2-13-16325/9 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

2-13-16325

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus, Tartu mnt kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Määruse tegemise aeg ja koht

28. juuni 2013. a, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-16325 Tsiviilasi LN avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, asjas menetluse lõpetamine ja riigilõivu tagastamine Menetlusosalised ja nende esindajad

RESOLUTSIOON Avaldaja: LN(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post: XXX) Avaldaja esindajad: vandeadvokaat Minni-Triin Park ja advokaat Veronika Aunpu (Advokaadibüroo Nordeus OÜ, A. Lauteri 5, 10114 Tallinn, e-post: minni@nordeus.ee ja Veronika@nordeus.ee) Puudutatud isikud:

1. TN (isikukood XXX elukoht XXX, e-post: XXX)

2. LMN (isikukood XXX, elukoht XXX) Eestkosteasutus: Tallinna linn (Põhja-Tallinna Valitsuse kaudu, asukoht Niine tn 2, 10414 Tallinn, e-post: pohja@tallinnlv.ee)

1. Kinnitada LN ja TN vahel sõlmitud kompromiss alljärgnevas:

1.1. Käesolevas kompromisslepingus reguleerimata küsimustes jäävad kehtima lapse vanemate vahelised kokkulepped, mis on reguleeritud Harju Maakohtu määrusega kinnitatud kompromisslepinguga tsiviilasjas nr 2-11-52297.

1.2. LMN elukoht on (endiselt) ema LN juures.

1.3. LMN viibib TN hoole all järgmise graafiku alusel:

1.3.1. esimene nädal: TN võtab LMN oma hoole alla reedel kl 18.00 ning LN võtab lapse TN juurest või mujalt eelnevalt etteteatatud kohast Tallinna piires pühapäeval kl 18.00;

1.3.2. teine nädal: TN võtab LMN oma hoole alla reedel kl 18.00 ning LN võtab lapse TN

2-13-16325

juurest või mujalt eelnevalt etteteatatud kohast Tallinna piires laupäeval kl 18.00;

1.3.3. kolmas nädal: TN võtab LMN oma hoole alla reedel kl 18.00 ning LN võtab lapse TN juurest või mujalt eelnevalt etteteatatud kohast Tallinna piires pühapäeval kl 18.00;

1.3.4. neljas nädal: LMN veedab kõik nimetatud nädala ööd kodus koos LN. Neljandal nädalal on õigus lapse isal kohtuda lapsega ühel päeval nädalas alates kella 17:00 kuni 20:00ni. Nimetatud päeval võtab TN ise lapse tema kodust ja viib hiljem koju. Käesoleva lepinguga lepivad vanemad kokku, et nimetatud päevaks on kolmapäev. Päeva ja kellaaega muudavad vanemad edaspidi vaid tulenevalt lapse kooligraafikust või huviringi (trenni) aegadest või muudest lapsega seotud olulistest asjaoludest (s.t päeva muutmist iganädalaselt ja vanemate suva järgi ei toimu). Kokkulepe päeva muutmiseks peab olema sõlmitud vanemate vahel vähemalt 1 nädal ette.

1.4. T N on õigus käesoleva kohtumääruse resolutsiooni punktides 1.3.1.-1.3.4. nimetatud lapse kojuminemise kellaaega ületada vaid erandjuhtudel. Erandjuhtudeks loetakse nt kontserdid, väljasõidud, sugulaste sünnipäevapeod ja muud taolised sündmused. TN kohustub nimetatud erandjuhud kooskõlastama LN vähemalt 3 päeva enne sündmuse toimumist. Kooskõlastuseks loetakse LN poolt e-kirja teel antud kinnitust. Juhul, kui TN teavitab LN erandsündmusest ette vähem kui 3 päeva, siis on L N õigus keelduda kooskõlastuse andmisest ja emal on õigus lapsele järgi tulla tavapärasel graafikujärgsel kellaajal.

1.5. Pooled lepivad kokku, et tulenevalt TN suvehooajal toimuvate võistluste graafikust muudavad vajadusel vanemad lapsega suvel (s.o juunis, juulis ja augustis) suhtlemise korda. Muutmise aluseks võetakse käesoleva lepinguga kokkulepitud TN iganädalased lapsega suhtlemise päevad. Muudetud graafiku iga suvekuu kohta kohustub TN esitama L N vähemalt 21 päeva enne vastavat kuud (s.t nt juunikuu muudetud graafiku esitab TN L N hiljemalt 11. mail). Juhul, kui TN esitab muudetud graafiku vähem kui 21 päeva ette, siis ei pea LN sellega nõustuma ning jätkub tavapärane punktis 1.2 kokkulepitud suhtlemiskord. Muudetud graafik ei tohi minna vastuollu teiste käesolevas lepingus kokkulepitud lapse õigustega (nt veeta suvel 2 järjestikust nädalat puhkusel koos emaga).

