2-11-45458/50 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

RESOLUTSIOON 1. Tühistada Harju Maakohtu 20.12.2012 otsus 948 euro 35 sendi väljamõistmata jätmise osas ja teha selles osas uus otsus, millega mõista X Xilt X Xi kasuks välja elatis 948 eurot 35 senti. 2. Sõnastada kohtuotsuse resolutsioon järgnevalt: 1. Hagi rahuldada osaliselt. 2. Välja mõista X Xilt elatusraha tütre X Xi kasuks igakuiselt 200 eurot kuus alates 20.12.2012 kuni X Xi 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. 3. Välja mõista X Xilt tütre X Xi kasuks ühekordse summana ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatis alates 24.09.2011 kuni 19.12.2012 – 2861 eurot 25 senti ja ajavahemiku 01.04. - 23.09.2011 (v.a august 2011) - 948 eurot 35 senti, s.t kokku kahju hüvitisena 3809 eurot 60 senti. 4. Menetluskulud jätta poolte kanda.

3. Rahuldada X Xi apellatsioonkaebus osaliselt ja X Xi apellatsioonkaebus jätta rahuldamata. 4. Esimese ja teise astme kohtus kantud menetluskulud jätta poolte endi kanda. 5. Tagastada X Xile 07.02.2013 kaebusele lisatud e-kirjavahetus ja X Xile 02.04.2013 vastusele lisatud tõendid. 5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Margo Klaar, Kaupo Paal Otsuse tegemise aeg ja koht 27.06.2013, Tallinn Kohtuasja number 2-11-45458 Kohtuasi

X Xi (X) hagi X Xi (X) vastu elatise saamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu 20.12.2012 otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik X Xi ja X Xi apellatsioonkaebused Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 3 600 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja X X (ik xxxxxxxxxx, elukoht xxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja X X (ik xxxxxxxxxx, elukoht samas) Kostja X X (ik xxxxxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus

2

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlusega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui taotlust ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Asjaolud ja hageja nõue 1. 24.09.2011 esitas X X (hageja, laps) Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse X Xi (kostja) vastu elatise (200 eurot kuus) saamiseks. Pärnu Maakohtu makseettepanekule esitatud kostja vastuväite tõttu maksekäsu kiirmenetlus lõpetati ja asi anti hagimenetluseks üle Harju Maakohtule. 02.04.20122 esitatud hagiavalduses palus hageja kostjalt välja mõista elatusraha 400 eurot kuus alates 02.04.2012 kuni lapse 18-aastaseks saamiseni ja tagasiulatuvalt 200 eurot kuus ajavahemiku eest 01.04.2011 – 01.04.2012, v.a 01.08.2011 – 31.08.2011 eest ning sellelt summalt maha arvata 09.12.2011 saadud elatisabi 281 eurot 31 senti juhul kui kostja on selle riigile tagastanud.

Hagiavalduse kohaselt on kostjal ja hageja seaduslikul esindajal 20.02.2010 sündinud ühine laps X, kes elab koos emaga kostjast eraldi. Hagiavalduse ja selle täpsustuse kohaselt ei ole kostja täitnud ülalpidamiskohustust oma lapse suhtes alates 09.03.2011, mil lõppes kostja ja lapse ema X Xi kooselu. Laps elab koos emaga ning on tema ülalpidamisel. Hageja soovib, et kostja osaleks lapse ülalpidamisel. 2012 I kvartalis olid hageja kulud keskmiselt 504 eurot kuus. Täielikult on rahaliselt katmata lapse vajadused lastehoiule kuni lasteaiakoha saamiseni, kulud huvitegevusele, arendavatele mänguasjadele, raamatutele ja vabale ajale. Lapse vajalikud kulud kuus on 900 eurot.

Kostja vastuväited 2. Kostja hagi ei tunnista ja palub jätta hagi rahuldamata ning menetluskulud hageja kanda.

