja selle esitamata jätmine ei olnud vastavalt riigihangete seadu- sele lubatud. TsÜS § 87 kohaselt on seadusest tuleneva keeluga vastuolus olev tehing tühine, kui keelu mõtteks on keelu rikkumise korral tuua kaasa tehingu tühisus, eelkõige juhul, kui seaduses on sätestatud, et teatud tagajärg ei tohi saabuda. Antud juhul on juba otselepingute sõlmimise keeld piisavaks õiguslikuks aluseks, et tuvastada otselepingu tühisus. Asjaolu, et vastustaja ei viinud läbi hankemenetlust, ei saa tuua kaasa samade otsuste vaidlus- tamisel halvemat õiguslikku positsiooni võrreldes olukorraga, kus hange oleks korraldatud. Selline olukord võimaldaks õiguse rikkumise kaudu saada rohkem õigusi ja kohustustest va- baneda, mis oma eesmärgilt ei vasta põhiseaduse mõttele ega kohtumenetluse olemusele. Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud, et ER tütarettevõtjad AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo on hankijad RHS § 10 mõttes. Kui emaettevõtja ostab kaupa, mida saab kasutada üks- nes tütarettevõtja, luuakse olukord, mis võimaldab riigihankemenetlust vältida. See ei ole kooskõlas direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ mõttega ning on põhjuseks, miks on vastu võetud direktiiv 66/2007/EÜ ning nähtud ette kolmandatele isikutele lepingute tühisuse tuvas- tamise õiguse andmine. Direktiivi 2004/17/EÜ lisa IV sätestab, et hankijad on Eestis raudteeteenuste osas isikud, kes tegutsevad RHS § 10 lg 3 kohaselt ja KonkS § 14 kohaselt, sh nimeliselt AS Eesti Raudtee ja AS Elektriraudtee. Seega on Eesti Vabariik ise teavitanud Euroopa Komisjoni, et ER vastab RHS § 10 lg 3 nõuetele ja on hankija. Hankijate loetelu direktiivi lisas ei ole ammendav. As- jaolu, et AS Eesti Raudtee (varasema nimega AS EVR Infra) ja AS EVR Cargo ei ole antud nimekirjas nimeliselt toodud ja langevad RHS § 10 lg 3 alla, ei ole ER hankijaks olemise kü- simuses oluline. Riigikohtu praktika kohaselt (lahend nr 3-3-1-66-10) tuleb tuvastada vaidlustatud lepingu tühisus kohtuotsuse resolutsioonis. Vajadus tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamiseks tuleneb asjaolust, et tegemist on äärmiselt suure rikkumisega ning kaebaja õiguste kaitse ei ole võimalik teiste vahenditega. EL õigusruumis ei saa kohus jätta EL õiguse rikkumist sankt- sioneerimata. Riigikohus selgitas lahendi nr 3-3-1-57-10 p-s 19, et pädevus hinnata seda, kas direktiivi 2004/17/EÜ rakendussäte vastab direktiivi materiaalõigusele, on Euroopa Kohtul. Seega pä- devus tuvastada direktiivi 2004/17/EÜ lisas IV ER kohta tehtud kande kehtetus on üksnes Euroopa Kohtul. Siseriiklikul kohtul on pädevus tuvastada ER seisund hankijana konteiner- platvormide ostmisel riigihangete seaduse ja ostjana direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses. Hal- duskohtul puudub pädevus tuvastada, et ER ei olnud konteinerplatvormide ostmisel ostja di- rektiivi tähenduses. Halduskohus saaks jätta kaebuse sisuliselt rahuldamata üksnes siis, kui ta on saanud Euroopa Kohtu seisukoha direktiivi 2004/17/EÜ lisa IV kande osalise kehtetuse kohta ER osas. Vastuolu siseriikliku õiguse ja ühenduse õiguse vahel võib olla selles, et ER ei olnud kohtu arvates hankijaks RHS tähenduses, kuid samas tuleneb tema seisund ostjana di-

3-09-2668 6(22) rektiivi 2004/17/EÜ lisast IV. Sellisel juhul on ikkagi lõplik sõna selle küsimuse otsustamisel Euroopa Kohtul. Vastustaja oli hankija konteinerplatvormide ostmisel RHS tähenduses ning ostja direktiivi 2004/17/EÜ tähenduses. Kuivõrd Riigikohus on eelnevalt osundatud määruses ER vastavuse RHS §-le 10 juba tuvastanud, siis ei ole põhjendatud Riigikohtu seisukohtadega mittenõustu- mine. Seda enam, et asja menetlemise käigus ei ole esitatud selliseid uusi argumente või asja- olusid, mille alusel tuleks Riigikohtu seisukohti ümber vaadata. Riigikohus on viidatud mää- ruse p-s 18 selgitanud, et hankija seisundi tuvastamisel tuleb lähtuda isiku tegelikust tegevu- sest. ER ostis konteinerplatvormid tütarettevõttele avaliku transporditeenuse pakkumiseks. Kuigi ER nõukogu 15.10.2009 koosolekul käsitleti konteinerplatvormide erinevaid müügi- pakkumisi, puudub protokollis informatsioon ostuobjekti kasutusotstarbe kohta. Samas tule- neb nõukogu liikmete arutluskäikudest see, et konteinerplatvorme soovitakse kasutada kont- serni siseselt. Olukorras, kus tõusetuvad küsimused Eesti õigusaktide vastavusest Euroopa Ühenduse õigus- aktidele, on õigusselguse saamiseks vältimatu pöörduda eelotsuse küsimusega Euroopa Ühenduse Kohtu poole. Välja tuleb selgitada, kas ühenduse õigusega on kooskõlas see, et direktiivis nimetatud hankijal on vastupidiselt direktiivile valikuvõimalus otsustada, kas han- kemenetlus läbi viia või mitte. Lisaks tuleb eelotsusega tuvastada, kas kohus võib antud asja- oludel jätta Euroopa Kohtu praktikajuhiste vastaselt hankelepingu tühisuse tuvastamata või eksisteerib siiski selline kohustus niivõrd olulise ühenduse õiguse ja aluspõhimõtete rikkumi- se korral ja kas 1-2 kuud enne direktiivi ülevõtmise tähtaja lõppu toime pandud teadlikku ja väga olulist rikkumist saab kõrvaldada olukorras, kus direktiiv näeb ette 6-kuulise tähtaja ot- selepingute tühisuse tuvastamise nõudmiseks ja tagasiulatuva tühisuse tuvastamise.

5. ER palus kaebuse rahuldamata jätta. ER leidis, et tema otsustused 125 raudteeveeremi-konteinerplatvormi ostmisel on tsiviilõigus- likud tahteavaldused ostu-müügitehingu tegemiseks, millega ei otsustata avalik-õiguslikke küsimusi. Ostu-müügilepingu sõlmis ER ainuisikuliselt, seega ei puutu asjasse ER tütaräri- ühingute AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo staatus hankijana RHS § 10 tähenduses, sest tegemist on eraldiseisvate äriühingutega. Kaebaja ei ole selgitanud põhjendatud huvi ER tegevuse õigusvastasuse tuvastamiseks, mis- tõttu ei ole täidetud tuvastamiskaebuse eeldused. Kaebus tuleb selles osas jätta HKMS § 121 lg 2 p 1 ja § 151 lg 2 p 1 alusel läbi vaatamata. Võimalikku hilisemat kahju hüvitamise kae- bust tuleb pidada ilmselgelt perspektiivituks, sest kaebaja on vastava taotluse esitamise tähtaja mööda lasknud ega ole esitanud väiteid ega andmeid taotluse esitamisega viivitamise mõjuva- te põhjuste kohta. Viited võrgustikusektori direktiivile on asjassepuutumatud, sest direktiivi Eesti õigusesse üle- võtmiseks on kehtestatud RHS, mistõttu on asjakohatud kaebaja püüded direktiivi otsekohal- damiseks, teisalt ei nähtu kaebaja viidatud direktiivi lisast IV ühtegi viidet ER-le. Võrgustiku- sektori hankijana saab olla käsitletav üksnes isik, kes tegutseb RHS §-des 83–89 nimetatud valdkonnas. Kuna antud juhul on esitatud kaebus ER tegevuse peale 125 raudteeveeremi- konteinerplatvormi ostmisel, tuleb hinnata RHS §-s 86 sätestatut. RHS § 86 lg-st 1 tulenevalt saaks ER-i hankijana käsitleda ainult juhul, kui vastustaja käitaks võrgustikku või pakuks ron- giga avalikkusele transporditeenust. Vastustaja aga sellistes tegevusvaldkondades ei tegutse. Jagunemise tulemusena muutus ER üksnes n-ö haldusfunktsioone täitvaks äriühinguks, mis osutab tütaräriühingutele erinevaid tugiteenuseid. Seega ei tegutse ER transporditeenustega seotud valdkonnas RHS § 86 tähenduses ning ei ole hankija RHS § 10 lg 3 mõttes.