1.6. TN sünnipäeva ja isadepäeva veedab LMN isaga.

1.7. LN sünnipäeva ja emadepäeva veedab LMN emaga.

1.8. LMN sünnipäeva on mõlemal vanemal õigus veeta lapsega. Kummalgi vanemal on õigus osaleda LMN sünnipäevapeol, sõltumata sellest, kas seda korraldab ema või isa või korraldatakse vanemate kokkuleppel ühiselt.

1.9. Jõulud (24.-26. detsember) veedab laps vaheldumisi ühel aastal LN ja teisel aastal T N . 2013. a jõulud veedab LM NLN. Aastavahetuse (31.12 kuni 01.01 kl 20.00) veedab laps vaheldumisi ühel aastal LN ja teisel aastal T N . 2013/2014.a aastavahetuse veedab laps T N .

1.10. Puhkused ja lapse koolivaheajad (s.o talve-, sügisja kevadvaheajad) veedab LMN järgmise graafiku alusel:

1.10.1. sügisja kevadvaheaja veedab LMN järgmiselt: 2013.a veedab LMN sügisvaheaja LN ja 2014.a kevadvaheaja T N ning 2014.a sügisvaheaja jällegi LN. Edaspidised sügisja kevadvaheajad lepivad vanemad kokku hiljemalt vastava aasta 01. veebruariks. Juhul, kui vanemad ei lepi nimetatud kuupäevaks kokku, kes millise vaheaja lapsega veedab, siis arvestatakse, et vanemad veedavad lapsega vaheajad vaheldumisi (ehk kui nt LN veetis lapsega viimati koos sügisvaheaja, siis vastavalt järgmisel aastal on T N õigus veeta koos lapsega kevadvaheaeg ja emal sügisvaheaeg);

1.10.2. mõlemal vanemal on õigus veeta lapsega aasta jooksul kaks nädalat puhkusel lapse

2-13-16325

suvevaheajal. Nädalaid on võimalik võtta nädala kaupa. Puhkusest peab vastav vanem teist vanemat ette teavitama vähemalt 21 päeva. Mõlemal vanemal on õigus teada, kus ja kellega laps puhkuse veedab:

1.10.3. talvevaheajal (s.o detsembri lõpp, jaanuari algus) on T N õigus võtta LMN oma hoole alla järjestikuseks 7 päevaks, mille hulka loetakse ka punktis 1.8. nimetatud T N veedetud päevad (s.t T N ei ole võimalik veeta talvevaheajal lapsega rohkem kui 7 järjestikust päeva). Nimetatud päevad edastab TN L N vähemalt 21 päeva ette. Juhul, kui TN kooskõlastab päevi või muudab neid hiljem, siis on L N õigus keelduda talvevaheajal lisapäevade andmisest (v.a juba punktis 1.8 kokkulepitud jõuludevõi aastavahetuse päevad vastavalt iga-aastasele graafikule) või graafiku muutmisest.

1.11. Juhul, kui T N ei ole ootamatult võimalik lapsele suhtlemise korrast tulenevaks ajaks järele tulla või last tagasi tuua, informeerib TN sellest LN koheselt telefoni teel ning tuleb lapsele järele või toob lapse tagasi viivitamatult esimesel võimalusel.

1.12. Kui laps haigestub enne T N kohtumiseks ettenähtud aega viisil, mis takistab kodust väljumist (nt palavik vms), informeerib LN sellest T N viivitamatult telefoni teel ning haige laps jääb LN juurde. Isa ja lapse suhtlemise graafik eeltoodud asjaoludest tingituna ei muutu ning laps suhtleb terveks saamisel isaga edasi vastava nädala graafiku alusel. Juhul, kui laps haigestub TN hoole all, kuid tema tervislik seisund lubab last koju tuua, siis toob TN lapse viivitamata koju LN hoole alla.

1.13. Vanematel on õigus suhelda telefonitsi, elektroonilisi jms vahendeid kasutades lapsega ajal, kui laps viibib teise vanema juures.

1.14. Kehtestatud korraga reguleerimata küsimustes ja/või korra muutmiseks loetakse poolte vahel kokkulepe sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja teel.