Kostja ja hageja seadusliku esindaja kooselu kestis kuni 29.06.2012. Hageja poolt esitatud väited kostja mitteosalemises lapse ülalpidamiskohustuste täitmisel on valed ning näidatud lapse kulud on ülepaisutatud. Kostja toetab materiaalselt ka oma eksabikaasat X Xit, kes elab vaid töövõimetuspensionist, ja poega X X Xit. Kostja leiab, et ta peaks mõlemaid lapsi võrdselt kohtlema. 14.11.2012 kohtuistungil nõustus kostja asja menetlemise ajal tasuma tütrele elatist miinimumsummas, so 145 eurot kuus.

Maakohtu otsus 3. 20.12.2012 otsusega rahuldas Harju Maakohus hagi osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks välja elatusraha igakuiselt 200 eurot alates 20.12.2012 kuni hageja 18-aastaseks saamiseni või kuni põhi- või keskhariduse omandamiseni põhikoolis, gümnaasiumis või kutseõppeasutuses, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Lisaks mõistis kohus kostjalt hageja kasuks välja ühekordse summana 2 861 eurot 25 senti ülalpidamiskohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju ja elatise kuni 19.12 2012. Maakohus jättis menetluskulud poolte endi kanda.

3

Hageja esindaja on näidanud lapse kuludeks 966 eurot 27 senti, millest 185 eurot 80 senti on kulud riietele, jalanõudele, mänguasjadele, raamatutele, sünnipäevadele, ujulale ja vabaaja veetmisele, 149 eurot 44 senti on toidu- ja majapidamiskulud, 334 eurot 3 senti kommunaal- ja transpordikulud ning 297 eurot kulud lastehoiule. Kohus nõustub kostjaga, et hageja poolt näidatud 2-aastase lapse kulud on ülemäära suured ja põhjendamata. Põhjendatuks ja vajalikeks võib lugeda kulud: 90 eurot riietele, jalatsitele, mänguasjadele, raamatutele ja vabaaja veetmisele, 80 eurot toidule ja majapidamisele, 150 eurot lastehoiutasule ning 80 eurot eluaseme- ja kommunaalkuludele. Hageja esindaja väitel käib laps lastehoius umbes pool kuud, ülejäänud päevadel on hageja vanaema hoida. Arvestada tuleb, et kohalik omavalitsus kompenseerib lastehoiu 129 eurot. Ajal, kui laps on lastehoius, on tema toidukulud kodus väiksemad. Põhjendamata on lugeda lapse ülalpidamiskuluks kõik majapidamises tekkivad kulud, sh tervisliku toitumise raamatu maksumus, tüüblite ja väetise maksumus. Eluaseme- ja kommunaalkulud on tõendatud xxxxxxxxxx arvega 133 eurot 43 senti, millest ½ moodustab keskmiselt 66 eurot. Nimetatud summale lisandub tasu elektri eest umbes 9 eurot kuus. Starmani TV teenuse kasutamise kulu on umbes 10 eurot, millest lapse kulu 5 eurot. Hageja ilmselt ei kasuta telefoni ega internetti ning tal ei teki sellest kulusid. Kohus ei pea põhjendatuks lugeda lapse ema sõiduki, kütuse ja parkimise kulu lapse ülalpidamiskuluks. Hageja seaduslik esindaja töötab Tallinnas ja sõidab iga päev tööle oma isikliku autoga olenemata sellest, kas ta viib lapse Tallinnas asuvasse lastehoidu või mitte. Seega tuleb lugeda eelpool nimetatud kulud hageja seadusliku esindaja enda kuludeks.

Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu, et kostja oleks hagejale maksnud elatist alates 01.04.2011 kuni käesoleva ajani. Hageja esindaja väite kohaselt on kostja maksnud ühel korral 100 eurot, mida võib siduda lapse ülalpidamisega. Kostja väide, et tema ja hageja seaduslik esindaja elasid koos ning neil oli ühine majapidamine, on ümber lükatud tunnistajate X X, X Xi ja X Xi ütlustega. Tunnistaja X X kinnitas, et abikaasad elasid koos vähest aega ning X X ütluste kohaselt läks lapse ema lapsega Keilasse elama, kui hageja oli 4-kuune. Tunnistaja X X ütluste järgi elasid kostja ja hageja seaduslik esindaja 2011 suvel eraldi. Seda, et pooled elasid eraldi 2011 märtsi lõpus ja suhtlemisel elektronposti vahendusel arutati elatise maksmisest tütrele, tõendab ka kostja ja hageja esindaja kirjavahetus.

Eelnevast lähtudes loeb kohus hageja vajalikeks ja põhjendatud kuludeks 400 eurot kuus, millest ½ on 200 eurot, mis tuleks kanda lapse isal vastavalt PKS §-le 108 alates avalduse esitamisest maksekäsu kiirmenetluses 24.09.2011. Väljavõte kostja arveldusarvest näitab, et kostja on võimeline maksma 200 eurot kuus lapsele elatist. Kostja on maksnud raha oma eksabikaasale ja pojale keskmiselt 50 eurot kuus, mis ei tähenda, et makstav summa katab lapse vajadused. Seega on alusetu rääkida võrdsest kohtlemisest. Alates 01.04.2011 - 23.09.2011, va august 2011, oli kostja kohustatud hagejale maksma elatist 948 eurot 35 senti (arvestatud 200 eurot kuus). Alates 24.09.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.12.2012 moodustab elatis 2 961 eurot 25 senti. Arvestades maha kostja kantud kulutuse hageja ülalpidamiseks 100 eurot, kuulub kostjalt kuni kohtuotsuse tegemiseni ühekordse summana välja mõistmisele elatis hageja kasuks 2 861 eurot 25 senti.

X Xi apellatsioonkaebus 4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palus otsuse osaliselt tühistada. Hageja ei nõustu alates 01.04.2012 väljamõistetud elatise suurusega ja palub sellest alates kostjalt hageja kasuks välja mõista elatise 400 eurot kuus. Lisaks märgib hageja, et kohtuotsuses on arvutusviga, mille kohaselt ei ole arvesse võetud ja elatise summasse arvestatud perioodi 01.04.2011 - 23.09.2011 eest maksmata elatist 948 eurot 35 senti (s.o 200 eurot kuus). Hageja palub jätta menetluskulud kostja kanda.

4

Hageja palub mõista kostjalt elatis välja vastavalt hageja vajadustele. Hageja esindaja panustab lapse kasvatamisse üksinda nii ajaliselt (on vajadusel haiguslehel koos lapsega) kui ka materiaalselt. Kostja ei ole osalenud lapse kasvatamises alates 09.03.2011 ja on taganenud vanemlike kohustuste täitmisest. Vaatamata sellele, et kogu mitterahaline hoolitsus lapse eest lasub hageja esindajal, moodustab maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud elatis (200 eurot) vähem kui 25% lapsega otseselt seotud dokumentaalselt tõendatud kuludest. 2011 aprilli seisuga 1-aastase lapse elustandard ei ole välja kujunenud ning see kujuneb välja vastavalt vanemate elustandardile ega saa olla madalam, kui kummagi vanema elustandard eraldi. Kostja igakuised kulutused enda tarbeks ületavad lapsele väljamõistetud elatist mitmetes kordades. Samas hageja esindaja on sunnitud tegema elukorralduses radikaalseid pealesunnitud muudatusi, sh kulukas elukoha muudatus, täielik loobumine meelelahutusest, harjumuspärasest reisimisest (sh koos lapsega) või kultuuri tarbimisest.

Kostja kinnituste ja X Xi poolt esitatud kirjaliku tõenduse kohaselt on kostja eeskujulik isa oma pojale ning tasub igakuiselt lapsele elatist 150 eurot. Kostja poeg veedab ligikaudu poole ajast isa juures, sh kõik nädalavahetused ning koolivaheajad. Arvestades, et kostja ei suhtle oma tütrega, ei ole samas suurusjärgus elatise väljamõistmine tütre ülapidamiseks kooskõlas laste võrdse kohtlemise põhimõttega.