3-09-2668 7(22) Kuna ER puhul ei ole tegemist hankijaga RHS mõttes, ei ole ta riigihankekohustuslane. Vas- tustaja on tavaline eraõiguslik juriidiline isik, kes ei ole kohustatud ostu-müügilepingute sõl- mimiseks korraldama riigihankeid, ning vaidlusaluse ostu-müügilepingu puhul on tegemist tavapärase tsiviilõigusliku ostu-müügilepinguga võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 jj mõttes. As- jaolu, et vastustaja otsustas eraõigusliku juriidilise isikuna enne suuremahulise lepingu sõl- mimist küsida pakkumisi erinevatelt äriühingutelt, ei muuda vastustajat hankijaks RHS § 10 lg 3 tähenduses, pakkumiste küsimise protsessi riigihankeks ega sõlmitud ostu-müügilepingut hankelepinguks. ER ei ole käsitletav haldusorganina haldusmenetluse seaduse (HMS) § 8 tähenduses, mistõttu ei saa tema otsuseid ega tegevust käsitleda haldusorgani tegevusena haldusakti andmisel, toi- mingu sooritamisel või halduslepingu sõlmimisel (HMS § 2 lg 1). Kaebaja viited sõlmitud lepingu tühisusele tulenevalt riigihangete valdkonnas vastu võetud direktiivi nr 66/2007/EÜ regulatsioonist on asjassepuutumatud. See n-ö uus õiguskaitsedirek- tiiv ei olnud kaebuse esitamise ajal Eesti õigusesse veel üle võetud (ülevõtmise tähtajaks on 20.12.2009). Kehtiv RHS ei näe ette sõlmitud hankelepingu tühistamise võimalust, samuti on üksikud hankelepingute tühisuse alused väga selgelt RHS-s sätestatud, kuid antud asjas sellise juhtumiga tegemist ei ole. Asjaolu, et ER ei ole direktiivi nimekirjast kustutatud, ei ole piisav, et lugeda ER automaatselt hankijaks. Direktiivis toodud nimekirja tuleb vaadelda koosmõjus teiste esitatud tõendite ja asjaoludega. ER jagunemine viidi lõpule pärast kaebaja poolt viidatud direktiivi lisasse IV muudatuste tegemist ning direktiivi lisas IV toodud informatsioon ei võta arvesse ER jagune- mist. Riigihankekohustuslase staatuse tekkimiseks on oluline see, kas ER-l on reaalselt olemas inf- rastruktuur ja vahendid veoteenuse osutamiseks, mitte põhikirjas esitatud tegevusalade loete- lu. ER notariaalsest jagunemiskavast nähtub, et infrastruktuur ja vahendid veoteenuse osuta- miseks on vastustaja omandist läinud üle tema tütaräriühingute omandisse. Kaebaja viited sellele, et ER on tegev raudteeohutuse tagamisel, mis on avalikes huvides ja ei oma ärilist eesmärki, on asjassepuutumatud. Kaebaja viited ER poolt korraldatud riigihangetele on asjassepuutumatud, sest kõik loetletud riigihanked on alustatud enne vastustaja jagunemise lõpuleviimist. Erandiks on riigihange viitenumbriga 110532, mille alustamise kohta avaldas riigihangete register teate üks päev pä- rast vastustaja jagunemist kinnitava kande tegemist äriregistrisse 14.01.2009. Kuna riigihanke korraldamine oli vajalik jagunemiseelse ER tegevuse järjepidevuse tagamiseks ning ei olnud võimalik kindlalt ette näha, millal täpselt äriregister jagunemisprotsessi lõpetava kande ärire- gistrisse teeb, viis vastava riigihanke läbi ER. RHS § 10 lg 3 p-s 1 kasutatud väljendit „eri- või ainuõigus tegutseda RHS §-des 83–89 nime- tatud valdkondades” sisustatakse analoogiliselt KonkS § 14 lg-s 1 sätestatule. Vastustajal ei ole sellist eri- ega ainuõigust RHS § 10 lg 3 p 1 tähenduses, mistõttu vastustaja ei ole käsitle- tav hankijana. Rongitransporditeenuste valdkonnas tegutsemiseks peab isik olema käsitletav raudtee- ettevõtjana raudteeseaduse (RdtS) § 2 tähenduses. Nii raudteeveoteenuse osutamiseks kui raudteeinfrastruktuuri majandamiseks jt tegevusteks peab RdtS § 10 lg-te 1-5 kohaselt olema isikul kehtiv Konkurentsiameti poolt väljastatav tegevusluba. Arutatavas asjas on, arvestades RHS § 83 lg-s 1 esitatud võrgustikuettevõtja mõiste sisustamise kriteeriumeid, asjakohased seega RdtS § 10 lg-d 1-3. Tegevuslube omamata ei ole lubatud raudteeinfrastruktuuri majan- dada ja raudtee reisijateveoteenust ega raudtee kaubaveoteenust osutada, mistõttu ei saa selli-

3-09-2668 8(22) sel juhul olla tegemist raudtee-ettevõtjaga RdtS § 2 ja RHS § 86 lg 1 tähenduses. Kõik ER-le väljastatud tegevusload on kehtetuks tunnistatud. RdtS § 20 lg 1 kohaselt peab avaliku raudtee majandamiseks või raudteeveoteenuse osutamiseks olema raudtee-ettevõtjal ka kehtiv Tehnili- se Järelevalve Ameti poolt väljastatav ohutustunnistus. Vastasel juhul ei ole lubatud avalikku raudteed majandada ega raudteeveoteenust osutada ning isik ei ole käsitletav RdtS § 2 mõttes (seega ka RHS § 86 lg 1 tähenduses) raudtee-ettevõtjana. Tehnilise Järelevalve Amet on tun- nistanud kehtetuks kõik ER-le väljastatud ohutustunnistused. Samuti on ER jagunemise tule- musena andnud AS-le Eesti Raudtee üle infrastruktuuri majandamiseks vajaliku vara ning AS- le EVR Cargo raudteekaubaveo teostamiseks vajaliku vara. Seega ei saa ER-i käsitleda hanki- jana RHS § 10 lg 3 tähenduses. Hanketeadete avaldamise aeg ei mõjuta ER staatust RHS mõttes. Uue RHS kehtivusaeg ei oma käesolevas asjas tähtsust ning vaidluse esemeks on küsimus, kas ER on pärast jagunemist jätkuvalt käsitletav hankijana. ER, kes oli küll jagunemisega minetanud hankemenetluse läbi- viimise kohustuse, ei saanud jätta hankemenetlusi lõpuni viimata ega hankemenetlusi edasi- seks menetlemiseks ka üle anda. RHS ei näe ette riigihanke üleandmise võimalust, seega tuli ER-l pooleliolevad riigihanked lõpuni viia, sh sõlmida hankelepingud ning teostada kõik tei- sed käimasolevate hangetega seotud toimingud. RHS § 86 lg 1 kohaselt ei ole võrgustikusektori hankijana käsitletav mitte ettevõtja, kes osu- tab „transporditeenust“, vaid isik, kes tegutseb „transporditeenustega seotud valdkondades“, kusjuures nende seotud valdkondadena on piiritletud kahte tüüpi tegevus: a) võrgustike käita- mine; ja b) avalikkusele transporditeenuse pakkumine rongiga. Erinevalt kaebaja käsitlusest ei võimalda RHS § 86 lg 2 sisustada laiendavalt RHS § 86 lg-s 1 sätestatud väljendit „tegutse- mine transporditeenustega seotud valdkonnas“ selliselt, et laiendatakse marginaalsete kõrval- tegevuste (nt tingimuste kehtestamise funktsiooni abil) kaudu seotud valdkondade loetelu, vaid RHS § 86 lg 2 sätestab tingimused, millal üldse on võimalik rääkida käitatavast võrgusti- kust. Kaebaja ja Riigikohus on ebaõigesti samastanud iseseisvate eraõiguslike juriidiliste isikute tegevuse, tuletades ER hankekohustuslikkuse tema tütaräriühingute tegevusest. Tütaräriühin- gute tegevuse iseloom ei saa tuua kaasa ER riigihankekohustuslaseks muutumist. RHS ei tun- ne sellist instituuti, mille kohaselt oleks hankijana käsitletav konsolideerimisgrupp või kont- sern. Teiseks ei muuda ER tehtud ostutehing mingil moel RHS-st ER tütaräriühingutele, kes on käsitletavad võrgustikuhankijatena, tulenevat kohustust järgida rangeid nõudeid lepingute sõlmimisel, sh lepingute sõlmimisel ER-ga. Kõik tegevused, mis on käsitletavad tegutsemisena avalikes huvides, on eraldatud ER-st ning antud üle AS-le Eesti Raudtee ja AS-le EVR Cargo. ER-le on jäänud üksnes administratiivne grupi valdustegevus. Mitte ühtegi nendest üldhuvidest kantud tegevustest, mida on oma mää- ruses toonud välja Riigikohus või millele viitab kaebaja, ER ei tee, vaid neid funktsioone täi- davad tütaräriühingud. Euroopa Liidu õigusest tuleneva kohustusliku õigusliku, organisat- sioonilise ja funktsionaalse eraldamise tõttu ei ole võimalik tütaräriühingute eesmärke ja üles- andeid samastada ER tegevusega ega vastupidi. RHS § 10 lg 1 p 6 koostoimes RHS § 10 lg-ga 2 sätestavad tingimused, mis peavad olema täidetud, et eraõiguslikku juriidilist isikut oleks võimalik käsitleda hankijana RHS tähenduses. Seejuures peavad RHS § 10 lg 2 p-des 1-2 esitatud eeldused olema täidetud kumulatiivselt. Antud juhul ei ole täidetud RHS § 10 lg-s 2 sätestatud eeltingimused, mistõttu ei ole ER käsit- letav ka nimetatud sätte alusel hankijana. RHS § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 tähenduses ei ole käsitletav avalikes huvides tegutsemisena asjaolu, et ER tegevus on suunatud võimalikult suure tulu teenimisele, millest muu hulgas läbi osaluse

3-09-2668 9(22) eraõiguslikus juriidilises isikus saab dividendide kujul kasu ka Eesti Vabariik. ER tegevus oleks samamoodi suunatud tegevusest saadava tulu maksimeerimisele, kui ER aktsionäriks oleks 100% eraõiguslikud isikud. Kaebaja viited RHS § 69 lg-tele 11-12 (jõustusid 01.07.2010, s.t pärast kaebuse esitamist) ja õiguskaitsedirektiivi 2007/66/EÜ regulatsioonile on asjassepuutumatud, kuna need ei näe ette võimalust hankija otsuste vaidlustamiseks pärast hankelepingu sõlmimist. Sarnaselt varem- kehtinud regulatsiooniga on juhul, kui hankeleping on sõlmitud, võimalik isikul esitada kahju hüvitamise taotlus (RHS § 117 lg 3). Uue regulatsiooniga lisandusid piiratud alused sõlmitud hankelepingu tühisuse tuvastamise taotluse esitamiseks. Hankelepingu sõlmimise järgselt hankija otsuste tühistamist või tühisuse tuvastamist aga ette nähtud ei ole. Halduskohtul puudub pädevus kohtuotsuse resolutsioonis eraõigusliku lepingu tühisuse tuvas- tamiseks. Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-15-01 sõnastatud üldreeglist, mille kohaselt ei saa hal- duskohus tuvastada kohtuotsuse resolutsioonis õigusvastase haldusaktiga vahetult seotud tsi- viilõigusliku lepingu tühisust, saavad erandid tulla kõne alla üksnes äärmiselt erandlikel põh- jendatud juhtudel. Antud juhul selliseid äärmiselt erandlikke asjaolusid ei esine. Kaebaja ei ole ei toonud välja õigusnormi, millest tuleneks selge otselepingute sõlmimise keeld. RHS sellekohast keeldu ei sätesta. Ebaõige on kaebaja järeldus, et otselepingute sõl- mimise keelu eesmärgiks on tuua kaasa sõlmitud otselepingu tühisus. RHS sätestab üksnes äärmiselt erandlikud ja piiratud juhud, mil sõlmitud hankeleping on tühine (nt RHS § 69 lg-d 1-11). Antud juhul selliseid aluseid ei eksisteeri. Kaebaja ja ka Riigikohus on kohtuasjas nr 3- 3-1-66-10 sõlmitud lepingu tühisuse alusena tuginenud üldnormina TsÜS §-le 87. Seejuures on jäänud tähelepanuta RHS § 4 lg-s 2 selgesõnaliselt sätestatud erinorm. Kaebuse esitamise ajal kehtinud RHS redaktsioon ei sätestanud otselepingu sõlmimise tagajärjena hankelepingu kehtetust. Seega on kaebaja ebaõigesti TsÜS §-le 87 tuginedes järeldanud, et RHS-st tuletata- vat otselepingute sõlmimise keeldu rikkudes sõlmitud leping on tühine. Ka riigihankedirektiivid (2004/17/EÜ, 2004/18/EÜ ja õiguskaitsedirektiiv 2007/66/EÜ ega sellega kehtetuks tunnistatud direktiivid) ei näe ette riigihanke regulatsiooni rikkumise puhul õigusliku tagajärjena sõlmitud lepingu vältimatut tühisust. Tagamaks õiguskindluse ja käibe- kiiruse põhimõtete realiseerumist on riigihankeõiguses detailselt reguleeritud juhtudel (nt as- jade ostmine) võimalik üksnes kitsastel alustel taotleda sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. Nii riigihankedirektiivide kui nende alusel kehtestatud RHS regulatsiooni peamine loogika seisnes enne 01.07.2010 selles, et pärast hankelepingu sõlmimist saab huvitatud isik esitada üksnes kahju hüvitamise nõude hankija vastu (RHS § 117 lg 3). Pärast 01.07.2010, s.o kaebu- se esitamist käesolevas kohtuasjas, võeti Eesti õigusesse üle õiguskaitsedirektiiv 2007/66/EÜ, millega lisandusid täiendavad, kuid piiratud võimalused taotleda ka sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. Eeltoodud põhjustel puudub põhjus ja alus riigihankedirektiivide ja õiguskaitsedi- rektiivi 2007/66/EÜ otsekohaldamiseks antud asjas. 6. AS Holber Trade palus kaebuse rahuldamata jätta. ER näol ei olnud tegemist hankijaga. Ebaõige on ning seadusel ei põhine Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-57-10 p-s 18 toodud seisukoht, et vastustaja hankijaks olemist ei saa välistada, kui ta ostis konteinerplatvormid tütaräriühingutele avalikuks transporditeenuse pakkumiseks RHS § 86 mõttes. RHS näeb ette selged juhud, millal on isiku näol tegemist hankijaga (RHS § 10) ega sea hankijaks olemist sõltuvusse sellest, kelle kasutusse asjad ostnud isik asjad hiljem annab. Riigikohtu eelpool toodud seisukoht läheb vastuollu kogu RHS senise mõtte ja regulat- siooniga.

