Legislator Case Law & Legislation
3-13-1390/9 AI generated

3-13-1390/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

Case Number 3-13-1390/9
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

M Ä Ä R U S

Legislator headnote

AI generated

3-13-1390/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja: M Ä Ä R U S

Keywords

AI generated
asylum claim of Georgian citizen Kosovar asylum applicant national of former Yugoslavia resident in germany Roma asylum application Eritrean asylum seeker
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

M Ä Ä R U S

Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Roos Otsuse tegemise aeg ja koht 28. juuni 2013. a, Tallinn Haldusasja number 3-13-1390 Haldusasi Politseija Piirivalveameti taotlus R. G. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse Menetlusosalised Taotluse esitaja – Politseija Piirivalveamet, esindaja Taavet Liira; Isik, kelle suhtes taotletakse haldustoiminguks loa andmist – R. G. Kohtuistungi toimumise aeg 28. juunil 2013. a, Tallinnas Resolutsioon Anda luba R. G. paigutamiseks väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui 28. augustini 2013. a (k.a). Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Tallinna Halduskohtu kaudu 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates. ASJAOLUD

1. 27.06.2013 esitas Politseija Piirivalveamet (edaspidi PPA) Tallinna Halduskohtule taotluse R.G. väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa saamiseks. Taotluse kohaselt vabanes R. G. (sündinud xx.xx.xxxx Eestis, Venemaa Föderatsiooni kodanik) 28.06.2013 Tallinna Vanglast. Isik viibib Eestis ilma seadusliku aluseta.

R. G. omas Eestis tähtajalist elamisluba perioodil 26.04.1995-26.04.2000 ning alates 18.01.2000 pikaajalise elaniku elamisluba, mis tunnistati välismaalaste seaduse (VMS) § 210 lg 1 p 3 alusel PPA 09.05.2011 otsusega kehtetuks. 28.09.2011 esitas R. G. tähtajalise elamisloa taotluse, mille rahuldamisest keeldus PPA 09.01.2011 otsusega VMS § 124 lg 2 p 7 alusel. R. G. esitas 15.05.2012 ja 11.12.2012 uuesti tähtajalise elamisloa taotlused, mis jäeti PPA poolt VMS § 219 p 1 alusel läbi vaatamata.

R. G. on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Eestis elavad tema ema N. G. (sündinud xx.xx.xxxx), vend D. G. (sündinud xx.xx.xxxx) ja alaealine tütar M. G. (sündinud xx.xx.xxxx). R. G. on lahutatud.

2

Kuna R.G.-il puudub seaduslik alus Eestis viibimiseks, pidas PPA isiku 28.06.2013 väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse (VSS) § 15 lg 1 ja § 19 lg 1 alusel 48 tunniks kinni. PPA andis 28.06.2013 koheselt sundtäidetava ettekirjutuse nr 1025361299, millega kohustatakse R. G. koheselt Eesti Vabariigist lahkuma, kuid mitte hiljem kui 28.06.2013.

Kuna R. G. Vene Föderatsiooni reisidokument kehtis 08.02.2000-08.02.2005, tuleb isikule taotleda uus reisidokument. Selle väljastamine sõltub Vene Föderatsiooni Suursaatkonna tegevusest ja seega on reisidokumendi kättesaamise aega raske prognoosida. R. G. väljasaatmine ei ole perspektiivitu, kuivõrd Venemaa Föderatsiooni näol on tegemist isiku kodakondsusjärgse riigiga. R. G. paigutamine väljasaatmiskeskusesse on proportsionaalne, kohane ja vajalik vahend isiku väljasaatmise tagamiseks, kuna on alust arvata, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda. Väljasaatmiskeskusesse paigutamine ei ole isiku karistamine, vaid haldussunni vahend, mille eesmärgiks on kehtiva haldusakti täitmise tagamine.

Kuna väljasaatmist ei ole võimalik 48 tunni jooksul lõpule viia, palub PPA vastavalt VSS § 23 lg-le 1 paigutada R. G. PPA kodakondsusja migratsiooniosakonna väljasaatmiskeskusse kuni tema väljasaatmiseni.

