2-12-17206/48 · 2-12-17206/48 · Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja

1(13)

K O H T U O T S U S Eesti Vabariigi nimel Kohus Harju Maakohus, Kentmanni kohtumaja Kohtunik Moonika Tähtväli Otsuse tegemise aeg ja koht 21.06.2013, Tallinn Tsiviilasja number 2-12-17206 Tsiviilasi MV hagi RM ja OV vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ja ühisvara jagamiseks RM vastuhagi MV vastu ühisvara jagamiseks ning MV kohustuse olemasolu tuvastamiseks Tsiviilasja hind 6391,16 eurot, vastuhagi hind 3500 eurot Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja (vastuhagis kostja) MV (isikukood XXX, elukoht XXX, e-post XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas (Advokaadibüroo Taivo Saks & Partnerid, e-post ivo@tsp.ee) Kostja 1 (vastuhagis hageja) RM(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo (Advokaadibüroo Lillo & Partnerid, e-post lillo@advokaat.ee) Kostja 2 OV(isikukood XXX, elukoht XXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat Marje Mängel (Advokaadibüroo Marje Mängel OÜ, e-post menetlus@mangel.ee) Kohtuistung 28.05.2013 kel 14.00 Istungil osalenud isikud Hageja lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi Ivo Kallas, kostja 1 RM, kostja 1 RM lepinguline esindaja vandeadvokaat Indrek Lillo, kostja 2 OV lepinguline esindaja vandeadvokaat Marje Mängel

RESOLUTSIOON: 1. Jätta hagi rahuldamata. 2. Jätta vastuhagi rahuldamata.

2(13) 3. Võtta vastu MV loobumine täiteasjas nr 025/2012/135 täitemenetluse lõpetamise nõudes RM ja OV vastu. 4. Võtta vastu MV loobumine MV ja OV ühisvara jagamise nõudest RM vastu. 5. Lugeda tuvastatuks, et Tallinnas XXX asuv kinnistu nr XXX on OV lahusvara ja tuleb jätta OV ainuomandisse. 6. Jätta rahuldamata RM vastuhagi ja lugeda, et kohus ei tuvastanud, et Harju Maakohtu 03.03.2010 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-05-15519 mõisteti MV solidaarselt OV välja põhivõlg summas 139 751,26 eurot, viivised kuni 03.03.2010 summas 73 441,20 eurot ja alates 04.03.2010 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni ja menetluskuludena summas 5987,60 eurot MV kohustust tasuda solidaarselt OV RM menetluskulusid. 7. Jätta rahuldamata MV nõue RM ja OV vastu tühistada Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-15519 seatud hagi tagamine ja kustutada registriosa nr XXX Tallinn, XXX kinnistu kohta 09.08.2005 RM kasuks sisse kantud kohtulik hüpoteek. 8. Lugeda tuvastatuks, et Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 hagi tagamise määruse alusel 09.08.2005 sisse kantud Tallinnas XXX kinnistut koormav RM kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 2 460 650 krooni jääb koormama kogu kinnistut. 9. Jätta rahuldamata MV hagi OV vastu ühisvara jagamiseks tunnistades kinnistu kaasomanikeks OV½ mõttelises osas ja MV½ mõttelises osas. 10. Jätta rahuldamata MV hagi OV vastu Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX Tallinn, XXX omanikukande muutmiseks. 11. Jätta rahuldamata MV hagi OVvastu Harju Maakohtu kinnistusosakonnas registriosa nr XXX Tallinn, XXX teise jao kande muutmiseks OV nõusoleku saamiseks. 12. Jätta rahuldamata MV nõue RM ja OV vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks täiteasjas nr 025/2012/135. 13. Jätta rahuldamata MV nõue RM ja OV vastu täitemenetluse alt OV nimele registreeritud Tallinn, XXX kinnistu (registriosa nr XXX) välja arvamiseks. 14. Jätta rahuldamata MV hagi RM ja OV vastu Tallinnas XXX kinnisasja aresti alt vabastamiseks.

Menetluskulude jaotus

Jätta menetlusosaliste menetluskulud võrdsetes meentlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord ja selgitused Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

3(13) esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud 1. MV esitas 30.04.2012 Harju Maakohtule hagi RM ja OV vastu, milles palub tunnistada sundtäitmine Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2012/135 lubamatuks; arvata täitemenetluse alt välja OV nimele registreeritud Tallinnas, XXX asuv kinnistu; vabastada kinnistu aresti alt ning lõpetada täitemenetlus ja jagada hageja ning kostja 2 abielu kestel soetatud ühisvara ja tunnistada Tallinnas, XXX asuva kinnistu kaasomanikeks OV½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas; kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna registriossa nr XXX Tallinn, XXX kaasomanikena ½ mõttelises osas OV ja ½ mõttelises osas MV; tuvastada OV kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX Tallinn, XXX teise jao muutmiseks selliselt, et sinna kantaks kinnistu ½ mõttelise osa omanikuna sisse hageja.

