3-12-1339/313-12-1339/31 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Lilianne Aasma, Lauri Madise ja Ruth Plaks Otsuse tegemise aeg ja koht 26.06.2013, Tallinn Haldusasja number 3-12-1339 Haldusasi OÜ Vao Söevabrik kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskuse 24.05.2012 maksuotsuse nr 12.2-3/7908-18 osaliseks tühistamiseks Menetlusosalised Kaebaja – OÜ Vao Söevabrik, seaduslik esindaja A Smelov Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Andreas Aas Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Halduskohtu 25.09.2012 otsus Menetluse alus ringkonnakohtus OÜ Vao Söevabrik apellatsioonkaebus Asja läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 26.07.2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1). Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3). Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS § 223 lg 1). Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

3-12-1339 2(8) menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Töötasumaksude ja –maksete juurdemääramist põhjendatakse maksuotsuses järgmiste asjaoludega. Kaebaja sõlmis töötajatega töövõtulepingud, ent töö iseloomust ja korraldusest tulenevalt oli tegelikult tegemist töösuhtega ning töövõtulepingud sõlmiti maksude tasumisest kõrvalehoidmise eesmärgil. Töösuhte korral on tööandjal kohustus arvestada ja tasuda igakuiselt sotsiaalmaksu vähemalt kehtestatud miinimummääras (1436 krooni töötaja kohta) ka siis, kui konkreetsele töötajale sel kuul töötasu väljamakseid ei tehtud, samas kui võlaõigusliku töövõtulepingu korral maksustatakse sotsiaalmaksuga vaid reaalselt tehtud väljamaksed. Töötajad, kellele kaebaja vastavatel kuudel töötasu väljamakseid ei teinud, ent kelle eest oleks tulnud arvestada sotsiaalmaksu miinimummääras, olid märtsis 2009 Peeter Pilv ja K P ; aprillis ja mais 2009 K P ; juunis 2009 K P ja O H ; juulis 2009 I G , V A , A S , S N , V S , O H , K L , A T ja E P ; augustis 2009 J K , K P , S N , V S , O H , A R , E P ja M S . Lisaks oleks tulnud proportsionaalselt töötatud päevade arvuga arvestada ja maksta 2009. aasta augustis 239 krooni sotsiaalmaksu A S i eest. Kaebaja on deklareerinud tegelikust väiksemaid töötasuväljamakseid järgmistele isikutele: märtsis ja aprillis 2009 A B ile 3285+3285=6570 krooni võrra; juunis 2009 A D ile 4519 krooni võrra, A S ile 495 krooni võrra ja O H ile 765 krooni võrra; augustis 2009 A D ile 2866 krooni võrra, D B ile 465 krooni võrra, I B ile 595 krooni võrra ja J K ile 1542 krooni võrra.

Erisoodustustelt maksude määramist põhjendatakse maksuotsuses sellega, et 19.05.2009 on kaebaja vahendite eest kauplusest ostetud šokolaadi ja õlut ning käibemaksuarvestuses on kaebaja selle deklareerinud omatarbena.

Käibemaksu juurdemääramist põhjendatakse maksuotsuses esiteks sellega, et kaebaja on sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud ostuarveid, mis ei ole esitatud talle, ning sellest tulenevalt maha arvanud lubatust rohkem 619,45 krooni sisendkäibemaksu. Teiseks tingis täiendava käibemaksu määramise järgnev. Dennis OÜ (OÜ Vao Söevabrik endine ärinimi) ning Ühisliising AS vahel sõlmiti 22.03.2004 sõiduauto Honda CR-V kapitalirendileping perioodiga 22.03.2004-15.03.2009. Kaebaja 30.06.2009 kassa sissetuleku orderi ja arve- saatelehe kohaselt müüs äriühing auto Honda CR-V oma endisele töötajale A. B ile, kes maksis kaebaja kassasse 57 190 krooni. Väidetava auto müügi deklareeris kaebaja 17.09.2010 esitatud juuni 2009 KMD parandusdeklaratsiooniga (maksustatav summa 49 990 krooni ja käibemaks 17 190 krooni). Honda CR-V rendiperioodil deklareeris kaebaja KMD-des sisendkäibemaksu vastavalt kapitalirendi maksegraafikul kajastatud summadele kokku 42 952,77 krooni. Sõiduki müüki deklareeritud kujul ei toimunud. Kaebajal, kelle juhatuse liikmeks oli kapitalirendilepingu sõlmimise ajal A. B i õemees A. K, ja A. B il oli

