2-11-60130/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. juuni 2013 Tartu

Tsiviilasja number

2-11-60130

Tsiviilasi

AS Terrat hagi OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur

Ülli Adamsoni vastu nõude tunnustamiseks OÜ Trassid

pankrotimenetluses

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

26 556,80 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 12. septembri 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni

apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur

Ülli Adamson, esindaja vandeadvokaat Margo Lemetti

Vastustaja (hageja): AS Terrat (RK: 10095208) esindaja

vandeadvokaat Priit Manavald

RESOLUTSIOON

1. Jätta Tartu Maakohtu 12. septembri 2012.a otsus

muutmata ja OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli

Adamsoni apellatsioonkaebus rahuldamata.

2. Jätta

rahuldamata

OÜ

Trassid

(pankrotis)

pankrotihaldur

Ülli

Adamsoni

taotlus

võtta

asja

materjalide juurde täiendavad dokumentaalsed tõendid –

OÜ Trassid (pankrotis) 08.11.2011.a ja 05.12.2011.a

nõuete kaitsmise protokollid vastavalt 5-l leheküljel ja 3-l

leheküljel.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta

maakohtus

ja

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulud OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur

Ülli Adamsoni kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. AS Terrat (hageja) esitas OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ülli Adamsoni (kostja)

vastu hagi nõude tunnustamiseks pankrotimenetluses. Hageja palub tunnustada AS-i Terrat

nõuet OÜ Trassid pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt vaidlustatud osas summas

74 822,51 eurot. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti hageja ja kostja vahel 15. aprillil 2010

töövõtuleping nr 508/15 ja 30. novembril 2010 töövõtulepingud nr 508/24, nr 508/25 ning

nr 508/26. 17. jaanuaril 2011 teatas OÜ Trassid (pankrotis) esindaja, et OÜ Trassid on

makseraskustes ja seetõttu ei ole võimalik täita lepingutest tulenevaid kohustusi. AS Terrat

esitas 4. märtsil 2011 taganemisavalduse nr 4-1/6, ning sellega lõppes nimetatud

alltöövõtulepingute kehtivus.

Vastavalt töövõtulepingu nr 508/15 p-le 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu

täitmisest peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest.

Lepingu maksumus oli 2 525 738,40 kr, seega on leppetrahvi summa 631 434,60 kr. Vastavalt

töövõtulepingu nr 508/24 p-le 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest

peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu

maksumus oli 237 791,70 kr, seega leppetrahvi summa 59 447,93 kr. Vastavalt

töövõtulepingu nr 508/25 p-le 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest

peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu

maksumus oli 3 512 612,40 kr, seega leppetrahvi summa 878 153,10 kr. Vastavalt

töövõtulepingu nr 508/26 p-le 5.12 on alltöövõtja keeldumise korral lepingu täitmisest

peatöövõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi 25% lepingu maksumusest. Lepingu

maksumus oli 372 117,60 kr, seega leppetrahvi summa 93 029,40 kr. Kokku on leppetrahvide

summa 1 662 065,03 kr ehk 106 225,18 eurot.

AS Terrat esitas 4. märtsil 2011 vastavalt VÕS § 197 lg-le 1 tasaarvestuse avalduse nr 4-1/6.

Pärast tasaarvestust pidi OÜ Trassid (pankrotis) tasuma leppetrahvi 74 822,51 eurot.

Tartu Maakohus kuulutas 13. juunil 2011 välja OÜ Trassid pankroti. Hageja esitas 4. augustil

2011 pankrotihaldurile nõudeavalduse summas 466 997,51 eurot. 8. novembril 2011 toimus

nõuete kaitsmise koosolek. Hageja poolt esitatud nõudele vaidles osaliselt (74 822,51 euro

ulatuses) vastu pankrotihaldur.

2. Kostja ei tunnistanud hagi. Haldur taotles hageja nõude tunnustamata jätmist summas

106 225,18 eurot või alternatiivselt summas 74 822,51 eurot. Tegelikkuses ei ole hagejal

kunagi olnud leppetrahvinõuet OÜ Trassid (pankrotis) vastu, mistõttu on tasaarvestus olnud

alusetu. Seega on OÜ-l Trassid (pankrotis) endiselt 31 402,67 euro ulatuses nõudeid hageja

vastu, mistõttu tuleks hageja nõuet pankrotimenetluses vähendada kokku 106 225,18 euro

ulatuses (74 822,51 + 31 402,67).

VÕS § 200 lõike 4 kohaselt peab tasaarvestamiseks kasutatav nõue tasaarvestuse tegemisel

olema selge. Antud kohtuasjas käib vaidlus hageja leppetrahvi nõude olemasolu üle, seega on

tegu ebaselge nõudega ning selle tasaarvestust ei ole toimunud.

Alltöövõtulepingutes leppetrahvi sätestavad tingimused on tühised ning hagejal ei ole

seetõttu leppetrahvinõuet, mida tasaarvestada. Nähtuvalt koostöölepingu p-st 3.8 kasutasid

hageja ja OÜ Trassid (pankrotis) alltöövõtulepingute sõlmimisel hageja tüüptingimusi. Pooled

ei rääkinud neid eraldi läbi ning kostja ei olnud võimeline mõjutama tingimuste sisu. Hageja

on

kasutanud

sarnast

tüüplepingut

ning

tüüptingimusi

kostja

suhtes

korduvalt.

