2-12-45582/15 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Lukiina Vismann Otsuse tegemise aeg ja koht 26. juuni 2013 Tallinn, Kentmanni kohtumaja Tsiviilasja number 2-12-45582 Tsiviilasi MK, GK ja AK hagi KK(K ) vastu elatise nõudes Tsiviilasja hind 1 440 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad I MK (isikukood XXX) II GK(isikukood XXX) III AK (isikukood XX) Hagejate seaduslik esindaja: ALR(isikukood XXX; elukoht XXX) Kostja: KK(isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX) Asja läbivaatamine Istungil osalenud menetlusosalised ja nende esindajad

Kohtuistungil 16.04.2013, edasi kirjalikus menetluses Hagejate seaduslik esindaja ALR, kostja KK, kostja lepinguline esindaja AK RESOLUTSIOON Jätta hagiavaldus rahuldamata. Menetluskulude jaotus Menetluskulud jätta täies ulatuses hageja seadusliku esindaja kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul otsuse apellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Hageja nõue ja põhjendused

2 Hagejate seadusliku esindaja ALR ja KK kooselust on sündinud kolm last – XXX sündinud MK, XXX sündinud GK ja XXX sündinud AK. Hagist nähtuvalt lõppes hagejate seadusliku esindaja ja kostja kooselu 2012.a aprillis. Kostja ei ole hagejate ülalpidamiseks regulaarselt elatist maksnud. Hagejad paluvad kostjalt alates 01.11.2012 välja mõista igakuine elatis perekonnaseaduse § 101 lõikes 1 sätestatud minimaalses määras, mis hagi esitamise ajal oli 145 eurot ühe lapse kohta. Täiendavalt paluvad hagejad kohtul välja mõista elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku eest 01.04.2012-01.09.2012. Kohtuistungil kinnitas hagejate seaduslik esindaja, et lastest vanem elab isa juures ja kaks nooremat emaga. Laste ema soovib, et lastel oleks võrdsed võimalused. Kuna kostjal on paremad võimalused, peaks ta maksma elatist kahe lapse eest. Kostja maksab alates jaanuarist elatist 160 eurot kuus. Kostja vastuväited Kostja leiab, et hagi ei ole hageja MKosas õigesti menetlusse võetud, kuna viimane elab koos kostjaga ning on kostja vahetul ülalpidamisel. Hagejate seaduslikul esindajal puudub õigus esitada kohtusse hagi lapse nimel, kes on teise vanema ülalpidamisel ja keda teine vanem kasvatab. Hagejate seaduslik esindaja ja kostja elasid ühise leibkonnana sisuliselt kuni 2012. aasta sügiseni ja selle ajani olid kõik lapsed kostja täielikul ülalpidamisel. Kõik lastega seotud kulutused kandis kostja. 2012. aasta septembris lahkus hagejate seaduslik esindaja oma uude elukohta, mille ta oli endale soetanud ning kutsus ka lapsed kaasa. Sellest ajast alates on lapsed elanud vaheldumisi ema ja isa juures. MK asus pärast mõnda aega ema juures elamist kostja juurde. Alates 2013.a jaanuarist on kostja elukoht olnud ka MK alaliseks elukohaks. Nooremad lapsed jäid vanemate kokkuleppel elama emaga. Algselt pidid ema juurde jääma kõik lapsed ning seetõttu maksis kostja hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole alates septembrist 2012 kuni detsember 2012 igakuuliselt seadusjärgses suuruses elatist. Kolme lapse eest 435 eurot kuus. Kostja on hagi eset puudutaval perioodil täitnud ülalpidamiskohustust kohaselt. Kuivõrd lapsed elasid kuni septembrini 2012 enamuse ajast kostja juures ja kostja osales laste kasvatamises, oli kostja õigustatud täitma ülalpidamise kohustust vahetult laste elukondlike vajaduste rahuldamise teel. Alates 2013. aastast on kostja maksnud elatist kahe ema juures elava lapse eest. Ajavahemikus september 2012 – detsember 2012 on kostja elatist maksnud kokku 1740 eurot. Kostja hinnangul on hageja omaks võtnud, et laste kulutused vastavad minimaalmäärale. Kuivõrd kostja kannab laste kulutusi minimaalmääras, puudub alus hagi rahuldamiseks. Kohtuistungil kinnitas kostja, et pidas lapsi täielikult ülal 2012.a septembrini ning alates eelnimetatud ajast on maksnud elatist vastavalt laste arvule. Lapsed veedavad suure osa ajast isa juures. 