3-12-1339 3(8) omavaheline kokkulepe, et kaebaja liisib A. B ile sõiduki ja viimane maksab auto rendi ja kindlustuse eest. A. B tasus igakuiselt sularahas kaebajale kapitalirendilepingu maksegraafiku kohaseid summasid, mille arvelt kaebaja tasus maksegraafikus märgitud summad liisinguandjale. A. B ei tasunud auto väidetaval talle võõrandamisel (30.06.2009) kaebaja sularahakviitungil näidatud summat. Viidetega käibemaksuseaduse (KMS) § 32 lg-tele 4, 41 ja 5 leidis maksuhaldur, et kaebaja sisendkäibemaks kuulub juunis 2009 Honda CR-V liisingmaksete sisendkäibemaksu võrra korrigeerimisele.

1) Töötajad tegutsesid töövõtulepingute alusel ja seetõttu ei olnud kaebajal kohustust arvestada ega tasuda töötasumakse ajal, mil töötaja ei töötanud ega saanud palka. Töövõtulepingu alusel tegutseva isiku töötamise kvalifitseerimine töösuhteks ei ole maksuhalduri pädevuses, seda iseäranis juhul, kui lepingupoolte endi vahel puudub selles osas vaidlus. MKS § 84 kohaldamiseks ei ole alust, sest sõlmides oma töötajatega tööettevõtulepinguid, ei ole kaebaja maksude tasumisest kõrvale hoidunud, sest töötasu väljamaksmisel olid kõik summad korralikult deklareeritud ja sellelt on ka vastavad maksud tasutud (vt Riigikohtu otsus haldusasjas nr 3-3-1-67-09). Ka tegelikult vastasid poolte suhted töövõtulepingu või käsunduslepingu iseloomule ja järelikult ei ole alust anda tehingutele teistsugust hinnangut. Riigikohus märkis lahendi nr 3-3-1-67-09 p-s 18, et on vaja tuvastada lepingupoolte tahtlus saada maksueelist. Maksuhaldur pole tuvastanud, et lepingupooltel oli tahtlus saada maksueelist. Seega tuleb maksuotsus tühistada 2362,24 euro (36 961 krooni) määramise osas.

2) Kõik Honda CR-V ostu-müügiga seotud tehingud on reaalselt toimunud ja dokumentaalselt tõendatud ning tehingult on käibemaks deklareeritud ja tasutud. Kaebaja ei tea, millised kokkulepped olid A. B i ja A Ki vahel, ent kõik liisingumaksed on tasutud kaebaja poolt ja A. B ei ole kaebajale liisingumakseid tasunud. Absurdne on maksuhalduri seisukoht, et Honda CR-V müük A. B ile ei ole toimunud kaebaja 30.06.2009 arvel näidatud summas. Sellisel juhul ei oleks kaebajal üldse olnud mõtet seda tehingut oma raamatupidamises kajastada, sest tehingult pidi kaebaja tasuma ja tasuski käibemaksu. Samas ei ole üldse arusaadav, mis põhjusel ja mis alusel on arvestatud täiendav käibemaks, st pole arusaadav, miks sõiduki müügihind pidi olema 95 500 krooni. Maksuhaldur on põhjendamatult tuginenud A. B i ütlustele, mida muud tõendid ei kinnita ning mis on antud üksnes eesmärgiga kaebajale kahju teha, sest kaebaja lõpetas A. B iga suhted.

1) Kaebaja esitatud töövõtulepinguid ja töötajate suulisi selgitusi analüüsides järeldub, et äriühingu ja töötajate vahel oli töösuhe töölepingu mõistes. Maksuhaldur on tuvastanud kaebaja tahtluse saada maksueelis, mis seisneb tööjõumaksude tasumisest kõrvale hoidmises töölepingute asemel käsunduslepingute sõlmimisel, ning toonud välja maksu määramise õigusliku aluse. Sotsiaalmaks tuleb arvestada kuumääralt, kui maksumaksja töösisekorras kindlaks määratud tasu väljamaksmise kuul tasu teenimise kuu eest tasu ei makstud või makstud tasu jäi alla kuumäära (rahandusministri 03.01.2003 määrus “Sotsiaalmaksu arvestamise kord sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõigetes 2 ja 3 sätestatud juhtudel“).