Alltöövõtulepingutes leppetrahvi tasumise kohustust ettenägevad sätted on VÕS § 42 lg 1

järgi tühised, kuna need ei vasta headele kommetele. Antud juhul olid hageja ja kostja

sõlminud 25. mail 2009 koostöölepingu, et ühiselt osaleda riigihanke konkursil nr 112305.

Koostöölepingu p-st 2 tulenevalt vastab see leping olemuselt seltsingulepingu tunnustele.

Kahe seltsinglase vahel seltsingu huvides sõlmitud alltöövõtulepingutes teineteise suhtes

leppetrahvi kohaldamise sätestamine on ilmses vastuolus seltsingulepingu olemusega. Antud

juhul pidi OÜ Trassid (pankrotis) maksma ebamõistlikult suurt leppetrahvi. Seega on

tüüptingimus tühine ka VÕS § 42 lg 3 p 5 ja VÕS § 44 järgi.

Alternatiivselt tuleb leppetrahvinõue jätta rahuldamata tulenevalt hea usu põhimõttest.

Kaasseltsinglaselt seltsingu huvides võetud kohustuste täitmise ebaõnnestumisel leppetrahvi

nõudmine on vastuolus seltsingulepingu olemuse ning ühtlasi ka hea usu põhimõttega.

Alternatiivselt taotles haldur kohtult leppetrahvide vähendamist VÕS § 162 lg 1 alusel.

Leppetrahvid, mis moodustavad 25% alltöövõtulepingute maksumusest, on ebamõistlikult

suured. Mõistlikuks suuruseks oleks mitte rohkem kui kokku 10 000 eurot. Leppetrahvide

vähendamine on põhjendatud ka OÜ Trassid (pankrotis) majanduslikku seisundit ning hageja

õigustatud huvi arvestades.

Täiendavalt vaidles haldur vastu hageja koostöölepingust tulenevale nõudele kogusummas

258 045,64 eurot. Hageja ei ole projekti tuludena arvestanud alltöövõtjatelt (sh OÜ Trassid)

saadavaid leppetrahve. Juhul, kui kohtu hinnangul on leppetrahvinõue täies ulatuses

põhjendatud, on hageja koostöölepingust tulenev nõue põhjendatud üksnes 204 933,04 euro

ulatuses.

3. Oma täiendavates seisukohtades vaidles hageja kostjale vastu. Vaidlustada saab vaid nõuet,

mis on pankrotimenetluses esitatud. Enne pankrotimenetlust teostatud tasaarvestust

võlausaldajate koosolekul kaitsta ei saa ja tasaarvestatud summa vaidlustamiseks peaks haldur

esitama tagasivõitmise hagi.

Vaidlustatud nõude aluseks olevate alltöövõtulepingute tingimused ei ole mitte hageja

tüüptingimused, vaid mõlema lepingupoole poolt ühiselt kasutusse võetud tüüptingimused.

Kasutati küll AS Terrat lepingu teksti, kuid selle teksti olid pooled eraldi läbi arutanud ja

tunnistanud sobivaks seltsingu nimel lepingute sõlmimisel. Viide VÕS § 42 lg-le 3 ja §-le 44

ei ole kohane, sest see norm reguleerib vaid lepinguid, mille üheks pooleks on tarbija.

Kuna osalemine riigihankel ja selle kasumlikkus või kahjumlikkus on seotud pakkumise

summaga, oli mõlemal seltsinglasel kohustus tagada, et nende töölõikude hind, mille hinna

nad olid kalkuleerinud, vastaks pakkumise eelarves turuhinnale. Selle tagamiseks, oli kokku

lepitud, et kui ei leita pakutud hinnaga alltöövõtjat, peab see seltsinglane, kes hinna määras,

töö ise ära tegema oma pakutud hinnaga. Tagamaks selle kohustuse täitmist, olid

alltöövõtulepingutes ette nähtud leppetrahvid juhuks, kui alltöövõtja keeldub töö teostamisest.

Seega ei riku leppetrahv seltsinglaste lojaalsuskohustust vaid vastupidi, sätestab sanktsiooni

juhuks, kui üks seltsinglastest on lojaalsuskohustust rikkunud. Leppetrahvide suurus oli

kokku lepitud arvestades seltsingule tekkivat võimalikku kahju.

MAAKOHTU LAHEND

4. Tartu Maakohus rahuldas 12. septembri 2012 otsusega hagi ja tunnustas AS-i Terrat nõuet

OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses pankrotihalduri poolt vaidlustatud osas summas

74 822,51 eurot.

Otsuse põhjenduste kohaselt on tüüptingimustel järgmised tunnused: 1) tegemist on lepingu

tingimusega; 2) eelnevalt on välja töötatud tüüplepingutes kasutamiseks või muul põhjusel

eelnevalt läbi rääkimata; 3) kasutamine teise poole suhtes; 4) sisu mõjutamise võimaluse

puudumine. 25. mai 2009 koostöölepingu p 3.8 sätestab, et lepingu täitmiseks sõlmitavate

alltöövõtulepingutena kasutatakse AS-i Terrat alltöövõtu tüüplepinguid ja lepingud sõlmitakse

AS-i Terrat nimel. Kohus asus seisukohale, et tingimusi ei saa lugeda eraldi kokkulepituks,

kui need on eelnevalt koostatud, eriti eelnevalt koostatud tüüplepingute puhul. Antud juhul on

hageja ise viidanud, et koostöölepingu pooled kasutasid AS-i Terrat alltöövõtu tüüplepinguid.

