3-12-1441/98 · Tallinna Halduskohus Pärnu kohtumaja

3-12-1441

K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Kohus Kohus Kohus Tallinna Halduskohus

Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtukoosseis Kohtunik Annika Vendik

Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht Otsuse tegemise aeg ja koht

21. juuni 2013 Pärnu kohtumaja

Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number Haldusasja number 3-12-1441

Haldusasi Haldusasi Haldusasi Haldusasi TLlõiked OÜ kaebus, milles kaebaja taotleb:

- tühistada MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse 24.03.2012 ja 31.05.2012 otsused;

- kohustada vastustajat uuesti läbivaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus;

- kohustada vastustajat edastama kinnitatud taotlus PRIA-le.

Asja läbivaatamise Asja läbivaatamise Asja läbivaatamise Asja läbivaatamise kuupäev kuupäev kuupäev kuupäev

21. juuni 2013

Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Menetlusosalised Kaebaja TLlõiked OÜ esindaja Reet Rattur Vastustaja MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu esindaja vandeadvokaat Eha Lillsaar Arvamuse andja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Amet (PRIA) esindaja Madli Ilves

RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON RESOLUTSIOON Rahuldada osaliselt TLlõiked OÜ kaebus haldusasjas nr 3-12-1441.

Tühistada MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse:

- 24.03.2012 otsus nr 1.61;

- 31.05.2012 otsus.

3-12-1441

Kohustada vastustajat uuesti läbivaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus.

Jätta rahuldamata kaebaja taotlus kohustada vastustajat edastama kinnitatud projektitaotlus PRIA-le.

Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda .

Võtta toimikusse vastustaja poolt 26.03.2013 esitatud tõendid; kaebaja poolt 21.05.2013 tõend.

Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse vahetult Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse teatavaks tegemisest 21. juunil 2013.

ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD ASJAOLUD

23.04.2012 MTÜ Pärnu Lahe partnerluskogu juhatuse koosoleku otsusega nr 1.61 otsustati jätta kinnitamata OÜ TLlõiked projekt „Doberani rannarestorani ja majutuskoha parendamine, uuendamine, avamine“ (tl 8). 31.05.2012 Pärnu Lahe Partnerluskogu otsusega jäeti kaebaja vaie rahuldamata (tl38). 10.07.2012 esitas OÜ TLlõiked kohtule kaebuse MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu juhatuse otsustele (tl 5-7). 17.08.2012 täpustatas kaebaja kaebust (tl 55). 13.09.2012 määrusega võeti kaebus menetlusse (tl 58-59). 12.10.2012 esitas vastustaja vastuväited kaebusele (tl 66-72). 30.10.2012 määrusega kaastati menetlusse PRIA (tl 96-98). 23.11.2012 esitas arvamuse andja seisukoha kaebuses (tl 105-106). 07.01.2013 määrusega määrati asjas kohtuistung (tl 111). 07.02.2013 esitas kaebaja täiendavad selgitused (tl 116-117). 18.03.2013 toimus asjas kohtuistung (tl 151-154). 07.06.2013 esitas vastustaja lõplikud seisukohad kaebuses ja menetluskulude nimekirja (II kd II kd II kd II kd tl 6-11, 13-14, 16-25). 10.06.2013 esitas kaebaja menetluskulude nimekirja (tl 26, 28-36). 14.06.2012 esitas vastustaja arvamuse kaebaja menetluskulude kohta (tl 37- 38).

3-12-1441

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja hinnangul on vastustaja kaevatavad otsused tehtud õigusliku aluseta, õigusnorme rikkudes ning on seetõttu õigusvastased. Kaebaja taotlus jäi kinnitamata põhjusel, et kogus hindepunkte alla 40% hindepunktide määrast. Kaebaja ei nõustu sellega, et vastustaja ei andnud kaebajale hindamiskriteeriumi 6 – loodavate töökohtade eest - alusel ühtegi punkti. Kaebaja projektitaotluses oli töökohtade loomine ettenähtud projektitaotluse p 30. Kaebaja hinnangul oleks ta nimetatud kategoorias pidanud saama 20 hindepunkti ning liites need arvestatud punktisummale, oleks kaebaja taotlus ületanud projektitaotluse kinnitamiseks nõutava 40%-lise hindepunktide määra. Kaebaja on seisukohal, et tal on õigus oma 03.02.2012 projektile toetust saada põllumajandusministri 27.09.2010 määruse nr 92 alusel. Nimetatud määruse § 30 lg 4 p 2 kohaselt teeb tegevusgrupp taotluse osas keelduva otsuse ainult juhul, kui taotlus ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Kaebaja taotluse hindamisel jäi miinimum kriteeriumist puudu ainult 7,55 punkti. Kaebaja väidetel on tema taotlust hinnatud ebaõigesti, sest hindamine ei vasta taotluste menetlemise korra p 10 ja hindamiskriteeriumite punkti 6 nõuetele. Seega ei ole kaebaja taotlust hinnatud vastavalt hindamiskriteeriumitele. Kaebaja hinnangul vastutab vastustaja juhatus hindamiskomisjoni poolt antud hindepunktide eest ning juhatus oleks pidanud ebaõige hindamise tuvastamisel korraldama uue hindepunktide andmise ning mitte kinnitama ebaõigeid hindepunkte. Arvestades seda, et kaebaja taotluses oli ettenähtud uute töökohtade loomine, mille eest tuli anda hindepunkte, kuid mida vastustaja ei teinud - on projektitaotlus jäetud ebaõigesti kinnitamata. Juhatuse otsused on tehtud HMS § 56 lg 1-lg 3 rikkudes, sest vastustaja ei ole oma otsust põhjendanud ega märkinud hindamiskriteeriumi hindamata jätmise õiguslikku alust. Vastustaja ei ole vastuseks kaebaja nõudmistele viidanud ühelegi õigusnormile, mis näeb ette projektitaotluse p-s 10.5 loodavate töökohtade märkimise kohustuse ning märkimata jätmisel annab võimaluse jätta töökohtade loomine arvesse võtamata. Juhul, kui projektitaotlus oli puudulik, tuli sellest kaebajat teavitada ning anda kaebajale võimalus puuduste kõrvaldamiseks. Oluline oli taotluses loodavate töökohtade arvu märkimine, kuid ei olnud kohustust märkida see punktis 10.5.