3-09-2668 10(22) Isegi kui leida, et vastustaja on hankija, ei saaks AS Holber Trade ja vastustaja vahel sõlmitud tsiviilõiguslik leping olla tühine. Kuigi Tallinna Ringkonnakohus on oma 19.10.2011 määru- ses käesolevas asjas leidnud, et teatud juhtudel, kui on rikutud RHS ja Euroopa Ühenduse aluspõhimõtteid, võib halduskohus tuvastada tsiviilõigusliku lepingu tühisuse, tuleb arvesta- da, et ringkonnakohus tugines oma sellises seisukohas Riigikohtu lahendile nr 3-3-1-66-10. Nimetatud lahendis toodud asjaolud aga erinevad käesoleva haldusasja asjaoludest. Käesole- val juhul on vastustaja ja kolmanda isiku vahel sõlmitud müügileping, mis on juba täidetud, tegemist ei ole tulevikus jõustuva lepinguga ega pikaaegse kestvuslepinguga, samuti ei mõjuta see leping konkurentsi ja kolmandaid isikuid selliselt, nagu mõjutas haldusasjas nr 3-3-1-66- 10 kõne all olnud kontsessioonileping. Seega on käesoleva asja raames tegemist hoopis teist- suguse lepinguga, mis ei saa mingil juhul olla tühine, kuna seaduses puuduvad sellised tühisu- se alused. AS Holber Trade sõlmis vastustajaga lepingu heauskselt ning ei teadnud ega pidanudki tead- ma, et võiksid esineda mingisugused väidetavad alused lepingu tühisuse tuvastamiseks. Le- pingu tagasitäitmine ei oleks enam reaalne, arvestades seda, et konteinerplatvormid on juba ca 2 aastat kasutuses olnud. Seega ei saa AS Holber Trade ja vastustaja vaheline müügileping olla tühine ka seetõttu, et see rikuks oluliselt õiguskindluse põhimõtet ega oleks ka proport- sionaalne (kaebaja saab esitada vastustaja vastu kahju hüvitamise nõude, kui talle on vastusta- ja tegevuse tagajärjel kahju tekkinud).

7. Tallinna Halduskohus rahuldas 31.08.2012 otsusega kaebuse osaliselt ja tühistas AS Eesti Raudtee 21.07.2009 kirja nr 1-5.3/987-ER alusel toimunud pakkumisega seotud otsustu- sed. Muus osas jättis halduskohus kaebuse rahuldamata (resolutsiooni p 1). Menetluskulud jättis halduskohus menetlusosaliste endi kanda (resolutsiooni p 2). Kohus põhjendas otsust järgmiselt. Alates 01.01.2012 kehtiva HKMS § 5 lg 2 kohaselt kui haldusaktis sisaldub või haldusakti alusel on tehtud vastustaja eraõiguslik tahteavaldus, võib kohus kaebuse rahuldamisel koos haldusakti tühistamisega teha kindlaks ka sellise tehingu tühisuse, mille tegemisele see tahte- avaldus oli suunatud. Kaebaja tuvastamisnõuded tuleb jätta rahuldamata põhjendatud huvi puudumise tõttu. Kaebaja on oma 25.08.2011 seisukohas märkinud põhjendatud huviks kahju hüvitamise nõude esitami- se tulevikus. Seejuures oli kohus varem mitmel korral kaebajale viidanud, et kaebajal on või- malik esitada kahju hüvitamise nõue (23.11.2009 määruse p-d 13-14, 20.07.2011 määruse p 14). Kaebaja ei pidanud vajalikuks kahju hüvitamise nõuet täiendavalt kohtule esitada, põhis- tades sellega üksnes oma põhjendatud huvi tuvastamisnõuete esitamiseks. Tuvastamiskaebu- ses põhjendatud huvina hilisema hüvitamiskaebuse esitamine saab olla aktsepteeritav üksnes siis, kui hilisem hüvitamiskaebus ei ole ilmselgelt perspektiivitu. Käesolevas asjas on kaebaja mööda lasknud hüvitamisnõude esitamise tähtaja, mistõttu on hüvitamiskaebuse esitamine ilmselgelt perspektiivitu. RHS § 121 lg 5 kohaselt võib kahju hüvitamise taotluse vaidlustus- komisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates. Kaebaja oli hiljemalt 19.11.2009 teadlik, et 30.10.2009 sõlmiti leping. Kaebaja esindajateks on kohtumenetluse jooksul olnud õigusteadmistega ja kogenud advo- kaadid, kellele pidi olema selge asjaolu, et kahju hüvitamise nõue tuleb esitada aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest (kaebaja oli kindel, et tegemist on hankemenetluse ja hankelepin- guga). Käesoleval juhul ei saa uue regulatsiooni kehtestamine kaebaja õigustele mõju avalda- da (vt Tallinna Ringkonnakohtu 16.02.2012 otsus haldusasjas nr 3-10-3337, p 14). Puuduvad objektiivsed põhjendused, miks kaebaja ei esitanud kahju hüvitamise nõuet tähtaegselt.

3-09-2668 11(22) Vaidlust ei ole sellest, et 125 raudteeveeremit-konteinerplatvormi ostis ER, need on jätkuvalt tema omandis, kuid neid on ostmisest peale kasutanud ER tütarettevõte AS EVR Cargo. Vaid- lus puudub ka selles, et Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiv 2004/17/EÜ, millega koos- kõlastatakse vee-, energeetika-, transpordi- ja postiteenuste sektoris tegutsevate ostjate han- kemenetlused ja mis määratleb raudteesektoris tegutseva ettevõtte kriteeriumid, on täielikult sisse viidud siseriiklikku õigusesse – riigihangete seadusesse. Kui RHS ei ole vajalikul määral direktiivist tulenevaid nõudeid üle võtnud, tuleb direktiivi kohaldada otse. ER on hankija siseriikliku õiguse – RHS – tähenduses. Riigikohus on käesolevas haldusasjas 15.11.2010 tehtud määruses (lahend nr 3-3-1-57-10) käsitlenud küsimust, kas ER oli hankija (määruse p-d 9-20). Riigikohus selgitas, et RHS § 10 lg 2 ja § 10 lg 1 p 6 kohaselt võib hanki- jaks olla ka eraõiguslik juriidiline isik. ER tegevuse peamiseks eesmärgiks on avalike huvide teenimine (tagada avalik juurdepääs raudteeinfrastruktuurile; samuti kasumi teenimine riigile dividendide maksmiseks. Samuti vastab ER RHS § 10 lg 2 p-le 2 seetõttu, et aktsiaid kontrol- lib riik. ER vastab ka RHS § 10 lg-le 3 seoses juhtimisorganite moodustamise viisiga. Riigikohus ei andnud lõplikku seisukohta selle kohta, kas ER oli konteinerplatvormide ostmi- sel hankija, andes juhise, et Euroopa Kohus käsitab direktiivi lisa rakendussättena, materiaal- õiguslikuks aluseks on aga ikkagi ostja/hankija määratlus direktiivi konkreetse artikli koha- selt. Riigikohus on avaldanud käesolevas asjas seisukohta, et ainuüksi isiku õiguslikust vor- mist lähtuv tõlgendus ei ole hankija määratlemiseks piisav, lähtuda tuleb ka isiku tegelikust tegevusest. Vaidlust ei ole selles, et ER on määratletud direktiivi 2004/17/EÜ lisa IV kohaselt ostjana. Küsimus on seega, kas direktiivi lisa IV nimekirja kandmine on iseenesest piisav faktiline asjaolu, et lugeda vastavat äriühingut ostjaks direktiivi ning hankijaks RHS tähenduses. Ko- hus leiab, et ER on hankija RHS § 10 mõttes, kuna vastab materiaalselt hankija tunnustele, ja on seetõttu ka direktiivi lisas õigesti märgitud. Seetõttu jätab kohus kaebaja esitatud alterna- tiivse menetlusliku taotluse Euroopa Kohtult eelotsuse küsimiseks rahuldamata. Direktiivi lisa IV nimekirja kandmine iseenesest ei ole piisav lugemaks äriühingut ostjaks direktiivi ning hankijaks RHS mõttes. Asjaolu, et ER on hankija, tuleneb aga peale nimetatud direktiivi lisa ka muudest tõenditest. Vaidlus puudub selles, et ER oleks tulnud RHS § 10 lg 3 alusel kuni jagunemiseni pidada hankijaks RHS § 86 lg 1 mõttes; et ER ei majanda pärast jagunemist enam raudteeinfrastruk- tuuri ja tal puudub luba raudteetransporditeenuse pakkumiseks; et AS-l ER ei ole enam tege- vusluba raudteeinfrastruktuuri majandamiseks, raudtee reisijateveoteenuse osutamiseks ja raudtee kaubaveoteenuse osutamiseks ning et Tehnilise Järelevalve Amet on käesolevaks aja- hetkeks tunnistanud kehtetuks kõik vastustajale väljastatud ohutustunnistused. Seetõttu on üheselt mõistetav, et ER ei soetanud raudteeveeremeid endale. Seega ostis ER konteinerplat- vorme olukorras, kus ta ise nendega vahetult transporditeenust osutada ei saa. See ei välista ER hankijaks olemist, kuna ta ostis konteinerplatvormid tütarettevõtetele avaliku transpordi- teenuse pakkumiseks RHS § 86 mõttes. AS EVR Infra või AS EVR Cargo poolt vagunite ostul oleks aga pidanud korraldama riigihanke. ER on hankija seega RHS § 10 lg 1 p 6, § 10 lg 2 p-de 1 ja p 2 ning § 10 lg 3 p 1 ja 2 alusel. ER on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asutatud avalikes huvides Eesti raudteede haldami- seks, administreerimiseks, raudteetranspordi korraldamiseks ja raudteehoiuks (võrgustikud). ER täidab neid ülesandeid tänaseni. Samuti on ER tegevustest üks osa raudteeohutus, mis on vähemalt kõrvaltegevus, millel ei ole ärilist iseloomu ja mis on avalikes huvides. ER juhtimis- , haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad RHS § 10 lg 1 p-des 1-5 või teised p-s 6 nimetatud isikud. ER põhikirja p 5.3.2 kohaselt on ER nõukogul 8 liiget ja kui aktsiaseltsil on üks aktsionär, kelleks on Eesti Vabariik, siis pooled nõukogu liikmetest mää-

3-09-2668 12(22) rab või valib ja kutsub tagasi osalust valitsev minister sellekohase ainuaktsionäri otsusega ja pooled rahandusminister oma käskkirjaga. Raudtee kui strateegilise võrgustiku ja transpordiliigi administreerimine on 100% riigi oman- dis oleva kontserni majandada, mis juba ise kinnitab riiklikku tähtsust ja avalikku huvi. Lisaks omab ER eristaatust ja -õigusi Eesti raudtee suhtes, sh omab 100% võrgustikku ja veeremit omavatest äriühingutest ja ainuõigusi raudteerajatistele, olles 100% riigi omandis. ER oman- dis või ainukasutuses on läbi osaluse ka raudteeoperaatorid ning ülejäänud infrastruktuur. Tallinna Ringkonnakohus on tuvastanud, et ER tütarettevõtjad AS EVR Infra ja AS EVR Cargo on hankijad RHS § 10 mõttes. Kui emaettevõtja ostab kaupa, mida saab kasutada üks- nes tütarettevõtja, luuakse olukord, mis võimaldab riigihankemenetlust vältida. Antud olukord ei ole kooskõlas direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ mõttega ning on põhjuseks, miks on vastu võetud direktiiv 66/2007/EÜ ning nähtud ette kolmandatele isikutele lepingute tühisuse tuvastamise õiguse andmine. ER põhikirja p 2.1 kohaselt on aktsiaseltsi põhitegevusalaks grupi valdustegevus. Sellise tegevusega ei ole vastuolus konteinerplatvormide omamine tütar- ettevõtte tegevuse eesmärkide tagamiseks või nende üleandmine tütarettevõttele. ER on hankija nii RHS § 10 kui ka direktiivide 2004/17/EÜ ja 2004/18/EÜ tähenduses ja di- rektiivi 2004/17/EÜ lisa IV kajastab ER õigesti hankijate nimekirjas. Vastavalt direktiivile 2004/17/EÜ on selle lisa IV loendis toodud ettevõtted kohustatud juhinduma direktiivi nõue- test ning korraldama hankemenetlusi, mille kaudu on tagatud kõigi äriühingute võrdne juur- depääs hankele. Direktiivi artikli 16 p „a“ kohaselt on lepingukünniseks teenuste või asjade puhul 499 000 eurot ilma käibemaksuta. Seega on ER nimetatud nõuet rikkunud, jättes hanke läbi viimata. Ka oli otselepingu sõlmimine ilma riigihanget korraldamata vastuolus RHS § 3 lg-tes 1-4 sätestatud põhimõtetega. Ilma hanke läbiviimiseta lepingu sõlmimisele suunatud läbirääkimiste otsus sisaldus 21.07.2009 kirjas nr 1-5.3/987-ER. HKMS § 5 lg 1 p 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses tühistada ER 21.07.2009 kirja nr 1-5.3/987-ER alusel toimunud pakkumisega seotud otsustu- sed. Nimetatud nõude tähtaegsus ja lubatavus on eelmenetluses põhjaliku kontrolli läbinud. Tühistada tuleb 21.07.2009 kirja nr 1-5.3/987-ER alusel tehtud ER otsustused. Selle eelduse- na on halduskohus eelnevalt tuvastanud, et ER poolt hanke läbiviimata jätmine oli õigusvas- tane. Kuna aga eelnevalt kohus tuvastas, et kaebajal puudub põhjendatud huvi hanke läbivii- mata jätmise õigusvastasuse ja lepingu tühisuse tuvastamise nõuete esitamiseks, konstateerib kohus hanke läbiviimata jätmise õigusvastasust vaid otsuse põhjendavas osas ja mitte resolut- sioonis. HKMS § 108 lg 2 kohaselt tuleb jagada menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldami- sega. Käesolevas asjas jäid kaks taotlust rahuldamata, üks taotlus rahuldati, ent vaidluse ese oli kõikide taotluste puhul sama. Kõige õiglasem ja otstarbekam on jätta menetluskulud poolte endi kanda. Kaebaja taotleb menetluskuluna 12 878,36 euro väljamõistmist (koos käibemak- suga), vastustaja 11 368,51 euro väljamõistmist (ilma käibemaksuta) ja kolmas isik 6202,65 euro väljamõistmist (koos käibemaksuga). Kolmas isik on osalenud käesolevas menetluses märgatavalt väiksemas mahus kui kaebaja ja vastustaja, põhjustades aga edutu määruskaebu- sega tema kolmandaks isikuks määramisele täiendavaid menetluskulusid nii kaebajale kui vastustajale. Kolmanda isiku reaalseid õigusabikulusid arvestades on 6202,65 eurot ilmselgelt ülepaisutatud summa. Nii kaebuse esitaja kui vastustaja õigusabikulud on õigustatud. ER-l on oma õigusteenistus, mistõttu vandeadvokaadi kaasamine käesoleva asja menetlusse ei olnud hädavajalik. Seega, ehkki praktilise poole pealt on käesolev otsus pigem vastustaja ja kolman- da isiku võit, ei mõista kohus osa vastustaja ja kolmanda isiku kuludest kaebajalt välja põhju- sel, et 1) asjas toimunud määruskaebemenetlustes on kaebaja saavutanud oma eesmärgi; 2) vastustaja oleks saanud enda esindamisega vähemalt osaliselt ise hakkama; 3) kolmanda isiku menetluskulud olid liiga suured ja osaliselt tema enda põhjustatud.

3-09-2668 13(22) MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES 8. OÜ Naprosaks Trading palub 01.10.2012 apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 otsus tühistada osas, milles kaebus rahuldamata jäi, uue otsusega kaebus selles osas rahuldada ning menetluskulud vastustajalt kaebaja kasuks välja mõista. Kui kohus leiab, et apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes, palub apellant apellatsioonkaebuse esita- mise tähtaja ennistada põhjusel, et kohtuotsuses näidatud tähtaeg apellatsioonkaebuse esitami- seks ei olnud möödunud. Halduskohus on põhjendamatult sidunud tuvastamiskaebuse lubatavuse võimaliku kahjunõude tähtaegsuse küsimusega. Halduskohus ei põhjendanud, millisel alusel ta arvestab võimaliku kahjunõude esitamise tähtaega alates konteinerplatvormide ostu-müügilepingu sõlmimisest just alates 19.11.2009. Võimaliku kahjunõude tähtaegsuse küsimus kuulub lahendamisele kah- ju hüvitamise nõude esitamisel. Kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaeg RVastS § 17 koha- selt on kolm aastat arvates 19.11.2009, mil kaebaja sai teadlikuks konteinerplatvormide ostu- müügilepingu sõlmimisest. HKMS § 46 lg 4 sisaldab samuti kolmeaastast kaebetähtaega. Tu- vastades halduskohtu pädevuse antud asja lahendamiseks, on kõrgemalseisvad kohtud tuvas- tanud ka selle, et kaebaja ei ole lasknud mööda kahjunõude esitamise tähtaega. Halduskohus on vaidlustatud lahendis käitunud vastupidiselt Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-76- 10 p-s 18 märgitule ning hinnanud veel esitamata kahju hüvitamise kaebuse tähtaegsust. Vii- datud lahendis leidis Riigikohus, et põhjendatud huvi olemasolu tuleb kontrollida kaebuse esitamise aja seisuga. Halduskohus ei ole tundnud huvi, kas kaebajal on mõni muu põhjenda- tud huvi. Kaebajal on ka preventiivne huvi kutsuda vastustajat korrale. Kaebaja käsitles pre- ventiivset huvi halduskohtule esitatud teesides, kuid kohus jättis kaebaja argumendile vasta- mata. Ühenduse õigusest tuleneb põhimõte, et hankemenetlusega seotud asjast huvitatud isikule tuleb (isegi kui hankemenetlus jäi korraldamata) õiguskaitsevahendina tagada võimalus taot- leda sõlmitud lepingu tühisuse tuvastamist. Vastav põhimõte ja seda sisaldav direktiiv 2007/66/EÜ on Eesti õigusesse üle võetud 01.07.2010 jõustunud riigihangete seaduse muuda- tustega. Nimetatud direktiivi artiklist 2e tuleneb otseselt põhimõte, et lepingu tühistamine või tühisuse tuvastamine ei ole seotud mitte huvitatud isiku võimaliku kahjunõude, vaid muude kaalutlustega. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-66-10 kinnistanud seisukohta, et riigihangete korraldamisel tuleb juhinduda ka ühenduse õiguse üldpõhimõtetest, mitte ainult direktiivi 2007/66/EÜ sätetest. Seejuures ei seo Riigikohus lepingu tühisuse tuvastamise võimalikkust kahju hüvitamise nõude või mingil teisel viisil põhjendatud huvi mõistega. Nimetatud lahen- dis tuvastas Riigikohus vaidlustatud lepingu tühisuse kohtuotsuse resolutsioonis. Seega hal- duskohtu otsus, kus vastustaja tegevuse õigusvastasus tuvastati kohtulahendi põhjendustes, kuid jäi tuvastamata resolutsioonis, on vastuolus nii ühenduse õiguse kui Riigikohtu praktika- ga. Kaebajal on kaebeõigus konteinerplatvormide ostu-müügilepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks tulenevalt ühenduse õiguse üldpõhimõtetest Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-10 tõlgenduses, koosmõjus direktiivi 2007/66/EÜ artikliga 2d ning selle direktiivi põhjenduste p- ga 14 Euroopa Kohtu tõlgenduses. Kaebeõigus lepingu tühisuse tuvastamiseks tuleb tagada igaühele, kelle õigusi ühenduse õigusest tulenevate hankereeglite rikkumise tõttu on rikutud. Ka seetõttu on halduskohtu seisukoht kaebeõiguse puudumise (põhjendatud huvi puudumise tõttu) kohta ebaõige. Halduskohtu otsuse sisuline osa tuleb viia vastavusse resolutiivosaga ja vastupidi. Ringkonna- kohus saab halduskohtu otsuse osaliselt tühistada ning teha uue otsuse, millega tuvastatakse ER tegevuse õigusvastasus konteinerplatvormide soetamisel riigihanget korraldamata, samuti