Kohtule on esitatud AS Terrat ja OÜ Nurme Teedeehitus vahel 25. märtsil 2011 sõlmitud

töövõtuleping nr 508/9, mille punkt 5.10 on identne OÜ Trassid (pankrotis) suhtes kasutatud

leppetrahvi 5.12. punktiga. Võimalus lepingutingimuste üle läbirääkimisi pidada ja nende sisu

mõjutada peab olema kindlalt ja kahtlusteta tõendatud tingimuse kasutaja poolt. Hageja ei ole

tõendanud, et nimetatud alltöövõtulepingute pooled pidasid p-i 5.12 üle eraldi läbirääkimisi ja

kostjal oli võimalus mõjutada tingimuse sisu. Seega on alltöövõtu lepingute p. 5.12

tüüptingimus VÕS § 35 lg 1 mõttes. Nimetatud tingimust oli korduvalt kasutatud ja

väljatöötatud tüüplepingutes ning tingimuse üle ei toimunud eraldi läbirääkimisi ja kostjal ei

olnud võimalik mõjutada selle sisu. VÕS § 44 laiendab tüüptingimuste regulatsiooni, nähes

ette § 42 lg-s 3 toodud loetelu kohaldamist ka majandus- või kutsetegevuses sõlmitud

lepingutele. Erinevalt tarbijalepingutest ainult eeldatakse VÕS § 43 lg-s 3 antud loetelus

sisalduvate tüüptingimuste ebamõistlikult kahjustavat sisu.

Antud leppetrahvi tingimus ei eksi heade kommete regulatsiooni vastu arvestades

koostöölepingu olemust, eesmärki ning leppetrahvi eesmärki. Kohustus käituda heas usus

tähendab lähtuda eelkõige nendest reeglitest, mis on seaduses sätestatud ja mille alusel saab

poolte käitumisele hinnangut anda. Seadus näeb ette leppetrahvi kohaldamist lepingupoole

suhtes, kes ei ole lepinguga võetud kohustusi täitnud või on neid rikkunud. Seega leppetrahvi

kohaldamine koostööpartneri suhtes, kes ei täida lepingut, ei ole vastuolus hea usu

põhimõttega.

Nimetatud lepingute p 5.12. sätestab, et alltööettevõtja keeldumisel lepingu täitmisest, samuti

lepingu ennetähtaegsel lõpetamisel lepingu punktis 8.4.3. või 8.4.4. sätestatud alustel, on

peatööettevõtjal õigus nõuda alltöövõtjalt leppetrahvi tasumist 25% lepingu maksumusest.

Koostöölepingupartnerite huvid kokkulepitud eesmärgi saavutamisel ei saa olla vastandlikud,

mis ei välista aga lepingupartneritel teineteise suhtes lepingu täitmisega seotud nõuete

olemasolu. Leppetrahvi nõue koostöölepingus, mis on seotud lepingu täitmisega, ei ole

vastuolus koostöölepingu eesmärgiga. Vastastikused lepingu täitmise tagatised on lubatud ega

ole vastuolus koostöölepingu olemuse ja eesmärgiga. Seega ei ole nimetatud leppetrahvi

kokkulepe vastuolus heade kommetega. Ka leppetrahv 25% lepingu maksumusest ei ole

ebamõistlikult suur. Kui sarnane tingimus on korduvalt pooltevahelises lepingus esinenud, ei

tohiks seda tingimust ebamõistlikuks lugeda. Samuti tuleb majandus- või kutsetegevuses

sõlmitud lepingutes lähtuda väljakujunenud praktikast ja tavast. Toimiku materjalidest

nähtub, et AS Terrat ja OÜ Trassid (pankrotis) on sõlminud neli alltöövõtulepingut sellise

leppetrahvi suurusega, millest oldi teadlikud, samuti on AS Terrat sõlminud samal tingimusel

lepingu OÜ-ga Nurme Teedeehitus. Seadus ei sätesta leppetrahvi suuruse kokkuleppele

piiranguid. Seega ainuüksi leppetrahvi suurusest lähtuvalt ei saa leppetrahvi kokkulepe olla

reeglina vastuolus heade kommetega ega seadusega. Antud juhul ei ole kostja tõendanud, et

leppetrahv on ebaproportsionaalne, seega tuleks leppetrahvi vähendamise taotlus Riigikohtu

lahendile nr 3-2-1-66-05 p-s 19 tuginedes jätta rahuldamata. Hageja poolt on tõendatud

AS Terrat ja OÜ Nurme Teedeehitus vahel sõlmitud töövõtulepinguga nr 508/29 ja OÜ

Viamer Grupp arvetega nr 11-0613, nr 11-0907 ja nr 11-100 ja nende aluseks olevate

aktidega, et leppetrahvi määr on suurusjärgus keskmise kahjuga.

