3-13-232/13 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-13-232

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

03. juuli 2013 Pärnu kohtumaja Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-13-232 Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi

T. R esitas kohtule kaebuse, milles taotleb:

- tühistada Lõuna maksuja tollikeskuse 29.10.2012 korraldus nr 12.2-3/9676-28.

Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev Asja läbivaatamise kuupäev

03. juuli 2013

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja T. R Vastustaja Maksuja Tolliameti esindaja Anne Palusoo.

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Jätta rahuldamata T. Ri kaebus haldusasjas nr 3-13- 232.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 03 juulil 2013.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

29.10.2012 MTA Lõuna maksuja tollikeskuse korraldusega nr 12.2-3/9676-

28 kohustati T. Rit kui kolmandat isikut ilmuma 01.11.2012 maksuhalduri juurde teabe andmiseks (tl 10-11). 18.12.2012 MTA vaideotsusega nr 6-1/1180-2 jäeti kaebaja vaie rahuldamata, mille kaebaja sai kaebuse kohaselt kätte 04.02.2013 (tl 17).

3-13-232

04.02.2013 esitas kaebaja kohtule kaebuse MTA Lõuna maksuja tollikeskuse korralduse nr 12.2-3/9676-28 tühistamiseks (tl 6-8). 18.03.2013 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 28-29). 04.06.2013 määrusega otsustati kaebus lahendada kirjalikus menetluses (tl 35-36).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja selgituste kohaselt asus maksuhaldur kaevatava korraldusega kontrollima äriühingut RKO Platvorm käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust 2009 aasta juunis. Äriühingu maksumenetluses otsustas maksuhaldur pöörduda kaebaja kui kolmanda isiku poole korralduse alusel teabe saamiseks. Korraldus sisaldas sunniraha määramise hoiatust. Kaebaja vaidlustas korralduse. Vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata. Vaideotsuse sai kaebaja kätte 04.02.2013. Maksuhaldur on seaduste kohaselt samaaegselt nii maksude tasumist kontrolliv organ kui ka uurimisasutus, mis on seadnud kaebaja keerulisse olukorda. Antud kaebuse lahendamisel on määrava tähtsusega asajolu, et korraldust väljastades oli maksuhaldur algatanud kriminaalasja, mille raames on kaebajale esitatud kahtlustus. Seega survestab maksuhaldur kaebajat avaldama teavet sunniraha kohaldamise ähvardamisega. Just maksumenetluse revident edastas MTA uurimisosakonnale RKO Platvorm OÜ maksumenetluses kogutud tõendid ning kaebaja suhtes algatati kriminaalmenetlus. Samas pöördus revident kaebaja kui äriühingu RKO Platvorm OÜ volitatud esindaja poole. Kaebaja hinnangul rikub maksuhalduri käitumine tema õigusi. Isiku allutamine sunni alla menetluses, mille tulemusel on võimalik isikule etteheidete tegemine, on vastuolus EIÕK art 6 õiguslike garantiidega. EIK on lahendites asunud seisukohale, et kui isikul on alust arvata tema suhtes kriminaalmenetluse algatamist, siis on isikul õigus keelduda küsimustele vastamast. Ka maksuhaldur kinnitab vaideotsuses, et seos korralduses nõutud teabe ja süüteomenetluse vahel ei ole kauge ega hüpoteetiline.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Vastustaja selgituste kohaselt kontrollis maksuhaldur RKO Platvorm OÜ poolt käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust. Äriühingu ja Rosneft Eesti OÜ vahel on 01.06.2009 sõlmitud leping, mille on allkirjastanud kaebaja. Saadud teabe kontrollimiseks ja maksumenetluses oluliste asjaolude kindlaks tegemiseks saatis maksuhaldur kaebajale 10.10.2012 korralduse, millega kohustas kaebajat kolmanda isikuna andma teavet 01.06.2009 sõlmitud lepingu kohta. Kaebaja korraldust ei täitnud. Seejärel andis maksuhaldur vaidlustatud korralduse, mis sisaldas hoiatust sunniraha kohaldamise võimalikkuse kohta. Kaebaja korraldust ei täitnud ning vaidlustas korralduse. Vaideotsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata.