2. Hagi kohaselt registreeriti 13.07.1996 hageja ja kostja 2 abielu. 02.03.1998 soetasid abikaasad Tallinnas, XXX asuva kinnistu (registriosa nr XXX), mis kanti kostja 2 nimele. 18.03.2003 hageja kostja 2 abielu lahutati, ühisvara ei jagatud. 09.08.2005 on Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 määruse tsiviilasjas nr 2-05-15519 alusel kantud kinnistule kohtulik hüpoteek kostja 1 kasuks. 17.01.2012 kanti täituri Kaire Põltsi 10.01.2012 avalduse alusel kinnistule käsutamise keelumärge. 27.02.2012 kirjas teatas täitur, et soovib pöörata sissenõuet ühisvaraks olevale kinnistule maakohtu 03.03.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-15519 täitmiseks.

3. Hageja leiab, et kuna ühisvara on jagamata, ei saa sissenõuet pöörata hageja osale kinnisasjast. Kuna kinnistu omandati abielu kestel, on tegemist ühisvaraga sõltumata sellest, et kinnistusraamatusse on kantud omanikuna kostja 2. Peale ühisvara jagamist vastutab kostja 2 lahusvaraga oma varaliste kohustuste eest. Kuna täitedokumendiks olev kohtuotsus ei laiene hagejale, on sundtäitmine lubamatu ja kinnistu tuleb arestist vabastada.

4. Kuna käesoleval juhul on kostja 2 kohustuse täitmise tagamiseks arestitud abieluline ühisvara, samal ajal kui kohustused ei laiene mõlemale abikaasale, siis käimasoleva sundtäitmise lõpetamiseks hageja vara osas, peab täitemenetlus olema TMS § 48 p 4 alusel tunnistatud lubamatuks, mis on võimalik üksnes TMS § 222 lg-s 1 nimetatud sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi esitamisega. Riigikohtu otsuses nr 3-2-1-42-03 p 7 on märgitud, et abikaasade ühisvara on kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand ning võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud. Kui võlgniku osa ühisvarast ei ole kindlaks tehtud, siis on arestitud ka hageja vara ning kinnisasi tuleb aresti alt vabastada. Seega tuleb kogu XXX kinnisasi aresti alt vabastada, kuna võlgniku osa ühisvarast ei ole kindlaks tehtud.

5. Kuna tsiviilasjas nr 2-06-15500 on kohtulik hüpoteek seatud kogu kinnistule, siis juhul, kui kohus rahuldab hageja nõude ühisvara jagamiseks, peab Tallinn, XXX kinnistusraamatu registriosa teise jakku hageja kohta omaniku kande tegemiseks olema tühistatud Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-15519 seatud hagi tagamine kogu Tallinn, XXX kinnistu kostja 1 kasuks sisse kantud kohtuliku hüpoteegi kohta, kuna see hõlmab ka hagejale kuuluvat kinnistu osa. Kohtuliku hüpoteegi saab kohus hagi tagamise korras seada TsMS § 378 lg 1 p 1 alusel vaid kostjale kuuluvale kinnisasjale, kolmanda isiku

4(13) vara hagi tagamiseks seaduse järgi koormata ei saa. See oleks vastuolus ka hagi tagamise olemusega.

6. Hageja sai kostja 1 nõudest ja toimuvast täitemenetlusest teada kohtutäituri 27.02.2012 kirjast. Hageja teatas täiturile 04.03.2012, et ei anna nõusolekut sissenõudja nõude rahuldamiseks abikaasade ühisvarale sissenõude pööramise teel, kuid on nõus ühisvara jagamisega, mille tulemusel saaks võimalikuks sissenõude pööramine võlgniku osale ühisomandist. Ettepanekule vastust ei tulnud. 19.03.2012 teatas hageja täiturile, et ei anna nõusolekut sissenõude pööramiseks abielu kestel soetatud kinnistule, kuna kostja 1 osa ei ole kindlaks tehtud. Riigikohtu otsuse 3-2-1-160-04 p 15 märgitakse, et ühisvara tuleb jagada enne sellele sissenõude pööramist. Kui erinevalt kinnistusraamatu kandest on vara, millele sissenõue pöörati, abikaasade ühisvara, tuleb ühisvara jagada hoolimata sellest, et varasema kohtulahendi alusel on kinnistule seatud kohtulik hüpoteek. Riigikohtu otsuse nr 3-2-1-42-03 p 8 kohaselt, olukorras, kus kohustatud abikaasal puudub lahusvara või lahusvarast ei piisa sissenõudja nõude rahuldamiseks, võib sissenõudja esitada kohtule hagi abikaasade ühisvara jagamiseks. Hagi esitatakse mõlema abikaasa vastu, kes osalevad menetluses kaaskostjatena Kohtutäitur ei saa võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud abikaasade ühisvara müüa ilma ühisomanikust hageja nõusolekuta.

7. Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega väljamõistetud kahju hüvitamise kohustus hagejale ei laiene ning hageja ei pea oma ühisvara jagamise nõuet täiendama. Hageja ei ole andnud TMS §14 lg-s 1 sätestatud nõusolekut abikaasade ühisvarale sissenõude tegemiseks, ta ei ole täiteasjas nr 025/2012/135 võlgnik ning tema suhtes puudub TMS § 14 lg-s 1 sätestatud mõlemat abikaasat kohustuse täitmiseks kohustav täitedokument. Võlgnikuks on hageja endine abikaasa, kellega abielu lahutati 2003. Kohtutäitur ei saa võlgniku kohustuste täitmiseks arestitud abikaasade ühisvara müüa ilma ühisomanikust hageja nõusolekuta. Juhul kui võlgniku lahusvarast ei piisa nõude rahuldamiseks, võib pöörata sissenõue võlgniku osale ühises varas. Kuna ühisomand on ühisomanikele üheaegselt kindlaksmääramata osades ühises asjas kuuluv omand, siis võlgniku osale ühises varas sissenõude pööramiseks peab tema osa olema kindlaks tehtud.

8. Hageja esitas 15.04.2013 hagi täpsustuse, millest tulenevalt on hagejal kostjate vastu nõuded: tunnistada sundtäitmine Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas 025/2012/135 lubamatuks; arvata täitemenetluse alt välja kostja 2 nimele registreeritud Tallinn, XXX kinnistu (registriosa nr XXX); tühistada Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-15519 seatud hagi tagamine ja kustutada registriosa nr XXX Tallinn, XXX kinnistu kohta 09.08.2005 kostja 1 kasuks sisse kantud kohtulik hüpoteek. Hagejal on kostja 2 vastu nõue: jagada hageja ja kostja 2 abielu kestel soetatud ühisvara ning tunnistada Tallinn, XXX kinnistu kaasomanikeks kostja 2 ½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas. Kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX Tallinn, XXX kaasomanikena ½ mõttelises osas kostja 2 ja ½ mõttelises osas hageja; tuvastada kostja 2 kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX Tallinn, XXX teise jao muutmiseks selliselt, et sinna kantakse kinnistu ½ mõttelise osa omanikuna sisse hageja.

9. Hageja vara on arestitud tsiviilasjas nr 2-05-15519 tehtud kohtulahendi täitmiseks, kuid hageja suhtes ei ole ei viidatud tsiviilasjas jõustunud kohtulahendit ehk TMS § 2 kohast täitedokumenti. Kohtuotsuse täitmiseks arestitud kinnistu on hageja ja kostja 2 abielu kestel omandatud, see on nende ühisvara ning see on jagamata. Ühisvara jagamisega on tekkinud

5(13) olukord, kus hageja suhtes ei toimu täitemenetlust, kuid tema vara on arestitud. Antud juhul ei välista miski hageja nõuet vabastada tema vara aresti alt.

10. Hageja teatas 17.05.2013, et loobub kostja 1 vastu esitatud nõudest jagada kostja 2 ja hageja abielu kestel soetatud ühisvara ning tunnistada Tallinn, XXX kinnistu kaasomanikeks kostja 2 ½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas ning nõudest kostja 1 vastu kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX Tallinn, XXX kaasomanikena ½ mõttelises osas kostja 2 ja ½ mõttelises osas hageja ning nõudest tuvastada kostja 2 kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX Tallinn, XXX teise jao muutmiseks selliselt, et sinna kantakse kinnistu ½ mõttelise osa omanikuna sisse hageja.

11. Peale osaliselt nõudest loobumist kostja 1 vastu jäävad hagejal kostjate vastu nõuded: tunnistada sundtäitmine Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas 025/2012/135 lubamatuks; arvata täitemenetluse alt välja kostja 2 nimele registreeritud Tallinn, XXX kinnistu registriosa nr XXX; tühistada Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 määrusega tsiviilasjas nr 2-05-15519 seatud hagi tagamine ja kustutada registriosa nr XXX Tallinn, XXX kinnistu kohta 09.08.2005 kostja 1 kasuks sisse kantud kohtulik hüpoteek.

12. Hageja nõue kostja 2 vastu on: jagada hageja ja kostja 2 abielu kestel soetatud ühisvara ning tunnistada kinnistu kaasomanikeks kostja 2 ½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas. Kanda registriossa nr XXX kaasomanikena ½ mõttelises osas kostja 2 ja ½ mõttelises osas hageja; tuvastada kostja 2 kohustus anda nõusolek registriosa nr XXX teise jao muutmiseks selliselt, et sinna kantakse kinnistu ½ mõttelise osa omanikuna sisse hageja.