Kuna hageja on esitanud nõude tunnustamaks OÜ Trassid pankrotimenetluses leppetrahvide

nõuet summas 74 822,51 eurot, siis ei analüüsinud kohus antud menetluses hageja poolt

pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud koostöölepingust tulenevat nõuet.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

5. OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur Ü. Adamson esitas Tartu Maakohtu 12. septembri

2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant taotleb maakohtu otsuse tühistamist ja uue

otsuse tegemist, millega tunnustada AS Terrat nõuet OÜ Trassid pankrotimenetluses osaliselt

summas 27 708,91 eurot või alternatiivselt summas 40 415,54 eurot. Menetluskulud palus

apellant jagada selliselt, et menetluskulud maakohtus jagada poolte vahel võrdeliselt nõude

tunnustamise ulatusega ringkonnakohtus ning ringkonnakohtu menetluskulud panna täielikult

vastustaja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt:

1) on maakohus käsitlenud üksnes hageja leppetrahvinõuet võlgniku vastu. Kohus ei ole

analüüsinud halduri alternatiivseid põhjendusi, mille kohaselt juhul, kui hagejal on võlgniku

vastu leppetrahvinõue, siis selle nõude olemasolu (ja varasem osaline tasaarvestamine hageja

poolt) vähendab omakorda hageja koostöölepingust tulenevat nõuet, mistõttu hageja

kogunõue tuleb jätta tunnustamata summas 53 113,60 eurot. Hageja ei ole esitanud

tunnustamise nõuet ainult leppetrahve puudutava nõude osa suhtes, vaid on palunud oma

pankrotimenetluses esitatud nõude (s.o. 466 997,51 eurot) tunnustamist pankrotihalduri poolt

vaidlustatud osas summas 74 822,51 eurot. Ka maakohus ise ei ole otsuse resolutsioonis

eristanud hageja nõude leppetrahvi osa nõude teistest osadest;

2) ei ole kohus analüüsinud küsimust, kas taoliselt leppetrahvinõude eraldiseisvalt

tunnustamise nõudmine oleks üldse võimalik olnud, arvestades asjaolu, et hageja kogunõude

üksikud osad on omavahel sõltuvuses ning leppetrahvinõue vähendab koostöölepingust

tulenevat nõuet. Kuna hagejal on olnud (tänaseks tasaarvestatud osas) või on endiselt

(pankrotimenetluses esitatud osas) kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas 106 225,18

eurot, tuleb hageja pankrotimenetluses esitatud nõue jätta 53 113,60 euro ulatuses

tunnustamata;

3) tuleb leppetrahve tuleb käsitleda lepinguga seotud tuludena. Seetõttu on projekti tulude

kogusumma hageja poolt nõutust suurem, s.o. 4 378 156,09 eurot (4 271 930,91 + 106 225,18

= 4 378 156,09 eurot). Koostöölepingu p 3.2 kohaselt arvutatud kahjumi suuruseks on sel

juhul 409 866,09 eurot (kulud 4 788 022,18 – tulud 4 378 156,09), millest kostjale vastav osa

on 204 933,04 eurot. Nimetatud summat ületavas osas, s.o. summas 53 113,60 eurot

(258 045,64 – 204 933,04 = 53 113,60 eurot) on hageja nõude koostöölepingust tulev osa

alusetu ning selles osas tuleks jätta hageja nõue pankrotimenetluses tunnustamata. Seetõttu

saab hageja nõude rahuldada maksimaalselt 21 708,91 euro ulatuses (74 822,51 – 53 113,60

= 21 708,91);

4) kui kohus peaks leidma, et hageja leppetrahvinõue ei ole seltsingu tuluna käsitletav täies

ulatuses, kuna nõue võib pankrotimenetluses jääda osaliselt rahuldamata, tuleks

leppetrahvidest saadava seltsingu tuluna käsitleda summat 69 225,18 eurot. Sel juhul tuleks

hageja nõue jätta Trasside pankrotimenetluses tunnustamata 34 406,97 euro ulatuses;

5) kui kohus peaks leidma, et leppetrahvinõuet summas 74 822,51 eurot ei saa seltsingu

tuluna käsitleda täies ulatuses, on apellant seisukohal, et nõude rahuldamise tõenäoliseks

ulatuseks tuleks Riigikohtu lahenditest nr 3-2-1-120-09 ja nr 3-2-1-21-10 tulenevalt hinnata

50%, s.o. 37 411,26 eurot. Sel juhul on leppetrahvidest saadav seltsingu tulu kokku 68 813,93

eurot (tasaarvestatud 31 402,67 eurot + pankrotimenetluses esitatud 37 411,26 eurot), projekti

tulude kogusumma 4 340 744,84 eurot (4 271 930,91 + 68 813,93 = 4 340 744,84 eurot),

projekti kahjumi suurus 447 277,34 eurot (kulud 4 788 022,18 eurot – tulud 4 340 744,84

eurot), millest Trassidele vastav osa (st 50%) on 223 638,67 eurot. Nimetatud summat

ületavas osas (258 045,64 – 223 638,67 = 34 406,97 eurot) on hageja nõude koostöölepingust

tulenev osa alusetu ning selles osas tuleks jätta hageja nõue tunnustamata. Seega saaks hageja

nõuet käimasolevas hagimenetluses tunnustada maksimaalselt 40 415,54 euro ulatuses (74

822,51 – 34 406,97 = 40 415,54).