2012.a suvel puhkuseperioodil olid kõik lapsed isa juures. Kostja maksab ka käesoleval ajal kõigi laste riiete ja transpordi eest. Kostja leiab, et ajal mil lapsed on pikema perioodi vältel isaga, ta elatist maksma ei peaks. Kostja maksab elatist ühele lapsele. Kohtuotsuse põhjendused Kohus, kuulanud ära hagejate seadusliku esindaja ja kostja arvamused, uurinud kõiki asjas kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid ja hinnanud neid kogumis, leiab et hagi tuleb jätta rahuldamata. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 kohaselt ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (edaspidi ülalpidamiskohustuslased). PKS § 97 p 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps. PKS § 100 lg 2 kohaselt alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela

3 lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Vaidlust ei ole selles, et hagejad on ALR ja KK alaealised lapsed. Vaidlust ei ole ka selles, et kostja on kandnud hagejate igapäevaseid kulutusi riietele ja ostnud laste jaoks igapäevaselt vajalikke tarbeesemeid. Samuti puudub vaidlus selles, et lapsed veedavad suure osa ajast kostja juures ning on sel ajal kostja täielikul ülalpidamisel. Hageja ei ole kostja sellekohastele väidetele vastu vaielnud. Poolte vahel on vaidlus selle üle, kas tegemist on kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega ning selle üle kas kostja poolt makstav elatis vastab laste vajadustele. Asja kohtuliku arutamise käigus on leidnud tõendamist, et MK elab kostja juures alates jaanuarist 2013 ning GK ja AK elavad ema juures. Kostja on tasunud ALR alates jaanuarist 2013 elatist summas 160 eurot kuus. Konto väljavõttega (tl 35) on tõendatud, et kostja on tasunud igakuiselt elatist perioodil september 2012 kuni detsember 2012. Seega on tõendatud, et kostja on kohaselt täitnud ülalpidamiskohustust oma laste suhtes. PKS § 100 lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (edaspidi elatis). PKS § 101 lg 1 alusel igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. Vabariigi Valitsuse määruste kohaselt oli aastal 2012 elatise alammäär 145 eurot kuus ja alates 01.01.2013 on alammäär 160 eurot kuus. Vastavalt PKS § 116 lg-le 1 on vanematel laste suhtes võrdsed õigused ja kohustused. Seega on vanematel ka võrdne kohustus oma lapsi ülal pidada. Kohus leiab, et kostja ei ole rikkunud hagejate ülalpidamiskohustust, kuna on vabatahtlikult regulaarselt osalenud lastele vajalike kulutuste, so riiete, transpordi jt igapäevaste kulude kandmisel ning maksnud hagejatele regulaarselt elatist. Üldise tava järgi täidetakse laste ülalpidamiskohustust poolte kokkuleppel või kohtuotsuse alusel. PKS § 100 lg-st 2 tulenevalt täidab alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Hagejad elavad vahepeal ka kostja juures ning seega osaleb kostja kooskõlas PKS § 100 lg 2 laste igapäevases kasvatamises. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Asja materjalidest ei nähtu ka, et poolte vahel oleks elatise maksmise viisi üle varasemalt vaidlusi olnud või et pooled oleks elatise maksmise osas sõlminud kokkuleppeid, mida kostja ühepoolselt rikub. Septembris 2012 kandis kostja hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole 385 eurot, oktoobris 425 eurot, novembris 435 eurot ja detsembris 435 eurot. Samuti jätkas kostja hagejate jooksvate kulude kandmist ning pidas lapsi üleval, kui need tema juures olid. Alates 2013.a jaanuarist maksab kostja hageja seaduslikule esindajale elatist summas 160 eurot kuus, mis vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud miinimummäärale. Hageja ei ole tõendanud, et ühe lapse igakuised kulud oleksid seaduses sätestatud miinimummäärast suuremad ning on esitanud elatise nõude miinimummääras. Kolmele lapsele makstava elatise summa oleks sellise arvestuse kohaselt 480 eurot, kui kõik lapsed elaksid ühe vanema juures. Kuna üks kolmest hagejast, MK, elab kostjaga, siis on kostja põhjendatult lähtunud elatist makstes laste võrdse kohtlemise põhimõttest, et kummagi vanema täielikule ülalpidamisele jääb üks tütardest ning poeg GK ülalpidamisel osalevad vanemad ühiselt. Seega on põhjendatud kostja makstava elatise suurus summas 160 eurot kuus. Hagejate väide, et kostja ei ole regulaarselt elatist maksnud ei ole tõendamist leidnud. Hagejad taotlevad elatise väljamõistmist alates 01.11.2012.a. Samas on hagejate seaduslik esindaja jätnud tähelepanuta asjaolu, et kostja on elatist tasunud nii novembri kui ka detsembri eest. Elatise tasumine on tõendatud kostja vastusele lisatud kontoväljavõttega, millest nähtub, et KK on alates september 2012 kuni detsember 2012 kandnud elatise igakuiselt hagejate seadusliku esindaja arvelduskontole. Seega puudub hagejatel alus elatise nõudmiseks alates novembrist 2012. Kohus märgib lahendis 3-2-1-37-11, et vastavalt Riigikohtu praktikale saab hageja

4 seaduslik esindaja osa hagejate ülalpidamiskulusid kanda peretoetuste arvel, so käesoleval juhul igakuise riikliku lapsetoetuse arvel. Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega, kuna hagejad saavad kostjalt igakuiselt vajalikul määral elatist ning seetõttu puudub alus kostjalt elatise välja mõistmiseks nii tagasiulatuvalt enne hagi esitamist kui ka alates elatise nõudes hagi esitamisest. Riigikohus on lahendis 3-2-1-121-04 väljendanud seisukohta, et vanemal on õigus nõuda elatist üksnes siis, kui on rikutud lapse õigust saada ülalpidamist. Ülalpidamiskohustuse rikkumisena on käsitatav ülalpidamise ebaregulaarne andmine sellekohase kokkuleppe puudumisel, samuti see, kui vanem annab lapsele ülalpidamist ebapiisavalt. Kostja on oma ülalpidamiskohustust täitnud vabatahtlikult ning määras, mida hagejate seaduslik esindaja on pidanud ühe lapse vajadustele vastavaks. Kostja väide, et kohus on MK osas hagi valesti menetlusse võtnud ja tuleb seetõttu jätta läbivaatamata, kuna laps elab isa juures, ei ole põhjendatud. Hagi esitamise ajal elasid hagejad oma seadusliku esindajaga, s.o emaga ning asjaolu, et vanem tütar on menetluse kestel asunud kostja juurde alaliselt elama leidis üheselt kinnitust alles kohtuistungil. Seetõttu oli põhjendatud hagi menetlusse võtmine kõigi hagejate osas. Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega. Kuna hagejate esindaja on kostjalt saanud varasemalt kõigi laste ning alates jaanuarist 2013 igakuiselt poeg GKülalpidamiseks minimaalmääras elatist, Kõike eelnevat arvestades ei ole tegemist kostja poolt ülalpidamiskohustuse rikkumisega, kuna hageja saab kostjalt igakuiselt kokku minimaalmääras elatist ning seega puudub alus kostjalt elatise välja mõistmiseks. puudub alus kostjalt elatise välja mõistmiseks. Tulenevalt eeltoodust jätab kohus hagi täies ulatuses rahuldamata. TsMS § 162 lg 1 kohaselt tuleb kostja menetluskulud jätta hagejate kanda. Hagejate menetluskulud jätta hagejate endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/ Lukiina Vismann kohtunik