3-09-2668 14(22) ER ja AS Holber Trade vahel sõlmitud pakkumisega seotud ostu-müügilepingu tühisus või alternatiivselt kohustatakse ER tühistama leping või tuvastama selle tühisus. 9. AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo paluvad 01.10.2012 esitatud apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 otsus tühistada osas, millega kaebus rahuldati, ja uue otsu- sega kaebus AS Eesti Raudtee 21.07.2009 kirja nr 1-5.3/987-ER alusel toimunud pakkumise- ga seotud otsustuste tühistamiseks rahuldamata jätta ning mõista kaebajalt AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo kasuks välja menetluskulud. Kui kohus peab apellatsioonkaebuse tähtaega möödunuks, paluvad AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo apellatsioonkaebuse esitamise täht- aja ennistada kohtu poolse eksitamise tõttu kohtuotsuses edasikaebamise korra selgitamisel. Halduskohus on ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse normi, leides, et RHS §-s 10 sätesta- tud hankija tunnustele võivad vastata ning seega muutuda riigihankekohustuslasteks ühiselt isikud, kes kuuluvad ühte kontserni, kuid kes iseseisvalt RHS §-s 10 sätestatud tunnuseid ei täida. RHS ei tunne n-ö kontsernihankija mõistet. ER ei ole hankijaks RHS § 10 lg 3 alusel, sest ta ei tegutse RHS § 86 tähenduses transpordi- teenusega seotud valdkonnas, ER ei käita võrgustikku ega osuta avalikkusele rongiga trans- porditeenust. Antud asjas on, arvestades RHS § 83 lg-s 1 esitatud võrgustikuhankija mõiste sisustamise kriteeriumeid, asjakohased RdtS § 10 lg-d 1-3. Kõik ER-le väljastatud nimetatud sätetes märgitud tegevusload on kehtetuks tunnistatud. Seega ei olnud ER-l vaidlusalusel ajal lubatud raudtee-ettevõtjana tegutseda. Tehnilise Järelevalve Amet on tunnistanud kehtetuks ka kõik ER-le väljastatud ohutustunnistused. Seega on põhjendamatu ja eksitav halduskohtu ja kaebaja väide, et ER tegutseb muuhulgas raudteeohutuse tagamisel. Ebaõige on halduskohtu seisukoht, et ER osutab transporditeenust oma tütaräriühingutele. 125 raudtee-konteinerplatvormi rendileandmine ei ole käsitletav võrgustiku käitamise ega rongiga avalikkusele transporditeenuse pakkumisena. Arusaamatu on, kuidas saab rendilepingu sõl- mimist ER ja AS EVR Cargo vahel lugeda rendileandja poolt avalikkusele rongiga transpordi- teenuse osutamiseks. RHS § 86 lg 1 peab avalikkusele rongiga transporditeenuse osutamise all silmas lepingute sõlmimist raudteekaubaveo ettevõtja poolt vahetult avalikkusele rongiga transporditeenuse pakkumiseks ning ei laiene isikutele, kes sõlmivad ostu-müügilepinguid eesmärgiga anda lepingu ese hiljem rendile või võõrandada isikule, kes tegutseb raudteekau- baveo pakkujana. ER ja tema tütaräriühingute tegevuse samastamine on ebaõige. Tütaräriühingute tegevuse ise- loom ei saa tuua kaasa ER riigihankekohustuslaseks muutumist. ER tehtud ostutehing ei muu- da tema tütaräriühingutele kohustust järgida RHS nõudeid lepingute sõlmimisel, sh lepingute sõlmimisel ER-ga. Tütaräriühingute tegevuse ülekandmine AS-le ER on vastuolus RdtS ja Euroopa Liidu õiguses kehtestatud reeglitega (direktiivid nr 91/440/EMÜ, 2001/12/EÜ, 2001/14/EÜ, Euroopa Komisjoni 03.05.2006 teatis). Vastustaja ei ole käsitletav hankijana RHS § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 tähenduses. Halduskohus on ebaõigesti asunud seisukohale, et RHS § 10 lg-tes 1-3 sätestatud hankija tunnuseid tuleb ra- kendada kumulatiivselt, eristamata RHS § 10 lg 1 p-s 6 (koostoimes lg-ga 2) ja lg-s 3 nimeta- tud hankijate kategooriaid. Arusaamatu on, millisel õiguslikul alusel luges halduskohus ER hankijaks. Antud juhul ei ole täidetud RHS § 10 lg-s 2 sätestatud eeltingimused, mistõttu ei ole ER käsitletav ka nimetatud sätte alusel hankijana. Halduskohus on ebaõigesti järeldanud, et ER tegutseb avalikes huvides RHS § 10 lg 2 p 1 tähenduses. Tegemist on riigi huvidega, mis ei ole automaatselt samastatavad avalike huvidega. ER on kõik tegevused, mis on käsitle- tavad tegutsemisena avalikes huvides, andnud üle AS-le Eesti Raudtee ja AS-le EVR Cargo. Ühtegi nendest üldhuvidest kantud tegevustest, millele viitavad Riigikohus ja halduskohus, ER ei tee, neid funktsioone täidavad tütarfirmad. RHS § 10 lg 1 p 6 ja lg 2 tähenduses ei ole

3-09-2668 15(22) käsitletav avalikes huvides tegutsemisena asjaolu, et ER tegevus on suunatud võimalikult suu- re tulu teenimisele. Dividendide saamise puhul on tegemist riigi huvidega, mis ei ole auto- maatselt samastatavad avalike huvidega. Halduskohus on ebaõigesti eiranud RdtS §-st 2, § 10 lg-test 1-5, 7 ja 9 ning § 20 lg-st 1 tule- nevaid nõudeid raudteekaubaveo teenuse pakkumisele ja raudteeinfrastruktuuri majandamise- le ning Euroopa Liidu õigusest tulenevat kohustust eraldada omavahel raudteeinfrastruktuuri majandamine ning avalikkusele raudteeveoteenuse pakkumine. Halduskohus on lähtunud kit- salt RHS regulatsioonist, arvestamata õiguskorra terviklikkust ning raudteeõiguses tegutsemist piiravaid norme. Põhjendamatult ja ebaõigesti on halduskohus asunud seisukohale, et ER ja- gunemine ning tema poolt konteinerplatvormide ostmine on teostatud eesmärgiga hiilida mööda RHS-s sätestatud riigihanke korraldamise kohustusest. 10. AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo paluvad vastuses OÜ Naprosaks Trading apellat- sioonkaebusele jätta rahuldamata kaebaja taotlus tuvastada ER tegevuse õigusvastasus riigi- hanke korraldamata jätmisel; jätta läbi vaatamata kaebaja taotlus tuvastada ER ja AS Holber Trade (likvideerimisel) vahel sõlmitud pakkumisega seotud lepingu tühisus või kohustada ER nimetatud lepingut tühistama või selle tühisust tuvastama; jätta kaebus ülejäänud osas või ter- vikuna rahuldamata; mõista kaebajalt välja AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo menetlusku- lud. Antud vaidluse puhul on tegemist hankeasjaga HKMS § 266 lg 1 tähenduses, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus esitada HKMS § 278 lg-s 1 sätestatud 10-päevase edasikaebetähtaja jook- sul. Kaebaja on apellatsioonkaebuse esitanud pärast nimetatud tähtaja möödumist, mistõttu tuleb apellatsioonkaebus tagastada kaebajale. Kaebajal puudub põhjendatud huvi vastustaja tegevuse õigusvastasuse tuvastamise nõude esi- tamiseks. Võimalikku hilisemat kahju hüvitamise kaebust tuleb pidada ilmselgelt perspektiivi- tuks, kuna kaebaja on vastava taotluse esitamise tähtaja mööda lasknud. HKMS ja RVastS ei kuulu käesolevas vaidluses kahju hüvitamise nõuete esitamise õiguslike alustena kohaldami- sele, lähtuda tuleb kuni 01.01.2012 RHS-s sätestatud kahju hüvitamise nõuete esitamise eel- dustest ja korrast. Kaebaja põhjendatud huvi tuvastamisnõude esitamiseks ja seda põhjendava kahju hüvitamise nõude esitamise ilmset perspektiivitust saab hinnata üksnes RHS § 12 lg-s 5 sätestatud üheaastase tähtaja piirides. Ka HKMS § 46 lg-s 4 ja RVastS § 17 lg-s 3 sätestatud kahju hüvitamise nõude esitamise tähtajad on möödunud. Nimetatud seadustes ettenähtud kolmeaastane tähtaeg möödus juba 15.10.2012 ilma kaebaja poolt vastava nõude esitamiseta. Asjakohane ei ole kaebaja seisukoht, et põhjendatud huvi olemasolu tuleb kontrollida üksnes kaebuse esitamise hetke seisuga. Kahju hüvitamise nõudel ei ole ilmselgelt perspektiivi tähtaja ületamise tõttu. Tuvastamiskaebuse esitamine on ilmselt perspektiivitu, soovitud eesmärgi saavutamine esitatud kaebuse abil ei ole võimalik. AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo nõustuvad halduskohtu seisukohtadega kaebaja põhjen- datud huvi puudumise kohta ER ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisuse tuvastami- se kaebuse esitamiseks ega hakka neid üle kordama. Menetlus tuleb ka selles kaebuse nõudes lõpetada. Riigihankeõiguses ei ole põhjendatud huvina lepingu tühisuse tuvastamise kaebuse esitamisel käsitletav avalik huvi rikkumise tuvastamise vastu. Kaebaja ei ole kogu senise me- netluse käigus kordagi oma põhjendatud huvi avaliku huviga põhistanud, samuti ei ole asunud seisukohale, et avalik huvi võiks olla käsitletav preventiivse huvina tagada ühiskonnas riigi- hankeõiguse normide järgimine tulevikus. Ka ei ole põhjendatud huvi põhistamine üldpreven- tiivsete eesmärkide kaudu Riigikohtu praktika kohaselt piisav tuvastuskaebuste esitamisel kaebeõiguse olemasoluks. Ebaõige on kaebaja käsitlus, mille kohaselt tuleneb avaliku huvi kaalutlustel Euroopa Liidu riigihankeõigusest piiramatu kaebeõigus kõikidele õiguskaitsedi-