Kostja 1 vastuväited 13. Kostja 1 leidis, et täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 tuleneb, et omandiõigusega isik võib esitada hagi kas vara aresti alt vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal ei ole võimalik esitada nõuet mõlemaks korraga. Kostja 1 hinnangul välistavad nimetatud nõuded teineteist. Hagejal puudub igasugune põhjendatud huvi täitemenetluses nr 025/2012/135 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks ning hageja ei ole ka selgitanud, mis on see TsMS § 222 lg-s 1 nimetatud muu põhjus, millest johtuvalt ta soovib sundtäitmise lubamatuks tunnistada. Seega on hageja nõue ebaselge. Jääb arusaamatuks, kuidas on kohtul võimalik täitemenetlust lõpetada ja millest tulenevalt on käesoleval juhul üldse vajalik lõpetada kogu täitemenetlus. Asjaolu, et hagejal on väidetavalt sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, ei anna veel alust täitemenetluse lõpetamiseks. Kostja 1 teeb hagejale ettepanku ühisvara jagamise nõude täiendamiseks. Kuna hageja on samuti XXX kinnistu omanik, siis on ka temal kohustus kostjale 1 Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega väljamõistetud kahju hüvitada ning sellest tulenevalt on kahju hüvitamise kohustus samuti hageja ja kostja 2 ühisvara. Seega tuleb ühisvara jagamisel jagada ka ühisvara kohustuste pool.

14. Kostja 1 esitas 30.04.2013 vastuse hageja täpsustatud nõudele. 13.03.2013 istungil loobus hageja nõudest kinnistu aresti alt vabastamiseks ning täitemenetluse täiteasjas nr 025/2012/135 lõpetamiseks. Kostja 1 palub loobumise vastu võtta ja jätta menetluskulud loobutud nõuete osas hageja kanda.

15. Kostja 1 teatas 23.05.2013, et ei ole vastu hageja osalisest nõudest loobumisele, mis puudutas kostja 1 vastu suunatud ühisvara jagamise nõuet.

6(13) Kostja 2 vastuväited 16. Kostja 2 tunnistas kõiki tema vastu esitatud hageja nõudeid. 30.04.2013 vastuses hagiavalduse täpsustusele teatas kostja 2, et tunnistab tema vastu suunatud nõudeid.

Vastuhagi 17. RMesitas 20.11.2012 vastuhagi, milles palus jagada hageja ja kostja 2 ühisomandisse kuuluv kinnistu registriosa nr XXX ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2- 05-15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevus selliselt, et Tallinnas, XXX asuv kinnistu jääb kostja 2 ainuomandisse ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05- 15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevuse tasumine jääb pooles ulatuses kostja 2 ning pooles ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt palub kostja 1 jagada hageja ja kostja 2 ühisomandisse kuuluv kinnistu nr XXX ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevus selliselt, et kinnistu nr XXX jääb kostja 2 kaasomandisse (kummagi omandisse jääb ½ suurune mõtteline osa) ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevuse tasumine jääb pooles osas kostja 2 kanda ning pooles osas hageja kanda. Tuvastada, et kinnistule nr XXX seatud kohtulik hüpoteek koormab kinnistut tervikuna.

18. Ühisvara jagamisel on vajalik ka jõustunud Harju Maakohtu 03.03.2010 otsuse tsiviilasjas nr 2-05-15519 kui ühisvara jagamine. Tulenevalt asjaolust, et XXX kinnistu on tekkinud kostja 2 lahusvara arvelt, s.o talle kingitud ehitiste juurde maa kinnistamisega, siis on see piisav, et jätta kinnistu kostja 2 ainuomandisse. Kuivõrd kohtuotsusega väljamõistetud kahju hüvitamise võlakohustuse puhul ei ole alust kõrvale kalduda ühisvara võrdsuse põhimõttest, siis tuleks nimetatud võlakohustus jätta võrdselt hageja ja kostja 2 kanda.

19. Kostja 1 esitas 15.04.2013 vastuhagi täpsustuse, milles palub tuvastada, et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-05-15519 on kohustuslik ka Tallinnas XXX asuva kinnistu ühisomaniku hageja suhtes ja et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15519 on välja mõistetud põhivõlg summas 139 751,26 eurot, viivised kuni 03.03.2010 summas 73 441,20 eurot ja alates 04.03.2010 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulud summas 5987,60 eurot solidaarselt kostjalt 2 ja hagejalt.

20. Kostja 1 palub kohtul jagada hageja ja kostja 2 ühisomandisse kuuluv kinnistu nr XXX ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevus (põhivõlg, viivis ja menetluskulud) selliselt, et kinnistu nr XXX jääb kostja 2 ainuomandisse ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05- 15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevuse tasumine jääb pooles ulatuses kostja 2 kanda ning pooles ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt jagada hageja ja kostja 2 ühisomandisse kuuluv kinnistu nr XXX ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevus selliselt, et kinnistu nr XXX jääb kostja 2 kaasomandisse (kummagi omandisse jääb ½ suurune mõtteline osa) ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 väljamõistetud võlgnevuse tasumine jääb pooles osas kostja 2 kanda ning pooles osas hageja kanda; tuvastada, et kinnistule nr XXX 09.08.2005 seatud kohtulik hüpoteek koormab kinnistut tervikuna.

