2-13-14019/16 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja Kohtunik Maie Seppo Otsuse tegemise aeg ja koht 28.06.2013.a., Kentmanni tn 13, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-14019 Tsiviilasi K R ja M R hagi M Õ vastu elatise nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja I K R(isikukood xxx) Hageja II M R(isikukood xxx) Hagejate seaduslik esindaja K R(isikukood XXX, elukoht XXX; e-post XXX) Kostja M Õ(isikukood XXX; aadress XXX; e-post XXX)) Kohtuistungi toimumise aeg

27.06.2013.a. Tsiviilasja hind 2880,00 eurot Resolutsioon

Menetluskulude jaotus Edasikaebamsie kord

1.Välja mõista M Õ K R ülalpidamiseks igakuine elatis 160 eurot kuus alates hagi esitamisest 27.03.2013 kuni K R täisealiseks saamiseni. 2.Välja mõista M Õ M R ülalpidamiseks igakuine elatis 160,00 eurot kuus alates hagi esitamisest 27.03.2013 kuni M R täisealiseks saamiseni. 3.Välja mõista M Õ K R kasuks elatise mittemaksmisest 01.01.2013 kuni 27.03.2013 tekkinud kahju summas 480 eurot. 4.Välja mõista M Õ M R kasuks elatise mittemaksmisest 01.01.2013-27.03.2013 tekkinud kahju 480 eurot. 5.Elatised kanda K R arveldusarvele nr XXXXXXXX Swedbank-is.

Menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuotsus kuulub viivitamatule täitmisele. Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse teatavaks tegemisest. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue K R ja M Õ on kaks ühist alaealist last- K R ja M R. Lapsed elavad koos K R . M Õ ei ole täitnud oma lastele elatise maksmise kohustust . 27.03.2013 esitasid K R ja M R nõude M Õ vastu elatise väljamõistmiseks. Hagejad K R ja M R nõuavad igakuise elatise maksmist kuni nende täisealiseks saamiseni summas 160 eurot vastavalt PKS § 101 lg 1, mis sätestab, et igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäära

Kuna kostja ei ole täitnud laste ülalpidamiskohustust, paluvad hagejad välja mõista elatis tagasiulatuvalt alates 01.01.2013. Kohtuistungil jääb hagejate seaduslik esindaja haginõude juurde. Kostja vastuväited Kostja hagi ei tunnista. Kostja väidab, et on lapsi igati toetanud, on ostnud lastele koolitarbeid, riietusesemeid, jalanõusid, mänguasju ja andnud taskuraha. Laste emale ei soovi kostja elatist maksta, kuna ei tea kas raha jõuab lasteni. Kohtuistungile kostja ei ilmunud, asja arutamisest teadlik. Kohtuotsuse põhjendused Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

PKS § 97 kohaselt on ülalpidamist saama õigustatud isikuks alaealine laps. Alates 01.07.2010. kehtiva PKS § 99 lg 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt arvestatakse ülalpidamise kindlaksmääramisel õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi. Seega ei tule elatise nõude esitamisel tõendada mitte elatist saama õigustatud isiku suhtes tehtavaid kulutusi, vaid elatist saama õigustatud isiku vajadusi.

Vajadused võivad olla suuremad kui kulutused, mida alaealisele lapsele, näiteks ühe vanema poolse ülalpidamiskohustuse rikkumise tõttu, teha suudetakse. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. PKS § 100 lg 2 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Kostja on K R ja M R sünnitunnistustel märgitud laste isaks.

Kostja et ela lastega koos ja ei osale laste kasvatamises. Hagejad taotlevad elatist alammääras. Kui elatist nõutakse elatise seaduses sätestatud alammääras, siis ei pea hageja ega kohus eraldi kindlaks tegema lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurust. Riigikohus on leidnud, et seadusega ettenähtud minimaalne elatis on ligilähedane lapse minimaalsete vajaduste osas tegelikkuse statistilise uurimuse tulemusega, ei ole ülemäära suur ja arvestab lapse huvisid saada ülalpidamist piisavas ulatuses ka siis, kui vanemad elavad lahus (Riigikohtu otsus tsiviilasjas 3-2-1-7-05, p 20).

Alates 01.01.2013 on minimaalne töötasu 320 eurot kuus. Alaealise lapse elatismiinimum on seega alates 01.01.2013 160 eurot kuus. Kostja väited, et ta on täitnud laste ülalpidamiskohustust on paljasõnalised ja tõendamata. Hageja seaduslik esindaja ei eita, et kostja on andnud lastele taskuraha või teinud kingitusi, kuid kostja ei ole hageja seadusliku esindaja sõnul osalenud laste igakuises ülalpidamises. Kostja ei ole tõendanud vastupidist.

PkS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist kuni ühe aasta eest enne elatisehagi kohtule esitamist. Hagejad nõuavad kostjalt kulutuste hüvitamist tagasiulatuvalt alates 01.01.2013 s.o. kolm kuud enne elatishagi esitamist. Seega tuleb kostjalt tagasiulatuvalt hagejate kasuks välja mõista kummalegi hagejale kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju summas 480 eurot (alates 01.01.2013 kuni 01.04.2013). TsMS § 173 lg 1 esimese lause kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 173 lg 23 kohaselt tuleb menetluskulude jaotus kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. Kostja ei ole hagejatele elatist vabatahtlikult maksnud, millest tingituna on hageja pidanud esitama kohtusse hagi ja kandma menetluskulusid. Seega tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest.

TsMS § 129 lg 2 kohaselt on seadusest tuleneva ülalpidamiskohustuse täitmise üle peetava vaidluse korral hagihinnaks nõutavate maksete kogusumma, kuid mitte suurem kui hagi esitamisele järgneva üheksa kuu eest saadav summa.

/allkirjastatud digitaalselt/ Maie Seppo kohtunik