Hageja palub elatise suurendamisel arvestada järgmisi asjaolusid. Hageja vajalikud lastehoiukulud on 225 eurot kuus kohatasu ning 10 eurot päevas päevatasu, s.o vähemalt 425 eurot kuus. Vanaema X. X ei hoia hagejat vabatahtlikult, vaid olude sunnil. Vanaema oli sunnitud loobuma tasulisest lastehoiuteenuse osutamisest, mille tõttu on perekonnale tekkinud arvestatav materiaalne kahju. X. X keeldus sõitma igapäevaselt Tallinna, kuna sellega kaasnevad lisakulud. Seetõttu oli hageja esindaja sunnitud vahetama elukohta ning lõpetama üürilepingu xxxxxxxxxxx, mistõttu jääb perekonnal igakuiselt saamata 400 eurot. Reimani tn üürikorter, kus hageja esindaja koos lapsega elas september 2011 - september 2012, oli praktiliselt elamiskõlbmatu ning seal tuli teha sanitaarremont. Keila korter tuli kohaldada lapse vajadustele ning sellega kaasnesid kulud: lapse toa möbleerimine. Hageja esindajal on isikliku sõiduauto kasutamine Keilast Tallinnasse sõiduks vajalik, kuna autos peab olema lapse sõidutamiseks turvatool ning on mõeldamatu seda tõsta igapäevaselt erinevate tuttavate autodesse, samuti ei ole ilma kõrvalise abita võimalik lapse, koti ning vankriga kasutada rongi. Erinevaid ühistranspordivahendeid kasutades Keila ja Tallinna vahel liikumine võtab ca 4 h päevas. Koos lastehoiuga moodustab see kogu 2-aastase lapse ärkveloleku aja. Kostjal ei ole kohustust eksabikaasa ülalpidamiseks, kuna mõlemad abikaasad sõlmisid abielu teadmise juures, et X. Xi eelmine abielu Soome riigi kodanikuga on lahutamata. Samuti kinnitab X X kirjalikult, et ta ei ole eetilistest tõekspidamistest lähtuvalt ülalpidamist nõudnud ning kostja kontoväljavõttest ei nähtu, et ta oleks nimetatud ülalpidamist kunagi andnud.

Hageja palub jätta kostja apellatsioonkaebuse rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

X Xi apellatsioonkaebus 5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles ta palus maakohtu otsuse tühistada ja vähendada väljamõistetud elatisraha suurust miinimummäärani ning tühistada tagasiulatuv elatisnõue, kuna kostja ülalpidamisel on ka tema poeg.

Maakohus ei ole arvestanud kostja materiaalseid võimalusi. Kostja on töötu. Hageja on otseselt süüdi, et kostja pole saanud osaleda lapse ülevalpidamises. Hageja esindaja on teinud oma vägivaldse käitumisega ja valekaebustega politseisse kostja vägivaldsuse kohta, võimatuks

5

kostja kohtumise lapsega. Kostja on püüdnud oma majanduslikku olukorda parandada, nt on käivitanud õpiveebi Griffel projekti. Ettevõtmine nurjus hageja pahatahtlikkuse tõttu. Seda kinnitab hageja esindaja laimav 01.07.2012 e-kiri Sampo pangale, mis on kaebusele lisatud ning, mille tagajärjel osutus projekti elluviimiseks vajaliku rahastuse saamine võimatuks. Lisaks on hageja esindaja keeldunud kõigist kostjapoolsetest kompromissidest ja esitanud kohtule valetunnistusi kostja rahalise panuse osas perekonna eelarvesse kooselu vältel. Samuti on hageja esindaja kallutanud tunnistajaid andma valetunnistusi selle kohta. Hageja esindaja mõistmiseks on kostja kaebusele lisanud 05.06.2012 ähvarduskirja X Xile, kes on invaliidsuspensionil. E-kirjad näitavad, et hageja esindaja on ebastabiilne, valetav ja manipuleeriv isik, kellega on igasugune kokkulepe lapse ühiseks ülalpidamiseks raskendatud. Maakohus ei ole arvestanud kostja väiteid, et hageja esindaja ja kostja kooselu kestis kuni 29.06.2012. Kostja lisab kaebusele e-kirjad, tõendamaks kooselu kestust.