Kostja 2 vastuväited vastuhagile 21. Kostja 2 palus vastuhagi tema suhtes jätta rahuldamata, kuna see puudutab üksnes põhihagis hagejat. 30.04.2013 vastuses täpsustatud vastuhagile palus kostja 2 jätta vastuhagi täpsustus läbi vaatamata, kuna vastuhagis on muudetud nii vastuhagi alust kui eset.

7(13)

Hageja vastuväited vastuhagile 22. Hageja palus jätta vastuhagi rahuldamata. Kostja 1 on sisuliselt esitanud nõude, et kohus kohustaks hagejat solidaarselt täitma tsiviilasjas nr 2-05-15519 tehtud otsust. Hageja ei olnud selles tsiviilasjas menetlusosaline ega asja menetlusse kaasatud ja seega ei kehti tsiviilasjas nr 2-05-15519 tehtud kohtulahend hageja suhtes. Ühisvara kindlakstegemisel tuleb arvesse võtta abikaasade tekkinud õigusi ja kohustusi seisuga 18.03.2003, mil lahutati abielu. Tsiviilasjas nr 2-05-15519 esitatud nõue kostja 2 vastu on tekkinud 18.06.2003 toimunud tulekahjust, mis toimus kolm kuud peale abielu lahutamist. Seega ei kuulu kostja 1 nõue ühisvara hulka. Kostja 1 nõue tuvastada, et kohtulik hüpoteek koormab kinnistut tervikuna, ei ole asjakohane ning ei ole esitatud kostja 1 seadusega kaitstud õiguse ja huvi kaitseks. Antud juhul ei välista kostja 1 tuvastusnõue mingilgi viisil hageja nõuet vabastada tema vara aresti alt ning sellise nõude on hageja põhihagis ka esitanud.

Kohtu põhjendused 23. Kohus, tutvunud hagiga, vastuhagiga, vastustega hagile ja vastuhagile ning menetluses esitatud seisukohtadega, samuti uurinud kohtule esitatud dokumentaalseid tõendeid, leiab, et hagi ja vastuhagi tuleb jätta rahuldamata.

24. Pooled ei vaidle järgmiste asjaolude üle: • XXX registreeriti MV ja OV abielu (I kd lk 9); • MV ja OV abielu kestel 02.03.1998 soetati Tallinnas, XXX asuv kinnistu (registriosa nr XXX), mis kanti OV nimele (I kd 11); • MV ja OV abielu lahutati XXX (I kd lk 10) ühisvara jagamata; • 09.08.2005 Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 määruse alusel (tsiviilasjas nr 2-05- 15519) kanti Tallinnas, XXX asuvale kinnistule (registriosa nr XXX) kohtulik hüpoteek RM kasuks (I kd lk 11); • Riigikohtu 22.12.2011 määrusega jõustus tsiviilasjas nr 2-05-15519 Harju Maakohtu 03.03.2010 kohtuotsus (I kd lk 14-28), millega kohus rahuldas osaliselt RM hagi OV vastu. Kohus mõistis OV RM kasuks välja põhinõudena 2 186 632 krooni ning 03.03.2010 seisuga sissenõutavaks muutunud viivise põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest kogusummas 1 149 105,06 krooni ning põhinõude summalt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 04.03.2010 kuni põhinõude täitmiseni. Kohus jättis RM menetluskulud 90 125,54 krooni s.o 5 760,07 euro ulatuses OV kanda (I kd lk 15); • 17.01.2012 kanti kohtutäitur Kaire Põlts 10.01.2012 avalduse alusel Tallinnas, XXX asuvale kinnistule käsutamise keelumärge (I kd lk 11); • kohtutäitur Kaire Põlts on Harju Maakohtu 03.03.2010 otsuse (tsiviilasjas nr 2-05- 15519) ja RM täitmisavalduse alusel alustanud OV suhtes täitemenetlust (täiteasi nr 025/2012/135) (I kd lk 12-13); • 27.02.2012 kirjaga küsis kohtutäitur Kaire Põlts MV täiteasjas nr 025/2012/135 nõusolekut Tallinnas, XXX asuvale kinnistule sissenõude pööramiseks (I kd lk 12-13).

25. Pooled vaidlevad selle üle, millisel viisil tuleks jagada MV ja OV ühisvara; kas Tallinnas, XXX asuva kinnistu suhtes saab MV ühisoamandile pöörata sissenõuet ja kas Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusest (tsiviilasjas nr 2-05-15519) saab tuleneda MV kui Tallinnas, XXX asuva kinnistu ühisomanikule mingeid kohustusi.

26. Ühisvara jagamisele kohaldatavad seadused

8(13) Ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata poolte varaliste suhete lõppemise seisuga. Seega kuulub ühisvara koosseisu kindlaksmääramisel kohaldamisele 18.03.2003 kehtinud perekonnaseadus (PKS). Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 18 lg 2 ühisvara koosseis tuleb kindlaks määrata abielusuhete lõppemise aja seisuga, mis tuleneb kehtiva PKS § 210 lõikest 2. Samuti tuleb nimetatud kuupäeva seisuga kas Tallinnas XXX asuv kinnistu on OV lahusvara.