3-09-2668 16(22) rektiivis nr 2007/66/EÜ nimetatud asjast huvitatud isikutele. Nimetatud direktiiv võeti Eesti õigusesse üle alles pärast kaebaja poolt halduskohtule kaebuse esitamist. Lähtuda tuleb direk- tiivide 89/655/EMÜ ja 92/13/EMÜ alusel RHS-i üle võetud esmaste ja teiseste õiguskaitseva- hendite süsteemist. Euroopa Liidu õigus ei reguleeri siseriiklikke halduskohtumenetluse reeg- leid ega laienda siseriiklikus õiguses kehtivat tuvastamiskaebuse esitamiseks vajamineva põh- jendatud huvi kontseptsiooni. Ringkonnakohtul puudub pädevus tsiviilõigusliku lepingu tühisuse tuvastamise nõude lahen- damiseks. Lepingu sõlmimise ajal ER ja kolmanda isiku vahel puudus kehtiva RHS § 69 lg-ga 11 analoogne regulatsioon. Käesoleva vaidluse asjaolud ei ole võrreldavad Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-10 aluseks olnud asjaoludega. 11. AS Holber Trade (likvideerimisel) palub OÜ Naprosaks Trading apellatsioonkaebuse rahuldamata jätta ning AS Holber Trade (likvideerimisel) menetluskulud OÜ Naprosaks Trading ja/või ER kanda jätta. Apellatsioonkaebus on põhjendamatu, kolmas isik jääb oma varasemate menetluses esitatud seisukohtade juurde ning nõustub AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo seisukohtadega, sh sellega, et kaebaja apellatsioonkaebus on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebajal puudub põhjendatud huvi. Kolmas isik rõhutab, et tema ja vastustaja vaheline müügileping ei saa olla tühine. Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-66-10 asjaolud on käes- oleva haldusasja asjaoludest erinevad. 12. OÜ Naprosaks Trading märgib vastuses vastustajate apellatsioonkaebusele, et haldus- kohus tugines oma otsuses EL õigusele, Riigikohtu lahenditele ja Euroopa Kohtu lahenditele, mistõttu ei saa väita, et halduskohus lähtus üksnes riigihangete seaduse regulatsioonist. Riigi- kohus ega halduskohus ei ole erinevalt vastustajate seisukohast tuletanud ER hankekohustus- likkust mitte tütarettevõtte tegevusest, vaid ER enda tegevuspõhimõtetest. ER jagunemise asjaolud ei ole ka käesoleva vaidluse esemeks. Apellatsioonkaebus on tulenevalt halduskohtu lahendi resolutiivosas antud tähtajast esitatud tähtaegselt. 13. AS Holber Trade (likvideerimisel) palub vastuses ER ja AS EVR Cargo apellatsioon- kaebus rahuldada ning kolmanda isiku menetluskulud kaebaja ja/või vastustajate kanda jätta. AS Holber Trade nõustub vastustajate apellatsioonkaebuses toodud põhjendustega ja jääb en- da varasemate seisukohtade juurde ega hakka neid kordama. Kolmas isik soovib rõhutada, et Riigikohus ei ole oma määruses tuvastanud ega tõsikindlalt väitnud, et ER on hankija, vaid on sedastanud, et tegemist on keeruka õigusliku küsimusega. Ebaõige on ning seadusel ei põhine Riigikohtu lahendi nr 3-3-1-57-10 p-s 18 toodud seisu- koht, et vastustaja hankijaks olemist ei saa välistada, kui ta ostis konteinerplatvormid tütaräri- ühingutele avaliku transporditeenuse pakkumiseks RHS § 86 mõttes. See seisukoht ei põhine RHS-l, mis näeb ette selged juhud, millal on tegemist hankijaga (RHS § 10), ega sea hankijaks olemist sõltuvusse sellest, kelle kasutusse asjad ostnud isik asjad hiljem annab. Riigikohtu seisukoha järgimine muudaks kogu senise RHS süsteemi ebaselgeks, kontrollimatuks ja ees- märgipäratuks.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED 14. Kohtu menetluses on kaebaja nõuded 1) tuvastada ER tegevuse õigusvastasus vagunite soetamisel riigihanget korraldamata; 2) tühistada ER otsustused seoses ER 21. juuli 2009. a kirja nr 1-5.3/987-ER alusel toimunud pakkumisega; 3) tuvastada ER ja kolmanda isiku vahe- lise lepingu tühisus või kohustada ER nimetatud lepingut tühistama või tuvastama selle tühi- sust.

3-09-2668 17(22) 15. ER kustutati registrist 03.09.2012. Tema üldõigusjärglasteks on 11.06.2012 jagunemisle- pingu kohaselt AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo. HKMS § 29 lg 1 alusel tuleb nemad kaa- sata menetlusse ER asemel. 16. Ringkonnakohus käsitleb esmalt apellatsioonkaebuste tähtaegsust, tähtaja ennistamise taotlusi ja läbi vaatamata jätmise taotlusi (I), seejärel küsimust, kas ER oli hankija ja seega kohustatud läbi viima riigihanke konteinerplatvormide soetamiseks (II), kas halduskohus jättis õigesti rahuldamata kaebaja taotlused ER tegevuse õigusvastaseks tunnistamiseks riigihanke korraldamata jätmisel (III) ja ER ning AS Holber Trade (likvideerimisel) vahel sõlmitud le- pingu tühisuse tuvastamiseks (IV), kas kaebuse kohustamisnõuete rahuldamata jätmine oli õige (V) ja kas halduskohus jagas õigesti menetluskulud (VI). Lõpuks lahendab ringkonnako- hus apellatsioonkaebused ja jagab apellatsioonimenetluse kulud (VII). I 17. HKMS § 266 lg 1 kohaselt on hankeasi riigihanke korraldamisest, sealhulgas hankelepin- gu sõlmimisest või muutmisest tekkinud haldusasi. Ringkonnakohtu arvates tuleb sätet mõista nii, et riigihanke korraldamise all peetakse silmas hankija tegevust, mis on suunatud hankele- pingu sõlmimisele. Kui isiku puhul on tegemist hankijaga ning sõlmitud asja ostmise leping on seetõttu hankeleping, tuleb tema tegevust pidada riigihanke korraldamise osaks isegi juhul, kui leping sõlmiti riigihangete seaduse nõudeid eirates. Hankeasi on nii lepingu sõlmimisest kui selle muutmisest tekkinud vaidlus. 18. Riigikohtu halduskolleegium käsitles käesolevat vaidlust riigihankest tuleneva vaidlusena (15.11.2010 määrus nr 3-3-1-57-10, p 22). Ringkonnakohtu arvates ei ole põhjendatud riigi- hankest tulenevate vaidluste jaotamine hankeasjadeks ja muudeks asjadeks ka menetluse eri- suste eesmärki silmas pidades, sest mõlemal juhul tuleb hankelepingu kehtivusega ja riigihan- ke menetluse normide järgimisega seotud vaidlused õiguskindluse huvides lahendada muudest kohtuasjadest kiiremini. Hankeasjadena selliste asjade, kus vaidlustatakse hankelepingu sõl- mimist ilma hanketeadet avaldamata, käsitlemist kinnitavad ka alates 01.07.2010 kehtivad RHS § 117 lg 21 p 3 ja § 121 lg 13, mis näevad ette vaidlustuse esitamise enne halduskohtusse pöördumist. Asju, kus enne kohtusse pöördumist tuleb esitada vaidlustus RHS järgi, tuleks käsitleda hankeasjadena. 19. Eeltoodu põhjal leiab ringkonnakohus, et käesolev vaidlus on hankeasi. HKMS § 278 lg 1 kohaselt tuli apellatsioonkaebused esitada seetõttu 10 päeva jooksul halduskohtu otsuse teata- vakstegemisest arvates. Apellatsioonkaebused on esitatud pärast selle tähtaja möödumist. 20. AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo esitasid apellatsioonkaebuse esitamise tähtaja ennis- tamise taotlused koos apellatsioonkaebustega ning kaebaja ringkonnakohtu istungil. Kõik apellandid taotlesid tähtaja ennistamist seetõttu, et halduskohus selgitas edasikaebamise korda ekslikult, märkides, et apellatsioonkaebuse saab esitada 30 päeva jooksul kohtuotsuse teata- vakstegemisest arvates. Ringkonnakohus leiab, et kuna käesoleva vaidluse käsitlemine hanke- asjana ei ole selge ning kohtuotsuses viidatud edasikaebamise kord oli ekslikult märgitud, on apellatsioonkaebuste esitamise tähtaja ennistamine põhjendatud. Apellatsioonkaebuste esita- mise tähtaeg tuleb ennistada. 21. AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo taotlevad kaebaja apellatsioonkaebuse osaliselt läbi vaatamata jätmist taotluste osas tuvastada ER tegevuse õigusvastasus riigihanke korraldamata jätmisel, tuvastada ER ja kolmanda isiku vahel sõlmitud lepingu tühisus ja alternatiivsete ko- hustamistaotluste osas. Ringkonnakohus leiab, et olukorras, kus nii apellatsioonkaebuse läbi vaatamata jätmise määruse kui kohtuotsuse peale, millega kaebus jäetakse rahuldamata, eda- sikaebamise tähtaeg on HKMS § 278 lõikest 1 tulenevalt 10 päeva, on menetlusökonoomia

3-09-2668 18(22) seisukohast põhjendatud kaebaja kaebeõiguse selgitamine kohtuotsuses. Kaebeõiguse puudu- mise tõttu kaebuse läbi vaatamata jätmine ei ole kohtu kohustus ning kaebeõiguse puudumise tuvastamise korral on võimalik kaebuse rahuldamata jätmine. II 22. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et ER oli hankija RHS § 10 lg 2 tähendu- ses. Selle sätte kohaselt on hankija käesoleva paragrahvi lõike 1 punkti 6 tähenduses eraõigus- lik juriidiline isik: 1) mis on asutatud eesmärgiga täita või mis täidab põhi- või kõrvaltegevu- sena ülesannet avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, ja 2) mida põ- hiliselt rahastavad või mille juhtimis-, haldus- või järelevalveorgani liikmetest rohkem kui poole määravad või mille juhtimist muul viisil kontrollivad koos või eraldi lõike 1 punktides 1–5 või teised punktis 6 nimetatud isikud või mõne muu Euroopa Majanduspiirkonna lepingu- riigi vastavad isikud. Vaidlust ei ole menetlusosaliste vahel selle üle, et ER vastas RHS § 10 lg 2 p 2 tingimustele. Vaidlus käib selle üle, kas samaaegselt on täidetud ka sama lõike punk- tis 1 sätestatud tingimus. 23. AS Eesti Raudtee, AS EVR Cargo ja kolmas isik leiavad, et ER oleks vastanud neile tin- gimustele juhul, kui ta oleks tegelenud mõne raudteeseaduses sätestatud avalikust huvist läh- tuva tegevusega. ER-le väljastatud raudtee kaubaveoteenuse tegevusluba, ohutustunnistus ja kaubaveoteenuse osutamiseks väljastatud tegevusluba olid kolmanda isikuga lepingu sõlmi- mise ajaks kaotanud kehtivuse. Raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud ülesanded olid läinud tervikuna üle AS-le EVR Infra (hilisema nimega AS Eesti Raudtee).

24. Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et ER on eraõiguslik juriidiline isik, mis on asu- tatud avalikes huvides Eesti raudtee haldamiseks, administreerimiseks, raudteetranspordi kor- raldamiseks ja raudteehoiuks ning ER täitis neid ülesandeid jätkuvalt vaidlusaluse lepingu sõlmimise ajal, samuti on ER tegevustest üks osa raudteeohutus, mis on vähemalt kõrvaltege- vus, millel ei ole ärilist iseloomu ja mis on avalikes huvides. ER põhitegevusalaks oli põhikir- ja kohaselt grupi valdustegevus ja eesmärgiks tulu saamine. Sellise tegevusega ei ole vastu- olus tütarettevõtte tegevuse eesmärkide tagamiseks ja talle üleandmiseks konteinerplatvormi- de omamine.

25. Vaatamata asjaolule, et kaebaja peamine eesmärk põhikirjast nähtuvalt on riigile aktsionä- rina tulu teenimine, tuleb ringkonnakohtu arvates grupi valdustegevust mõista laiema ülesan- nete kogumina kui üksnes tütaräriühingute tegevuse kasumlikkuse tagamine. Grupi valduste- gevus hõlmab ka vähemalt piiratud ulatuses kontrolli säilitamist tütaräriühingute avalikes hu- vides toimuva tegevuse üle. Sellisel avalikul huvil on ka muu iseloom peale tööstusliku ega ärilise iseloomu. Riigikohtu halduskolleegium selgitas 15.11.2010 määruse nr 3-3-1-57-10 p-s 14, et raudteeinfrastruktuuri majandamine kujutab endast üldisi huve teenivat eesmärki. Ring- konnakohtu arvates ei saa käesolevas asjas tõendina esitatud ER jagunemist käsitlevatest do- kumentidest teha järeldust, et ER pärast jagunemist tütaräriühingute avalikust huvist, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, lähtuvaid tegevusi ei kontrollinud ega suunanud. Asja- omaste tegevuslubade puudumine ei tähenda, et valdusettevõtja ei osale tööstusliku või ärilise iseloomuta (nt raudteeohutuse, regionaalarengu, makromajandusliku vms iseloomuga) avaliku huvi eesmärgil kavandatava tegevuse planeerimisel ja suunamisel tütarettevõtja ainuaktsionä- rina. Ringkonnakohtu arvates kinnitab ER laiemat rolli juba konteinerplatvormide soetamine tütarettevõtja äritegevuse huvides. ER ei ole esitanud tõendeid, et ER jagunemise tulemusel lõppesid ER avalikest huvidest, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, kantud ülesan- ded. Olukorras, kus enne jagunemist tegutses ER muu hulgas avalikes huvides, millel ei ole tööstuslikku ega ärilist iseloomu, pole ilma vastupidist kinnitavate tõenditeta võimalik asuda

3-09-2668 19(22) seisukohale, et jagunemise tulemusel raudteetaristu arendamise kavandamisel ER enam ei osalenud.

26. Avalikes huvides, millel ei ole ärilist iseloomu, tegutsemist kinnitaks ringkonnakohtu ar- vates kõige selgemalt riigi kavatsus ER aktsiaid mitte võõrandada isegi olukorras, kus ER kui valdusettevõtja tegevus ei oleks kasumlik. Selliseid asjaolusid käesoleval juhul tuvastada ei ole võimalik, ent vara soetamine tütaräriühingu tegevuse jaoks ja äriühingu juhtorganite moo- dustamise viis kinnitavad, et ER ülesanded on laiemad kui pelgalt fiskaalsed. ER ülesanded on ringkonnakohtu hinnangul muu hulgas makromajanduslikud, et tagada raudteetaristu kor- rashoid ja arendamine üldistest huvidest lähtuvalt ja kaubavedude toimimine ka ajal ning vii- sil, kus see ei pruugi olla majanduslikult otstarbekas.

27. Seetõttu tuleb ER-i pidada hankijaks kolmanda isikuga sõlmitud lepingu sõlmimise ajal. Puudub vajadus hinnata, kas ER oli hankija ka RHS § 10 lg 3 koosmõjus §-ga 86 tähenduses.

III

28. Halduskohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse tuvastada ER tegevuse õigusvastasus va- gunite soetamisel riigihanget korraldamata. Halduskohus selgitas, et kaebaja on tuvastusnõue- te esitamisel põhjendatud huvina viidanud vaid hilisemale kahju hüvitamise nõudele, ent selle esitamise tähtaeg möödus enne kohtuotsuse tegemist. 01.01.2012 jõustunud RHS §-s 129 sä- testatud pikemad kahjunõude esitamise tähtajad ei ole kohaldatavad, sest seadusemuudatuse jõustumise ajaks oli kahjunõude esitamise tähtaeg juba möödunud, arvestades, et kaebaja sai hankelepingu sõlmimisest teada hiljemalt 19.11.2009 ja RHS § 121 lg 5 kohaselt võib kahju hüvitamise taotluse vaidlustuskomisjonile esitada ühe aasta jooksul hankelepingu sõlmimisest arvates.

29. Apellant leiab, et kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaega tuleb arvutada RVastS järgi. Ringkonnakohus selle seisukohaga ei nõustu. RHS § 121 lg 5 oli erinorm käesoleval juhul kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja reguleerimisel. Kahju ER tegevusest sai kaebajale tekkida avalik-õiguslikus suhtes vaid juhul, kui ER oli RHS § 10 kohaselt käsitletav hankijana ning oleks seega pidanud läbi viima riigihanke. Kui hankija soetab kaupa RHS nõudeid eira- tes, on kauba soetamise lepingu näol tegemist ikkagi hankelepinguga. Asjaolu, et ost toimus ilma riigihangete seaduse nõudeid järgimata, ei muuda lepingut olemuselt muud liiki lepin- guks. Seega sai kaebajale kahju tekkida üksnes hankelepingu sõlmimisega ning kahju hüvita- mise nõude esitamise tähtaeg möödus 19.11.2010. Kaebaja tähtaegselt kahju hüvitamise nõuet ei esitanud.

30. Ringkonnakohus ei jaga apellandi arvamust, et kuna RHS § 117 lg 21 kaebuse ajal ei keh- tinud ega lubanud hankija tegevuse peale vaidlustust esitada, siis ei olnud kaebajal võimalik ka kahju hüvitamise nõuet RHS § 121 lõike 5 järgi esitada. RHS § 121 lg 5 käsitleb kahju hüvitamise nõudega vaidlustuse esitamist ning kehtis juba hankelepingu sõlmimise ajal. See- ga oli juba sel ajal võimalik vaidlustuse esitamine kahju hüvitamiseks. Ka juhul, kui asuda seisukohale, et kaebaja ei oleks olnud käsitletav taotleja või pakkujana RHS § 117 lg 3 tähen- duses, ei saa asuda seisukohale, et RHS § 121 lõikes 5 sätestatud kahju hüvitamise nõude esi- tamise tähtaeg laienes üksnes taotlejatele ja pakkujatele ning muud isikud võisid kahju hüvi- tamist nõuda 3 korda pikema tähtaja jooksul.

31. Riigikohtu halduskolleegiumi 14.02.2011 otsuse nr 3-3-1-76-10 kohaselt peab kohus kont- rollima kaebeõiguse olemasolu kaebuse esitamise aja seisuga ning tuvastamisnõude põhjen- damisel hilisema kahju hüvitamise nõude esitamisega, kui kohtuotsuse tegemise ajaks kahju

3-09-2668 20(22) hüvitamise nõude esitamise tähtaeg on möödunud, ei ole alust kaebeõiguse puudumise tõttu tuvastamisnõude rahuldamata jätmiseks. Ringkonnakohtu arvates tooks selle seisukoha järgi- mine käesolevas vaidluses kaasa olukorra, kus tuvastamisnõude kohta kohtuotsuse tegemisel ei ole kaebaja õiguste kaitse enam saavutatav. Halduskohtumenetluse eesmärk ei ole ringkon- nakohtu arvates seetõttu tuvastamisnõuete lahendamine, kui kohtuotsuse tegemise ajaks on kaebaja kaotanud võimaluse kohtuotsusega õigusliku kaitse või eelise saamiseks. Seetõttu tuleks kaebeõigust kontrollida ka menetluse hilisemates staadiumites. HKMS § 151 lg 2 p 1 koostoimes HKMS § 121 lg 2 p-ga 1 võimaldab kaebeõiguse olemasolu, seega ka HKMS § 45 lg 2 nõuetele vastavust kontrollida menetluse mistahes staadiumis. HKMS § 283 lg 1 järgi HKMS v.r. alusel kaebeõiguse kindlakstegemine ei välista selle jätkuvat olemasolu menetluse hilisemas etapis lähtudes kaebeõigust reguleerivatest sätetest HKMS vanas redaktsioonis.