5. AS Terrat vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist.

Vastuväidete kohaselt:

1) oleks apellandi seisukoht, et mitmest komponendist koosnevate nõuete vaidlustamisel tuleb

lähtuda lihtsalt vaidlustuse summast, vastuolus pankrotiseaduse mõttega. Selline tõlgendus

võimaldaks nõude erinevate osade vaidlustamisel lähtuda ka erinevatest alustest. PankrS

§ 107 kohaselt võib võlausaldaja nõude tunnustamist kohtus taotleda üksnes samal alusel ja

mitte suuremas ulatuses kui nõude puhul, mille ta oli esitanud kaitsmiseks nõuete kaitsmise

koosolekul. Nii koosolekul kui ka hilisemas menetluses on haldur korduvalt rõhutanud, et ta

vaidlustab leppetrahvidest tuleneva nõude. Konsortsiumi tulude/kulude jaotusest tulenevat

nõuet koosolekul ei vaidlustatud ja seda ei saadudki teha, sest vastavalt koostöölepingu

p-le 4.6 selgub konsortsiumi tulude jaotus pärast tulude laekumist. Haldur ei saanud korraga

tasaarvestust mitte tunnustada ja ikkagi arvesse võtta tasaarvestusest tekkivat konsortsiumi

tulu. Samast põhimõttest lähtuvalt esitas vastustaja kohtule nõude tunnustamise hagi vaid

selles summas, mida haldur leppetrahvidena vaidlustada sai (74 822, 51 eurot). Samuti oli

leppetrahvide nõue halduri poolt vaidlustatud suuremas summas, kui see tegelikult

pankrotimenetluses esitati;

2) arvestades seda, et tegemist on leppetrahvi nõudega maksejõuetu võlgniku vastu, on

tasaarvestamata leppetrahvi tegelik laekumine täies summas ebatõenäoline ning selle

arvestamine konsortsiumi tuluna ei ole ülalnimetatud kassapõhise arvestuse põhimõtte tõttu

võimalik;

3) väidab haldur ekslikult, et kuna tasaarvestus ei ole võlgniku poolt tehtud tehing siis seda

tagasi võita ei saagi. PankrS § 109 lg 1 sätestab erandina võimaluse ka tasaarvestuse

tagasivõitmiseks;

4) ei saa nõustuda apellandi seisukohaga, et hagejal on olnud (tänaseks tasaarvestatud osas)

või on endiselt (pankrotimenetluses esitatud osas) kostja vastu leppetrahvinõue kogusummas

106 225,18 eurot, mistõttu tuleb hageja pankrotimenetluses esitatud nõue jätta 53 113,60 euro

ulatuses tunnustamata. Pankrotimenetluses saab vaidlustada vaid nõuet, mis on

pankrotimenetluses esitatud. Antud juhul oli AS Terrat poolt esitatud leppetrahvide nõue

summas 74 822,51 eurot. Nõuete kaitsmise koosoleku protokollis on märgitud vaidlustatud

nõude summaks 106 225,18 eurot. Kuna haldur oma vastuses hagile, kinnitab ka ise, et ta

vaidlustab vaid leppetrahvide nõuet, on tema vaidlustus sisult vastuoluline;

5) ei ole asjakohased apellandi viited Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-120-09 ja nr 3-2-1-21-

10, kuna need puudutavad hagihinna määramist olukorras, kus puuduvad andmed nõuete

rahuldamise tõenäolise määra osas. Neid ei saa kasutada kohtulahendi sisulisel

põhjendamisel;

6) vaidleb vastustaja vastu halduri taotlusele võtta täiendavate tõenditena nõuete kaitsmise

protokollid asja juurde. Koosolekute protokollide kontrollimise ja allkirjastamise korda

PankrS ei reguleeri ning kuna neid võlausaldajatele varasemas menetluses esitatud ei ole, ei

olnud vastustajal olnud võimalust nende dokumentide sisuliseks kontrollimiseks ja

vaidlustamiseks. Seega on tegemist kohtumenetluse ühe poole poolt koostatud dokumendiga,

mille tõenduslik väärtus on küsitav. Apellatsioonkaebuses ei sisaldu konkreetseid viiteid

nendele protokollidele.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu

otsuse muutmiseks ega tühistamiseks. Maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik, mistõttu

jätab ringkonnakohus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel maakohtu otsuse muutmata ja

apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Apellant ei ole vaidlustanud maakohtu seisukohta, mille kohaselt ei olnud põhjendatud kostja

(pankrotihalduri) vastuväited hageja AS Terrat poolt esitatud leppetrahvinõudele. Seega

puudub käesolevas menetlusstaadiumis vaidlus, et AS-l Terrat oli OÜ-ga Trassid sõlmitud

lepingutest taganemisel (04.03.2011.a taganemisavaldusega) õigus nõuda OÜ-lt Trassid

leppetrahvi summas 106 225,32 (pärast nõude tasaarvestamist 74 822,51) eurot.

Seega ei kontrolli ringkonnakohus leppetrahvi kohaldamise eeldusi ega selle arvestuse

seaduslikkust ega põhjendatust.

7. Apellatsioonimenetluses on vaidlus selles, kas AS Terrat õigus nõuda OÜ-lt Trassid

(pankrotis) leppetrahvi summas 106 225,32 eurot mõjutas AS Terrat nõudeõigust OÜ Trassid

(pankrotis) vastu pooltevahelise koostöölepingu mittetäitmisest tuleneva hüvitise saamiseks

summas 258 045,64 eurot.