Vastustaja esitatud kaebust ei tunnista. Kaebaja esitas taotluse 4 meetme raames. Taotluse puuduste osas teavitas vastustaja kaebajat sellest, et taotluse real 10.5 on puudu seirenäitajad. Kaebaja esitas seejärel 13.03.2012 avalduse, millel nimetatud rida oli kustutatud. Kõik esitatud taotlused edastati juhatusele ning hindamiskomisjonile. Projektitaotluse esitajal oli võimalus komisjoni koosolekust ise osa võtta ja projekti kaitsta, mida kaebaja ka tegi. Hindamine toimus üheksa kriteeriumi alusel. Taotlus pidi vastama strateegia meetme eesmärkidele ja taotluse rahastamiseks oli vaja saada vähemalt 40

3-12-1441

hindepunkti. Komisjon arvestas kaebaja taotlusele 32, 25 hinepunkti. Hindamiskomisjon kinnitas 09.04.2012 kõikide taotluste hindepunktid ja selle alusel moodustatud paremusjärjestuse. Meetme 4 projektitaotlusest sai 16 taotlust üle 40 hindepunkti. Meetme 4 raames esitatud taotlusest said 14 alla

40 hindepunkti. Üldises järjekorras jäi kaebaja 26-ndale kohale. 23.04.2012 juhatuse koosolekul arutati meede 4 projektitaotluste kinnitamist hindamiskomisjoni poolt esitatud paremusjärjestuse alusel. Juhatuse otsuse punktiga 1.61 otsustati jätta kinnitamata kaebaja projektitaotlus. Otsus on põhjendatud ja motiveeritud. Komisjon kontrollis taotluse vastavust nõuetele, hindas taotlust ning koostas paremusjärjestuse. Otsus koos väljavõttega koondhinnete lehest edastati kaebajale. Vastuseks kaebaja nõuetele edastas komisjon 08.05.2012 hindamiskomisjoni protokolli.

Vastuses teabenõudele selgitati 14.05.2012 kaebajale, et tabel kajastab hindamist ning individuaalselt komisjoni liikmete poolt antud punkte ei väljastata. Puudusena toodi esile asjaolu, et taotluse rida 10.5 ei kajasta seiratavate töökohtade arvu. 24.05.2012 vastuses esitati kaebajale ülevaade rea 10.5 täitmise nõuetest. Kaebaja esitas vastustajale vaide 23.04.2012 otsusele, mida juhatus arutas 31.05.2012 ning jõudis järeldusele ja põhjendas, miks vaidlustatud otsus on õiguspärane. Kui projektitaotluse menetlemine on toimunud menetluskorda rikkumata, ei saa juhatus hindamisse sekkuda.

Hindamiskriteeriumi 6 on hinnatud kaebaja esitatud taotluse ja lisade alusel. Asjaolu, et kaebajale anti selles kriteeriumis 0 punkti tähendab, et planeeritud investeeringuga töökohtade mittelisandumise kohta oli kõikidel hindajatel ühesugune hinnang – analüüsiti täiendavate töökohtade tekkimise võimalikkust kogu projekti sisu järgi. Kaebaja omandas kohviku ja majutuskoha 2012 jaanuaris, selle avamise eelduseks on varasemaga samas mahus tööjõu kaasamine. Analüüsides taotlust sai teha järelduse, et tegelikult töökohti juurde ei lisandu.

Komisjoni hinnangul investeeringu ellurakendamine ei too olemasolevale varale lisaväärtust, mis võimaldaks luua lisatöökohti. Kui hindamiskomisjoni liikmed on leidnud, et töökohtade lisandumine ei ole realne, siis on neil õigus ka seda taoliselt hinnata. Taotlust käsitleti tervikuna ning selle tulemusel ongi jõutud tabelis kajastuvate hinnanguteni. Komisjon on kaalunud, kui reaalne on projektiga planeeritud investeeringuga võimalus töökohtade tekkimisele. Vaideotsusest on näha, et komisjoni liikmed on seda informatsiooni arvesse võtnud, arvestades taotluse real 30 toodud töökohtadega seonduvat teksti.

Kuid kaebaja sõnastus „annab võimaluse“ loob ettekujutuse, et töökohtade loomine ei ole kindel. Paremusjärjestus kujunes väga pingeline, punktisummade vahed olid väga väikesed. Kuna kaebaja taotlus ei saanud miinimumhindepunkte, ei saanud juhatus kaebaja taotlust kinnitada. Vastustaja esitas kaebajale 17.02.2012 palve kõrvaldada puudused, mh näidata real 10.5 seirenäitajad, millele vastuseks kustutas kaebaja selle rea avalduses täielikult. Vastustaja hinnangul ei ole juhatuse 31.05.2012 vaideotsus iseseisvalt vaidlustatav. Vaideotss on kooskõlas HMS § 85 lg 1 ja lg 2.