32. RHS § 121 lõikes 5 sätestatud kahju hüvitamise tähtaeg ei ole ennistatav. Enne kaebaja arvates kohaldamisele kuuluva 3-aastase kahju hüvitamise nõude esitamise tähtaja (RVastS § 17 lg 3) möödumist esitas kaebaja halduskohtule kahju hüvitamise nõude summas 204 082 USD (kohtuasi nr 3-12-2280), leides, et hüvitamisele kuuluv kahju koosneb saamata jäänud tulust, mille kaebaja oleks saanud ise hankelepingut sõlmides, ja sellelt arvutatud intressist ning inflatsioonist tulenevalt hüvitise suuruse muutmiseks vajalikust summast. Ringkonna- kohtu arvates on olukorras, kus hankija ei ole hankemenetlust läbi viinud ning kaebaja ei ole teinud kulutusi pakkumuse esitamiseks, kahjunõue ilmselgelt perspektiivitu, sest eeldada ei saa, et kaebaja oleks teinud hankemenetluses parima pakkumuse. Teada ei ole, kes veel lisaks kaebajale ja hankelepingu sõlminud kolmandale isikule oleks pakkumused esitanud ning kas nende pakkumused oleks olnud kaebaja pakkumusest paremad. Arvestades nii kahju hüvita- mise nõude esitamise tähtaja möödumist kui kaebajale tekkinud kahju puudumist, tuleb asuda seisukohale, et kahju hüvitamise nõue on ilmselgelt perspektiivitu ning tuvastamisnõude esi- tamiseks vajalik põhjendatud huvi puudub. Ringkonnakohtu arvates oleks kahjunõue ilmsel- gelt perspektiivitu ka siis, kui see oleks esitatud tähtaegselt.

33. Nõustuda ei saa kaebaja väitega, et ta põhjendas tuvastamisnõuet preventiivse huviga. Kaebaja ei selgitanud konkreetselt temale kaasnevaid tagajärgi tulevikus, kui tuvastusnõuet ei rahuldata. Viide riigihanget korraldamata sõlmitud hankelepingu õigusvastasusele ja avalikele huvidele riigihankemenetluse korraldamisel kaebaja põhjendatud huvi ei näita. HKMS § 44 lg 2 näeb ette kaebeõiguse avalike huvide kaitseks, sh nende preventiivseks kaitseks, üksnes seadusega sätestatud juhul. Hankeasjades sellist olukorda pole ette nähtud. Seega ei saa kae- baja avalike huvide preventiivse kaitse eesmärgil halduskohtusse pöörduda. Ühestki kaebaja apellatsioonkaebuses viidatud direktiivist ega muust õigusaktist ei tulene õigust nõuda kohtus riigihanke korraldamata jätmise õigusvastasuse tuvastamist pelgalt avalikest huvidest lähtu- valt.

IV

34. Hankelepingu tühisuse tuvastamise nõue on nagu eelnevalt käsitletud riigihanke korral- damata jätmise õigusvastasuse tuvastamise nõuegi tuvastamisnõue, mille esitamisel tuli HKMS v.r. § 10 lg 3 kohaselt näidata põhjendatud huvi olemasolu. Ringkonnakohus jagab halduskohtu seisukohta, et kaebaja ei olnud näidanud ära põhjendatud huvi lepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamiseks. Selle nõude esitamiseks põhjendatud huvi olemasolu ei ole kaebaja käsitlenud eraldi eelnevalt käsitletud nõude esitamise eeldustest.

35. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida, et kohtuasjas nr C-348/10: Norma-A ja Dekom 10.11.2011 tehtud otsuses selgitas Euroopa Kohus, et enne direktiivi 2007/66/EÜ ülevõtmise tähtaja (20.12.2009) möödumist sõlmitud hankelepingute tühistamist ega tühisuse tuvastamist

3-09-2668 21(22) ei saa selles direktiivis toodud alustel nõuda. Kuna ka käesolevas asjas sõlmiti ER ja kolman- da isiku vahel leping enne viidatud direktiivi ülevõtmise tähtaja möödumist, ei saa sellest di- rektiivist tulenevad õiguskaitsevahendid olla kohaldatavad. Varasemas redaktsioonis riigihan- keid reguleerivad direktiivid sellist õiguskaitsevahendit ette ei näinud. Apellandi seisukoht, et Euroopa Kohtu praktikast tuleneb, et varem kehtinud direktiive tuleb tõlgendada nii, nagu oleks samasugused õiguskaitsevahendid ette nähtud ka varem, ei ole viidatud kohtulahendi seisukohtadega kooskõlas. EL aluspõhimõtetest ega Riigikohtu halduskolleegiumi otsusest nr 3-3-1-66-10 ei tulene, et hankelepingu tühisuse tuvastamise nõude esitamisel ei pea kaebaja ära näitama sellise nõude esitamise põhjendatud huvi. Kui kaebajal puudus selle nõude esita- miseks kaebeõigus kaebuse esitamise ajal, tuleb kaebus jätta rahuldamata.

36. Seetõttu ei pea ringkonnakohus vajalikuks võtta seisukohta küsimuses, kas tsiviilõigusliku lepingu sõlmimine kolmanda isikuga riigihanget korraldamata on EL aluspõhimõtete ja RHS selline rikkumine, mis sarnaselt Riigikohtu halduskolleegiumi poolt käsitletud olukorraga asjas nr 3-3-1-66-10 toob kaasa lepingu tühisuse või mitte.

V

37. Kuna kaebaja nõue hankelepingu tühisuse tuvastamiseks jääb rahuldamata, tuleb lahenda- da kaebaja alternatiivsed taotlused kohustada ER nimetatud lepingut tühistama või tuvastama selle tühisust. Ringkonnakohus asus 19.10.2011 määruses seisukohale, et kaebajal oli nende nõuete esitamise õigus olemas. Riigikohtu halduskolleegiumi 15.11.2010 määrusest nr 3-3-1- 57-10 järeldub, et kaebuse lahendamine kuulub halduskohtu pädevusse. Riigikohtu seisuko- had selles asjas on HKMS § 233 lg 1 kohaselt käesolevas asjas kohustuslikud. Kohustamis- nõude esitamist piiravaid tingimusi ei esine. Halduskohus ei ole otsuses põhjendanud nende alternatiivsete taotluste rahuldamata jätmist.

38. Ringkonnakohtu arvates ei saa huvitatud isik nõuda hankijalt selliste toimingute tegemist ega aktide andmist, milleks riigihangete seadusega ei ole talle nõudeõigust ette nähtud. RHS regulatsioon on selles osas eriseaduseks teiste haldusmenetlust reguleerivate seaduste ees. RHS ei näe hankelepingu pooleks mitteolevale isikule ette võimalust hankijale taotluste esi- tamiseks toimingute tegemiseks pärast hankelepingu sõlmimist. Kohtule ei ole samuti antud volitust kohustada hankijat muudeks toiminguteks ning halduskohtu volitused piirduvad han- kelepingu sõlmimise järel selle tühisuse tuvastamisega või tekitatud kahju hüvitamisega. See- tõttu on halduskohtu otsus kohustamisnõuete rahuldamata jätmise osas vaatamata kohtuotsuse põhjenduste puudumisele lõppjärelduses õige.

VI

39. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebused ei ole põhjendatud halduskohtus kantud menetluskulude jaotust puudutavas osas. Olukorras, kus kaebaja ja vastustaja menetluskulud ei erinenud halduskohtus kuigi palju (kaebaja kulud 12 878,36 € ja vastustaja kulud 11 368,51 €) ning kaebus rahuldati osaliselt, seejuures praktiline eelis jäi kaebajal saavutamata, oli me- netluskulude jätmine menetlusosaliste endi kanda põhjendatud. Kaebaja apellatsioonkaebuse väide, et menetluskulude jaotust tuleks muuta, kuna vaidluse üks sõlmküsimus on lahendatud kaebaja kasuks, pole ringkonnakohtu arvates põhjendatud. Nii nõuete arvu kui ka faktilisi eeliseid silmas pidades ei saa asuda seisukohale, et kaebus rahuldati suuremas osas.

VII

3-09-2668 22(22) 40. Eeltoodud põhjustel tuleb OÜ Naprosaks Trading apellatsioonkaebus ja AS Eesti Raudtee ning AS EVR Cargo apellatsioonkaebused jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 31.08.2012 otsus muutmata.

41. OÜ Naprosaks Trading taotles apellatsioonimenetluses menetluskulude väljamõistmist summas 15 € (riigilõiv) + 5276,96 € (esindajatasu). Kulud on kantud. Arvestades asja keeru- kust ja apellatsioonimenetluse mahtu, tuleb kaebaja apellatsioonimenetluse kulusid pidada põhjendatuks ja vajalikuks kokku summas 4000 €.

42. AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo taotlevad menetluskulude väljamõistmist kaebajalt apellatsioonimenetluses summas 30 € (riigilõiv) + 4636,46 € (esindajatasu). Neist kuludest ei seondu apellatsioonimenetlusega Advokaadibüroo Glimstedt OÜ arve nr 067-08-12 alusel kantud kulud (v.a. 2 tunni ulatuses), sest kulud on kantud enne halduskohtu otsuse tegemist. Selliste menetluskulude väljamõistmiseks oleks tulnud esitada taotlus halduskohtule HKMS § 109 lg-s 1 sätestatud tähtaega järgides. Tähtaega ületades esitatud taotlus tuleb jätta rahulda- mata. Samuti ei saa menetluskuludeks pidada pressiteate koostamiseks kulutatud õigusteenust Advokaadibüroo Glimstedt OÜ arve nr 053-09-12 alusel. Tähtaega ületades on ringkonnakoh- tu arvates esitatud ka taotlus menetluskulude väljamõistmiseks seoses ringkonnakohtu istun- giks ettevalmistamisega, sest HKMS § 109 lg 1 alusel sai pärast kohtuistungi lõppu esitada kuludokumendid ja menetluskulude nimekirja vaid kulude osas, mis seonduvad istungil osa- lemisega, mitte selleks ettevalmistamisega. Ringkonnakohtu arvates on põhjendatud ja vajali- kud AS Eesti Raudtee ja AS EVR Cargo apellatsioonimenetluse kulud summas kokku 2166,46 € ulatuses.

43. Arvestades, et kaebaja apellatsioonkaebuse nõuded moodustavad apellatsioonimenetluses lahendatavate nõuete enamiku ning need jäävad rahuldamata, tuleb apellantide menetluskulud jätta nende endi kanda.

44. Kolmas isik taotleb menetluskulude väljamõistmist apellantidelt summas 1581,60 €. Osa- liselt on menetluskulude taotlus esitatud pärast nimekirja esitamiseks ettenähtud tähtaja möö- dumist, sest istungiks ettevalmistamise kulud ei ole kohtuistungiga seotud kulud. Kolmanda isiku menetluskulusid peab ringkonnakohus vajalikuks ja põhjendatuks summas 1300 €. Kuna kolmas isik osales menetluses ER poolel, tuleb tema menetluskulud välja mõista kaebajalt. Seega mõistab ringkonnakohus kaebajalt kolmanda isiku põhjendatud ja vajalikud menetlus- kulud välja. Kolmas isik taotles menetluskulude väljamõistmist Kadaka Varahalduse AS ka- suks, kes on kulud kolmanda isiku eest kandnud.

/allkirjastatud digitaalselt/ Oliver Kask /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Kaire Pikamäe