Kostja OÜ Trassid (pankrotis) pankrotihaldur ei ole iseenesest vastu vaielnud nõudesumma

258 045,64 eurot kujunemise ja arvestamise alustele, millised on toodud AS Terrat poolt

võlausaldajana OÜ Trassid pankrotimenetluses esitatud 04.08.2011.a nõudeavalduses (t lk 41-

44). Kostja ei ole vaidlustanud, et OÜ-l Trassid (pankrotis) tuli hüvitada AS-le Terrat 50 %

kahjust, mis tekkis seoses pooltevahelise 25.05.2009.a koostöölepingu mittetäitmise

tulemusena. Vaidlustamata asjaolude kohaselt tekkis seltsingul kahju summas 8 075 073,79

krooni, millest OÜ Trassid (pankrotis) peab AS-le Terrat hüvitama 50 %, s.o 4 037 536,79

krooni ehk 258 045,64 €. Ringkonnakohus rõhutab, et kostja ei ole vaidlustanud eelnimetatud

nõude kujunemise ja arvestamise muid aluseid peale selle, kas kõnealuse nõude suurust ja

sissenõutavust mõjutas ka hageja õigus saada OÜ-lt Trassid (pankrotis) leppetrahvi.

8. Ringkonnakohus peab vajalikuks analüüsida küsimust, missugust tähendust omab

pankrotimenetluses nõuetele vastuväidete esitamisel nõude vaidlustamise summaline ulatus.

Asja materjalidest nähtuvalt esitas hageja 04.08.2011.a nõudeavalduses (t lk 41-44) oma

nõuded

erinevatest

õiguslikest

alustest

(lepingutest)

tuleneva

nõudena.

Neist

koostöölepingust tuleneva nõude suuruseks märkis hageja 258 045,64 € ja alltöövõtulepingute

mittetäitmisest tuleneva leppetrahvinõude suuruseks 74 822,51 € (ülejäänud 3 nõude osas

vastuväiteid esitatud ei ole).

Pankrotihaldur esitas AS Terrat nõudele vastuväite summas 106 225,18 eurot (OÜ Trassid

(pankrotis) 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll t lk 5), mis vastab AS Terrat

leppetrahvinõude suurusele, ehkki võlausaldaja oli selle nõude juba nõude esitamisel

04.03.2011.a avaldusega 31 402,81 euro ulatuses tasaarvestanud, mille tulemusena jäi hageja

leppetrahvinõude suuruseks 74 822,51 eurot. Vaidlustatud ei ole iseenesest AS-i Terrat

nõudeõigust summas 31 402,81 eurot, millega hageja tasaarvestuse teostas (vrd 04.03.2011.a

lepingutest taganemise ja tasaarvestuse avaldus nr 4-1/6 t lk 24-25). Eeltoodust tuleneb

ringkonnakohtu arvates, et haldur pidas silmas AS Terrat esitatud leppetrahvinõude

vaidlustamist tervikuna, sh ka AS Terrat poolt teostatud tasaarvestusega kaetud ulatuses, kuna

tema arvates puudus AS-l Terrat õiguslik alus nõuda leppetrahvi tasumist.

9. Vaidlust ei ole selles, et OÜ Trassid (pankrotis) sai hageja 04.03.2011.a lepingutest

taganemise ja tasaarvestuse avalduse nr 4-1/6 kätte. VÕS § 198 kohaselt toimub nõuete

tasaarvestamine avalduse tegemisega teisele poolele. Avaldus muutub TsÜS § 69 lg 1

kohaselt kehtivaks selle kättesaamisega teise poole poolt. Tasaarvestamise tagajärjeks on

VÕS § 186 p 2 ja § 197 lg 2 kohaselt võlasuhte lõppemine vastavas ulatuses. Tasaarvestuse

teostamise eelduseks ei ole teise poole nõusolek. Kui võlasuhte teine pool (OÜ Trassid) leidis,

et tasaarvestaval poolel (AS-l Terrat) ei olnud tema vastu tasaarvestatavat leppetrahvinõuet,

siis tulnuks tal tasaarvestuse teostamine vaidlustada eelkõige hagi esitamise teel oma

väidetavalt tasaarvestuse tõttu lõppenud nõude sissenõudmiseks (vrd Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-81-00).

Käesoleval juhul ei ole OÜ Trassid (pankrotis) vaidlustanud AS Terrat poolt teostatud

tasaarvestust viisil, mis võimaldaks lugeda tasaarvestuse mittetoimunuks. Ringkonnakohus

nõustub vastustaja (hageja) seisukohaga, et kui haldur soovis pankrotimenetluses vaidlustada

hageja leppetrahvinõude täies (sh tasaarvestusega kaetud) ulatuses, siis tulnuks seda vastavas

ulatuses teha tagasivõitmise korras. PankrS § 109 ja § 113 annavad võimaluse kohaldada

tagasivõitmist ka võlausaldaja avalduse alusel toimunud tasaarvestuse puhul, kuivõrd

tasaarvestuse kehtivuse korral loetakse võlausaldaja nõue vastavas ulatuses täidetuks ning

samas ulatuses lõpevad võlgniku nõuded võlausaldaja vastu. Seega on tasaarvestust võimalik

käsitada sarnaselt rahalise kohustuse täitmisega.

Eeltoodust

lähtudes

nõustub

ringkonnakohus

hageja

(vastustaja)

seisukohaga,

et

pankrotihaldur ei saanud nõuete kaitsmise raames vaidlustada seda osa hageja/võlausaldaja

leppetrahvi nõudest, mille võlausaldaja oli oma 04.03.2011.a avaldusega tasaarvestanud.

Samale seisukohale jõudis oma otsuse põhjendavas osas ka maakohus.