3-12-1441

Arvamuse andja selgituste kohaselt katab PRIA järelevalve ulatus üksnes tegevusgrupi tegevuse formaalse nõuetekohasuse kontrolli. PRIA ei saa anda hinnangut hindamise sisule, vaid üksnes kontrollida, kas tegevusgrupp on otsustamisel järginud HMS nõudeid ja rakendanud oma töökordasid nõuetekohaselt vastavalt Leader-määruse § 18. Arvamuse andja hinnangul ei ole vastustaja kaebajale 17.02.2012 järelepärimises piisavalt selgitanud, milliseid andmeid tuleb p 10.5 täiendavalt kirjutada. Seetõttu on põhjendatud, et kaebaja lisas p 10.5 andmed selgituses antud juhisele. Vastustaja vaidlustatud otsustes ja vastuväidetes kohtule puuduvad sisulised põhjendused ja kaalutlused lisanduvate töökohtade mittearvestamise ja punktide mitteandmise kohta. Hindajad peavad oskama oma hindepunkte põhjendada ja need põhjendused tuleb esitada taotlejale. Arvamuse andja nõustub kaebajaga, et vaidlustatud otsused ei vasta HMS § 56 lg 1-3 nõuetele. Juhatuse otsuses toodud tüüppõhjendus, mille kohaselt eelarve reaalsus, kaasamine, uudsus ja projekti jätkusuutlikus on vähene, ei ole vastavuses tegelike asjaolude ja hindamiskomisjoni antud hindepunktidega. Komisjon on andnud keskmised või üle keskmise hindepunktid taotlusele selle eelarve reaalsuse ja jätkusuutlikuse kohta. Kohtule vastuväidetes esitatud tagantjärgi põhjendus ei ole HMS nõuetega kooskõlas, sisulise põhjenduse puudumine ei võimalda kaebajal veenduda, et tema taotlust menetleti õiguspäraselt. Põhjendus ei ole ka loogiline, kui vaadata projektile antud hindeid kogumis. Kui komisjon leiab, et eelarve on realistlik ja projekti jätkusuutlikus on hea, siis sellest ei tulene loogilise järeldusena, et töökohti kindlasti juurde ei teki, mida näitab 0 punkti andmine. Kuna asjakohased põhjendused puuduvad, on selgusetu, millistel kaalutlustel komisjon sellised hindepunktid andis. Vaideotsuses puudub hinde kujunemise põhjendus, mis näitaks, et vaidemenetluse käigus on kontrollitud vaidlustatud otsuse andmise õiguspärasust ning seetõttu rikutud vaideotsusega sõltumatult kaebeesemest kaebaja õigusi. Arvamuse andja hinnangul on vastustaja vaidlustatud otsuste põhjendamata jätmisega rikkunud HMS nõudeid.

KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED KOHTU PÕHJENDUSED

MTÜ PLPK 2012 I taotlusvoorus hinnati meede 4 „Ettevõtluse konkurentsivõime tõstmine“ raames esitatud projektitaotluseid. Kaebaja esitas meede 4 raames projekti „Doberani rannarestorani ja majutuskoha parendamine, uuendamine, avamine“. MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu 23.04.2012 juhatuse koosoleku otsusega nr 1.61 jäeti kinnitamata OÜ TLlõiked projekt „Doberani rannarestorani ja majutuskoha parendamine, uuendamine, avamine“ (tl 8). Vastustaja 31.05.2012 vaideotsusega jäeti kaebaja vaie otsusele nr 1.61 rahuldamata (tl 38). Haldusakti põhjendamisel tuleb faktilised asjaolud siduda õigusnormi koosseisuga, mis vastab tuvastatud asjaoludele. Otsuse nr 1.61 aluseks on

3-12-1441

põllumajandusministri 27.09.2010 määrus nr 92 „Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“; MTÜ PLPK 21.06.2010 üldkoosoleku otsus nr 2 „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu strateegia muutmise kinnitamine; MTÜ PLPK 28.10.2009 otsus nr 9 „2010.a. rakenduskava kinnitamine“; MTÜ PLPK 12.10.2010 juhatuse otsus nr 1 „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu hindamiskriteeriumid“. Vaideotsuse andmisel on lisaks eelpool nimetatud alustele tuginetud põllumajandusministri 27.09.2010 määruse nr 92 seletuskirjale, MTÜ PLPK strateegiale, HMS-le. Ainuüksi otsuste vastuvõtmise aluseks olnud põllumajandusministri 27.09.2010 määrusega nr 92 kinnitatud korras on 41 paragrahvi, HMS-s on 112 paragrahvi. Samuti on otsuse vastuvõtmise aluseks märgitud MTÜ PLPK erinevate otsustega kinnitatud nõuded, kuid otsuses ei ole viidatud ühelegi konkreetsele sättele. Lähtudes eeltoodust ei ole vastustaja haldusakti põhjendamise kohustust täitnud nõuetekohaselt.