27. Ühisvara jagamise nõuded

Kohtule on esitanud ühisvara jagamise nõude MV OV abikaasana ning vastuhagis RM MV ja OV võlausaldajana.

MV esitas 30.04.2012 hagiga muuhulgas RM ja OV vastu nõude jagada hageja ja OV abielu kestel soetatud ühisvara ning tunnistada Tallinn, XXX kinnistu kaasomanikeks OV½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas.

20.11.2012 esitatud vastuhagis palus RM jagada hageja ja OV ühisomandisse kuuluv kinnistu registriosa nr XXX ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 RM kasuks väljamõistetud võlgnevus selliselt, et Tallinnas, XXX asuv kinnistu jääb OV ainuomandisse ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 RM kasuks väljamõistetud võlgnevuse tasumine jääb pooles ulatuses OV ning pooles ulatuses hageja kanda. Alternatiivselt palus RM jagada hageja ja OV ühisomandisse kuuluv kinnistu nr XXX ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 kostja 1 kasuks väljamõistetud võlgnevus selliselt, et kinnistu nr XXX jääb OV kaasomandisse (kummagi omandisse jääb ½ suurune mõtteline osa) ning Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas 2-05-15519 RM kasuks väljamõistetud võlgnevuse tasumine jääb pooles osas OV kanda ning pooles osas hageja kanda.

Hageja teatas 17.05.2013, et loobub RM vastu esitatud nõudest jagada OV ja hageja abielu kestel soetatud ühisvara ning tunnistada Tallinn, XXX kinnistu kaasomanikeks OV½ mõttelises osas ja hageja ½ mõttelises osas ning nõudest RM vastu kanda Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriossa nr XXX Tallinn, XXX kaasomanikena ½ mõttelises osas OV ja ½ mõttelises osas hageja ning nõudest tuvastada OV kohustus anda nõusolek Harju Maakohtu kinnistusosakonna Tallinna jaoskonna registriosa nr XXX Tallinn, XXX teise jao muutmiseks selliselt, et sinna kantakse kinnistu ½ mõttelise osa omanikuna sisse hageja.

Kohus nõustub hagejaga selles, et hageja kui OV endise abikaasa hagis ühisvara jagamiseks ei ole kostjaks RM kui võlausaldaja ning hageja taotlus nimetatud ulatuses RM vastu hagist loobumiseks tuleb kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel vastu võtta.

28.05.2013 toimunud kohtuistungil taotles OV RM vastuhagi eraldi menetlusse eraldamist s.t ühisvara jagamise nõuete eraldi menetluses menetlemist (II kd lk 107). Kohus jättis OV taotluse vastuhagi eraldi menetlusse eraldamiseks rahuldamata (II kd lk 107 pöördel), kuna nimetatu ei kiirendaks ega lihtsustaks ühisvara jagamise nõuete lahendamist. Samuti ei pidanud kohus võimalikuks olukorda, kus OV ja MV ühisvara jagamist lahendatakse kahes erinevas menetluses.

9(13) Kohtu hinnangul puudub vaidlus selles, et OV ja MV ühisvara jagamine on vajalik ning vara jagamisel tuleb arvestada varal lasuvaid kohustusi. Ühisvara jagamine arvestades nii kõiki endiste abikaasade kui ka võlausaldaja seisukohti ei saa kaasa tuua OV põhiõiguste riivet. Asjakohatu on OV esindaja väide, et OV põhiõigusi on riivatud seetõttu, et ta on nii hagis kui ka vastuhagis kostjaks. Vastuhagi eraldamisel jäänuks OV endiselt menetluses osalema kostjana. Seega ei oleks vastuhagi eraldamine toonud kaasa väidetavat põhiõiguste rikkumise kõrvaldamist.

Kohus möönab, et poolte vahel tekkinud õigussuhted on keerukad ning ka käesolev menetlus ei ole menetluslikult lihtne, kuid vastuhagi eraldamine iseseisvasse menetlusse võiks viia vaid olukorrani, kus puudub võimalus arvestada kõikide asjaoludega ja lahendada kõiki käesolevaks hetkeks tõusetunud küsimusi.

Seega peab kohus põhjendatuks MV ja OV ühisvara jagamist arvestades ühisvara jagamisel nii MV ja OV kui ka RM poolt esile toodud asjaolusid.

28. Järgnevalt analüüsib kohus asjaolu, kas kinnistu registriosaga nr XXX on omandatud OVlahusvara arvel ning kas kinnistu peaks jääma OV ainuomandisse

14.01.1998 kinnistamisavalduse alusel kanti kinnistusraamatu registriossa XXX omanikuna 02.03.1998 sisse OV.

MV ja OV on seisukohal, et Tallinnas XXX kinnistu on ühisomand ning poolte osad on võrdsed.

Enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 14 lõike 1 kohaselt oli abielu kestel abikaasade omandatud vara abikaasade ühisvara. Vastavalt PKS § 15 lõikele 1 on abikaasa lahusvara tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Seega tuleb kohtul tuvastada, kas Tallinnas aadressil XXX asuv kinnistu oli OV omandis enne abiellumist või tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara või vara, mille ta on omandanud pärast abielusuhete lõppemist.

