2-13-19075/7 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

2-13-19075

1(2)

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Reena Undrest Otsuse tegemise aeg ja koht 26.juuni 2013.a. Kuressaare kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-19075 Tsiviilasi I S hagi K S vastu abielu lahutamiseks Menetlusosalised ja nende esindajad Istungil osalesid: Hageja I S Kostja K S Kohtuistungi toimumise aeg 26.juuni 2013.a. RESOLUTSIOON 1. Hagi rahuldada. 2. Lahutada I S ja K S abielu, mis on sõlmitud 30.01.1992.a. Tallinna linna Perekonnaseisuosakonnas, abieluakti kande nr 197.

Kohtukulude jaotus Välja mõista K Slt I S kasuks riigilõiv 75 eurot.

Edasikaebamise kord Otsuse peale võib apellatsioonkaebuse esitada 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGEJA NÕUE, PÕHJENDUS 1. Hageja on esitanud kohtule hagi abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt pooled abiellusid 30. jaanuaril 1992. a Tallinnas. Poolte abielu sõlmimise kohta tehti 30. jaanuaril 1992. a abieluaktide registreerimise raamatusse kanne nr 197. Poolte kooselust ja abielust on sündinud kaks last, kes on käesolevaks ajaks täisealised.

Hageja ja kostja elasid koos lastega XXXXXXXX. Kostja on kümnel viimasel aastal tarvitanud pidevalt alkoholi. Kostjal on olnud abielu ajal mitmeid kõrvalsuhteid. Kostja eelkirjeldatud käitumine viis abielu purunemiseni. Käesolevaks ajaks on selgunud, et kostja on oma käitumisega pannud perekonna raskesse majanduslikku olukorda, sest ta on jätnud

2-13-19075

2(2) korteriühistule alates maikuust 2012. a mitmeid kuid maksmata kommunaalkulude arved ja kommunaalkulude võlgnevus on käesolevaks ajaks üle 1600 euro ja on võtnud mitmeid SMS laene. Pooltel ei ole rohkem kui 5 aastat olnud enam abielulisi suhteid. Abikaasad elasid küll ühes korteris, kuid erinevates tubades. Elu oli korraldatud korteris selliselt, et kummalgi pojal oli oma tuba, magamistoas elas hageja ja elutoas kostja. Alates 2013. a märtsi algusest ei ela kostja poolte senises ühises kodus. Hagejale teadaolevalt elab ta XXXXXXXXXXX talus. Käesolevaks ajaks on hageja ja kostja abielusuhted pöördumatult lõppenud ja poolte abielulist kooselu ei ole võimalik enam taastada. Hageja on teinud kostjale korduvalt ettepaneku lahutada abielu kohtuväliselt. Kostja on suhtunud lahutamise küsimusse ükskõikselt ja abielu lahutamisest keeldunud. Seetõttu on hageja sunnitud pöörduma abielu lahutamise nõudega kohtu poole. Lähtudes eeltoodust palub hageja :1. Lahutada I Si (S), , ja K Si (S), , 30. jaanuaril 1992. a Tallinna Linna Perekonnaseisuametis sõlmitud abielu. 2. Hageja ja kostja menetluskulud jätta kostja kanda Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde ega soovinud kostjaga kooselu taastada.

KOSTJA SEISUKOHT 2.Kostja on lahutusega nõus, kuna abielu enam ei toimi. Kostja oli nõus hagejale hüvitama hagi esitamisel tasutud riigilõivu 75 €.

KOHTU SEISUKOHT 3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. Perekonnaseaduse § 67 lg 1 järgi võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. Abielusuhete lõppemist eeldatakse, kui abikaasad on elanud vähemalt kaks aastat eraldi (§ 67 lg 2). Kohus peab tarvitusele võtma abinõud poolte lepitamiseks, välja arvatud juhul, kui see on asjaoludest tulenevalt võimatu või ebamõistlik. Kohus võib anda pooltele kuni kuuekuulise leppimisaja (§ 67 lg 3). Kuna kohtuistungil mõlemad pooled kinnitasid, et ei pea abielu jätkamist võimalikuks ega soovinud ka leppida ega kooselu taastada, siis on tuvastatud et poolte abielu jätkamine on võimatu ja nende abielu kuulub lahutamisele. Poolte abieluline kooselu on lõppenud juba rohkem kui 5 aastat tagasi. Seega tuleb abielusuhted lugeda pöördumatult lõppenuks. Kostja nõusolekul jätab kohus menetluskulud kostja kanda.

Reena Undrest kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/