Kaebuses leiab kaebaja, et hindamiskomisjon on ebaõigesti andnud projektile hinded 6 kriteeriumi järgi. Kaebaja hinnangul oleks ta pidanud kriteerium 6 alusel saama 20 hindepunkti, sest vastavalt kaebaja projektitaotluse p 30 kaasneb projekti elluviimisega 2-8 täiskohaga töökoha loomine. Juhul, kui 20 hindepunkti oleks lisandunud olemasolevale 32,45 punktile oleks punktide kogusumma olnud 52,45 punkti, mis ületab rahastamiseks vajaliku 40% hindepunktide summast (tl 6). MTÜ PLPK hindamiskriteeriumi alusel peab esitatud projekt vastama PLPK meetme eesmärkidele ning projekti rahastamiseks on vajalik vähemalt 40% hindepunktide summast (tl 75). Hindamiskriteerium 6 järgi hinnatakse taotluses uute töökohtade lisandumist PLPK tegevuspiirkonda (tl 75). Taseme selgituse kohaselt tuleb kriteeriumi hindamisel arvestada investeeringuga uute töökohtade loomist. Kusjuures 0,1 töökohta annab 1 punkti ning kaks ja enam töökohta maksimaalselt 20 punkti. Juhul, kui investeering ei loo töökohta, loetakse kriteeriumi tase puudulikuks ning antakse 0 punkti. Kriteeriumi taseme kirjelduseks on märgitud „ väga kõrge“ (tl 75 pöördel). Seega on tegemist olulise kriteeriumiga taotluste hindamisel, mille eest võib saada kuni 20 punkti. Tulenevalt 6 hindamiskriteeriumi taseme ja hindepunktide andmise kirjeldusest ei ole kohtu arvates täpne kaebaja arvestus selle kohta, et ta oleks pidanud hindamiskriteeriumi 6 alusel saama 20 hindepunkti ning kokku 52,45 hindepunkti (tl 6). Kuuenda kriteeriumi taseme kirjelduse kohaselt annab kaks ja enam töökohta maksimaalselt 20 punkti ning arvestades seda, et ka hindepunktide andmisel on märgitud antavate hindepunktide arvuks kuni 20 punkti, on võimalik töökohtade loomise kohta esitatud andmete osas kaaluda hindepunktide andmist kuni 20 punkti ulatuses. Arvestades eeltoodut ei saa kindlalt väita, et vastustaja oleks pidanud projektiga uute töökohtade lisandumise eest igal juhul andma 20 punkti.

3-12-1441

Menetlusosaliste vahel on vaidlus selle üle, kas vastustaja on kaebaja projektis töökohtade tekkimise võimalikkust analüüsinud ja hinnanud nõuete kohaselt. Vastustaja väidetel analüüsiti täiendavate töökohtade tekkimise võimalikkust kogu projekti sisu järgi. 23.04.2012 otsuse nr 1.61 põhjenduse kohaselt on MTÜ PLPK hindamiskomisjon kontrollinud kaebaja taotluse vastavust eelpool nimetatud õigusaktide ja juhatuse otsustega sätestatud nõuetele ning hindamiskriteeriumitele. Hindamiskomisjon koostas taotluse hindamise kohta hindamislehe, millel oleva hindepunktide summa alusel paigutati taotlus vastavasse paremusjärjestusse.

Tulenevalt juhatuse koosoleku 12.01.2012 otsusest nr 1 „MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu hindamiskriteeriumid“, kuuluvad kinnitamisele vastava strateegia meetme raames hindamiskomisjoni poolt hindepunktide alusel kujunenud projektitaotluste paremusjärjestus, kusjuures projektitaotluse rahastamise kinnistamiseks on nõutav vähemalt 40% hindepunktide summast. Projektitaotluste paremusjärjestuse protokolli kohaselt on kaebaja projektitaotlus saanud keskmiseks hindepunktiks 32,45, mis ei vasta hindamiskriteeriumite miinimumnõuetele. Otsuses nr 1.61 on märgitud, et kaebaja projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ning sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine, jätkusuutlikus on vähene (tl 8, 8 pöördel).

Oluline on siinkohal märkida, et hinnang uute töökohtade lisandumisele tuli anda kriteeriumi 6 alusel, kuid nimetatud kriteeriumi ei ole otsuses nr 1.61 käsitletud. Vaideotsuse kohaselt on PLPK juhatuse 23.04.2012 otsuse nr 1.61 selgitavas osas viidatud projekti puhul projektitaotluse eelarve reaalsuse, kogukonna ning sihtrühmade kaasamise, innovaatilisuse, uute teenuste ja toodete lisandumise, jätkusuutlikkuse vähesusele. Vaideotsuse põhjenduste kohaselt ei ole hindamiskomisjoni liikmed andnud kaebaja projektile hindepunkti kriteeriumi 6 alusel, kuna kaebaja oma avalduse p 30 märgib, et asutuse taasavamine annab üksnes võimaluse töökohtade loomiseks (tl 38).

Kaevatavates otsustes ega hindamiskriteeriumides ei ole mõistet „vähene“ iseseisvalt sisustatud. Arvestades seda, et vastustaja väidetel arvutatakse komisjoni liikmete poolt esitatud hindepunktide alusel taotluse osas iga hindamiskriteeriumi aritmeetiline keskmine hinne, on kohtu hinnangul võimalik kaebaja projektitaotluse eelarve reaalsust, kogukonna ning sihtrühmade kaasamist, innovaatilisust, uute teenuste ja toodete lisandumist, jätkusuutlikust hinnata vastava kriteeriumi aritmeetilise keskmise hinde alusel. Projektieelarve reaalsusele anti hinnang kriteeriumis 2.