Kostja palub jätta hageja apellatsioonkaebuse rahuldamata.

Ringkonnakohtu seisukoht 6. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebustega ja tsiviilasja materjaliga, leiab, et X Xi apellatsioonkaebuse rahuldamiseks puudub alus. X Xi apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele osas, milles maakohus jättis kahju hüvituse ajavahemiku 01.04.- 23.09.2011 (v.a august 2011) eest kokku 948 eurot 35 senti välja mõistmata. Ülejäänud osas on Harju Maakohtu 20.12.2012 otsus seaduslik ja põhjendatud ning apellatsioonkaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks. TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel tuleb jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata ja apellatsioonkaebused rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega ja TsMS § 654 lg 6 alusel ei korda põhjendusi. TsMS § 652 lg 1 p 1 kohaselt võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puudub kahtlus vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ning ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. TsMS § 230 lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Maakohus on otsuses selgitanud, et kostja ülalpidamiskohustuse ulatuse määramisel tuleb alustada lapse vajadustest ja nendeks vajalike kulutuste kindlakstegemisest. Käesolevas asjas on hageja seadusjärgne esindaja hagiavalduses ja selle lisades toonud esile, et kaheaastase lapse ülalpidamisele kulub kuus temal keskmiselt 400 eurot ja ta soovib kostjalt samas summas panustamist alates hagi esitamisest 01.04.2012. Tsiviilasja materjalidest nähtub, et kostja esitas alates esimesest menetlusdokumendist maksekäsu kiirmenetluses, sealhulgas ka kohtuistungil, hagile vastuväiteid, sealhulgas ka ema poolt esiletoodud lapse vajaduste suurusele, selgitades, et nõustub tasuma igakuiselt elatist 145 eurot ja kulutused suuruses on ülepaisutatud. Kostja selgitas, et tal on ülalpidamisel ka abielust sündinud poeg X-X. Seepeale lasus hagejal kohustus hagi aluseks olevaid asjaolusid tõendada. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna kostja esitas hageja väidetele igakuuliste vajaduste suuruse kohta vastuväite, siis tuli hagejal oma väidet tõendada ehk esitada TsMS-s ettenähtud tõendeid kulude nimekirjas esile toodud kululiikide ja nende rahaliste suuruste kohta. Riigikohus on lahendis nr 3-2-1-53-10

6

selgitanud, et kui hageja esitab tõendid asjaolu tõendamiseks, siis on kostjal TsMS § 230 lg 1 alusel kohustus oma vastuväiteid omakorda tõendada. Lahendis nr 3-2-1-137-07 on lisaks selgitatud, et juhul kui asjaolu tõendamiskoormus lasub hagejal, võib kostja kasutada hagi vastu kaitsena vastuväidet omapoolseid tõendeid esitamata seni, kuni hageja ei ole tõendeid esitanud. Asjakohane ei ole hageja arusaam, nagu piisaks lapse mõistlike vajaduste ja nende rahuldamiseks vajalike põhjendatud kulutuste kindlakstegemiseks väitest, et kostja ei osale lapse kasvatamisel, ei suhtle tütrega, kusjuures pojale tasub igakuiselt apellatsioonkaebuse väitel elatist 150 eurot kuus. Selline hageja seadusliku esindaja väide ei anna alust pidada kohtuotsust, millega maakohus mõistis hageja kasuks igakuiselt välja 200 eurot, ebaõigeks. Maakohus on lapse mõistlikke vajadusi ja nende rahuldamiseks tehtavate kulutuste põhjendatust hinnanud ja otsus on põhjendatud. Kuna alles peale lapse vajaduste tuvastamist saab tekkida vaidlus, kas kostja on võimeline vajalikus ja mõistlikus ulatuses lapse kulutusi kandma. Maakohus on kulutuste vajalikkust ja põhjendatust hinnanud ja esitatud tõendid ei anna ringkonnakohtule alust jõuda maakohtust erinevale järeldusele. Esmane küsimus ei saa olla, et kui palju kostja suudab tasuda, vaid palju lapsele tema igapäevaste vajaduste rahuldamiseks ja tema arengu tagamiseks vaja on.