3-13-232

PS § 22 lg 3 kohaselt ei tohi kedagi sundida tunnistama iseenda või oma lähedaste vastu. Keegi ei ole kohustatud aitama kaasa enda või oma lähedaste poolt toime pandud kuriteo tõendamisele. Õigus vaikida ja enese mittesüüstamise privileeg on EIÕK art 6 lg 1 nõuetele vastava õiglase menetluse keskne komponent, mida on rikutud ka juhul, kui isikut sunnitakse ise üle andma dokumente olukorras, mis ei välista nende dokumentide alusel isiku süüdistamst kuriteo toimepanemises. Kuid nimetatud artikkel on kohaldatav vaid tsiviilõiguste ja –kohustustega või kriminaalsüüdistustega seonduvalt.

Seega ei kohaldu nimetatud artikkel maksumenetlusele, kuna isiku õigused on maksumenetluses prevalveerivalt avalik-õigusliku iseloomuga ning viidatud artikkel ei ole antud juhul asjasse puutuv. Samuti ei ole vaidlustatud korraldus kriminaalsüüdistuse asi. MKS § 46 lg 1 p 6 annab isikule õiguse keelduda käesoleva seaduse §-de 60–63 alusel teabe andmisest ja tõendite esitamisest küsimustes, millele vastamine tähendaks enda või käesoleva lõike punktis 5 nimetatud isiku õigusrikkumises süüditunnistamist. Maksuhaldur ei pea enne teabe andmiseks korralduse andmist ennetavalt kontrollima MKS § 64 lg 1 sätestatud aluste puudumist ega pea eeldama isiku soovi tugineda nimetatud sättele.

Asjaolu, et isik tugineb peale korralduse koostamist mittesüüstamise privileegile ei too kaasa korralduse õigusvastasust. Vaikimisõiguse kasutamisel ei saa isiku suhtes haldusakti täitmata jätmisega kaasnevaid sanktsioone kohaldada. Ütlustest andmisest keeldumine peab olema kontrollitav. Korralduse adressaat ei saa ette keelduda kõikidele küsimustele vastamisest. MKS § 64 lg 1 p 6 tulenevale õigusele saab isik tugineda peale konkreetse küsimuse ärakuulamist. Kui konkreetne teave ei ole süüstav, peab isik teavet andma. Korraldusega kohustatakse kaebajat ilmuma maksuhalduri juurde 01.06.2009 lepingu osas teabe andmiseks.

Seega ei saa vastata tegelikkusele kaebaja väide, et temale esitatakse samad küsimused, mis kriminaalmenetluses. Kaebaja ei ilmunud maksuhalduri juurde, seega ei tea ta milliseid küsimusi sooviti talle esitada. Samuti ei saa kaebaja väita, et nõutav teave oleks kogu ulatuses kaebajat süüstav. Vaidemenetluse käigus leidis kinnitust kaebaja väide, et teda on kahtlustatavana ülekuulatud seoses sama asjaoluga, mille kohta nõuab teavet maksuhaldur. Sellest tulenevalt aktsepteerib vastustaja kaebaja õigust tugineda enese mittesüüstamise privileegile ja MKS § 64 lg 1 p 6 alusel õigusele keelduda niisuguse teabe andmisest, mis võib teda süüstada.

Kuid antud asjaolu ei tähenda, et vaidlustatud korraldus oleks õigusvastane.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

MTA Lõuna maksuja tollikeskuse 29.10.2012 korraldusega nr 12.2-3/9676-

28 kohustas maksuhaldur kaebajat kui kolmandat isikut andma teavet Rosneft Eesti OÜ ja RKO Platvorm OÜ vahel 01.06.2009 sõlmitud lepingus märgitud asjaolude kohta 01.11.2012 (tl 10 pöördel).