Antud taseme kirjelduse kohaselt tuleb põhjendamata eelarvet hinnata 1 punkiga, vahepealset eelarvet 5 punktiga ning hästi läbi mõeldud eelarvet 10 punktiga. Kaebaja taotlust hinnati komisjoni liikmete poolt teises kriteeriumis

3-12-1441

punktidega vahemikus 1-10. Punktide kogusumma oli 55, mis teeb keskmiseks punktide summaks 6.1 (tl 75, 76 pöördel, 77). Projektitaotlusele kogukonna ning sihtrühmade kaasamise osas anti hinnang kriteeriumis 3. Taseme kirjelduste kohaselt hinnatakse projekti 0 punktiga, kui projekt ei mõjuta kohalikku elu. Kui projekt omab suurt mõju kohalikule piirkonnale ja kaasatud on oluline osa kogukonnast hinnatakse projekti 5 punktiga. Kui projekt omab suurt mõju ja kaasatud on erinevaid sihtrühmi hinnatakse projekti 10 punktiga. Kaebaja taotlust hinnati kolmandas kriteeriumis hindamiskomisjoni liikmete poolt punktidega vahemikus 0-5. Punktide kogusumma oli 32, mis teeb keskmiseks punktide summaks 3,55 (tl 75, 76 pöördel, 77). Projektitaotluse innovaatilisust hinnati kriteeriumis 4. Vastavalt taseme kirjeldustele sai antud kriteeriumis anda punkte 0 kuni 10. 10 punkti anti juhul, kui projekt oli innovaatiline küla tasandil. 7 punkti, kui projekt oli innovaatiline tegevuspiirkonna tasandil. Kui projekt oli innovaatiline teatud tegevuspiirkonnas anti 3 punkti ning juhul, kui projekt ei olnud innovaatiline, sai see hindeks 0 punkti. Kaebaja taotlust hinnati komisjoni liikmete poolt neljandas kriteeriumis punktidega vahemikus 0-8. Punktide kogusumma oli 30, mis teeb keskmiseks punktide summaks 3.33 (tl 75, 76 pöördel, 77). Projektitaotlust uute teenuste ja toodete lisandumist hinnati kriteeriumis 5. Vastavalt taseme kirjeldustele sai antud kriteeriumis anda punkte 1 kuni 15.

15 punkti anti juhul, kui projekt tõi kaasa uute teenuste/toodete lisandumise tegevuspiirkonda. 10 punkti tuli anda, kui uued teenused/tooted lisandusid valla tasandil. Kui uued teenused/tooted lisandusid küla, ettevõtte tasandil anti

5 punkti. Juhul, kui uusi teenuseid/tooteid ei lisandunud, vaid lisandus idee, sai taotlust hinnata 1 punktiga. Kaebaja taotlust hinnati viiendas kriteeriumis punktide skaalal 1-10. Punktide kogusumma oli 46, mis teeb keskmiseks punktide summaks 5.11 (tl 75, 76 pöördel, 77). Projektitaotluse jätkusuutlikust hinnati kriteeriumis 7. Vastavalt taseme kirjeldustele sai antud kriteeriumis anda punkte 0 kuni 10. 10 punkti anti juhul, kui projekti tulemused on jätkusuutlikud ja avaldavad pikemat mõju ning edasine haldamine on hästi läbi mõeldud. 5 punkti sai anda juhul, kui projekti jätkusuutlikus oli vähene ning edasine haldamine oli osaliselt läbi mõeldud. Juhul, kui projekti tulemused ja tegevused ei ole jätkusuutlikud tuleb hinna 0 punktiga. Kaebaja taotlust hinnati seitsmendas kriteeriumis punktide skaalal 5-10 punktiga, punktide kogusumma oli 59, mis teeb keskmiseks punktide summaks 6,55 (tl 75 pöördel, 76 pöördel, 77). Hinnates eelpool toodud kriteeriumites kaebaja taotlusele komisjoni liikmete poolt antud hindeid, PLPK hindamiskriteeriumide taseme kirjeldusi kriteeriumi sisu ja hindepunkti osas ning eelpool käsitletud kriteeriumide lõikes arvestatud aritmeetilisi keskmiseid hindepunkte nähtub, et üheski nimetatud kriteeriumis ei olnud keskmine hinne puudulik (0 punkti) ega madal (1 punkt), mistõttu on kohtule arusaamatu kuidas kujunes komisjoni seisukoht, mille kohaselt on projektitaotluse edulootus vähene kõikide eelpool käsitletud kriteeriumide

3-12-1441

osas. PLPK hindamiskriteeriumitest nähtuvalt tuli hinnang uute töökohtade lisandumisele anda kriteeriumi 6 hindamisel, kuid nimetatud kriteeriumi ei ole otsuses nr 1.61 käsitletud, mistõttu on arusaamatu millistel kaalutlustel leiti vaideotsuses, et hindamiskomisjoni liikmed ei andnud hindepunkte hindamiskriteeriumis 6 kaebaja taotluse p 30 tõlgendusest tulenevalt. Arvestades eeltoodut ei ole kohtu poolt kontrollitav otsustes välja toodud põhjendused selle kohta, et kaebaja projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ning sihtrühmade kaasamise, innovaatilisuse, uute teenuste ja toodete lisandumise, jätkusuutlikus on vähene ning vaideotsuse põhjendus kriteeriumi 6 hindamise kohta hindamiskomisjoni liikmete poolt.