Maakohus on otsuses käsitlenud kõiki poolte seisukohti ja selgitanud nõutava põhjalikkusega, miks tuleb hageja nõue rahuldada 200 euro igakuise elatusraha ulatuses. Maakohus on hinnanud kõiki tõendeid kogumis ning jõudnud kokkuvõtvalt õigesti järeldusele, et kostja on kohustatud tasuma elatist maakohtu poolt väljamõistetud ulatuses. Maakohus ei ole rikkunud asja lahendamisel menetlusõigusnorme ja on kohaldanud õigesti materiaalõigust. Kostja apellatsioonkaebuse väited on paljasõnalised, kohati pahatahtlikud ja vastuolus tema enda poolt maakohtu istungil avaldatud seisukohtadega. Kostja väitel on ta töötu, kuid isegi selle väite tegelikkuse korral ei vabasta seadus teda lapse ülalpidamisekohustuse täitmisest.

Riigikohus on 24.10.2012 otsuse nr 3-2-1-118-12 p-s 15 rõhutab, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid. Eelkõige peab vanem täitma lapse ülalpidamise kohustust oma sissetulekute arvel, piisava sissetuleku puudumisel aga ka muu vara arvel. Vanemal on lapse ülapidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike. Eeltoodust tulenevalt ei ole kostja apellatsioonkaebuse rahuldamiseks alust.

02.04.2012 hagiavalduses (I kd, lk 36-37) ja 18.05.2012 täpsustuses (I kd, lk 46-48) palus hageja kostjalt välja mõista elatise alates 01.04.2012 ja tagasiulatuvalt 01.04.2011 kuni 31.03.2012 ( v.a. august 2011) summas 200 eurot kuus. Maakohus on otsuse põhjendustes kirjutanud, et kostja on alates 01.04.2011 kuni 23.09.2011 (v.a. august) kohustatud maksma 948 eurot 35 senti, arvestusega 200 eurot kuus ja alates 24.09.2011 kuni kohtuotsuse tegemiseni 19.12.2012 moodustab võlg 2961 eurot 25 senti, millest kostja poolt tasutud elatise 100 eurot mahaarvamisel tuleb välja mõista kostjalt võlgnevuse katteks 2861 eurot 25 senti.

Kuigi maakohus on otsuse põhjendustes käsitlenud igakülgselt poolte väiteid, neid kinnitavaid tõendeid ja teinud elatise suuruse osas arvestuse (arvestanud kostjat poolt tasutut), millega ringkonnakohus nõustub, tuleb ringkonnakohtul otsus tühistada 948 euro 35 sendi väljamõistmata jäetud osas. Ringkonnakohus mõistab lisaks maakohtu poolt väljamõistetud summadele kostjalt kahju hüvitamiseks ajavahemiku 01.04.2011 kuni 23.09.2011 (v.a. august) eest 948 eurot 35 senti.

7

Kuna kohus jätab hageja apellatsioonkaebuse enamuses osas ja kostja kaebuse täielikult rahuldamata, jäävad poolte apellatsioonimenetluse kulud nende endi kanda.

Ulvi Loonurm

Margo Klaar

Kaupo Paal