3-12-1339 4(8) 2) Sõiduki Honda CR-V müügihind on tuvastatud 30.06.2009 arve-saatelehe nr 3 alusel. Kaebaja on rendiperioodi jooksul deklareerinud käibedeklaratsioonides sisendkäibemaksu vastavalt kapitalirendilepingu maksegraafikul kajastatud summadele, samas on ta 2009. aasta juunikuu parandusdeklaratsiooniga deklareerinud auto müügilt käibemaksu 17 190 krooni, mis tähendab, et ta on deklareerinud ja tasunud käibemaksu vähem 25 762,77 krooni. Seda seisukohta kinnitavad A. B i suulised seletused, A. Ki ja A. B i perekondlikud sidemed, A. B i valduses olnud ja maksuhaldurile esitatud kapitalirendileping ning kaebajapoolse parandusdeklaratsiooni esitamise aeg.

1) Nii töötasumaksude ja –maksete kui ka käibemaksu juurdemääramist on maksuotsuses ja sellele lisatud arvestustabelites põhjendatud arusaadaval moel, piisavalt ning maksumenetluses kogutud tõenditele tuginedes. Kaebaja vastuväited ei lükka maksuhalduri seisukohti ja põhjendusi ümber.

2) Kaebaja väide, et töötasu väljamaksetelt on kõik maksud ja maksed nõuetekohaselt arvestatud ja deklareeritud, on põhjendamatu ja maksumenetluses kogutud tõenditega ümber lükatud. Maksuhaldur on tuvastanud, et teatud isikutele tegi kaebaja kontrollitaval perioodil TSD-deklaratsioonides deklareeritust suuremaid väljamakseid. Isikud, kelle puhul on maksuhaldur tuvastanud kaebaja maksudeklaratsioonides kajastatud andmetega võrreldes suuremate väljamaksete tegemise, kajastuvad maksuotsuse lisas 2. Maksuhalduri tuvastatud asjaolud ja asjassepuutuvad tõendid, mille põhjal maksuhaldur sellised järeldused tegi, on kajastatud maksuotsuse lisas 1. Neist tabelitest nähtub näiteks, et kaebaja deklareeris 2009. aasta juunis A. Di osas 1081 krooni suuruse brutopalga, samas kui A. D andis maksuhaldurile suulise seletuse (protokoll CD-l), et tema juunikuu brutopalk oli 5600 krooni. Vastav asjaolu ning viide suulise seletuse protokollile on esitatud maksuotsuse lisas 1. Samamoodi on maksuhaldur põhjendanud ja asjakohastele tõenditele viidanud ka ülejäänud isikute puhul, kelle osas tuvastati deklareeritust suuremad väljamaksed. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet neile maksuhalduri tuvastatud asjaoludele ega ole kahtluse alla seadnud tõendeid, millele maksuhalduri seisukohad on rajatud. Maksuotsuse lisas 1 viidatud ja kohtule esitatud tõendid kinnitavad maksuhalduri seisukohti.

3) Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas kaebaja ettevõttes töötanud isikute ja kaebaja vahel oli majanduslikus mõttes sõlmitud võlaõiguslik töövõtuleping või oli tegemist töösuhtega. Selles osas on maksuhaldur oma seisukohta põhjendanud maksuotsuse p-des 1.2 ja 2.2. Kohus nõustub maksuhalduri põhjendustega ega korda neid (HKMS § 165 lg 2). Kaebaja väide, et olemuslikult olid suhted pigem võlaõigusliku iseloomuga, on väär. Maksuhaldur on tööd teinud isikute seletuste ja kaebaja esitatud töövõtulepingute tingimuste põhjal teinud õige järelduse, et olemuslikult oli tegemist töösuhtega. Maksuotsuse lisades 1 ja 2 on maksuhaldur toonud välja ja põhjendanud iga konkreetse töötaja puhul seisukohta, et sellel töötajal oli vastaval perioodil kehtiv tööõigussuhe kaebajaga. Just maksuotsuse lisas 1 on iga töötaja ja iga vaatlusaluse kuu kohta välja toodud, millistele tõenditele maksuhalduri järeldus tugineb. Asjassepuutuvateks tõenditeks on tööd teinud isikute seletused, millisel ajavahemikul ja millistel tingimustel nad töötasid, samuti kaebaja töölehed ja tööajatabelid, kust nähtub isikute töötamine. Kaebaja ei ole esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet maksuhalduri seisukohtadele ega seadnud kahtluse alla nende seisukohtade aluseks olevate tõendite tõendusväärtust. Olles kontrollinud tabelis nimetatud tõendeid, peab kohus maksuhalduri seisukohti neil tõenditel tuginevaks ja põhjendatuks.

3-12-1339 5(8) 3) Töötasumaksude ja -maksete osas on kaebaja ainsaks sisuliseks etteheiteks maksuotsusele see, et maksuhaldur on kaebaja hinnangul põhjendamatult kohaldanud MKS § 84, kvalifitseerides töövõtulepingud töölepinguteks. Kohus selle etteheitega ei nõustu. MKS §-s 84 sätestatakse, et kui tehingu või toimingu sisust ilmneb, et see on tehtud maksudest kõrvalehoidumise eesmärgil, kohaldatakse maksustamisel sellise tehingu või toimingu tingimusi, mis vastavad tehingu või toimingu tegelikule majanduslikule sisule. Sätte kohaldamist on Riigikohus selgitanud lahendites 3-3-1-23-09, 3-3-1-59-09, 3-3-1-67-09, 3-3- 1-57-08. Praegusel juhul on maksuotsuses töötasumaksude ja –maksete määramise alusena selgelt viidatud MKS §-le 84. Õige pole kaebaja väide, et maksuhaldur ei ole tuvastanud kaebaja tahtlust maksueelise saamisel. Maksudest kõrvalehoidumise eesmärk nähtub piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest ning sellise järelduse eiramine oleks ebamõistlik. On ilmne, et kaebaja ettevõttes tööd teinud isikute suhete vormistamine võlaõiguslike töövõtulepingutega annab kaebajale ilmse maksueelise, mis eeskätt seisneb võimaluses vältida sotsiaalmaksu arvestamise ja tasumise kohustust vastavalt sotsiaalmaksuseaduse (SmS) § 2 lg-le 2, mille kohaselt makstakse sotsiaalmaksu töötajale või teenistujale kuu eest makstud tasult, kuid mitte vähem kui SmS §-s 21 nimetatud kuumääralt. See tähendab, et töösuhtes oleva isiku eest peab tööandja sotsiaalmaksu vähemalt viidatud miinimummääras tasuma ka siis, kui töötajale sel kuul reaalselt töötasuväljamakseid ei tehtud. Seega sai kaebaja selgelt maksueelise, kajastades töösuhteid võlaõiguslike suhetena. Kaebaja tahtlust sellist maksueelist saada ei ole sellises olukorras vajalik ega üldjuhul ka võimalik eraldi tuvastada. Tehingu tegelikule majanduslikule sisule mittevastav kajastamine raamatupidamisdokumentides ja maksuarvestuses, kui seeläbi saadakse objektiivselt maksueelis, saab olla vaid tahtlik tegevus.

4) Olles küll vaidlustanud käibemaksu määramise tervikuna, on kaebaja oma konkreetsed vastuväited esitanud vaid osas, mis puudutab sõiduki Honda CR-V soetamist ja võõrandamist. Maksuhalduri seisukohale, et kaebaja on sisendkäibemaksu arvestuses kajastanud ostuarveid, mis ei ole esitatud tema nimele, ei ole kaebaja vastu vaielnud. Asjassepuutuvad ostuarved ja nende pinnalt tehtud järeldused on kajastatud maksuotsuse lisas 4. Maksuhalduri seisukohad on põhjendatud ning tuginevad tõenditele ja seega on 619,45 krooni suuruse täiendava käibemaksu määramine põhjendatud.

5) Samuti on maksuhaldur käsitlenud õigesti kaebaja käibemaksukohustust osas, mis puudutab sõiduki Honda CR-V võõrandamist A. B ile. A. B i seletus, et 30.06.2009 ei ole ta kaebaja kassa sissetuleku orderil näidatud summat tegelikult tasunud, samuti asjaolud, et AS- ga SEB Liising sõiduki liisingulepingu sõlmimise ajal oli kaebaja (toonase nimega OÜ Dennis) juhatuse liikmeks A. B i õemees A K, liisinguleping oli A. B i käes ja kaebaja deklareeris sõiduki A. B ile võõrandamise alles 2010. aasta septembris esitatud parandusdeklaratsioonis, kinnitavad maksuhalduri seisukohta, et tegelikult soetas kaebaja juba 2004. aastal selle sõiduki kokkuleppel A. B iga viimase jaoks ning AS-le SEB Liising tasuti liisingumakseid A. B ilt igakuiselt saadud vahendite arvelt. See tähendab, et kaebaja ei kasutanud põhivaraks soetatud sõidukit oma majandustegevuses maksustatava käibe saamise eesmärgil üldse ning sellest tulenevalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et sõiduki võõrandamisel 2009. aastal oli kaebajal kohustus korrigeerida oma käibemaksukohustust kogu selle sõiduki liisingumaksetelt tasutud käibemaksu ulatuses, st 42 953 krooni võrra. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga A. B i ütluste ebausaldusväärsuse kohta. Õige on maksuotsuse selgitus, et ei esine usutavat põhjust, miks A. B oleks pidanud maksuhaldurile sõiduki soetamisega seotud asjaolude kohta andma valeütlusi. Kaebaja väide, et ta võis seda teha kättemaksuks selle eest, et kaebaja temaga suhted lõpetas, ei ole usutav juba ainuüksi seetõttu, et kaebaja kahjustamise eesmärgil sellise vale väljamõtlemine eeldanuks A. B ilt käibemaksusüsteemi ja -regulatsiooni põhjalikku tundmist, mida pole aga alust eeldada. Ka ei nähtu A. B i seletusest maksuhaldurile, et tal oleks kaebajaga mingit vihavaenu või

3-12-1339 6(8) kättemaksuvajadust. A. B i ja A. Ki perekondlikke sidemeid arvestades on usutav, et sõiduki liisingumakseteks kasutatud sularaha üleandmist A. B i poolt kaebajale ei vormistatud dokumentaalselt. Oluliseks asjaoluks, mis kinnitab maksuhalduri seisukoha õigsust, on see, et sõiduki liisingulepingu esitas A. B . Ainus põhjus, miks leping sai tema käes olla, oligi see, et lepingu kehtivuse ajal vastutas selle täitmise eest omavahelise kokkuleppe kohaselt A. B . Põhjendamatu on ka kaebaja seisukoht, et kui sõiduki müüki A. B ile ei oleks toimunud, puudunuks kaebajal põhjus müüki ja sellelt tasumisele kuuluvat käibemaksu deklareerida. Sõiduki müügi deklareerimine oli kaebaja jaoks igal juhul vajalik, sest vastasel korral poleks kaebajal olnud dokumente sõiduki võõrandamise kohta. Seoses kaebaja etteheitega, et talle jääb arusaamatuks, miks oleks pidanud sõiduki müügihinnaks olema 95 500 krooni, tuleb märkida, et maksuhaldur ei olegi väitnud, et 95 500 krooni oleks olnud sõiduki müügihind. Küll aga on sellelt summalt kaebaja arvestanud käibemaksu 17 190 krooni, mis on kajastatud kassa sissetuleku orderil ning arve-saatelehel nr 3. Arusaadavalt on kaebaja tehingu käibemaksustamisel lähtunud käibemaksuseaduse (KMS) § 12 lg 14 p-st 1, mis sätestab, et kui kaupa võõrandatakse või teenust osutatakse seotud isikule tulumaksuseaduse (TuMS) mõistes, on maksustatavaks väärtuseks turuväärtus juhul, kui kauba võõrandamise või teenuse osutamise eest makstav tasu on turuväärtusest väiksem ning kauba soetajal või teenuse saajal ei ole sisendkäibemaksu täieliku mahaarvamise õigust. A. B oli kaebaja jaoks seotud isik TuMS § 8 lg 1 p 8 mõistes. Eelnev ei lükka aga kuidagi ümber maksuhalduri seisukohta.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

1) Halduskohtu otsus on vastuolus kujunenud kohtupraktikaga ning järeldused tuginevad oletustele, mitte tõenditele. Tõendeid kogumis hinnates pidanuks halduskohus kaebuse rahuldama.

2) Üksnes endise töötaja sõnade alusel ei saa tuvastada töötasu suurust. Endised töötajad võivad esitada erinevatel põhjustel ebaõigeid ja/või ebatäpseid andmeid. Kui töötaja ütleb, et ta sai tööandjalt 100 000 eurot, tuleb maksuhalduri ja halduskohtu loogika kohaselt lähtuda töötaja sõnadest, mitte aga tööandja ütlustest ja muudest tõenditest. Maksuhaldur ja kohus peavad hindama tõendeid kogumis. Antud juhul valis maksuhaldur enda jaoks sobivaima tõendi ja tegi selle alusel oma järelduse, mis ei ole lubatav.