10. Kohtule esitatud materjalidest ei nähtu pankrotihalduri poolt hageja nõudele esitatud

vastuväidete õiguslikke põhjendusi. Pankrotiseadus ei nõua sõnaselgelt esitatavate

vastuväidete

õiguslikku

põhjendamist

ega

vastuväidetena

esiletoodavate

asjaolude

tõendamist. PankrS § 103 lg 6 kohaselt protokollitakse nõuete läbivaatamisel üksnes nõudele

vastuväite esitamise fakt ja vastuväite esitaja isik, kuid mitte asjaolud ega põhjendused,

millega seoses vastuväited esitati. Ringkonnakohus leiab, et arvestades PankrS §-s 107

sätestatut peab võlausaldaja jaoks sõltuvalt nõude olemusest siiski olema arusaadav,

missugusel alusel või missugusele osale nõudest on vastuväited esitatud, kuna vastasel korral

ei ole võlausaldajal võimalik oma nõuete tunnustamiseks vajalikus ulatuses kohtusse

pöörduda. Erilist tähtsust omab see juhul, kui võlausaldajal on pankrotivõlgniku vastu

mitmeid erinevatel alustel põhinevaid või ka üksteise suurust mõjutada võivaid

(alternatiivseid) nõudeid.

Ehkki ühel võlausaldajal võib olla võlgniku vastu mitu erinevatel õiguslikel alustel põhinevat

nõuet, käsitatakse pankrotiseaduse mõttes ühele võlausaldajale kuuluvaid samajärgulisi

nõudeid ühe terviksummana, kuivõrd võlausaldaja tunnustatud nõude kogusummast lähtudes

määratakse pankrotimenetluses kindlaks jaotised (PankrS § 154 lg 1). See ei tähenda

iseenesest, et ühe nõude osa kohta esitatud vastuväited laieneksid ka võlausaldaja nõude

ülejäänud osadele ning võlausaldaja peaks taotlema kohtus oma nõude tunnustamist ka

vaidlustamata osas. Halduri poolt AS Terrat nõude vaidlustamisest summas 106 225,18 € ei

tulene seega automaatselt, et haldur oleks vaidlustanud ka AS Terrat poolt esitatud

koostöölepingust tuleneva nõude summas 258 045,64 €.

11. Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et kui haldur vaidles vastu hageja

leppetrahvinõudele kogu ulatuses, siis ei tulenenud sellest halduri alternatiivset seisukohta, et

kui leppetrahvinõuet siiski tunnustatakse, tuleks kontrollida hageja nõude põhjendatust

hüvitise saamiseks koostöölepingu alusel. Samuti ei tulnud halduri vastuväiteid hageja

nõudele 74 822,51 eurot ületavas osas, s.o summas 31 402,81 eurot, lugeda automaatselt

vastuväideteks hageja nõude ülejäänud osale, kuivõrd tasaarvestuse vaidlustamata jätmise

tõttu ei mõjutanud need vastuväited enam vastavas ulatuses hageja leppetrahvinõuet.

Kolleegium asub seisukohale, et võlausaldaja nõudele vastuväidete esitamisel ei oma

määravat tähendust vastuväidete summaline ulatus vaid vastuväidete sisu. Vastuväidete põhjal

peab võlausaldaja jaoks olema arusaadav, missugune osa tema nõudest on jäänud nõuete

kaitsmise käigus tunnustamata ja millises ulatuses ja alusel tuleb tal esitada PankrS § 107

alusel kohtusse hagi nõude tunnustamiseks.

12. Maakohus asus asja lahendamisel seisukohale, et kohtul ei tulnud analüüsida hageja poolt

pankrotimenetluses tunnustamiseks esitatud koostöölepingust tulenevat nõuet, kuna hageja on

esitanud nõude tunnustamaks OÜ Trassid (pankrotis) pankrotimenetluses leppetrahvide nõuet

summas 74 822,51 € ning seetõttu ei lugenud kohus põhjendatuks kostja taotlust jätta hageja

nõue 53 113,60 € ulatuses tunnustamata koostöölepingu p-st 4.6 tuleneva nõude arvel.

Apellant (kostja) leiab, et kostja poolt hagejale võlgnetavaid leppetrahve tuleb käsitada

pooltevahelise koostöölepinguga seotud tuludena, mistõttu tulnuks lugeda, et projekti tulude

kogusumma on hageja poolt esiletooduga võrreldes 106 225,18 € võrra suurem. Seega on

kostja (apellant) maakohtu menetluses selles osas sisuliselt vaidlustanud ka hageja poolt

koostöölepingu alusel esitatud nõude arvestuse, ehkki 08.11.2011.a nõuete kaitsmise

koosoleku protokollist ei nähtu, et haldur oleks koostöölepingust tulenevale nõudele

vastuväiteid esitanud.

13. Ringkonnakohus on seisukohal, et ka juhul, kui lugeda, et pankrotihaldur esitas nõuete

kaitsmise käigus vastuväited nii AS Terrat leppetrahvinõudele kui ka alternatiivselt

koostöölepingust tulenevale hüvitisnõudele, puudub alus asuda seisukohale, et hageja nõuded

on leidnud tunnustamist ebaõiges ulatuses.

Pooltevahelise koostöölepingu p 4.5 kohaselt olid pooled kokku leppinud selles, et lepinguga

seotud tuludeks loetakse peatöövõtulepingu järgi tellijalt saadav tasu, samuti muud

saadaolevad maksed, mis on otseselt ette nähtud peatöövõtulepingus ja sellega seonduvalt

tellijaga sõlmitud teistes kokkulepetes või täiendavad tulud, mis tekkisid seoses

alltöövõtulepingute täitmisega.