3-13-232

Maksuhalduril on kohustus kontrollida riikliku järelevalve korras maksude tasumise õigsust. Lähtudes MKS § 11 lg 2 otsustab maksuhaldur maksude tasumise õigsuse kontrollimisega seotud toimingute sooritamise vajaduse, toimingute liigi ja ulatuse ning kogub asja otsustamiseks vajalikke tõendeid. Kaevatava korraldusega nõuab maksuhaldur teavet kaebajalt kui kolmandalt isikult. Lähtudes MKS § 62 lg 1 on maksuhalduril õigus nõuda maksumenetluses tähendust omavate asjaolude kindlakstegemiseks kolmandalt isikult tema valduses olevate asjade ja dokumentide esitamist. Seega on seadusega antud maksuhaldurile selgesõnaline volitus nõuda kolmandalt isikult igasugust teavet, mis omab tähendust maksukohustuslase suhtes läbiviidavas maksumenetluses.

Haldusakti õiguspärasuse eeldused on sätestatud HMS § 54, mille kohaselt on haldusakt õiguspärane, kui ta on antud pädeva haldusorgani poolt andmise hetkel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, proportsionaalne, kaalutlusvigadeta ning vastab vorminõuetele. Maksuhalduri poolt välja antud haldusaktidele kehtestatud nõuded on sätestatud MKS § 46. Käsitletud § 46 lg 1 alusel annab maksuhaldur talle seadusega pandud ülesannete täitmiseks korraldusi, otsuseid ja muid haldusakte. Kolmandatelt isikutelt asjade ja dokumentide nõudmise korral kehtib käesoleva seaduse § 61 lõikes 2 sätestatud piirang, mille kohaselt tuleb enne kolmandalt isikult teabe nõudmist teabe saamiseks pöörduda maksukohustuslase poole. Korraldusest selgub, et nõutav teave on vajalik RKO Platvorm OÜ maksumenetluses ning maksuhaldur on enne kolmandalt isikult teabe nõudmist pöördunud maksukohustuslase poole. Korraldus on vormistatud kirjalikult ning selles on toodud korralduse väljaandmise põhjendused. MKS § 61 lg-s 3 on toodud korraldusele esitatavad vorminõuded, mis peavad vastama käesoleva seaduse §-s 46 sätestatud nõuetele. Hinnates kaevatavat korraldust vastab korraldus esitatavatele vorminõuetele. Korralduses on lisatud viide haldusakti vaidlustamise võimaluste, tähtaja, korra ja koha ning haldusakti täitmata jätmisega kaasnevate sanktsioonide ning muude tagajärgede, sealhulgas sunniraha tasumise võimaliku kohustuse kohta. Korralduse on allkirjastanud juhi poolt volitatud ametnik. Korralduses on allkirja juurde märgitud allkirjastamisõigust andva dokumendi number ja kuupäev ning koht, kus on nimetatud dokumendiga võimalik tutvuda.

Kaebaja väidetel on maksuhalduri poolt isiku allutamine sunni alla menetluses, mille tulemusel on võimalik isikule etteheidete tegmine, vastuolus EIÕK art 6 õiguslike garantiidega.

3-13-232

EIK on laiendanud EIÕK art 6 kehtivust paljudele haldusasjadele, kuid on sellest välja arvanud maksuõiguse (EIKo Ferrazzini vs. Itaalia 12.07.2001, 44759/98, p 20 jj). Kaebaja hinnangul on vaidlustatud otsusega rikutud tema PS § 22 lg 3 tulenevat õigust – mitte tunnistada iseenda vastu. MKS § 64 on sätestatud õiguslikud alused, mille esinemisel on isikul õigus teabe andmisest ja tõendite esitamisest keelduda. Kaebaja poolt kaebuses esiletoodud väidete kohaselt ei ole haldusakt kohane ja seaduslik, sest kaebaja soovib temalt nõutud teabe osas tugineda enese mittesüüstamise privileegile. Asjas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle üle, et kaebaja on kahtlustatavana ülekuulatud seoses sama asjaoluga, mille kohta nõuab teavet maksuhaldur. Kohtule esitatud tõendite kohaselt teatas kaebaja nimetatud privileegi kasutamise soovist maksuhaldurile esmakordselt pärast haldusakti andmist, selle akti peale 03.12.2012 esitatud vaides ( tl 6, 13). Seega ei saanud vaidlustatud haldusakti andmisel maksuhaldur rikkuda kaebaja enese mittesüüstamise privileegi, kuna selle kasutamisest teatas kaebaja alles pärast haldusakti andmist.