Menetlusosaliste vahel puudub vaidlus selles, et OV kanti vaidlusaluse kinnistu omanikuna sisse 02.03.1998 s.o ajal, mil OV ja MV olid abielus, seega ei ole vara omandatud pärast abielusuhete lõppemist.

Seega tuleb järgnevalt tuvastada, kas kinnistu oli OV omandis enne abiellumist või tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara.

Tallinna Hooneregistri teatisega nr 4775 (I kd lk 154) loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et 10.01.1997 omandas kostja II kinkelepingu alusel Tallinnas, XXX asuva vara, mis koosnes elamust, keldrist, kahest kuurist, piiretest, väravatest, kõnniteest, kaevust, käsipumbast ja projektivälisest kuurist. Tallinna Linnavalitsuse 19.12.1997 korraldusega (I kd lk 155-156) loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et XXX kinnistu eraldati ostueesõigusega OV , ostuhinnaga 34 100 krooni. Ostu-müügilepinguga (I kd lk 157-158) loeb kohus tuvastatuks asjaolu, et 14.01.1998 võõrandas Tallinna Linnavalitsus Eesti Vabariigi nimel OV Tallinnas XXX kinnistu.

10(13) Vastavalt enne 01.07.2010 kehtinud PKS § 19 lõikele 1 loetakse abikaasade ühisvara jagamisel nende osad võrdseks, olenemata sellest, et üks abikaasa ei saanud sissetulekut seoses lapse kasvatamisega või muudel mõjuvatel põhjustel. Sama paragrahvi lg 2 punktide 3 ja 4 kohaselt võib kohus abikaasade osade võrdsusest kõrvale kalduda kui ühisvara on omandatud ühe abikaasa lahusvara arvel või kui abikaasa lahusvara väärtus on abielu kestel oluliselt suurenenud teise abikaasa töö, rahaliste kulutuste või abikaasade ühisvara osa arvel.

Kohus nõustub RM väitega (I kd lk 145), et antud juhul olid ehitised, mille juurde OV ostuõigusega maad erastas tema lahusvara (saadud kinkelepingu teel) maa ostmisel tasus kogu ostuhinna OV ning kõik kulutused ning toimingud seoses XXX kinnistuga on samuti teinud OV. OV ei ole vaidlustanud ka asjaolu, et pärast abielu lahutust kolis MV XXX kinnistul asuvast elamust välja ning see jäi üksnes OV kasutusse. OV on 26.06.2004 uuesti abiellunud ning kasutab XXX kinnistul asuvat elamut edasi üheskoos uue abikaasaga. Seega on MV ja OV ka tegelikkuses tegutsenud vastavalt sellele, et XXX kinnistu on OV lahusvara, hoolimata sellest, et see soetati MV ja OV abielu jooksul. Samuti kinnitab asjaolu, et MV pidas Tallinnas XXX asuvat OV lahusvaraks asjaolu, et MV poolt 28.11.2012 eelistungil antud selgitus, mille kohaselt ta ei olnud teadlik, et tegemist on tema varaga. Ta sai sellest teada kohtutäituri kirjast.

Samuti ei ole OV ja MV esitanud menetluse kestel dokumente, mis annaksid alust arvata, et tegemist ei ole OV lahusvaraga.

Kohus leiab, et OV ja MV lahutasid 2003. aastal märtsis abielu lugedes Tallinnas XXX asuvat kinnistut OV lahusvaraks.

PKS § 210 lg 2 järgi kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne käesoleva seaduse jõustumist, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust, kui käesolevast seadusest ei tulene teisiti.

Kohus on seisukohal, et XXX kinnistu on OV lahusvara ning kinnistu tuleb jätta OV ainuomandisse.

29. Kinnistu omaniku kohustusest anda nõusolek kinnistusraamatus kande muutmiseks

Kuivõrd kohus jättis eelmises punktis Tallinnas XXX asuva kinnistu OV ainuomandisse, siis puudub kinnistu omanikul kohustus anda nõusolek kinnistusraamatus kande muutmiseks.

30. Tuvastusnõue TsMS § 368 lg 2 kohaselt võib täitemenetluses täitedokumendi tõlgendamise üle vaidluse tekkimise korral sissenõudja või võlgnik esitada hagi teise poole vastu nõudega tuvastada, kas täitedokumendist tuleneb hagejale mingi konkreetne õigus või kohustus. Sellise nõudega tuvastushagi võib esitada täitedokumendi selgitamiseks ka muul juhul, kui täitedokumendi täitmise või toime üle on menetlusosaliste vahel tekkinud vaidlus.