1.15. TN peab tagama LMN tema hoole all viibimise ajaks lapsele parima hoole, sealhulgas peab LMN olema isa juures viibimisel oma voodi, hügieenivahendid (sh hambahari, - pasta, juuksehari jms), vajalikud riideesemed (sh öösärk, aluspesu, sokid, sukkpüksid, paar pluusi, paar paari pükse, aastaajale vastavad õueriided) ning koht, kus ta saab oma asju teistest T N koos elavatest isikutest eraldi hoida. Kui T N ei ole võimalik korras ettenähtud suhtlemisajal mõjuvatel põhjustel LMN isiklikult koos olla, siis kohustub TN L N teatama isikust, kelle hoole all laps viibib. Teavitamine ei ole vajalik, kui tegemist on TN perekonnaliikmega. Laps ei tohi olla kuni 8-aastaseks saamiseni üle 2 h üksinda ilma täiskasvanud isiku järelvalveta. Sellistest asjaoludest teadasaamisel on L N õigus laps koheselt koju tuua ning katkestada vastava nädala isaga suhtlemise graafik.

1.16. LMN käib mitte enam kui ühes huviringis või trennis, milleks on käesoleval ajal väljakujunenud poolt korraldatav mudilaste tantsutrenn. Huviringi või trenni muutmise, lisandumise või ärajäämise otsustavad vanemad ühiselt kokkuleppe alusel, arvestades lapse soove, võimeid ja ajalisi võimalusi.

1.17. Käesolev kompromiss lahendab tsiviilasja nr 2-13-16325 esemeks olevad vaidlused. Pooled kinnitavad, et käesolev kompromissileping vastab nende tahtele.

2. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-13-16325 menetlus seoses kompromissi kinnitamisega.

3. Riigi Tugiteenuste Keskusel tagastada avaldaja LN(isikukood XXX) arvelduskontole nr XXXXXXXXXXX Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis pool menetluses tasutud riigilõivust, s.o 2,50 eurot.

4. Määrus saata teadmiseks menetlusosalistele ja jõustumisel täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele. Menetluskulude jaotus

2-13-16325

Menetlusosaliste menetluskulud jätta nende endi kanda. Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu 3 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. Menetluse käik Harju Maakohtu menetluses on LN avaldus lapsega suhtlemise korra kindlaksmääramiseks. 07.06.2013.a esitasid TN ja lapse ema LN kohtule kinnitamiseks kompromissi, mille paluvad kohtul kinnitada ja sellega tsiviilasjas menetluse lõpetada. Pooled paluvad teha kohtumääruse kohtuistungit pidamata ja pooli kohtusse kutsumata. Menetlusosalised kinnitavad, et on teadlikud, et kompromissi kinnitamise määrus on selle jõustumisel täitedokumendiks täitemenetluse seadustiku mõistes.

Kompromissileping jõustub kompromissilepingut kinnitava kohtumääruse jõustumisel. Menetlusosalised on TsMS § 64 lõike 2 kohaselt kokku leppinud, et lühendavad kompromissilepingu kinnitamise kohta tehtava kohtumääruse kaebetähtaega. Pooltel on õigus esitada määruskaebus kompromissilepingu kinnitamise kohta tehtavale kohtumäärusele 3 päeva jooksul nimetatud kohtumääruse kättetoimetamisest. Avaldaja on esitanud taotluse esitamisel tasutud poole riigilõivu tagastamist. Kohtumääruse põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

TsMS § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Vastavalt § 430 lg-le 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus leiab, et kompromiss tuleb kinnitada ja menetlus tsiviilasjas lõpetada TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel.

Kohtule esitatud kompromiss vastab TsMS § 430 lg 2 ja 3 sätestatud nõuetele, ei ole vastuolus seaduse ega heade kommetega. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kannavad kompromissi sõlmimise korral pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. Käesoleval juhul on menetlusosalised on kokku leppinud, et menetlusosaliste menetluskulud jäävad nende endi kanda. Kumbki pool ei nõua teiselt poolelt ühegi kulutuse hüvitamist. Kohus lühendab menetlusosaliste soovil käesoleva määruse peale esitatava määruskaebuse tähtaega (TsMS § 64 lg 2).

Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p-le 1 tagastatakse pool menetluses tasutud riigilõivust kui pooled või hagita menetluse osalised sõlmivad kompromissi. Avaldaja tasus 09.04.2013. a riigilõivu avalduse esitamisel summas 5 eurot (Rahandusministeeriumi arveldusarve nr 17001577198 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis, viitenumbriga 2900072123. Kuna pooled sõlmisid kompromissi, kuulub

2-13-16325

pool hagilt tasutud riigilõivust, s.o 2,50 eurot, avaldajale tagastamisele. Vastavalt avaldaja taotlusele tuleb tagastatav riigilõiv kanda avaldaja arvelduskontole nr 17001956942 Nordea Bank Finland Plc Eesti filiaalis.

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik