3-12-2336/95 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Dagmar Maastik

Otsuse tegemise aeg ja koht

26.juunil 2013.a. Tallinnas

Haldusasja number

3-12-2336

Haldusasi

OÜ „Dio Oil“ kaebus Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja

tollikeskuse 3.10.2012.a. maksuotsuse nr 12.2-3/1102 tühistami-

seks

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1.Jätta kaebus rahuldamata.

2.Jätta poolte menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tal-

linna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teata-

vakstegemisest arvates ehk hiljemalt 26.juulil 2013.a. Samaks kuu-

päevaks tuleb apellatsioonkaebus esitada ka juhul, kui selle koosta-

miseks vajatakse menetlusabi. Menetlusabi taotluse ja apellatsioon-

kaebuse võimalike puuduste kõrvaldamise lahendab ringkonnako-

hus hiljem. Kui apellatsioonkaebuses ei taotleta asja arutamist koh-

tuistungil, võidakse see lahendada kirjalikus menetluses.

ASJAOLUD

Maksu- ja Tolliameti Põhja maksu- ja tollikeskus(PMTK) kontrollis OÜ „Dio Oil“ 2011.a.

jaanuarikuu käibemaksu arvestamise ja tasumise õigsust ning tegi 3.10.2012.a. maksuotsuse nr

12.2-3/1102, millega vähendas osaühingu deklareeritud sisendkäibemaksu 87 879,57 euro võrra,

määras tasumisele 80 593,18 eurot käibemaksu ja nõudis tagasi 7286,39 eurot alusetult tagastatud

käibemaksu. Maksuotsuse kohaselt kajastab OÜ „Dio Oil“ raamatupidamine 2011.a. jaanuaris

vedelkütuse, sealhulgas diislikütuse ja erimärgistatud diislikütuse soetamist OÜ „Norcape“ rekvi-

siitidega vormistatud arve-saatelehtede alusel summas 527 277,56 eurot, millest osaühing arvestas

sisendkäibemaksu hulka 87 879,57 eurot. Kõikide arvete väljastajaks on märgitud Andrei Bugrov,

kuid arved on allkirjastamata. Arvetel märgitud maksetähtpäev ühtib nendel kajastatud arve väl-

jastamise kuupäevaga, ent tegelikult tasuti arvete eest ka osade kaupa ja maksetähtpäevast 1-3 päe-

va hiljem ning osalise või täieliku makse laekumise päeva pole arvetel märgitud. Kauba faktilise

väljastamise kuupäeva pole arvetele märgitud, samuti puuduvad viited aktidele ja saatelehtedele.

Arvete nr 251, 252, 316, 317, 333, 339, 373, 372, 492 ja 493 väljastamise kuupäevad ja kütuse

üleandmise kohta vormistatud dokumentidel kajastatud kuupäevad ühtivad. Ülejäänud 26 arve

puhul on arvetel ning aktsiisi- ja kommertslaopidajate poolt kütuse laost väljastamise kohta

vormistatud saatelehtedel kütuse väljastamise kuupäevad erinevad, kütuse väljastamine ei

toimunud arvetel märgitud kuupäeval, vaid 1-3 päeva hiljem.

Vastavalt raamatupidamise seaduse(RPS) §-le 7 lg 1 p 7 on raamatupidamise algdokument

majandustehingu toimumist kinnitav tõend, millel peab olema majandustehingut kirjendavat

raamatupidamiskohustuslast esindava isiku allkiri, mis kinnitab majandustehingu toimumist.

Käibemaksuseaduse(KMS) § 37 lg 7 p 7 kohaselt tuleb arvele märkida kauba väljastamise või

teenuse osutamise kuupäev või kauba või teenuse eest osalise või täieliku makse laekumise

kuupäev, kui see on kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast. OÜ „Norcape“ 36

arvel puudusid esindava isiku allkirjad ning 26 arvel kauba väljastamise kuupäevad. Äriühing

esitas maksuhaldurile müüja OÜ „Norcape“ ja ostja OÜ „Dio Oil“ vahel 10.12.2010.a. tähtajatuna

sõlmitud müügilepingu nr 10.1, millel on A.Bugrovi ja OÜ „Dio Oil“ juhatuse liikme Aare Kauri

allkirjad. Lepingu järgi on lepingu objektiks autokütused ja erimärgistatud diislikütus(p 1.1); kauba

kogus ja tarnetähtaeg lepitakse ostja ja müüja vahel kokku suusõnaliselt või kirjalikult e-posti teel

iga kaubapartii kohta eraldi(p 1.2); ostja kohustub kauba tellimisel teatama kaubakogused,

tarnimise tähtajad ja mahalaadimise kohad vähemalt 24 tundi ette suusõnaliselt või kirjalikult(p

1.3). Lepingus pole numbrites välja toodud kauba hinda ja kauba baashinda, selles pidid pooled

kokku leppima suusõnaliselt, samuti pole märgitud lepingu lõpetamise sätteid ja vastutust lepingu

rikkumiste eest. OÜ „DioOil“ raamatupidamine kajastas tehinguid OÜ-ga „Norcape“ 3.-18.01.

2011.a. A.Kaur selgitas 4.03.2011.a., et „OÜ-lt Norcape ostsin kütust 2011.a. jaanuarikuus mitu

korda. /.../Minu teada viimati ostsime vist jaanuaris. Firma on kadunud, ei ole meile pakkumisi

edastanud ja mina ei ole neid otsinud. Ostsin kütust siis kui firma tegi pakkumisi, ilmselt oli

soodne hind.“ 22.03.2011.a. selgitas A.Kaur, et „Mingil päeval nad ei saatnud enam pakkumisi ja

siis rohkem ei olegi kütust ostetud. Mina ei tea põhjust, miks nad rohkem ei pakkunud meile kütust.

Mina ei saa OÜ Norcape isikut kätte.“ Eeltoodust nähtuvalt on kontrollimiseks esitatud leping

formaalne, ei sisalda täpseid kokkuleppeid kütuse koguste, tarnetähtaja, mahalaadimise ja müügi-

hinna osas. Kuna üks lepingupool ei esitanud pakkumisi ja teine lepingupool ei saanud enam kütust

osta, sest lepingupartner polnud kättesaadav, siis lõppes leping automaatselt ning mingit vastutust

lepingu ühepoolse lõpetamise ja lepingu sätete rikkumiste eest pole rakendatud.

Kütuse vormistamine OÜ „Norcape“ nimele toimus AS „NCC & PO“, OÜ „Petroil

PVTK“, AS „Milstrand“ ja AS „Maardu Terminal“ aktsiisi- ja kommertsladudes digitaalselt allkir-

jastatud dokumentide alusel osaühingutelt „Mažeikiu Nafta Trading House“, „United Bunkering

Trading“ ja „Petkam Trade“. OÜ „United Bunkering Trading“ tehingute puhul on 7.01.2011.a. ja

10.01.2011.a. üleandmise-vastuvõtmise aktide digitaalallkirja kinnituslehe järgi ostja OÜ „Nor-

cape“ esindaja andnud digiallkirja 12 - 57 minutit müüjast varem, mis pole tavapärane. Maksu-

haldurile teadaolevalt allkirjastab dokumendi esimesena müüja, saadab info ostjale ning siis alles

ostja tutvub pakkumisega ja sobivusel allkirjastab, lao esindaja kinnitab tehingu viimasena. A.Kaur

esitas 11.03.2011.a. maksuhaldurile dokumentide koopiad, mille hulgas on OÜ „Norcape“ nimel

vormistatud, kuid allkirjastamata volitused OÜ „Petroil PVTK“ aktsiisilaost kütuse väljastamise

kohta. Maksuhaldurile teadaolevalt esitavad kütuse müüjad volitusi kütuse aktsiisilaost väljas-

tamise puhul kütuse hoiustanud aktsiisilaopidajale, mitte kütuse ostjale ning seega on OÜ „Nor-

cape“ nimel vormistatud volituste olemasolu OÜ „Dio Oil“ dokumentide hulgas kahtlane. OÜ

„Norcape“ nimel OÜ-le „Dio Oil“ esitatud arvetel märgitud kütuse müügihind on tunduvalt mada-

lam soetusmaksumusest.

OÜ „Norcape“ juhatuse liikme A.Bugrovi 11.08.2011.a. selgituste kohaselt oli tal problee-

me narkootikumidega, ta vajas raha ning üks tuttav pakkus talle võimalust vormistada firma oma

nimele, lubades selle eest maksta 350 eurot. A.Bugrov nõustus, avas konto AS-s „SEB Pank“ ja

allkirjastas tuttava antud 3-4 lepingut neid läbi lugemata, kuna ei tahtnud äriga tegelema hakata.

A.Bugrovilt võeti ära kõik firmaga seotud dokumendid, pangakoodid ja kaardid, ta pole neid

kunagi kasutanud ega teinud tehinguid OÜ „Norcape“ nimel, samuti pole ta kellelegi väljastanud

volitusi. A.Bugrovi väitel ei valda ta eesti keelt ning palus vormistada selgituste protokoll vene

keeles, kuid OÜ „Norcape“ nimel vormistatud arved, üleandmise-vastuvõtmise aktid, e-kirjad ning

OÜ „Dio Oil“ ja OÜ „Norcape“ vahel sõlmitud leping on koostatud eesti keeles. A.Kaur ja OÜ

„Dio Oil“ sekretär N. K. nimetasid OÜ „Norcape“ esindajaks Denissi-nimelist isikut, täpsustamata,

kes oli see Deniss, millised olid tema kontaktandmed ja mille alusel ta esindas OÜ-d „Norcape“.

Kui A.Kaur kohtus OÜ „Norcape“ esindajaga, pidi ta isikut tõendavat dokumenti kontrollides

teada saama, et tegemist pole OÜ „Norcape“ B-kaardil märgitud A.Bugroviga. OÜ-l „Dio Oil“ on

A.Bugrovi ID kaardi koopia, kuid sellel puuduvad isiku allkiri, kuupäev ja saaja nimi, mistõttu

pole teada kellele ja mis asjaoludel ID-kaardi koopia on tehtud. Arvestades A.Bugrovi seletusi, et

tema ID-kaart oli tuvastamata isikute käes, siis võis selle koopia OÜ „Dio Oil“ kätte sattuda mitte

A.Bugrovi käest, vaid tuvastamata isikutelt. Kohtudes kellegi teadmata isikuga, kes väidetavalt

esitas enda identifitseerimiseks A.Bugrovi ID-kaardi, oleks A.Kaur pidanud aru saama, et tegemist

pole ühe ja sama isikuga. Seega pidi A.Kaur teadma, et temaga kohtunud isikul polnud volitusi OÜ

„Norcape“ nimel tehingute teostamiseks, kuid sellegipoolest laskis ta OÜ „Dio Oil“

raamatupidamises OÜ „Norcape“ rekvisiitidega vormistatud arveid kajastada. A.Kaur väitis

22.03.2011.a. seletuses et „esindajaks oli Andrei Bugrov, isiku välimust ei oska kirjeldada, vist oli

noormees, lühemat kasvu, tumeda peaga, moodsalt riietunud, käis minu juures üksi.“, kuid

kontrolli käigus on tuvastatud, et A.Kaur pole A.Bugroviga kohtunud. Revidendi kohtumisel

A.Bugroviga 11.08.2011.a. selgus, et tegemist on ebaterve välimusega, s.t. haiglase olekuga,

vähemalt 180 cm pikkuse ja pigem heleda peaga noormehega. OÜ „Norcape“ endise juhatuse

liikme Oleg Golberti kirjeldus A.Bugrovi kohta ühtib revidendi kirjeldusega.

Maksuhaldur peab ebausaldusväärseks A.Kauri ütlusi kütuse vastuvõtu kohta, kuna reaalset

vastuvõtmist ei toimunud, arvetel ja saatelehtedel A.Bugrovi allkirju pole ning tema ID-kaarti

kasutades vormistas ja allkirjastas OÜ „Norcape“ nimel dokumente kütuse müügi kohta tuvas-

tamata isik. A.Kaur ei kirjelda oma seletustes kütuse ostmist niisugusena, nagu see müügilepingu

punktide 1.2 ja 1.3 järgi peaks olema. A.Kaur selgitas 22.03.2011.a., et „OÜ Norcape nimel helis-

tati firmast ja pakuti kütust, öeldi kus laos asub ja mis hinnaga, vahest edastati info e-meiliga.

Pakkumise saamisel vastasin kas kohe või helistasin natukese aja pärast või saatsin e-meili, milles

kinnitasin pakutud koguse pakutud hinnaga ostmist ja kirjutasin juurde auto numbri ja autojuhi

nime, kellele tuleb kütus terminalist väljastada. Kütuse hinnaga seoses ma nõustusin pigem

pakutud hinnaga või kui nõus ei olnud, siis ei ostnud sellelt firmalt. Tarnetingimuseks oleme kokku

leppinud, et kütus väljastatakse minu poolt nimetatud auto peale, terminali aadressi ütles müüja.“

Pole usutav, et kui on koostatud kahepoolne leping kauba tarne kohta, siis müüja peab pakkumisi

tegema ja teine pool otsustab, kas ta ostab või mitte. Leping on kahepoolne dokument, millega

lepitakse kokku ost-müük. Sellegipoolest ootas A.Kaur kütuse pakkumisi, mitte ei andnud teisele

poolele teada, millal ja kui palju on kütust vaja. A.Kaur pidi teadma, kes on tegelik kütuse müüja ja

seetõttu puudus tal vajadus tellida seda OÜ-st „Norcape“, vaid talle tehti pakkumisi odava kütuse

ostuks.

OÜ „Norcape“ polnud reaalselt ettevõtlusega tegelev äriühing. Ettevõte pole maksuhal-

durile esitanud 2011.a. jaanuarikuu tulu- ja sotsiaalmaksu ning kohustusliku kogumispensioni ja

töötuskindlustuse maksete deklaratsiooni(TSD) ega deklareerinud andmeid töötajatele tehtud välja-

maksete kohta. Käibemaksukohustuslasena oli äriühing registreeritud alates 15.04.2010.a. - 10.03.

2011.a. Maksuhaldur arvas osaühingu 28.02.2011.a. otsusega nr 3617 käibemaksukohustuslaste

registrist välja, kuna ta ei tõendanud ettevõtlusega tegelemist. OÜ „Norcape“ on 2011.a. jaanuari-

kuu käibedeklaratsioonis deklareerinud 20% määraga maksustatavat käivet 6105 eurot, sellelt ar-

vestatud käibemaksu 1221 eurot, sisendkäibemaksu 1220 eurot ja tasumisele kuuluvat käibemaksu

1 euro. Nende andmete võrdlemisel OÜ „Dio Oil“ raamatupidamises kajastatud OÜ „Norcape“

nimel vormistatud arvete andmetega - kogusummas 439 397,99 eurot, sellelt käibemaks 87 879,57

eurot - ilmneb, et OÜ „Dio Oil“ raamatupidamises OÜ „Norcape“ rekvisiitidega vormistatud

arvete summa ületab OÜ „Norcape“ deklareeritud summat 71,9 korda.

Eeltoodust lähtudes on kütuse müügi kohta vormistatud dokumendid fiktiivsed ning OÜ

„Norcape“ nimel väljastatud arvete alusel majandustehinguid pole toimunud. OÜ „Dio Oil“

kajastas teadlikult dokumente raamatupidamises ja arvestas arvetel märgitud käibemaksu summad

sisendkäibemaksu hulka, omamata selleks õiguslikku alust. OÜ „United Bunkering Trading“ ja

OÜ „Norcape“ vahel sõlmitud lepingud on allkirjastatud digitaalselt A.Bugrovi ID-kaardi abil ning

OÜ „United Bunkering Trading“ valduses on A.Bugrovi ID-kaardi koopia, kuigi pooled pole

omavahel kohtunud ning seega pole ID-kaart saadud selle omanikult. Kuivõrd A.Bugrov pole

kinnitanud kütuse soetamist OÜ-lt „United Bunkering Trading“ ning dokumentide digitaalselt

allkirjastamist, siis on OÜ „Norcape“ kütuse soetamine OÜ-lt „United Bunkering Trading“

fiktiivne, nende dokumentide alusel pole tehinguid faktiliselt toimunud ning seega pole ka kütust,

mida OÜ „Norcape“ nimel OÜ-le „Dio Oil“ müüa. Pole usutav, et kütuseäris tegutsev äriühing

müüb järjepidevalt(3.-18.01.2011.a.) kütust tunduvalt madalama hinnaga, kui seda ise soetab,

tekitades sellega suures ulatuses kahjumit. Pole usutav, et äriühingu juhatuse liige A.Bugrov, kes

endise juhatuse liikme O.Golbergi seletuse kohaselt tahtis kütusetehingutelt tulu teenida, võttis

vastu äriühingu jaoks kahjumlikke otsuseid. Niisugune kahjumiga müük ei saa olla juhuslik, vaid

teadlik tegevus, mis viitab sellele, et OÜ „Dio Oil“ pidi olema teadlik OÜ „Norcape“ arvete

fiktiivsest iseloomust. Nimetatud arvetel märgitud kütuse madala hinnaga müük saab toimuda

ainult kogu müügiahelas osalejate teadmisel ja koostöös. Tehinguahelasse toodud õigusvõimet

omav vahelüli OÜ „Norcape“ ei deklareerinud käivet ega tasunud riigile käibemaksu, kuid

võimaldas OÜ-l „Dio Oil“ arvata maha sisendkäibemaksu oma maksustatavast käibest. O.Golberg

oli OÜ "Norcape" juhatuse liige 7.11. 2006.a. - 11.01.2011.a. ja A.Bugrov 30.11.2010.a. -

4.02.2011.a., mõlemad kinnitavad maksuhaldurile antud seletustes, et pole käibedeklaratsioone

koostanud ega esitanud. Leping e-maksuameti/e-tolli kasutamiseks oli osaühingu nimel sõlminud

17.09.2008.a. O.Golbert, A.Bugrovil selleks volitusi polnud.

Madalama hinnaga kütuse soetamisel ja tasumisel tekkis OÜ-l „Dio Oil“ võimalus ka

kütuse edasimüügilt suuremat kasu teenida. OÜ „Dio Oil“ oli huvitatud madalama hinnaga kütuse

ostmisest, kuna odavama hinnaga soetatud kütusele on lihtsam leida ostjaid. Tehingutes OÜ-ga

„Norcape“ on OÜ „Dio Oil“ saanud eeliseid - odavama hinnaga kütuse ostu puhul leiti kergesti

ostjaid ning OÜ „Dio Oil“ ei pidanud kütust aktsiisi- ja kommertsladudes hoiustama ja tasuma

selle eest suuri summasid. OÜ „Norcape“ arvetel märgitud kütuse hindade (ilma käibemaksuta 1

liitri eest) diislikütuse puhul 0,8335 - 0,8750 eurot ja eriotstarbelise kütuse puhul 0,5779 - 0,6417

eurot pidi OÜ „Dio Oil“ juhatuse liige teadma, et kõigi riiklike maksudega ja kütuse soetamisega

kaasnevate kulutuste tasumise korral pole võimalik müüa kütust nii madala hinnaga. Soetushinnast

tunduvalt madalama hinnaga kütuse müük pole omane reaalselt tegutsevale äriühingule ning

sellisel viisil tehingute kajastamise eesmärgiks saab olla ainult tehingute tegelike osapoolte

varjamine ja dokumentide vormistamine varifirmade nimele. See ei saanud toimuda OÜ „Dio Oil“

teadmiseta, sest majanduslik huvi ning reaalse kütuse liikumise tagamine oli üksnes OÜ „Dio Oil“

võimuses, kes kütuse tellis ja kelle tasumisest sõltus, kas ja millal kütus ka faktiliselt liikus.

Arvestades 2011.a. jaanuaris OÜ „Norcape“ nimel väljastatud arvetel kajastatud käibemaksu 87

879,51 eurot sisendkäibemaksu hulka ja vähendades sellega riigile tasumisele kuuluvat käibemak-

su summat, sai OÜ „Dio Oil“ maksueelise. OÜ „Dio Oil“ raamatupidamises kajastatud dokumen-

tide alusel oli kütuse müüjaks OÜ „Norcape“, kes tegelikult ei tegutsenud iseseisva majandus-

üksusena, tema nimele tehingute vormistamise eesmärk oli jätta maksuhaldurile mulje, justkui

oleks tegemist majanduslikku sisu omavate tehingutega. OÜ „Norcape puhul“ on tegemist vari-

firmaga, mille tegevuse ainus eesmärk oli võimaldada äriühingutel ebaseaduslikult omandada

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigus KMS § 29 lg 3 kohaselt ning vähendada äriühingute

maksukohustust. OÜ „Norcape“ nimel väljastatud arvetel kajastatud maksustatavalt käibelt arves-

tatav ja tasumisele kuuluv käibemaks on jäetud käibedeklaratsioonides deklareerimata ja tasu-

mata(tl I-22-35).

Andrei Bugrov suri xx xx xxxx.a.(tl IV-157).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja palub vaidlustatud maksuotsus tühistada. Tõendatud pole maksuotsuse väited, et

tehingute tegemisele esines müüja asemel keegi kolmas tundmatu isik ning et kaebaja pidi teadma,

et OÜ „Norcape“ pole tegelik müüja. Kaebaja on tehingute tegemisel OÜ-ga „Norcape“ heauskne

ostja, ta on täitnud tehingute tegemisel kütuseäris nõutavaid ja tavapäraseid hoolsusnõudeid. Ve-

delkütuse seaduse(VKS) § 3 lg 2 sätestab, et diislikütust võib importida, eksportida, müüa või selle

hoiuteenust osutada ainult majandustegevuse registris vastaval tegevusalal registreeritud äriühing,

mis tähendab, et kütuseäris tegutsemise loa saamiseks, tuleb eelnevalt läbida Maksu- ja Tolli-

ameti(MTA) põhjalik järelevalve. 2010.a. kevadel käivitas MTA veebikeskkonnas ööpäevaringselt

avatud aktsiisikaupade tollijärelevalve süsteemi JVIS, mis võimaldas kliendil pidada elektroonset

suhtlust MTA-ga maksusoodustuse saanud aktsiisikauba järelevalve alla jätmise teadete vastuvõt-

miseks ja taotluste esitamiseks tehingutes. Rahandusministeeriumi määrusega 11.03.2010.a. nr 14

kehtestatud „Aktsiisikauba järelevalve alla jätmise ja järelevalve lõpetamise korra“ § 4 kohaselt

peab aktsiisikauba soetaja omandiõiguse ülemineku korral kinnitama infosüsteemis tehingu toimu-

mise; kui toiminguga, mille teostamiseks MTA oma nõusoleku annab, läheb aktsiisikauba omandi-

õigus üle teisele isikule, võib MTA väljastada aktsiisikauba soetajale või tema esindajale uue

elektroonse teate; aktsiisikauba soetaja kinnitab teate kättesaamist. Seega eeldas kaebaja põhjen-

datult, et kõik kütuseäris tegutsevad ettevõtted, sh OÜ „Norcape“ on sarnase kontrolli läbinud, nen-

de tausta on maksuhaldur põhjalikult kontrollinud ja neile on määratud tagatised. OÜ „Norcape“

kütus asus ja liikus aktsiisilaos, kust seda väljastati digitaalselt allkirjastatud volituse alusel erine-

vatele firmadele. Seega kõik tehingud selle äriühingu kütusega toimusid MTA järelevalve all ja

registreeriti JVIS-süsteemis. JVIS-süsteemi kasutusõiguse saamiseks tuleb ennast eelnevalt identi-

fitseerida ID-kaardi alusel, mis tähendab, et OÜ-le „Nordcape“ JVIS-süsteemi kasutusõiguse and-

misel identifitseeris MTA nii ettevõtte kui ka tema nimel tegutsenud isiku. Niisuguses olukorras on

kaebaja jaoks mõistetamatu maksuhalduri seisukoht, et kaebaja soetas vaidlusaluste tehingutega

kütuse tundmatult kolmandalt isikult. Maksuhalduri väiteid, et enne kütuseäris tegutsemist pole

üldse vaja läbida MTA põhjalikku järelevalvet, ei toeta kaebaja suhtes läbiviidud samalaadne kont-

roll, mille käigus nõudis vastustaja kaebajalt 11.06.2011.a. otsusega 100 000 kr tagatisraha.

A.Kauri vande all antud seletuse kohaselt hõlmas kütusekäitleja kontroll ka maksuametnike

kontrollvisiiti kaebaja tööruumidesse. Võrdse kohtlemise põhimõttest lähtudes pidi ka OÜ

"Norcape" samasuguse kontrolli läbima.

Maksuhalduri tegevus maksumenetluses polnud kooskõlas hea halduse põhimõttega, rikku-

miste hulk ja järjepidevus näitavad, et menetlust ei viidud läbi objektiivselt ja kooskõlas uurimis-

põhimõttega. Kontrolli kaebaja suhtes alustati PMTK 1.03.2011.a. korralduse alusel. 8.11.2011.a.

informeeris kaebaja maksuhaldurit, et soovib esitada täiendavaid dokumente ja palus menetluse

läbiviimisel sellega arvestada. 21.11.2011.a. kirjas ei maininud maksuhaldur, et kontrollakt on val-

mis, vaid märkis, et kontrolli läbiviimise tähtaega ei pea kaebajale teatama, et maksuhaldurile pole

esitatud kütuse tellimised ja pakkumised (mis kaebaja andmeil pole säilinud) ning et kui on veel

mingeid tõendeid esitada, siis maksuhaldur võtab need vastu ja annab hinnangu kontrollaktis.

22.11.2011.a. esitas kaebaja vastustajale järelepärimise AS-le „NCC&PO“ ja 15.11.2011.a. saadud

vastuse ning OÜ "Norcape" esindaja tuvastamise kohta passikoopia, kuid ei 23.11.2011.a. koos-

tatud kontrollaktis ega ka maksuotsuses pole esitatud tõendeid üldse mainitud ega neile hinnangut

antud, kuigi AS „NCC&PO“ vastuses sisaldusid olulised selgitused küsimustele, mis puudutasid

lepingute sõlmimisel klientidega kohtumist ja esindajate identifitseerimist. Vastuse kohaselt sõlmi-

takse lepinguid klientidega ainult laopidaja kontoris, lepingupool tuvastatakse passi või ID-kaardi

alusel, täiendavalt on isik ID-kaardi või passi koopiale märkinud omakäeliselt kontaktandmed.

Vastuse juurde lisati lepingute üldosad ja juhatuse liikmete ID-kaartide koopiad kinnitamaks, et

isikud on isiklikult käinud laopidaja kontoris ja isiklikult lepingud sõlminud. AS „NCC&PO“

seletus seab kahtluse alla A.Bugrovi väite, et ta pole firmade esindajatega kohtunud ning kinnitab,

et kütusetehingute ahelas on kolmandad isikud tuvastanud OÜ „Norcape“ ja tema esindaja

isikusamasuse. Maksuhaldur on rikkunud MKS § 95 lg 2, mis sätestab, et maksukohustuslase

esitatud tõendite osalist või täielikku arvestamata jätmist tuleb maksusumma määramisel

põhjendada. Maksuotsuses pole ka mainitud, et 21.06.2012.a. teostas revident kaebaja kontoris OÜ

„Dio Oil“ sekretäri N.K. arvutis olevate A.Kauri poolt N.K. e-posti aadressile saadetud e-kirjade

vaatluse, mille kohta koostati ka protokoll, kus fikseeriti A.Kauri poolt vaatluse käigus antud

selgitused revidendi küsimustele ning kui palju e-kirju sisaldus kataloogis „Nor Olavi“ ja „Dio

Oil“. Vaatlusprotokollis pole midagi öeldud e-kirjavahetuse õigsuse kohta, kuigi just see asjaolu oli

vaatluse läbiviimise põhjus ja eesmärk. Vastustaja pole arvestanud, et viidatud kirjavahetus

tõendab reaalsete majandustehingute toimumist. Vastustaja jättis ka tähelepanuta kaebaja korduvalt

esitatud soovi enne asja lõplikku otsustamist asjaolusid maksuhalduriga veel kord läbi arutada,

mistõttu jäi kaebajal esitamata osad tõendeid, millel võib olla asja lahendamisel tähtsust.

Eriarvamuse kontrollaktile esitas kaebaja 27.12.2011.a., peale mida kulus maksuotsuse

koostamiseks umbes 9 kuud. Selle aja vältel ei teinud maksuhaldur mingeid menetlustoiminguid

peale 21.06.2012.a. toimunud vaatluse, mida ei saa pidada eesmärgipäraseks, efektiivseks ja pro-

portsionaalseks menetlemiseks. Maksuhaldur on maksuotsuse koostamisele kulutanud sama palju

aega kui maksuarvestuse kontrollimisele, kuigi maksuotsuse sisu ja tekst ei erine oluliselt kont-

rollaktist. Ehkki MKS ei sätesta maksukontrolli läbiviimise tähtaega, ei saa sellest järeldada, et

maksukontrolli läbiviimine võibki jääda venima ja ootele, kuni maksuhalduril on aega menetlusega

edasi tegelda. Maksukontrolli ülemäärane pikkus on maksumaksjale koormav ja tema õigusi eba-

proportsionaalselt kahjustav, kuivõrd kontrolli läbiviimise ajal tuleb maksumaksjal olla pidevas

valmisolekus täita kaasaaitamiskohustust. Tõele ei vasta vastustaja seisukoht, et kaebaja pole

kaasaaitamiskohustust täitnud. Kaebaja on menetluse kestel andnud korduvalt põhjalikke seletusi,

esitanud nõutud dokumente ja kirjavahetuses maksuhalduriga korduvalt huvi tundnud, kas on vaja

lisaks andmeid, dokumente. Kaebaja tegevus oma väiteid kinnitavate tõendite(OÜ „Norcape“ hin-

napakkumiste ja tellimuste) esitamisel koos eriarvamusega on kõigiti kooskõlas ärakuulamisõiguse

realiseerumisega. Kontrollaktile eriarvamuse või vastuväidete esitamise mõte seisnebki selles, et

maksumaksja saaks esitada oma seisukohti tuvastatud asjaolude kohta ja oma väiteid kinnitavaid

tõendeid. Pikaleveninud kontroll on ka rahaliselt koormav, sest maksumaksja ei saa selle ajal

arvestada ja ette näha tekkida võiva kohustuse lõplikku suurust, mille hulka tuleb arvestada ka

maksuintressid. Intresse tuleb tasuda aja eest, mis jääb deklareerimiskohustuse ja maksukohustuse

tuvastamise vahele, viimane aga sõltub sellest, millal maksuhaldur läbiviidava menetlusega lõpule

jõuab.

OÜ „Norcape“ esindaja tuvastamise osas tugineb maksuotsus ebaõigetele asjaoludele.

Otsuse kohaselt pole kaebaja A.Kauri isikus tuvastanud OÜ „Norcape“ esindajat, mistõttu ta pidi

teadma, et arvel näidatud isik pole tegelik kauba müüja ning kuna A.Bugrovi väitel oli tema ID-

kaart teiste isikute käes, siis sai kaebaja selle tuvastamata isikult ja tegelikult pole ta kunagi A.Bug-

roviga kohtunud. Kõik edasised maksuhalduri järeldused selle kohta, kas A.Kaur on kohtunud

A.Bugroviga, toetuvad faktile, et kaebajal oli olemas A.Bugrovi ID-kaardi koopia. Kuid kaebaja

pole kunagi esitanud maksuhaldurile koopiat A.Bugrovi ID-kaardist, vaid esitas koopia tema pas-

sist, passi loovutamist kolmandatele isikutele pole A.Bugrov aga kordagi maininud. OÜ-ga „Nor-

cape“ 10.12.2010.a. sõlmitud müügilepingu nr 10.1 on osapooled allkirjastanud omakäeliselt,

samuti on A.Bugrov omakäeliselt allkirjastanud enda passi koopia. Kõnealune leping on raamle-

ping, mille sisuks on üldised tingimused, mida kohaldatakse üldtingimustena kõikide järgnevate

müügitehingute puhul. Lepingu tekstist ja selle sisust ei tulene, et pooled oleksid ennast sidunud

kohustusega osta ja müüa kütust, leping andis müüjale võimaluse kütust müüa ja ostjale võimaluse

kütust osta. Vaidlus puudub selles, et OÜ „Norcape“ täitis kaebaja ees kütuse ostu-müügi

lepinguga võetud kohustusi. Kui tehingud tehakse elektroonselt, ei saa kolmas isik reaalselt

kontrollida, kas tehingu allkirjastab õige isik. Tsiviilseadustiku üldosa(TsÜS) §-dest 116 ja 118

lähtudes kehtib esindusõiguse eeldus. Olukorras, kus MTA JVIS-süteemis korduvalt aktsepteeris

A.Bugrovi ID-allkirja ja OÜ „Norcape“ taotlusi kütuse vabastamiseks tollijärelevalve alt, jääb

arusaamatuks, millest pidi kaebaja järeldama, et tegu pole tegeliku müüjaga. Maksuhaldur on RPS

§-st 7 lg 1 p 7 teinud ebaõige järelduse, et arvel peab olema müüja allkiri, tegelikult peab seal

olema ostja allkiri. Kui tegemist on käibemaksukohustuslasega, siis sätestab nõuded arvele

erinormina KMS § 37, mis ei kohusta arvet väljastaja poolt allkirjastama. KMS § 37 lg 7 p 7 ei

kohusta märkima arvele igal juhul kauba väljastamise kuupäeva, vaid üksnes siis, kui see on

kindlaksmääratav ja erinev arve väljastamise kuupäevast; nimetatud tingimused peavad olema

täidetud üheaegselt.

A.Bugrovi 11.08.2011.a. seletus, et ta pole ise firmade esindajatega kohtunud, on vastuolus

teiste tõenditega. Kohtumenetluses teostatud ekspertiisi tulemused kinnitasid, et kõik ekspertiisiks

esitatud dokumendid, sh lepingud ja nende lisad kaebajaga, AS-ga "NCC&Po" ja AS-ga "Mils-

trand" on allkirjastatud A.Bugrovi poolt. Asjaolu, et väljavõtted erinevatest registritest kaebaja ja

OÜ "Norcape" lepingu juurde on allkirjastatud sama kirjutusvahendiga, näitab, et dokumendid on

allkirjastatud samaaegselt. Ka väljavõtetel olevad erinevad kuupäevad kinnitavad pigem reaalse

lepingu sõlmimist, fabritseerimise korral oleksid kõik väljavõtted tehtud samal kuupäeval. Tunnis-

taja A.Kirilenko kinnitab, et AS "NCC&Po" esindajana kohtus ta kõikide firmade esindajatega,

kellega laolepingud allkirjastati, võrdles esindaja isikut tõendava dokumendi fotot isiku endaga ja

tegi dokumendist koopia. AS "Milstrand" kinnitab 11.03.2013.a. vastuses, et leping OÜ-ga "Nor-

cape" sõlmiti paberil aktsiaseltsi kontoris ning selle allkirjastanud A.Bugrovi isik tuvastatu ID-

kaardi alusel. Eelnevast järeldub üheselt, et A.Bugrov pidi lepingute sõlmimiseks ja selle käigus

allkirjade andmiseks olema kohtunud kõigi nende äriühingute esindajatega. Vastuolu, et A.Kaur on

A.Bugrovi kirjeldanud 22.03.2011.a. seletuses lühemat kasvu isikuna, revidendi väitel oli kohtu-

misel 11.08.2011.a. aga tegemist pikemat kasvu(vähemalt 180 cm) pigem heleda peaga noorme-

hega seletub kasvu osas sellega, et kuna A.Kaur on ise 196 cm pikk, siis võib temast ligi 20 cm

lühem mees olla tema jaoks lühemat kasvu; A.Bugrovi värvifoto järgi aga ongi tema juuksevärv

tume(tl I-40-42; IV-200-201, 219; V-10-14, 21).

Arusaamatuks jääb, kas ja kuidas peaks kaebaja kontrollima seda, mismoodi ja kellelt on

kauba soetanud OÜ „Norcape“. Kui aktide allkirjastamise järjepidevus tekitas maksuhalduris kaht-

lusi, tulnuks seda asjaolu maksumenetluses uurida, uurimata kahtlust ei saa kasutada maksuotsuse

põhjendamisel. MKS §-s 11 sätestatud uurimispõhimõte kohustab maksuhaldurit koguma asja ot-

sustamiseks vajalikke tõendeid. OÜ „Norcape“ soetustehingute asjaolud pole kaebaja tõendamis-

sfääris, mis tähendab, et kaebaja ei saa ennast kaitsta maksuotsuses kajastatud tuvastamata

kahtluste eest. Tähtsust pole asjaolul, et OÜ „Norcape“ nimel kaebajale esitatud arvetel märgitud

kütuse müügihind oli tunduvalt madalam soetamismaksumusest, kuna maksuotsuses pole

põhjendatud, kust peaks kaebaja omama infot selle kohta, mis hinnaga soetas kütuse OÜ

„Norcape“. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-81-12 märkinud, et maksustamise seisukohast ei oma

tähtsust, kas müüja poolt pakutava kauba n-ö päritolu on õiguspärane või mitte. Kui kauba

omandamises puudub vaidlus, ei saa kauba hind küll kuidagi näidata, et tehingutes osaleb OÜ

„Norcape“ asemel tundmatu isik. Maksuotsuses pole öeldud, et hind, millega kaebaja ostis kütust

OÜ-lt „Norcape“, poleks vastanud turuhinnale. Kaebaja esitas maksuhaldurile koos eriarvamusega

oma jaanuarikuu kütusetehingute võrdluse tõendamaks, et tal olid samal ajal tehingud teiste

müüjatega, kellelt osteti kütust sama või ligilähedase hinnaga. Maksuotsuses pole neid andmeid

analüüsitud. Samuti on meelevaldne maksuhalduri väide, et madalama hinnaga kütuse soetamisel

tekkis kaebajal võimalus ka kütuse edasimüügilt suuremat kasumit teenida, mingeid tõendeid

maksuotsuses selle kohta esitatud pole. Kaebaja äritegevus oli tavapärase rentaablusega, tavatult

suurt kasumit polnud. Ebaõige on MTA väide, et tal pole ühtegi pakkumist, mis kinnitaks

tehinguid OÜ-ga „Norcape“. Vastustaja poolt kohtule esitatud kirjavahetuse hulgas on kaebaja ja

OÜ „Norcape“ kütuse tellimusi kajastav kirjavahetus(tl IV-128, 144). Vastustaja väide, et OÜ-lt

„Norcape“ soetatud kütuse kogused ei vasta kaebaja laost välja läinud kütuse kogustele, tuleb jätta

tähelepanuta, kuivõrd vastustaja tõi selle asjaolu esmakordselt välja alles 6.05.2013.a.

kohtuistungil. Haldusakti ei saa asuda tagantjärgi motiveerima ja lisama sinna uusi faktilisi

asjaolusid kohtumenetluses. Kaebaja tegi kontrollitaval perioodil tehinguid ka OÜ-ga "Olavi

Juures", mida maksuhaldur kontrollaktis vaidlustas samasisuliste argumentidega, mis on esitatud

OÜ „Norcape“ tehingute kohta, kuid peale kontrollaktile eriarvamuse esitamist loobus OÜ "Olavi

Juures" tehingute maksustamisest.

Riigikohus on korduvalt selgitanud, et kui ostja täidab hoolsuskohustuse, kuid ta poleks

mõistlikult käitudes ikkagi pidanud aru saama, et tegemist pole tegeliku müüjaga, oleks talle

käibemaksu määramine väär sellest hoolimata, et tehingu teiseks pooleks osutub variisik, kes ei saa

olla tegelik müüja(3-3-1-60-11). Maksuotsuses on A.Burgovi ütluste ja maksumenetluses hiljem

selgunud asjaolude pinnalt järeldatud, et OÜ-l „Norcape“ puudus majandustegevus. Samas pole

näidatud neid objektiivseid asjaolusid ja tõendeid, mis annavad põhjendatult alust arvata, et

kaebaja pidi neist hiljem selgunud asjaoludest olema teadlik tehingute tegemise ajal ning pidi aru

saama, et tehingupartner pole arvel näidatud isik. Riigikohus on lahendis nr 3-3-1-81-12 sedas-

tanud, et eristada tuleb olukorda, kus müüja tegelikult ettevõtluses ei osale, olukorrast, kus müüja

on oma tegevuse, sh maksuarvestuse ja maksude tasumise, korraldanud õigusvastaselt; eeskätt ja

enamasti tõendavad tehingu toimumist tõendid üleantud kauba või saadud teenuse kohta, tasumine

müüja pangakontole, arve, tehingu kajastamine raamatupidamises ja maksuarvestuses ning

(kontrollimisel) poolte kinnitus tehingu toimumise kohta. OÜ „Mažeikiu Nafta Trading House“ ja

OÜ „United Bunkering Trading“ kinnitasid oma vastuses maksuhaldurile tehingute toimumist OÜ-

ga „Norcape“ ning seda, et kütuse tellimine käis telefoni või e-kirja teel, suheldi Andrei või Dima

nimelise isikuga, dokumentide allkirjastamine toimus digitaalselt. Need kinnitused on oluliseks

tõendiks, et OÜ „Norcape“ on kütusemüügi ahelas enne tehinguid kaebajaga teinud iseseisvalt

tehinguid, ettevõtte korraldusel on kaup lattu toimetatud, hoiustatud ja laost edasi liikunud - mis

lükkab ümber maksuhalduri väited, et tegemist pole reaalselt tegutseva äriühinguga ja OÜ „Nor-

cape“ asemel tegutseb tuvastamata kolmas isik. OÜ „Norcape“ mitteosalemise vastu tehingutes

räägib ka asjaolu, et äriühing hoiustas AS „NCC&PO“, OÜ „Petroil PVTK“, AS „Milstrand“ ja AS

„Maardu Terminal“ aktsiisiladudes suurtes kogustes kütust ning aktsiisiladude poolt maksuhaldu-

rile esitatud dokumentide hulgas olid OÜ-le „Norcape“ esitatud arved, näiteks diislikütuse akt-

siisimaksu eest. Seega on olemas vähemalt 4 laopidaja poolt esitatud tõendid, mis näitavad, et neil

olid lepingulised suhted OÜ-ga „Norcape“, lisaks on OÜ „Norcape“ kütuselt tasutud riigile aktsiisi.

Kuivõrd kütuse väljastamisel isikule, kes ei oma volitust, vastutab laopidaja, on ka nemad

huvitatud OÜ „Norcape“ esindajate volituste tuvastamisest. Samuti on laopidajad kohustatud

aruannetes MTA-le esitama õigeid andmeid tehingute kohta. Seega on asjaolu, et kütus on ostetud

aktsiisilattu kauba paigutanud isikult, ostjale kinnituseks ja garantiiks, et tehingutes müüjana

osalev isik on kolmandate, ostjast sõltumatute isikute poolt tuvastatud, lepingupartnerina aktsep-

teeritud ja reaalselt tegutsev. Väites, et kuna A.Bugrov pole kütusega tehinguid teinud, siis pole

kütust, mida OÜ „Norcape“ nimel kaebajale müüa, jätab maksuhaldur tähelepanuta, et aktsiisilaos

toimunud tehingute puhul on alati kolmandaks osapooleks laopidaja ja neljandaks osapooleks

MTA. Seega OÜ „Norcape“ tehingute vaidlustamisel ei piisa sellest, et maksuhaldur ei tunnista

OÜ „United Bunkering Trading“ ja OÜ „Norcape“ vahelisi tehinguid. Maksuotsuses pole vaidlus-

tatud asjaolu, et tehingu täitmine ehk kütuse omandiõiguse üleminek toimus ning selles on oma osa

laopidaja ja MTA tegevusel. Vastustaja on oluliste tõendi allikatena jätnud kõrvale laopidajad, kes

samuti olid sõlminud lepingud OÜ-ga „Norcape“, millel olid A.Bugrovi allkirjad; vastustaja pida-

nuks välja selgitama, kuidas on omakäelised allkirjad lepingutele saadud. OÜ „Norcape“

pangakonto väljavõttelt(tl I-230 pöördel) nähtuvad 2010.a. detsembris ja 2011.a. jaanuaris pidevad

suuremahulised kütusetehingud paljude firmadega, kellele OÜ „Norcape“ on müünud kütust, kuid

puuduvad andmed, et maksuhaldur oleks neile teinud maksuõiguslikke etteheiteid. Maksuhaldur

suhtub kriitikavabalt pettuse korraldanud või selles osalenud A.Bugrovi ütlustesse, eeldades nende

täielikku õigsust ning samal ajal ignoreerides kaebaja kasuks rääkivaid tõendeid ja asjaolude loogi-

list analüüsi..

Arusaamatuks jääb O.Golberti selgituste ja neile maksuhalduri poolt antud hinnangute seos

kaebajaga. Kaebaja pole tehingute käigus O.Golbertiga suhelnud ega ole kursis tema ja A.Bugrovi

vaheliste kokkulepete ja OÜ „Norcape“ sisesuhetega. Kolmas isik ei pea kontrollima, kas ja mil-

lised on juhatuse liikmeks oleva isiku teadmised ning kuidas on korraldatud äriühingu sisesuhted ja

juhtimine. Samuti ei puutu kaebajasse, kui teise poole kontaktnumbrid on seotud ettemaksu kõne-

kaartidega. Denissi-nimelise isiku tuvastamata jätmisest ei saa veel teha järeldust, et tehingutes

osales OÜ „Norcape“ asemel keegi kolmas tundmatu isik. Juhatuse liikmel on õigus kasutada

ettevõtte majandustegevuses abilisi(TsÜS § 121 lg 2). Kui juhatuse liige annab oma ID-kaardi

kellegi teise kätte, ei vabasta see teda juhatuse liikme õigustest ja kohustustest. Tallinna Ring-

konnakohus märkis lahendis nr 3-07-2250, et tehingute tegemist äriühingu poolt ei välista ise-

enesest asjaolu, et tema seaduslik esindaja ja juhatuse liige ei kontrolli reaalselt ettevõtte majan-

dustegevust. Digitaalallkirja seaduse § 3 lg 4 kohaselt peab sertifikaadi omanik tõendama, et allkiri

anti tema nõusolekuta, A.Bugrov pole seda teinud. Vastustaja pole välja toonud ühtegi asjaolu ega

omadust, millest kaebaja esindaja oleks pidanud aru saama, et A.Bugrov pole võimeline äritege-

vuses osalema. Seadus ei piira juhatuse liikmena tegutsemise õigust lähtuvalt haridustasemest,

isikuomadustest, tervislikust seisundist, sõltuvustest; tehingute tegemise võimatuse ja narkomaania

vahel pole põhjuslikku seost.

Maksuhaldur on pöördunud teabe saamiseks Sertifitseerimiskeskuse poole A.Bugrovi ja

teiste isikute ID kaardiga kinnitatud tehingute ja IP aadresside tuvastamiseks ning on saanud ka

vastuse. Maksuotsuse kohaselt pole Sertifitseerimiskeskuselt saadud andmetega õnnestunud IP

aadresside võimalikke asukohtade ja kasutajate kohta infot hankida, kuna tegemist on jälitustege-

vusega ja maksuhalduril pole selleks õigust. Samas nähtub maksuhalduri tegevusest, et ta on tege-

lenud ebaseaduslikult jälitustegevusega ja saanud teada ka IP aadressid, millelt kinnitati A.Bugrovi

ID-kaardiga tehingud. Maksumenetluses oleks maksuhaldur saanud hõlpsasti kontrollida, kas neil

aadressidel on seos kaebajaga.

Vastustaja palub jätta kaebus rahuldamata, esitades lisaks maksuotsuses toodule järgmised

põhjendused. Kaebajalt teabe ja dokumentide saamine maksumenetluses oli aeganõudev. OÜ

„Norcape“ tellimused esitati alles koos 27.12.2011.a. eriarvamusega, mitte aga enne kontrollakti

väljastamist, kuigi OÜ „Norcape“ pakkumiste ja hinnapakkumiste vastu tundis maksuhaldur huvi

juba 4.03.2011.a., kui kaebaja juhatuse liige käis maksuhaldurile suulisi seletusi andmas. Seega ei

vasta tõele kaebaja väide, et ta on igakülgselt täitnud kaasaaitamiskohustust. Eeltoodu põhjal

tekkiski maksuhalduril, kui kaebaja esitas koos eriarvamusega kirjavahetuse OÜ-ga „Norcape“,

põhjendatud kahtlus, et need dokumendid on koostatud tagantjärele ning ta pidas vajalikuks

21.06.2012.a. läbi viia vaatlus, et välja selgitada, kas sellised e-kirjad N.K. arvutis tõepoolest

eksisteerivad või mitte. Vaatlusprotokollis pole antud hinnangut sellele, kas e-kirjavahetus on

koostatud tagantjärele või tehingute toimumise ajal, kuid maksuotsuses on seda e-kirjavahetust

analüüsitud ja hinnatud. Maksuhaldur pole maksuotsuses asunud seisukohale, et e-kirjavahetus on

koostatud tagantjärele.

Kaebaja teatas 8.11.2011.a. e-kirjas, et soovib lähiajal esitada täiendavaid dokumente, täp-

sustamata aga, millal seda plaanitakse teha. Dokumendid esitati 23.11.2011.a. kell 16.00, mitte

22.11.2011.a., nagu väidab kaebaja. Seega ei saagi eeldada, et kell 16.00 esitatud dokumentidega

oleks vastustaja saanud samal päeval allkirjastatud ja välja saadetud kontrollaktis arvestada. Mõist-

lik olnuks küll kaebajat 21.11.2011.a. kirjas teavitada, et kontrollakt on peaaegu valmis ja maksu-

haldur plaanib selle lähipäevil välja saata, samas polnud aga MTA vastupidises käitumises midagi

õigusvastast. 6.04.2011.a. AS „NCC & PO“ poolt OÜ „Norcape“ kohta esitatud dokumente on

maksuhaldur analüüsinud ja hinnanud.

Arusaamatuks jääb, millisele sättele tuginedes kaebaja leiab, et enne kütuseäris tegutsema

hakkamist tuleb eelnevalt läbida MTA põhjalik järelevalve. 1.01.-31.03.2011.a. kehtinud VKS § 22

järgi kuulus MTA pädevusse registreeringu olemasolu kontrollimine kütuse käitlemisel, kütuse

nõuetele vastavuse ja nõuetele vastavust tõendavate dokumentide kontrollimine kütuse käitlemisel,

kütuse käitlemise aruannete töötlemine ja nõuetele mittevastava kütusega tehtavate toimingute

heakskiitmine. Alates 1.04.2011.a. kehtiva VKS-i redaktsiooni kohaselt tuleb küll enne kütuseäris

tegutsema hakkamist esitada MTA-le vastav taotlus koos seaduses nõutud dokumentidega,

maksuhalduri nõudmisel lisada täiendavad tõendeid ning ilmuda maksuhalduri juurde seletuse

andmiseks, kuid OÜ „Norcape“ registreeriti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi majan-

dustegevuse registris juba 6.12.2010.a. ega pidanud läbima mitte mingisugust kontrolli MTA poolt.

Märkimist väärib aga asjaolu, et alates 1.05.2011.a. on OÜ „Norcape“ registreering kütuse müügi

tegevusalal peatatud, mis viitab selgelt sellele, et tegemist pole ega ole olnud reaalselt tegutseva

äriühinguga. OÜ „Norcape“ on juba 28.02.2011.a. otsusega nr 3617 alates 10.03.2011.a. välja

arvatud käibemaksukohustuslaste registrist, vastavat kontrolli alustati 8.02.2011.a. Pole usutav, et

äriühing, mis jaanuari keskel oli alles elujõuline kütusemüüja, kaob turult nädala-kahega nii, et

isegi maksuhalduri korraldustele ei vastata ja isik pole kättesaadav.

Kaebaja jätab tähelepanuta, et 2010.a. aasta suvel ei teostatud tema suhtes kontrolli selleks,

et otsustada, kas isik saab registreeringu kütuse müügi tegevusalal või mitte, vaid kontrolliti

kaebaja ettevõtlusega tegelemist. Samuti omistab kaebaja liiga suurt tähtsust aktsiisikaupade

tollijärelevalve süsteemile. Kogu suhtlemine toimub e-keskkonnas, formaalselt küll MTA kontrolli

all, kuid tehingute toimumise juures maksuhaldur reaalselt kohal pole ja vaatlust ei teosta. Kogu

suhtlemine eeldab seda, et esitatavad andmed on õiged ja taotlusi esitavad selleks õigust omavad

isikud. Olukorras, kus OÜ „Norcape“ seadusliku esindaja ID-kaart koos paroolidega on teise isiku

käes, kes tema eest ja nimel taotlusi esitab, pole maksuhalduril kuidagi võimalik tuvastada ja aru

saada, et taotlusi ei esita ID-kaardi omanik, vaid keegi kolmas tundmatu isik. JVIS-süsteemis

kasutusõiguse saamiseks pole vaja teha muud, kui e-maksuameti kaudu ID-kaardiga sisse logida,

vastav taotlus ära täita ja maksuhaldurile esitada. JVIS-infosüsteem võimaldab automatiseeritud

menetlusprotsesside abil pidada tulemuslikumalt, kiiremini ja odavamalt järelevalvet kaupade üle,

mis saavad kasutamise eesmärgist lähtuvalt maksusoodustuse

Olulised on lahknevused kirjeldustes, milline nägi välja A.Bugrov, kaebaja kirjeldus ei kat-

tu maksuhalduri ja O.Golberti kirjeldusega. Isiku pikkusele hinnangu andmisel ei saa tähelepanuta

jätta, millise pikkusega on hinnangu andja ise, kuid selles, kas juuksed on tumedad või heledad,

pole eriti võimalust eksida. Arvestades veel asjaolu, et kaebaja juures käis moodsalt riietatud isik,

ei saanud see olla A.Bugrov. Et ta pole kaebaja esindajaga kohtunud, kinnitab ka A.Bugrov ise.

A.Bugrovi poolt maksuhaldurile antud selgitused viitavad üheselt, et tegemist oli variisikuga. Ka

T. B. kinnitab, et A.Bugrov poleks olnud suuteline äriühingut juhtima(tl III-78-86). Kui A.Kaur

oleks A.Bugroviga kohtunud, oleks ta tema kogemust ärivaldkonnas arvestades pidanud lepingu

sõlmimisel aru saama, et tegemist on isikuga, kes poleks suutnud iseseisvalt äritegevusega

tegeleda. A.Bugrov kinnitab, et ei oma OÜ „Norcape“ väidetava ettevõtlustegevuse kohta teavet

ega dokumente, ta pole ka esitanud maksuhaldurile deklaratsioone, ettevõtte 2011.a. jaanuarikuu

käibedeklaratsiooni esitas M. L. Variisiku ja varifirma tunnustele vastab ka äriühingu nimel

toimunud väga lühiajaline tegevus kütusevaldkonnas. A.Bugrov oli OÜ „Norcape“ juhatuse liige 2

kuud ja osanik 15 päeva, tegevus ettevõtte nimel toimus kütusevaldkonnas 2011.a. jaanuarikuus.

Oluline on, et väidetavalt OÜ-lt „Norcape“ soetatud kütuse kogused ei vasta kaebaja laost väljas-

tatud kütuse kogustele - kaebaja on saanud kütust rohkem, kui OÜ „Norcape“ arvetel müüdavate

kogustena näidatud on. Pole tõenäoline, et reaalselt tegutsev ettevõte annaks lisaks arvel näidatud

kogusele veel tasuta kütust(tl I-130-130 pöördel, 132-133 pöördel).

Eeltoodut arvestades on maksuhaldur põhjendatult asunud seisukohale, et kaebaja pole

A.Bugroviga kohtunud. Asjaolu, et kaebaja poolt esitatud lepingul on A.Bugrovi allkiri, ei tähenda

veel, et kaebaja on täitnud hoolsuskohustuse tehingupartneri tuvastamisel. Kui kaebaja oleks tehin-

gu tegemisel võrrelnud isikut passi koopial oleva isikuga, oleks ta pidanud aru saama, et tegemist

pole OÜ „Norcape“ seadusliku esindajaga. Nimetatut kinnitab seegi, et nii A.Kaur kui N.K.

nimetasid OÜ „Norcape“ esindajaks Denissi-nimelist isikut, kelle volitusi maksuhaldurile aga

esitatud pole. A.Kaur on öelnud, et OÜ „Norcape“ inimesi ta ei tunne ja eriti ei usalda, samas pole

kaebaja Denissiga suhtlemisel täpsustanud, kas isik on õigustatud esindama OÜ-d „Norcape“. Tõe-

näoliselt käiski kogu suhtlus ainult Denissiga ja sama isik tõi ka A.Bugrovi poolt allkirjastatud

dokumendid ja isikut tõendava dokumendi koopia. Asjaolu, et kaebajal on A.Bugrovi passi koopia,

millel peal A.Bugrovi allkiri, ei tõenda iseenesest, et viimane oleks kaebaja esindajaga reaalselt

kohtunud. Kuivõrd A.Bugrov on Roma palvel dokumente allkirjastanud, on täiesti reaalne, et passi

koopia on A.Bugrovi poolt küll allkirjastatud, kuid mitte lepingu sõlmimise hetkel, vaid juba

varem. Seda kinnitab ka fakt, et passi koopial pole mingit kuupäeva ehk selle võis esitada ükskõik

millise tehingu juurde. Kaebusele lisatud dokumentide kohaselt sõlmiti leping OÜ-ga „Norcape“

A.Bugrovi osalusel 10.12.2010.a., osa dokumente on aga välja trükitud alles pärast lepingu

sõlmimist 16.12.2010.a., kuid ka nendel on A.Bugrovi allkirjad. Arusaamatuks jääb, kuidas

kaebaja ei suuda selgusele jõuda, millisel kuupäeval OÜ-ga „Norcape“ sõlmitud leping siiski

allkirjastatud on. Kaebaja arutlusest, et lepingu allkirjastamine võis toimuda ka peale lepingul

märgitud kuupäeva ning et sama kirjutusvahendiga allkirjastamine näitab, et dokumendid on

allkirjastatud üheaegselt, ei saa teha põhjendatud järeldusi. Kaebaja pole kinnitanud, et ta oleks

A.Bugroviga korduvalt kohtunud ja dokumente allkirjastanud. Samuti pole usutav, et A.Bugrov ei

mäleta kaebajat, kui ta on tema esindajatega korduvalt kohtunud. AS „NCC & PO“ 15.11.2011.a.

vastus ei muuda A.Bugrovi ütlusi ebausaldusväärseks. On täiesti usutav, et aktsiaseltsi poolt

esitatud A.Bugrovi ID-kaardi koopia on saadud kellegi kolmanda isiku vahendusel ning A.Bugrov

lepingute sõlmimise juures ise ei osalenud. Oluline on ka asjaolu, et telefonitsi suhtlemine on

toimunud ainult tuvastamata numbrite kaudu. Mitte ühegi tehingu juures ei kajastu A.Bugrovi

telefoninumber xxxxxxxxx. Samuti pole maksuhalduril ühtegi pakkumist, mis kinnitaks tehinguid

OÜ-ga "Norcape". Kaebaja ei saa vabandada oma hoolsuskohustuse täitmata jätmist teiste OÜ

„Norcape“ tehingupartnerite hoolsuskohustuse täitmise või täitmata jätmisega.

Väär on kaebajaga arvamus, et tähtsust pole asjaolul, mis hinnaga OÜ „Norcape“ ostis ja

müüs kütust. Kaebaja ei saa küll OÜ „Norcape“ ostusid ja müüke kontrollida, kuid ettevõtte ostu-

müügi hindade vahed kinnitavad, et tegemist ei saa olla reaalselt tegutseva äriühinguga. Reaalselt

tegutsev äriühing ei osta kütust kallimalt, et seda hiljem odavamalt edasi müüa. A.Kaur, kes on

kütuseäris töötanud juba aastast 1993, oleks pidanud aru saama, et kütus, mida kaebaja väidetavalt

OÜ-lt „Norcape“ ostis, oli konkurentsivõimelise ja reaalselt tegutseva äriühingu kohta liiga madala

hinnaga. Tavaliselt tingib teistest madalama hinnaga pakkuja ostjas soovi tehingupartnerit ja kauba

tausta täiendavalt uurida, kontrollida kütuse kvaliteeti või sertifikaate, eriti arvestades A.Kauri

4.03.2011.a. seletust, et ta teeb tehinguid ainult usaldusväärsete ettevõtetega, OÜ „Norcape“

inimesi aga ei tunne ja eriti ei usalda. Kaebajat ei maksustata põhjusel, et OÜ „Norcape“ on

reaalset majandustegevust mitteomav äriühing, vaid põhjusel, et kaebaja pidi olema teadlik, et

arvel näidatud isik pole tegelik müüja. Seda tõendavad asjaolud on tuvastatud ja maksuotsuses

kajastatud. Laopidajad küll kinnitavad, et neil olid lepingulised suhted OÜ-ga „Norcape“, kuid

kaebaja jätab tähelepanuta, et kõik need tehingud toimusid ühes kuus ja kõikide tehingupartnerite

käes on A.Bugrovi ID-kaardi või passi koopia ja mõned dokumendid, millel on A.Bugrovi allkiri.

Samas pole esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaksid, et tehingupartnerid on tõepoolest A.Bugroviga

kohtunud ja OÜ „Norcape“ seadusliku esindaja tuvastanud. Dokumentide allkirjastamine variisiku

poolt on maksuhalduri praktikas tavapärane. A.Kauri väide, et A.Bugrov allkirjastas dokumendid

tema nähes kaebaja kontoris, pole usutav. A.Bugrovi kinnitusel allkirjastas ta lepinguid kodus ja

A.Kaur on tundmatu isik.

Üks aasta ja seitse kuud kontrolli läbiviimiseks pole ebamõistlikult pikk aeg. Maksuhaldur

pole pärast eriarvamus saamist asja riiulisse tolmu koguma tõstnud, logiraamatust nähtuvalt on

revident maksuasjaga kogu aeg tegelenud. Tuleb aga arvestada, et iga revidendi menetluses on roh-

kem kui üks maksuasi korraga, mistõttu puudub revidendil võimalus 5 päeva nädalas 8 tundi

päevas tegeleda ainult ühe maksuasjaga.

KOHTU PÕHJENDUSED

Vaidlustatud maksuotsus on seaduslik ja põhjendatud ning nii õigulikult kui ka faktiliselt

piisavalt motiveeritud, selle tühistamiseks puudub alus. MKS § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuko-

hustuslasel maksuhalduri määratud maksusumma vaidlustamise korral kohustus tõendada, et

maksusumma määrati valesti. Kaebaja pole seda tõendanud.

KMS § 29 lg 1 ja lg 3 p 1 sätestab maksukohustuslase õiguse arvata arvestatud käibemak-

sust maha teiselt registreeritud maksukohustuslaselt soetatud kauba eest tasumisele kuuluv käibe-

maks. Sellest sättest tulenevalt peab ostja kontrollima, kas arvel märgitud müüja on käibemaksuko-

hustuslane: kas arvel on märgitud käibemaksukohustuslase kood ja käibemaksu summa ning kas

see käibemaksukohustuslane on registreeritud vastavas registris. Seejuures ei olene ostja õigus

käibemaksu maha arvata sellest, kas müüja käitub maksuõigussuhetes õiguspäraselt või mitte. Kui

ostja on käitunud heauskselt, puudub alus piirata tema õigust käibemaksu maha arvata. Ostja on

tegutsenud heas usus, kui ta eeldas, et arvel kauba müüjana märgitud isik on ka tegelik kauba

müüja ning kui ta on seejuures üles näidanud äris nõutavat või tavapärast hoolsust. Kui arvel

näidatud müüja pole tegelikult kaupa müünud ja põhjendatud on kahtlus, et ostja osaleb

käibemaksupettuses ning ostja ei esita selle kahtluse kõrvaldamiseks täiendavaid tõendeid, siis

puudub ostjal käibemaksu mahaarvamise õigus.

Halduskohtumenetluse seadustiku(HKMS) § 165 lg 2 sätestab, et kui kaebus jääb rahulda-

mata ning kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi

arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus järgib

seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata põhjen-

dusega nõustumisele. Vastustaja on õigesti tuvastanud, et kaebaja pole soetanud OÜ-lt „Norcape“

selle äriühingu rekvisiitidega arve-saatelehtedel kajastatud vedelkütust, mistõttu tal puudus õigus

arvestada osaühingu arvete alusel 87 879,57 eurot sisendkäibemaksu. Kohus nõustub maksuotsuses

selle seisukoha kinnitamiseks esitatud põhjendustega ega pea vajalikuks neid korrata. Haldusaktis

on küll ekslikult ühe tõendina viidatud A.Bugrovi ID-kaardi koopiale, kuigi tegelikult polnud kae-

baja käsutuses A.Bugrovi ID-kaardi koopia, vaid passi koopia. Sisuliselt see eksitus aga maksu-

otsuse tõenduslikku kaalu ei vähenda, sest miski ei takistanud Romani-nimelisel mehel, kes

A.Bugrovi 11.08.2011.a. seletuse kohaselt tema eest OÜ "Norcape" ostmisega seonduvad doku-

mendid korda ajas ja ta koos A.Bugrovile tundmatu mehega ostu-müügi lepingu vormistamiseks

notari juurde toimetas, teha koopiat ka A.Bugrovi passist. Vaidluse lahendamisel, kas kaebaja

teadis või pidi teadma, et OÜ "Norcape" pole kauba tegelik müüja, pole mingit tähtsust, kas

A.Bugrovina esinenud isik esitas koopia enda käes olevast A.Bugrovi ID-kaardist või A.Bugrovi

käes olevast passist. Oluline on, et tegelikult kaebaja juhatuse liige A.Kaur A.Bugroviga üldse ei

kohtunudki ja OÜ "Norcape" esindajana esinenud tundmatu mehe isikut üldse ei tuvastanudki.

Kohus nõustub vastustajaga, et kui A.Kaur oleks kohtunud A.Bugroviga, pidanuks ta aru

saama, et see isik ei saa äriühingut juhtida. A.Bugrovi kinnitusel ei valda ta eesti keelt ning palus

vormistada 11.08.2011.a. suuliste seletuste protokoll vene keeles, kuid OÜ „Norcape“ nimel

vormistatud arved, üleandmise-vastuvõtmise aktid, e-kirjad ning OÜ „Dio Oil“ ja OÜ „Norcape“

vahel sõlmitud leping on koostatud eesti keeles. A.Bugrovi sõnul ei teadnud ta OÜ „Norcape“

tegevusest mitte midagi, tema osa piirdus vaid notari juures firma ostu-müügi lepingu allkirjas-

tamisega ja hiljem Romani toodud teadmata sisuga dokumentide allkirjastamisega; seda kõike tegi

ta narkootikumide ostmiseks raha saamiseks. Kuna A.Bugrov 11.10.2011.a. suri, polnud kohtul

võimalik teda üle kuulata, kuid kohtul puudub alus kahelda A.Bugrovi maksumenetluses antud

seletuse tõepärasuses, sest A.Bugrovil puudus igasugune põhjus valetamiseks. Ka A.Bugrovi ema

T.B. kinnitab 17.06.2011.a. seletuses, et tema poeg on narkomaan, kes pole võimeline mingit

firmat asutama ega juhtima, istus päevade viisi kodus, kuid õhtul läks korraks välja ja tagasi tuli

narkojoobes. See kirjeldus A.Bugrovist on vastuolus A.Kauri kirjeldustega 22.03.2011.a. ja 21.10.

2011.a. seletuste protokollides A.Bugrovist kui moodsalt riides ja adekvaatsest inimesest. Viidatud

A.Kauri ütlused on vastuolus tema 4.03.2011.a. antud seletusega, kus ta räägib, et OÜ-lt "Norcape"

kütust ostes suhtles ta Denissi-nimelise poisiga.Vande all ülekuulamisel 6.05.2013.a. kohtuistungil

teatas A.Kaur aga, et pole Denissiga üldse kohtunudki, vaid suhtles temaga ainult telefoni teel.

Kohus ei pea usaldusväärseks A.Kauri ütlusi, et ta on kohtunud A.Bugroviga ja tuvastanud tema

isiku, kohtu hinnangul soovib A.Kaur sel viisil päästa kaebajat vaidlustatud maksuotsusega mää-

ratud maksusumma tasumisest. Juhatuse liikmel on küll õigus kasutada ettevõtte majandustege-

vuses abilisi, kuid kui see abiline esindab ettevõtet ärisuhetes teiste firmadega, peab tal olema

sellekohane volitus. Kaebaja pole esitanud ühtegi dokumenti, mis tõendaks, et Denissi-nimelisel

isikul oli volitus OÜ "Norcape" esindamiseks. Tegelikult ei tea kaebaja isegi selle Denissi pere-

konnanime, mis tähendab, et ta jättis end Denissiks nimetanud isiku tuvastamata. Seetõttu polnud

ka vastustajal maksumenetluses võimalik kindlaks teha isikut, kellelt kaebaja tegelikult vedelkütust

ostis. Eeltoodust on vastustaja õigesti järeldanud, et tehingutes kaebajaga osales OÜ „Norcape“

asemel tundmatu kolmas isik(tl I-107-109, 113-149; III-79-86; IV-157).

Vastustaja poolt kohtumenetluses täiendavalt esitatud põhjendust, et väidetavalt OÜ-lt

„Norcape“ soetatud kütuse kogused ei vasta kaebaja laost väljastatud kütuse kogustele - kaebaja on

saanud kütust rohkem, kui OÜ „Norcape“ arvetel müüdavate kogustena näidatud -, ei saa küll mak-

suotsuse põhistusena arvesse võtta, kuid kindlasti pole see vastuolus kaevatud haldusakti

motiveeringuga.

Kohus nõustub vastustajaga, et kuivõrd alles VKS-i 1.04.2011.a. jõustunud muudatus

nõuab ettevõttelt enne kütuseäris tegutsema hakkamist MTA-le vastava taotluse ja seaduses nõutud

dokumentide esitamist, siis ei pidanud juba 6.12.2010.a. majandustegevuse registris registreeritud

OÜ „Norcape“ läbima mitte mingisugust kontrolli MTA poolt. Kaebaja juhatuse liige A.Kaur, kes

enda kinnitusel on kütuseäris tegev juba alates 1993.a., pidi sellest asjaolust kindlasti teadlik

olema. Samuti pidi A.Kaur aru saama, et kütus, mida kaebaja väidetavalt OÜ-lt „Norcape“ ostis,

oli konkurentsivõimelise ja reaalselt tegutseva äriühingu kohta liiga madala hinnaga.

Fakt, et maksuhaldur 21.11.2011.a. kirjas ei teavitanud kaebajat kontrollakti peatsest valmi-

misest, ei muuda maksumenetlust õigusvastaseks. Kaebajal oli võimalik esitada kõik soovitud

dokumendid, tõendid ja taotlused maksuhaldurile koos oma eriarvamusega kontrollaktile, millist

võimalust kaebaja ka kasutas. AS „NCC&PO“ 15.11.2011.a. vastuse maksuotsuses analüüsimata

jätmine nagu ka kaebaja sekretäri N.K. arvutis oleva kirjavahetuse õigsuse kohta vaatlusprotokollis

arvamuse esitamata jätmine ei riku kuidagi kaebaja õigusi. AS „NCC&PO“ vastus ei saa kuidagi

tõendada, et kaebaja esindaja A.Kaur kohtus isiklikult A.Bugroviga ja tuvastas tema isiku ning

maksuhaldur pole maksuotsuses asunud seisukohale, et e-kirjavahetus kaebaja töötaja arvutis on

koostatud tagantjärele. Asjaolu, et ka AS-ga "NCC&Po" ja AS-ga "Milstrand" sõlmitud lepingud

on allkirjastatud A.Bugrovi poolt, ei tõenda iseenesest, et nende firmade esindajad on A.Bugroviga

kohtunud, vaid on kooskõlas A.Bugrovi väitega, et ta allkirjastas enda kodus Romani toodud

dokumente, sealhulgas ka lepinguid. Ka tunnistaja A.Kirilenko kinnitus, et AS "NCC&Po"

esindajana kohtus ta kõikide firmade esindajatega, kellega laolepingud allkirjastati, võrdles

esindaja isikut tõendava dokumendi fotot isiku endaga ja tegi dokumendist koopia, ei veena kohut,

et A.Kirilenko on tõesti kohtunud A.Bugroviga, aga mitte tema fotoga sarnase isikuga. A.Kirilenko

ise ju seda kohtumist ei mäleta, vaid räägib üldiselt, kuidas ta sarnaste juhtumite puhul käitub.

Asjaolu, et kaebaja ja OÜ "Norcape" vahel sõlmitud leping ja väljavõtted erinevatest registritest

lepingu juurde on allkirjastatud sama kirjutusvahendiga, ei saa kuidagi tõendada, et kõik need

dokumendid on allkirjastatud samaaegselt, vaid tõendabki üksnes seda, et kasutatud on ühte ja

sama kirjutusvahendit, milles pole midagi ebatavalist(tl IV-200-201).

Arvestades asja keerukust ei saa maksumenetluse aega pidada ebamõistlikult pikaks. Et

maksuhaldur pole olnud tegevusetu, tõendab väljavõte logiraamatust(tl IV-151-153).

Kaebaja palub vastustajalt välja mõista 750 eurot riigilõivu ja 8377,44 eurot õigusabi-

kulusid. Vastavalt HKMS §-le 108 lg 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. Vastustaja pole menetluskulude välja-

mõistmise taotlust esitanud.

Kohtunik: D.Maastik

/allkirjastatud digitaalselt/