Kaebaja on 09.05.2012, 15.05.2012 teabenõudes vastustajale selgitanud, et esitatud taotluse punktis 30 on märgitud, et asutuse taasavamine annab võimaluse luua piirkonda lisatöökohti (tl 29, 31). Vastustaja on vastuseks kaebaja teabenõudele teatanud, et kaebaja poolt ei ole avalduse real 10.5 välja toodud seiratavate töökohtade arvu. Nimetatud rida võetakse hindamiskomisjoni poolt aluseks PLPK hindamiskriteeriumi punkt 6 alusel antavatele hindepunktidele. Vastuseks kaebaja 15.05.2012 kirjale on vastustaja jäänud oma seisukoha juurde, mille kohaselt tuli lisanduvate töökohtade arv märkida projektitoetuse avalduse reale 10.5, kuid kaebaja jättis nimetatud rea täitmata (tl 33, 35 pöördel). Kuna käesolevas asjas ei ole vaidluse all lisanduvate töökohtade arvu märkimise koht projektitaotluses, ei anna kohus õiguslikku hinnangut avalduse rea p 10.5 täitmisele/mittetäitmisele. Kaebaja selgituste kohaselt on projektitaotluse p 30 all toodud kokkuvõte investeeringu eesmärkidest ja tegevusest ning selgitatud, et asutuse taasavamine annab võimaluse luua piirkonda lisatöökohti: suveperioodil 8 täiskohaga töötajat, talveperioodil 2 täiskohaga töötajat ning vastavalt korraldatavatele üritustele palgatakse selleks lisajõudu (tl 188, 190). Vastustaja väidetel tuleneb kaebaja projektitaotlusest üksnes töökohtade lisandumise võimalikkus. Kohtumenetluses esitas vastustaja oma väidete kinnitamiseks kaebaja poolt esitatud esialgse projektitaotluse koos lisadega (tl 180, 182-191). Kuna vastustaja soovis nimetatud tõenditega kinnitada kaebuses toodud väiteid, on põhjendatud taotletud tõendite juurde võtmine. Kaebaja poolt on 03.02.2012 esitatud projektitaotlusele lisatud äriidee arvutused, mille tabelites 2 ja 3 on arvestatud kulu tööjõule 2012-2016. Tabel

2 järgi on tööjõukuluks kõigil aastatel arvestatud 10 368 eurot (tl 183, 184). Vastustaja väidete kohaselt on ühe täiskohaga miinimumpalgaga töötaja palgakulu koos sotsiaalmaksuga aastas 5 107.20 eurot, mistõttu ei ole kaebaja taotlus kaheksa töökoha lisandumisest usaldusväärne. Kaebaja vastustaja antud väidet vaidlustanud ega ümberlükanud ei ole. Seega saab kaebaja poolt tööjõule arvestatud kuludega luua vaid kaks täiskohaga töökohta, rohkem kulutusi kaebaja tööjõule ettenäinud ei ole. Kuid samas kinnitab eelpool

3-12-1441

toodud vastustaja väide ja selle põhjendus kaebaja poolt vähemalt kahe töötaja töökohaga kindlustamist ajavahemikul 2012-2016. Hinnates eelpool tuvastatud asjaolusid ei kujunenud kohtul veendumust sellest, et vastustaja poolt kohtumenetluses esitatud põhjendused olid samad, millest vaidlustatud otsuste tegemisel tegelikult lähtuti. Pigem saab kohtueelsest teabenõuete ja teabenõuetele edastatud vastuste sisust järeldada, et komisjoni liikmed võtsid seiratavate töökohtade osas hindepunktide andmisel aluseks üksnes projektitaotluse rea 10.5, kus ei olnud välja toodud töökohtade arvu.

Vastustaja väidetel oli Doberani rannarestorani ja majutuskoha avamine võimalik olemasoleva vara baasil ilma taotletud investeeringuta ning taotluses märgitud töökohtade loomise võimalus ei ole seotud taotletud toetusega (tl 179 pöördel, 180). Kaebaja esitas 21.05.2013 taotluse võtta asja materjalide juurde kaebaja poolt 23.01.2012 sõlmitud leping, millega kaebaja soovis kinnitada oma väited selle kohta, et kaebaja ei ole Doberani rannamajas majandustegevust alustanud ning tegevuse alustamine on seotud taotletud toetuse saamisega (tl 194, 196). Kuna nimetatud tõend on esitatud väidete kinnitamiseks on kohtu hinnangul põhjendatud tõendi asja juurde võtmine. Asjas ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et vastustaja on projektitaotluse menetlemisel andnud hinnanud/kaalunud kohtumenetluses esile toodud asjaolusid selle kohta, et kaebaja poolt Doberani rannarestorani ja majutuskoha taasavamine on võimalik ka ilma taotletud investeeringuta olemasoleva vara baasil. Seetõttu ei anna kohus hinnangut menetlusosaliste poolt esitatud väidetele ja tõenditele seose kaebaja majandusliku tegevusega tulenevalt projektitaotlusest ja taotletud investeeringust.

Asjas ei ole menetlusosaliste poolt vaidlust selle üle, et kaebaja taotluse hindamisel jäi miinimum kriteeriumist puudu 7,55 punkti. Kohus nõustub vastustajaga selles, et hindajatel on hindamisel õigus tugineda oma kogemustele ja olemasolevale teabele piirkonna/taotleja eripära osas, kuid antud juhul ei selgu otsusest nr 1.61 töökohtade mittearvestamise põhjused. Arvestades seda, et vaidlusaluse kriteeriumi järgi oli võimalik saada kuni 20 hindepunkti, võisid eelpool tuvastatud asjaolud mõjutada asja otsustamist. Lähtudes eeltoodust on põhjendatud kaebaja taotlus kohustada vastustajat uuesti läbivaatama kaebaja 03.02.2012 esitatud projektitaotlus.

