3-13-977/21 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Madis Ernits ja Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 28.06.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-977 Haldusasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Viru Vangla toimingu peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Viru Vangla RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. 04.05.2013 esitas A. Streltsov Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 3), milles ta leiab, et Viru Vangla rikub tema õigusi sellega, et viib teda jalutama koos suitsetajatega. Kaebuses esitas A. Streltsov ka taotluse, et kohus vabastaks ta riigilõivu tasumisest, kuna tal pole raha.

2. Tartu Halduskohus jättis 21.05.2013. a määrusega (tl 15) määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale 15-päevase tähtaja kaebuse esitamiseks vajaliku 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.

Halduskohus märgib määruses, et Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud A. Streltsovi isikukonto väljavõte kinnitab, et tema nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 262,94 eurot. Sellest nõuete fondi on arvatud 131,45 eurot ja vabanemisfondi 52,61 eurot ning elektrienergia eest on kaebaja tasunud 1,24 eurot. Nende summade maha arvamise tulemusel saadud kaebaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek on seega 38,82 eurot, mis võimaldab määruskaebuse esitajal tasuda kaebuse esitamiseks vajalikku

15 euro suurust riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

3. 28.05.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 21.05.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 20, tõlge tl 22), milles palub halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud seadust, jättes ta riigilõivust vabastamata ning sundides teda õigusvastaselt ja põhjendamatult riigilõivu tasuma. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole tal riigilõivu tasumiseks võimalust, millele ta oma menetlusabi taotluses ka osutas.

4. Viru Vangla 18.06.2013. a vastuses määruskaebusele leitakse, et see tuleb jätta rahuldamata, kuna halduskohtu seisukoht, et kaebaja riigilõivu tasumisest vabastamiseks ei ole HKMS § 112 lg 1 p 1 järgi alust, on igati õige ja põhjendatud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab HKMS § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus kontrollis samuti HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud valemi alusel kaebaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu sissetulekute ja väljaminekute põhjal HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemist. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldades jõudnud õigele järeldusele, et kaebaja menetlusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele, kuna kaebaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek 38,82 eurot võimaldab tal tasuda kaebuse esitamiseks vajalikku riigilõivu. Kaebaja poolt menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud perioodi sissetulekutest nähtuvalt ei ole tegemist isikuga, kes ei suudaks tasuda seadusest tulenevat miinimummääras riigilõivu, ning tema riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole seega põhjendatud.

Tiina Pappel Madis Ernits Maili Lokk