Kohtu arvates ei erista kaebaja kaebuses haldusakti õiguspärasust ja selle täitmise õiguspärasust. Arvestades seda, et antud juhul on kaebaja haldusakti täitja, saab ta teabe andmisest ja tõendite esitamisest keeldumise õigust kasutada keeldudes nõutud teabe andmisest ja tõendite esitamisest haldusakti täitmisel. Järelikult saaks enese mittesüüstamise privileegi rikkumise ja MKS § 64 sätestatud õiguse rikkumise küsimus tekkida juhul, kui maksuhaldur teades kaebaja poolt enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest, asub kaebaja teadet arvestamata rakendama kaebaja suhtes sunniraha selleks, et sundida kaebajat andma teavet ja esitama dokumente. Seega saab kaebaja õigusi rikkuda haldusakti täitmiseks sundimine pärast enese mittesüüstamise privileegi kasutamisest teatamist.

Kaebaja ei ole kaebuses esile toonud asjaolusid, mille tõttu tuleks asuda seisukohale, et vaidlustatud haldusakt oli selle andmise ajal õigusvastane. Maksuhalduri poolt koostatud korraldus dokumentide ja teabe saamiseks ei ole iseenesest õigusvastane ega saa iseseisvalt rikkuda kaebaja enese mittesüüstamise privileegi ja seda ka juhul, kui korraldus sisaldab viiteid võimalike sunnimeetmete kohaldamise kohta korralduse täitmata jätmisel. Kohus ei saa tühistada haldusakti, mis andmise ajal oli õiguspärane. Tühistada saab vaid õigusvastase haldusakti. Haldusakti, mis oli andmise ajal õiguspärane, kehtetuks tunnistamist saab menetluse uuendamise korras taotleda haldusorganilt endalt, mitte kohtult.

3-13-232

Tulenevalt eelpool tuvastatud asjaoludest oli vaidlustatud haldusakt selle andmise ajal õiguspärane, mistõttu ei ole halduskohtul alust selle tühistamiseks.

Hinnates kaebuses esitatud väiteid oli kaebajale kaevatava korralduse sisu arusaadav ning ta mõistis, millistel põhjustel nõuti temalt kaevatava korraldusega teabe ja dokumentide esitamist. Samuti selgub kaebaja väidetest, et ta on teadlik sellest, et tal on võimalik tugineda MKS § 64 sätestatud õigusele keelduda teabe andmisest ja tõendite esitamisest. Ka vaidlustatud korralduses on selgitatud kaebajale teabe ja tõendite esitamisest keeldumise õigust lähtudes MKS § 64. Kaebajal on võimalik vaidlustada maksumenetlusega kaasnevaid tema õiguste võimalikke rikkumisi nii vaidemenetluses kui ka kohtus, mida kaebaja on ka antud juhul teinud. Kohus kaevatava korralduse õigusvastasust käesoleval juhul ei tuvastanud. Arvestades eeltoodut ei ole kaevatava korraldusega rikutud ega piiratud kaebaja põhiõigusi ega vabadusi ja kaebajat ei saa lugeda kaebuses toodud põhiõiguste riive ja/või rikkumiste ohvriks.

Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid, asjas kogutud tõendeid kogumis ja vastastikuses seoses on kaebus põhjendamata ja rahuldamisele ei kuulu.

Menetlusosalised taotlusi menetluskulude hüvitamiseks esitanud ei ole, mistõttu jäävad menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik Kohtunik