3) Kaebaja ja tema juures töötanud isikute lepinguliste suhete iseloomu osas jääb kaebaja halduskohtule esitatud seisukoha juurde. Kaebaja töölehed ja tööajatabelid, millele halduskohus viitas, näitavad üksnes seda, millal ja kui palju isikud töötasid, et oleks võimalik arvestada vastavat tasu. Suhete hindamisel valis maksuhaldur taas enda jaoks sobivaima variandi. Maksuhalduri ja halduskohtu loogika kohaselt ei pea tuvastama lepingupoolte tahtlust saada maksueelist, millele viitab Riigikohus. Maksueelise saamise tahtlus peab olema mõlemal lepingupoolel. Kaebajal ega tema juures töötanud isikutel ei olnud tahtlust saada maksueelist ja vastupidist pole tuvastanud. Üksnes asjaolu, et töövõtulepingu puhul ei teki kaebajal kohustust tasuda sotsiaalmaksu siis, kui väljamakseid ei tehtud, et tähenda automaatselt, et kaebaja sai maksueelise. Maksuhalduri ja halduskohtu loogika kohaselt ei saa üldse sõlmida töövõtulepinguid, sest sel juhul on maksuhalduril alati õigus öelda, et see on tehtud maksueelise saamise eesmärgil. Selline seaduse tõlgendamine pole lubatav, kuna see rikuks kaebaja ja tema juures töötava isiku õigust valida lepingu vorm.

3-12-1339 7(8) 4) Ka Honda CR-V episoodi osas jääb kaebaja oma seisukoha juurde. Maksuhaldur on valinud endale sobivaima tõendi (endise töötaja A. B i ütlused) ja ei ole hinnanud tõendeid kogumis.

1) Väär on kaebaja seisukoht, et halduskohus ja maksuhaldur ei ole hinnanud tõendeid kogumis ning maksuhaldur on valinud endale sobivaima tõendi. Halduskohus on A. Di ütlused toonud vaid näitena. Maksuhaldur on analüüsinud kõiki maksumenetluses kogutud tõendeid. Ümbrikupalga maksmist tõendavad praktikas pea alati ümbrikupalka saanud isikute seletused. Kohus märkis õigesti, et kaebaja ei esitanud ühtegi konkreetset vastuväidet maksuhalduri tuvastatud asjaoludele seoses töötasumaksude ja –maksetega ega seadnud kahtluse alla tõendeid, millele maksuhalduri seisukohad on rajatud.

2) Maksuhaldur on maksumenetluses analüüsinud töötajate seletusi selle kohta, millisel ajavahemikul ja millistel tingimustel nad töötasid, samuti kaebaja töölehti ja tööajatabeleid, kust nähtub isikute töötamine. Halduskohus on analüüsinud maksuhalduri seisukohti töölepingute ümberkvalifitseerimise kohta töölepinguteks ja nõustunud maksuotsuse sellekohaste järeldustega. Töötajate töö sisu, -ülesanded, -korraldus, -aeg ja -koht vastasid töölepingulise suhte olemusele. Töötajatel puudus võimalus otsustada töötamise aja, koha ja viisi üle. Seega on maksuhalduri poolne lepingute tegeliku majandusliku sisu arvestamine ja sellele vastav maksustamine õiguspärane. Kaebaja soov näidata töötajatega sõlmitud lepinguid töölepingute asemel töövõtulepingutena kannab ilmselgelt maksudest kõrvalehoidumise eesmärki. Seega on õige rakendada maksustamisel MKS § 84. Maksuotsuses on välja toodud maksueelis, mis nähtub piisavalt selgelt faktilistest asjaoludest. Halduskohus on MKS § 84 kohaldamisega seonduvat otsuses analüüsinud. Vastustaja nõustub halduskohtu põhjendustega ega korda neid.

3) Halduskohus on põhjalikult ja õigesti käsitlenud käibemaksuga seonduvat. Halduskohus järeldas õigesti, et kaebaja ei kasutanud põhivaraks soetatud sõidukit Honda CR-V oma majandustegevuses maksustatava käibe saamise eesmärgil üldse ning sellest tulenevalt on maksuhaldur õigesti leidnud, et sõiduki võõrandamisel 2009. a-l oli kaebajal kohustus korrigeerida oma käibemaksukohustust kogu selle sõiduki liisingmaksetelt tasutud käibemaksu ulatuses. Vastustaja nõustub ka muude halduskohtu otsuses toodud järeldustega ega korda neid.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

3-12-1339 8(8) nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega ning tulenevalt HKMS § 201 lg-st 4 ei põhjenda oma otsust.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lilianne Aasma /allkirjastatud digitaalselt/ Lauri Madise /allkirjastatud digitaalselt/ Ruth Plaks