3-13-886/15 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Tiina Pappel, Maili Lokk ja Madis Ernits Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2013, Tartu Haldusasja number 3-13-886 Haldusasi Aleksandr Streltsovi (Streltsov) kaebus Politseija Piirivalveameti 17.04.2013. a otsuse nr 15.3-10/66736 peale Vaidlustatud kohtulahend Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Aleksandr Streltsovi määruskaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus Menetlusosalised Määruskaebuse esitaja Aleksandr Streltsov Vastustaja Politseija Piirivalveamet RESOLUTSIOON Jätta määruskaebus rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a määrus muutmata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse otse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse saamisest arvates.

ASJAOLUD

1. Määruskaebuse esitaja esitas Politseija Piirivalveametile (PPA) tähtajalise elamisloa taotluse. PPA staatuse määratlemise büroo välismaalastetalituse juhataja jättis 17.04.2013. a otsusega nr 15.3-10/66736 (tl 23) määruskaebuse esitaja taotluse läbi vaatamata, kuna määruskaebuse esitaja viibib karistuse täielikult ärakandmisel kinnipidamisasutuses kuni 04.11.2018 ning tingimisi ennetähtaegselt vabanemise võimalus avaneb tal 04.11.2013, mistõttu ei ole määruskaebuse esitaja puhul tähtajalise elamisloa olemasolu Eestis nõutav.

2. 23.04.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtule kaebuse (tl 1, tõlge tl 3), milles ta leiab, et PPA 17.04.2013. a otsus on õigusvastane ja põhjendamata, rikub tema õigust elada sünnikohas ning alandab, piirab, diskrimineerib ja solvab tema inimäärikust. Määruskaebuse esitaja soovib, et kohus vaataks tema kaebuse õiglaselt läbi ning esitab kaebuses taotluse tema riigilõivu tasumisest vabastamiseks, kuna tal pole raha.

3. Tartu Halduskohus jättis 30.04.2013. a määrusega (tl 14) määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse rahuldamata, kaebuse käiguta ning andis määruskaebuse esitajale 15-päevase tähtaja kaebuse esitamiseks vajaliku 15 euro suuruse riigilõivu tasumiseks.

Halduskohus märgib määruses, et kinnipeetava soovi vaidlustada oma elamisloa küsimuses tehtud haldusakti ei saa pidada tema õiguste seisukohalt väheoluliseks ning halduskohtul puudub ka piisav alus järeldada, et kaebus oleks üldse ilma igasuguse edulootuseta. Nimetatu pole aga halduskohtu hinnangul iseenesest veel piisav alus menetlusabi andmiseks riigilõivu tasumiseks, sest Viru Vanglast kohtu nõudmise peale saadud määruskaebuse esitaja isikukonto väljavõte kinnitab, et tema nelja viimase kuu sissetulek enne kaebuse koostamist on olnud 262,94 eurot. Sellest nõuete fondi arvatud 131,45 euro ja vabanemisfondi võetud 52,61 euro maha arvamise tulemusel saadud määruskaebuse esitaja kahekordne arvestatav keskmine kuusissetulek on seega 39,44 eurot, mis võimaldab määruskaebuse esitajal tasuda kaebuse esitamiseks vajalikku 15 euro suurust riigilõivu.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED RINGKONNAKOHTUS

4. 08.05.2013 esitas määruskaebuse esitaja Tartu Halduskohtu 30.04.2013. a määruse peale määruskaebuse (tl 24, tõlge tl 26), milles palub halduskohtu määrus tühistada. Määruskaebuse kohaselt on halduskohus rikkunud seadust (määruskaebuses viide kuni 31.12.2011 kehtinud halduskohtumenetluse seadustiku redaktsiooni menetlusabi andmist reguleerivale sättele), jättes ta riigilõivust vabastamata ning sundides teda õigusvastaselt ja põhjendamatult riigilõivu tasuma. Määruskaebuse esitaja sõnul ei ole tal riigilõivu tasumiseks võimalust, millele ta oma menetlusabi taotluses ka osutas.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebuse rahuldamiseks puudub alus.

6. Menetlusosalisele menetlusabi andmise tingimused sätestab halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 111. HKMS § 111 lg 1 kohaselt antakse menetlusabi taotlejale menetlusabi, kui menetlusabi taotleja ei suuda oma majandusliku seisundi tõttu menetluskulusid tasuda või kui ta suudab neid tasuda üksnes osaliselt või osamaksetena ja on piisav alus eeldada, et kavandatav menetluses osalemine on edukas. HKMS § 112 näeb ette füüsilisele isikule menetlusabi andmise piirangud, mis on sätestatud imperatiivselt ning seega on kohtul kohustus nende esinemisel menetlusabi mitte anda. HKMS § 112 lg 1 p 1 kohaselt ei anta füüsilisele isikule menetlusabi, kui menetluskulud ei ületa eeldatavasti menetlusabi taotleja kahekordset keskmist ühe kuu sissetulekut, mis on arvutatud taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu keskmise kuusissetuleku alusel ning millest on maha arvatud maksud, sundkindlustuse maksed ja seadusest tulenevate ülalpidamiskohustuste täitmiseks ettenähtud summa, samuti mõistlikud kulud eluasemele ja transpordile. Ringkonnakohus on kontrollinud HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud valemi põhjal määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu, so 23.12.2012– 22.04.2013, sissetulekute ja väljaminekute põhjal HKMS § 112 lg 1 p-s 1 sätestatud menetlusabi andmisest keeldumise aluse esinemist, ning leiab, et halduskohus on menetlusabi andmist reguleerivaid sätteid õigesti kohaldades jõudnud õigele järeldusele, et määruskaebuse esitaja menetlusabi taotlus ei kuulu rahuldamisele. Määruskaebuse esitaja menetlusabi taotluse esitamisele eelnenud perioodi sissetulekutest nähtuvalt ei ole seega tegemist isikuga, kes ei suudaks tasuda seadusest tulenevat miinimummääras riigilõivu, ning tema riigilõivu tasumisest vabastamine ei ole põhjendatud.

Tiina Pappel Maili Lokk Madis Ernits