2-13-19646/7 · Harju Maakohus Tartu mnt kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Fred Fisker Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2013.a Tallinn, Tartu maantee kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-19646 Tsiviilasi HH hagi T H vastu elatise suurendamise nõudes Hagihind

1 395 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: HH (isikukood XXX; elukoht: XXX); Hageja seaduslik esindaja: A H (isikukood XXX elukoht: XXX ); Kostja: T H (isikukood XXX, elukoht: XXX). Menetluse liik Lihtmenetlus RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada osaliselt.

2. Muuta Harju Maakohtu 20.03.2008.a. kohtuotsusega T H´lt välja mõistetud igakuise elatise suurust tütrele HH´le ning välja mõista kostja T H´lt (isikukood XXX) igakuine elatis tütre HH (isikukood XXX) kasuks summas 155 (ükssada viiskümmend viis) eurot kuus alates hagi esitamisest, s.o 30.04.2013.a. kuni HH täisealiseks saamiseni, s.o kuni XXX.a.

3. Anda Anna H´le õigus alaealisele lapsele HH´le väljamõistetud elatise kasutamiseks ja käsutamiseks alaealise lapse ülalpidamiseks.

4. Tunnistada käesolev kohtuotsus viivitamata täidetavaks. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta poolte endi kanda. Edasikaebamise kord Kohus ei anna luba edasikaebamiseks. Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit.

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus tuleb esitada otse Tallinna ringkonnakohtule asukohaga Pärnu mnt 7 Tallinn. Apellatsioonkaebuse võib kohus lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta kohtuistungi pidamist. Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud

1. HH (seaduslik esindaja Anna H) esitas 30.04.2013.a. Harju Maakohtusse hagi T H vastu elatise suurendamise nõudes. Hagiavalduse kohaselt on Anna H ja kostja abielust sündinud HH. Harju Maakohtu 20.03.2008.a. otsusega mõisteti kostjalt välja elatusraha lapse ülalpidamiseks summas 2175 krooni. Kuivõrd elukallidus on tõusnud ei kata nimetatud summa enam lapse vajadusi. Hageja palub välja mõista elatise miinimummääras summas 160 eurot.

2. 03.05.2013.a. määrusega jättis kohus hagiavalduse käiguta, kohustades hagejat kõrvaldama 7 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama hagis esinevad puudused. Hageja palub mõista kostjalt T H´lt elatisraha välja alates 01.05.2013.a. Elatisraha palub hageja kanda A H arveldusarvele nr XXXXXXXXXXX.

3. 09.05.2013.a. määrusega võttis kohus hagi menetlusse.

4. 04.06.2013.a. esitas kostja T H Harju Maakohtule vastuse esitatud hagiavaldusele, milles palub vaadata üle hagiavalduse nõue elatise suurendamise suhtes, kuna kostjal on lisaks hagejale veel üks alaealine ülalpeetav. Kostja käib ajutisel tööl, kus sissetuleku suurus on 277, 98 eurot

(neto) ja ajutiselt elab kostja üürikorteris, siis sellise summa tasumine käib ülejõu ja sellisel juhul osutuks teine laps AH varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kostja palub leida õiglane summa elatise suuruseks.

5. 13.06.2013.a. edastas kostja T H kohtule elektronkirja, milles palub määrata elatis alla miinimummäära. Kostja lisab, et kohtul tuleb arvesse võtta ka kohustatud vanema teiste alaealiste laste huve.

6. 26.06.2013.a. vestles kohus kostja T H tööandja RN´iga telefoni teel. Tööandja kinnitas, et kostja töötab tema firmas, tema abilisena, töötasuga 320 eurot kuus. Tööandja teab, et kostjal on elatise maksmise kohustus ja et tal on ka eluasemelaen. Kostjaga on vormistatud tähtajatu tööleping, et oleks vaatamata tehtud töötundidele pidev kindel töötasu.

Kohtuotsuse põhjendused

7. Kohus, tutvunud hagimaterjalidega ja kostja vastuväidetega, on jõudnud järeldusele, et hagi kuulub rahuldamisele osaliselt.