Kaebaja on 31.05.2012 vaides sisuliselt vaidlustanud kriteeriumi 6 alusel hindepunktide mitteandmise ning avalduse reale 10.5 lisanduvate töökohtade osas kantavate andmete sisu ja kohustuslikkuse nõude (tl 36-37).

3-12-1441

Otsuse nr 1.61 põhjenduste kohaselt kontrollis komisjon taotluse vastavust nõuetele, hindas ning paigutas taotluse hindepunktide summa alusel paremusjärjestusse. Otsuse kohaselt kuuluvad kinnitamisele projektid, mis said vähemalt 40% hindepunktide summast ning kaebaja projektitaotluse osas on märgitud, et projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ning sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine, jätkusuutlikkus on vähene (tl 8 pöördel). PLPK hindamiskriteeriumide kohaselt on tegemist kriteeriumitega nr 2, 3, 4, 5,7. Uute loodavate töökohtade osas tuleb PLPK hindamiskriteeriumide kohaselt anda hinnang kriteeriumis nr 6, kuid nimetatud kriteeriumile otsuses nr 1.61 viidatud ei ole. Vaideotsuse kohaselt on vastustaja kontrollinud hindamiskomisjoni paremusjärjestuse protokolli, millest nähtus, et kaebaja taotlus sai 32,45 punkti, kuid projekti kinnitamiseks tuli saada 40 punkti. Vaideotsuses on selgitatud, et töökohtade osas tõlgendati kaebaja avalduse p 30 töökohtade loomise võimalusena, mistõttu ei antud punkte hindamiskriteeriumis nr 6. Vaideotsuses on viidatud PLPK 24.04.2012 otsuse nr 1.61 selgitavale osale, mille kohaselt kaebaja projektitaotluse eelarve reaalsus, kogukonna ning sihtrühmade kaasamine, innovaatilisus, uute teenuste ja toodete lisandumine, jätkusuutlikkuse on vähene. Vaideotsuses puuduvad asjakohased põhjendused vaideotsuses toodud järeldusele jõudmise osas, mistõttu jääb selgusetuks, milliste kaalutluste alusel jõudis vastustaja vaideotsuses järeldusele, et kriteeriumides nr 2, 3, 4, 5,7 on projektitaotluse edukus vähene. Samuti puuduvad vaideotsuses põhjendused, milliste kaalutuluste/tõendite pinnalt jõudis vastustaja vaideotsuses järeldusele, et otsuses nr 1.61 on käsitletud/hinnatud kriteeriumi 6. Seega ei vasta vaideotsus HMS § 86 lg 2 nõuetele ning on põhjendatud kaebaja taotlus vaideotsuse tühistamise nõudes. Kohtu hinnangul on vaideotsuse tühistamine põhjendatud ka õigusselguse huvides, kuna on oluline vältida vaidlustatud vaideotsusele tuginemist vaidlusaluses asjas tõstatud küsimuste võimalikul edasises menetlemisel vastustaja poolt.

„Kohaliku tegevusgrupiga halduslepingu sõlmimise taotlemise ja taotluse menetlemise kord, nõuded kohaliku tegevusgrupi kohta ning Leader-meetme raames antava kohaliku tegevusgrupi toetuse ja projektitoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem korra“ § 2 lg 3 p 3 alusel on projektitaotluse hindamine, sealhulgas projektitaotluste paremusjärjestuse koostamine kohaliku tegevusgrupi ülesanne. Nimetatud korra § 11 lg 3 p 7, 10 alusel tagab kohalik tegevusgrupp, et projektitaotlus vaadatakse läbi ning asjakohase otsuse tegemisel järgitakse haldusmenetluse seaduse nõudeid, strateegiat ja rakenduskava ning esitab PRIA-le ärakirja projektitaotluste hindamise protokollist, kahe nädala jooksul arvates projektitaotluse kinnitamise otsuse tegemisest. Seega on projektile hinnangu andmine ja kinnitamine ainuüksi vastustaja pädevuses ning taotluse edastamine saab toimuda alles peale projektitaotluse

3-12-1441

hindamise tulemuste selgumist, mistõttu ei ole kohtul käesolevas haldusasjas tehtud kohtuotsusega võimalik kohustada vastustajat kaebaja taotlust kinnitama ja edastama PRIA-le.