2. Kohtuistungil jäi PPA oma taotluse juurde. Taotleja täpsustas, et kahtlus, et isik võib väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduda tuleneb sellest, et varasema käitumise on isik näidanud, et ta ei ole seaduskuulekas.

R. G. avaldas pärast taotlusega tutvumist, et ta ei soovi ise midagi lisada ning on nõus enda paigutamisega väljasaatmiskeskusesse.

KOHTU PÕHJENDUSED

3. Kohus leiab, et Politseija Piirivalveameti taotlus R. G. väljasaatmiskeskusesse paigutamiseks on VSS § 2 lõike 1, § 14 lõike 1 ja § 23 lõike 1 alusel põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. VSS § 2 lg 1 kohaselt peab välismaalasel Eestis viibimiseks olema seaduslik alus ning välismaalase Eestis viibimine ilma seadusliku aluseta on keelatud. R. G.-l puuduvad alates 28.06.2013 välismaalaste seaduse §-s 43 sätestatud seaduslikud alused Eesti Vabariigis viibimiseks. VSS § 14 lõike 1 kohaselt saadetakse välismaalane Eestist välja lahkumisettekirjutuse sundtäitmise tähtaja saabumisel. PPA tegi R. G.-le 28.06.2013 ettekirjutuse Eestist lahkumiseks ning ettekirjutus on vastavalt VSS § 72 lg 2 p-ile 7 koheselt sundtäidetav. VSS § 72 lg 2 p 7 alusel ei määrata lahkumisettekirjutuses lahkumiskohustuse vabatahtliku täitmise tähtaega ja lahkumiskohustus sundtäidetakse kohe, kui lahkumisettekirjutus tehakse välismaalasel, kes vabastatakse tingimisi karistuse kandmisest või tingimisi vangistusest enne tähtaega või seoses vangistuse ärakandmisega, ei ole elamisluba või elamisõigust. Seega kuulub R. G. Eesti Vabariigist väljasaatmisele.

Samas ei ole käesoleval hetkel R. G. kohene väljasaatmine võimalik kehtiva reisidokumendi puudumise tõttu. VSS § 23 lõikest 1 tuleneb, et kui väljasaatmist ei ole võimalik lõpule viia samas seaduses sätestatud tähtaja, s.o 48 tunni jooksul, paigutatakse väljasaadetav väljasaatmist taotlenud või väljasaatmist täideviiva valitsusasutuse taotlusel halduskohtuniku loal väljasaatmiskeskusse kuni väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks.

4. Väljasaatmiskeskusesse paigutamise loa andmisest tuleks keelduda, kui isiku väljasaatmine näib perspektiivitu või kui väljasaatmise perspektiiv on küll olemas, kuid väljasaatmiskeskuses kinnipidamine on muudel põhjustel ebaproportsionaalne sekkumine põhiseaduse § 20 lg 2 p-ga 6 kaitstud vabaduspõhiõigusesse. Käesoleval juhul selliseid põhjusi ei esine. R. G.-l ei ole õigust

3 Eestis viibida. Kohtutoimikust puuduvad dokumendid, mis annaksid alust arvata, et isiku väljasaatmine Eesti Vabariigist oleks perspektiivitu. Isiku väljasaatmiskeskusesse mittepaigutamine raskendaks oluliselt tema väljasaatmist, kuna isiku varasem käitumine – korduv karistatus raskete kuritegude eest – näitab, et isik ei ole olnud seaduskuulekas ja võib hakata väljasaatmismenetlusest kõrvale hoiduma. Ka R. G. ise nõustus istungil enda paigutamisega väljasaatmiskeskusesse.

5. Eeltoodu tõttu annab kohus loa paigutada R. G. väljasaatmiskeskusesse kuni tema väljasaatmiseni, kuid mitte kauemaks kui kaheks kuuks, s.o mitte kauem kui 28. augustini 2013. a. (k.a).

/allkirjastatud digitaalselt/ Kadri Roos