8. Harju Maakohtu 20.03.2008.a. kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-08-1729 rahuldas kohus hagi osaliselt ning mõistis kostjalt A H kasuks elatusraha tütre HH ülalpidamiseks ajavahemiku 18.01.2007.a. kuni 17.01.2008.a. eest summas 18 000 krooni ja alates 18.01.2008.a. kuni lapse täisealiseks saamiseni igakuiselt pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, milline 2008.a. oli 2 175 krooni. PKS § 123 lg 2 kohaselt muudab kohus varem tehtud lahendi, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud. TsMS § 459 lg 1 järgi pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

9. Kohus asub seisukohale, et antud juhul on väljamõistetud elatise suuruse muutmise aluseks asjaolu, et väljamõistetud elatise summa on alla seaduses sätestatud minimaalsuuruse ja käesolevaks ajaks on lapse vajadused oluliselt kasvanud. Kohus loeb üldtuntud asjaoluks selle, et lapse vajadused suurenevad seoses lapse kasvamisega.

10. Perekonnaseaduse (PKS) § 100 lg-d 1 ja 2 sätestavad, et ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis) ning alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Tulenevalt seadusest (PKS §-d 96 ja 97) on vanemad kohustatud andma ülalpidamist oma alaealisele lapsele. Vastavalt PKS §-le 99 määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks lapse vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse lapse kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, samuti tema kasvatamise kulutusi, kusjuures igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Hageja palub väljamõistetud elatist suurendada poole Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärani. Siinkohal peab kohus vajalikuks märkida, et seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise nõudmisel ei ole hagejal vaja tõendada talle vajaminevaid igakuiseid kulutusi. Kostjal on majanduslikud raskused ning tema ülalpidamisel on peale hageja veel üks alaealine laps.

11. PKS § 102 lg 2 sätestab, et vanemad ei vabane oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest ka olukorras, kus tema varalist seisundit arvestades ei ole ta võimeline andma ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist. Sellisel juhul peab vanem kasutama tema käsutada olevaid vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Kohus võib mõjuval põhjusel siiski vähendada elatist alla seaduses kindlaksmääratud minimaalmäära. Mõjuvaks põhjuseks võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmisel PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määras osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Kohtu hinnangul tuleb elatise väljamõistmisel lähtuda eelkõige lapse põhjendatud vajadustest, et tagada lapse arenguks piisavad materiaalsed vahendid. Arvestada tuleb ka kummagi vanema objektiivse varalise seisundiga ja asjaoluga, et elatise väljamõistmisel ei satuks elatist maksva vanema teised lapsed halvemasse varalisse olukorda võrreldes lapsega, kellele elatis välja mõistetakse.

12. Käesolevas asjas arvestab kohus elatise suuruse kindlaksmääramisel asjaoludega, et kostja ülalpidamisel on lisaks hagejale veel üks alaealine laps, kostjal on keeruline majanduslik olukord. Kostja töötab OÜ N tähtajatu töölepingu alusel, kus tema töötasu suuruseks on 320 eurot.

Mis puudutab kostja saadavat töötasu ning sellest tulenevat võimekust maksta lapsele elatist alla PKS-s sätestatud miinimumsumma, siis kohtu veendumuste kohaselt üksnes ebapiisav töötasu või selle puudumine ei vabasta iseenesest töövõimelist vanemat elatise maksmisest. Kostja ei ole kohtu hinnangul teinud ilmselt kõike endast olenevat, et tagada lapse ülalpidamiskohustuse täitmine piisavas ulatuses.

Kostjalt elatise väljamõistmisel arvestab kohus ka asjaoluga, et kostja alaealine laps AH ei osutuks hagejast vähem kindlustatuks.

13. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et elatise väljamõistmisel minimaalsuuruses osutuks kostja teine laps vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Nimetatud asjaolud on mõjuvaks põhjuseks elatise väljamõistmisel alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. Kohus, lähtudes eeltoodust ja arvestades kõiki asjaolusid, poolte seisukohti ning hinnates eelpool toodut kogumis, peab põhjendatuks ja mõistlikuks kostjalt väljamõistetavat elatist suurendada

155 euroni kuus. Kohus mõistab elatise välja kuni lapse täisealiseks saamiseni. Kohus selgitab hagejale, et juhul, kui hageja jätkab täisealiseks saanuna põhivõi keskhariduse omandamist põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, siis on tal endal õigus esitada hagi kostja vastu elatise saamiseks.

14. Tulenevalt TsMS § 164 lg-st 1 jätab kohus menetluskulud poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Fred Fisker kohtunik