Pooled taotlevad asjas kantud menetluskulude hüvitamist. Tulenevalt eeltoodust kuulub kaebus rahuldamisele osaliselt. HKMS § 108 lg 2 kohaselt jagatakse kaebuse osalise rahuldamise korral menetluskulud proportsionaalselt kaebuse rahuldamisega. Kaebaja menetluskulude nimekirja kohaselt on kaebaja kandnud menetluskulusid kogusummas 1395.00 euro (II kd tl 29). Vastustaja hinnangul tuleb jätta kaebaja taotlus tähelepanuta, kuna taotlus on esitatud kohtumääruses antud tähtaega rikkudes. HKMS § 109 lg 1 sätestab, et kirjalikus menetluses esitatakse menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul. Kuludokumentide ja menetluskulude nimekirja esitamata jätmise korral menetluskulusid välja ei mõisteta. 31.05.2013 kohtumäärusega otsustati kaebus läbi vaadata kirjalikus menetluses. Määrusega anti menetlusosalistele võimalus esitada täiendavaid avaldusi, tõendeid, taotlusi kuni 07.06.2013. Menetlusosalistel oli võimalik täiendavalt esitatud materjalide osas anda selgitusi kuni 14.06.2013 (tl 197- 199). Seega tuli menetluskulude nimekiri ja kuludokumendid esitada hiljemalt 07.06.2013. HKMS § 70 on sätestatud menetlustoimingu õigeaegse tegemata jätmise tagajärjed. Kui menetlustoiming jääb õigel ajal tegemata, ei ole menetlusosalisel õigust menetlustoimingut hiljem teha, kui kohus seaduses sätestatud tähtaega ei ennista või ei pikenda enda määratud tähtaega. See kehtib sõltumata sellest, kas menetlusosalist oli sellise tagajärje eest eelnevalt hoiatatud. Kaebaja väidetel sai ta kohtumääruse kätte 10.06.2013, mistõttu ei olnud tal võimalik menetluskulude nimekirja varem esitada (II kd tl 26). Kohtumäärus on menetlusosalistele edastatud e-kirjaga 31.05.2013 ning saadaval e-toimikus (tl 200). Kohtule teadet kohtumääruse edastamise võimatuse kohta võimaliku tehnilise rikke tõttu edastatud ei ole. Vastustaja esitas kohtule oma seisukohad tähtaegselt 07.06.2013 (II kd tl 6). Kaebaja ei ole esitanud kohtule taotlust kohtu poolt määrusega taotluste esitamiseks antud tähtaja ennistamiseks ega lisanud esitatud e-kirjale ühtegi tõendit, mis kinnitaks kaebaja väiteid selle kohta, et kaebaja sai kohtumääruse kätte 10.06.2013. Lähtudes nimetatud sätetest jätab kohus peale 07.06.2013 kohtule esitatud seisukohad ja taotlused tähelepanuta. Vastustaja on kandnud õigusabi tasumisega seotud kulusid kogusummas

853.20 eurot (II kd tl 13).

3-12-1441

Eelpool käsitletud õigusaktide sätete kohaselt on vaidlusaluste toimingute teostamine ja otsuste vastuvõtmine vastustaja põhiline ülesanne, mis eeldab, et neid ülesandeid täitvatel isikutel on olemas vajalik kvalifikatsioon seadusega vastustajale pandud ülesannete täitmiseks. Kohtupraktika kohaselt ei ole haldusorganil keelatud kasutada halduskohtumenetluses välist õigusabi, kuid seejuures tuleb arvestada, et kaebuse rahuldamata jätmisel ei mõista kohus automaatselt kaebajalt haldusorgani kasuks õigusabikulusid välja. Õigusabikulude väljamõistmine on piiratud mitmete tingimustega - välise õigusabi vajalikkus, kooskõla proportsionaalsuse põhimõttega, kaebuse esitaja majanduslik olukord jne. Arvestades seda, et kaebaja on vaidlustanud vastustaja põhitegevuse täitmisel vastuvõetud otsused, puudus kohtu hinnangul vastustajal vajadus välise õigusabi järele ning seetõttu ei kuulu rahuldamisele vastustaja taotlus õigusabi kulude välja mõistmiseks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annika Vendik

Tallinna Ringkonnakohtu 26.05.2014 kohtuotsuse

RESOLUTSIOON:

Jätta Jätta Jätta Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus apellatsioonkaebus rahuldamata rahuldamata rahuldamata rahuldamata.

Jätta Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsus haldusasjas nr 3 Jätta Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsus haldusasjas nr 3 Jätta Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsus haldusasjas nr 3 Jätta Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsus haldusasjas nr 3-12 12-1441 1441 1441 1441 muutmata. muutmata. muutmata. muutmata.

Parandada Tallinna Halduskohtu Parandada Tallinna Halduskohtu Parandada Tallinna Halduskohtu Parandada Tallinna Halduskohtu 21.06.2013 otsuse haldusasjas 21.06.2013 otsuse haldusasjas 21.06.2013 otsuse haldusasjas 21.06.2013 otsuse haldusasjas nr 3 nr 3 nr 3 nr 3-12 12-1441 1441 1441 1441 resolu resolu resolu resolutsiooni sõnastust siooni sõnastust siooni sõnastust siooni sõnastust as as as asendades lause endades lause endades lause endades lauseosa „24.03.2012 otsus nr 1.61“ osa „24.03.2012 otsus nr 1.61“ osa „24.03.2012 otsus nr 1.61“ osa „24.03.2012 otsus nr 1.61“ lauseosaga „23.04.2012 otsus nr 1.61“. lauseosaga „23.04.2012 otsus nr 1.61“. lauseosaga „23.04.2012 otsus nr 1.61“. lauseosaga „23.04.2012 otsus nr 1.61“.

Mõista MTÜ Mõista MTÜ Mõista MTÜ Mõista MTÜ-lt Pärnu Lahe Partnerluskogu TLlõiked OÜ lt Pärnu Lahe Partnerluskogu TLlõiked OÜ lt Pärnu Lahe Partnerluskogu TLlõiked OÜ lt Pärnu Lahe Partnerluskogu TLlõiked OÜ kasuks välja kasuks välja kasuks välja kasuks välja menetluskulu menetluskulu menetluskulu menetluskulu 510,00 510,00 510,00 510,00 eurot. rot. rot. rot.

Jätta Jätta Jätta Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu menetluskulud menetluskulud menetluskulud menetluskulud tema enda tema enda tema enda tema enda kanda. kanda. kanda. kanda.

Riigikohtu 06.11.2014 määruse

RESOLUTSIOON:

3-12-1441

Jätta MTÜ Pärnu Lahe Partnerluskogu kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HMKS § 107 lg 4 alusel riigituludesse.