Ringkonnakohus nõustub vastustaja seisukohaga, et lepingut rikkunud poole poolt tasumisele

kuuluvat leppetrahvi ei ole käesoleval juhul alust lugeda lepinguga seotud tuluks

koostöölepingu p 4.5 mõttes.

14. Leppetrahvi näol on VÕS § 158 jj kohaselt tegemist õiguskaitsevahendiga lepingu

rikkumise puhuks. Selle üheks peamiseks funktsiooniks on kompenseerida lepingu

rikkumisega tekitatud kahju eelnevalt kokkulepitud suuruses ning sõltumata tegeliku kahju

suurusest või selle tõendamisest lihtsustada kahju hüvitamise nõude realiseerimist. Kui

kahjustatud lepingupoolel on õigus nõuda lisaks leppetrahvile ka lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist, tuleb VÕS § 161 lg 2 kohaselt kahju hüvitada osas, mida

leppetrahv ei katnud.

Eeltoodust tuleneb kolleegiumi arvates, et leppetrahvi tasumise kohustust ei ole alust lugeda

lepingu täitmise tulemusena tekkivaks nn lisandväärtuseks, mis kuulunuks koostöölepingu p

3.2 kohaselt lepingupoolte vahel võrdsetes osades jaotamisele, vaid selle olemuseks on katta

kahjustatud poolel tekkinud kahju. Samuti ei nähtu koostöölepingu p-dest 4.5 ja 4.6, et pooled

oleksid pidanud lepinguga seotud tulude ja kulude arvestamisel silmas neid sooritusi, mida

neil tuli lepingu täitmisega seoses üksteisele teha.

Seda seisukohta kinnitab ringkonnakohtu arvates ka asjaolu, et osaliselt (s.o summas

31 402,81 €, millises ulatuses on AS Terrat leppetrahvinõude osaliselt tasaarvestanud OÜ-l

Trassid tema vastu olnud nõudega) ei ole leppetrahvina saadaolevat summat arvestatud n-ö

seltsingu (konsortsiumi) tuluks, vaid see on omistatud vahetult AS-le Terrat (s.o selle arvel on

AS Terrat vabanenud oma kohustusest OÜ Trassid ees). Seega on leppetrahvisumma

käsutamise üle otsustanud võlausaldaja AS Terrat.

15. Kolleegium nõustub vastustaja seisukohaga, mille kohaselt koostöölepingu p 4.6 kohaselt

pidi lõplik kulude ja tulude arvestamine ja kasumi jaotamine toimuma pärast tulude tegelikku

laekumist ja põhjendatud ei ole lugeda lepinguga seotud tuluks leppetrahvinõuet maksejõuetu

võlgniku vastu, mille laekumine on ebatõenäoline.

Asjakohane ei ole apellatsioonkaebuses esitatud paralleel Riigikohtu lahenditega tsiviilasjades

nr 3-2-1-120-09 ja 3-2-1-21-10, kus Riigikohus on tsiviilasja hinna määramise kontekstis

leidnud, et nõude rahuldamise tõenäoliseks ulatuseks tuleks täpsemate andmete puudumise

korral hinnata üldjuhul eelduslikult 50 %. Käesoleval juhul on tegemist nõuete sisulise

põhjendatuse hindamisega. Vaidluses nõuete tunnustamise üle PankrS § 107 alusel tuleb

võlausaldaja nõude olemasolu välja selgitada samasuguse selgusega nagu oleks vajalik nõude

rahuldamiseks ja võlgnevuse kostjalt väljamõistmiseks väljaspool pankrotimenetlust esitatud

hagi alusel.

16. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 652 lg-te 3 ja 4 alusel ei kuulu rahuldamisele apellandi

taotlus võtta asja materjalide juurde täiendavad materjalid – 08.11.2011.a nõuete kaitsmise

koosoleku protokoll ja 05.12.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku protokoll. Apellant ei ole

põhistanud, nagu ei oleks tema poolt esitatud protokolle saanud menetluses terviklikul kujul

varem esitada või oli nende esitamata jätmiseks maakohtus muu mõjuv põhjus. Kolleegiumi

arvates ei ole juurdelisatud protokollid ka asja õigemaks lahendamiseks ilmselgelt vajalikud,

kuna neist ei selgu võrreldes asja materjalide hulgas juba olemasolevate dokumentidega

midagi uut. Apellant möönab ka ise, et tegemist ei ole uute tõenditega, mida maakohtus ei

oleks esitatud, kuid hageja ei ole esitanud protokolle terviklikul kujul. Toimikus lk 5 asub

tabel 08.11.2011.a nõuete kaitsmise koosoleku tulemuste kohta, millest nähtuvalt haldur

vaidlustas hageja nõude 106 225,18 € ulatuses.

17. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, siis jäävad menetluskulud ringkonnakohtus

TsMS § 171 lg 1 alusel apellandi kanda. Ringkonnakohus märgib, et ehkki PankrS § 106 lg 1

kohaselt on nõude tunnustamise üle peetavas vaidluses kostjaks haldur, tuleb kulude kandjaks

PankrS § 541 lg 1 alusel lugeda pankrotivõlgnik, s.o OÜ Trassid (pankrotis).

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/