Vastuhageja RM esitas 15.04.2013 vastuhagi täpsustuse, milles palub tuvastada, et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-05-15519 on kohustuslik ka Tallinnas XXX asuva kinnistu ühisomaniku hageja suhtes ja et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-05-15519 on välja mõistetud põhivõlg summas 139 751,26 eurot, viivised kuni 03.03.2010 summas 73 441,20 eurot ja alates 04.03.2010 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113

11(13) lg 1 2. lauses sätestatud määras põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulud summas 5987,60 eurot solidaarselt kostjalt 2 ja hagejalt.

Kohus leiab, et saab tulenevalt TsMS § 368 lõikest 2 tulenevalt tuvastada, kas MVle tuleneb tsiviilasjas nr 2-05-15519 tehtud Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusest mingi konkreetne kohustus.

Tsiviilasjas nr 2-05-15519 Harju Maakohtu 03.03.2010 kohtuotsuse resolutsiooni kohaselt otsustas kohus: 1. Rahuldada hagi osaliselt. 2. Mõista kostjalt OV hageja RM kasuks välja põhinõudena 2 186 632 krooni ning 3. märtsi 2010.a seisuga sissenõutavaks muutunud viivitusintress (viivis) põhinõude esemeks oleva kohustuse täitmisega viivitamise eest kogusummas 1 149 105,06 krooni. 3. Välja mõista kostjalt OV hageja RM kasuks viivis kohtuotsuse resolutsiooni punktis 2 nimetatud põhinõude summalt (2 186 632 krooni) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates 4. märtsist 2010.a kuni põhinõude täitmiseni. 4. Jätta 26. juuli 2005.a Tallinna Linnakohtu määrusega tsiviilasjas (nr 2-05-15519) kohaldatud hagi tagamise abinõu jõusse käesoleva kohtuotsuse täitmist tagava abinõuna kuni kohtotsuse täitmiseni. Menetluskulude jaotuses otsustas kohus kostjalt OV hageja RM kasuks välja mõista menetluskulu menetluses (hagiavalduselt ja apellatsioonkaebuselt) tasutud riigilõivu katteks 3560 krooni ulatuses ning 90 125,54 krooni hageja õigusabikulude katteks.

Tsiviilasjas nr 2-05-15519 kohtuotsuse põhjendava osa punktis 13 (I kd lk 19) märgib kohus, et asja menetluses ei ole vaidlust olnud selles, et hagejale kuulub Tallinnas aadressil XXX asuv kinnitu ning kostjale Tallinnas aadressil XXX asuv kinnitu ning et 18. juunil 2003.a toimus tulekahju, mille tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluval kinnistul asuv elamu ja hävis kostja kinnistul paiknev kuur. Asjas tehtud Tallinna Ringkonnakohtu 2. detsembri 2008.a otsusega on tuvastamist leidnud ka see, et tulekahju algas kostja kinnistult ning ringkonnakohus on lahendis asunud seisukohale, et kostja vastutab kinnistu omanikuna selle eest, et tuli ei leviks tema kinnistult naaberkinnistutele ega põhjustaks teistele isikutele kahju. Ringkonnakohtu hinnangu kohaselt on kostja tegevus õigusvastane VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi. Samuti on ringkonnakohus jaatanud põhjusliku seose olemasolu kostja õigusvastase käitumise ja hagejal tekkinud kahju vahel. Punktis 15 (I kd lk 19 seitsmes rida) ei ole kostja (s.o OV) kohtu hinnangul käesoleval juhul tõendanud süü puudumist kahju tekitamisel.

Kohus on seisukohal, et vaadates tsiviilasjas nr 2-05-15519 kohtuotsuse resolutsiooni koostoimes põhjendava osaga on ilmne, et kohus pidas põhjendatuks RM hagi rahuldamist kostja OV kui Tallinnas aadressil XXX asuv kinnitu omaniku suhtes. Seega kuivõrd kohus on eelmises punktis tuvastanud, et tegemist oli OV lahusvaraga ning tsiviilasjas on tuvastatud OV kui Tallinnas aadressil XXX asuva kinnistu omaniku kohustus kahju hüvitamiseks, tuleb vastuhagi tuvastusnõudes jätta rahuldamata.

Osundatud põhjustel ei pea kohus põhjendatuks lugeda tuvastatuks, et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsus tsiviilasjas nr 2-05-15519 on kohustuslik ka Tallinnas XXX asuva kinnistu ühisomaniku hageja suhtes ja et Harju Maakohtu 03.03.2010 otsusega tsiviilasjas nr 2-05- 15519 on välja mõistetud põhivõlg summas 139 751,26 eurot, viivised kuni 03.03.2010 summas 73 441,20 eurot ja alates 04.03.2010 võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 2. lauses sätestatud määras põhivõlast kuni põhinõude täitmiseni, samuti menetluskulud summas 5987,60 eurot solidaarselt kostjalt 2 ja hagejalt.

12(13)

31. kinnistule 26.06.2005 seatud kohtulikust hüpoteegist

Kinnistusraamatu väljavõttest (I kd lk 11) nähtuvalt koormab Tallinnas XXX asuvat kinnisasja registriosaga XXX Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 hagi tagamise määruse alusel 09.08.2005 sisse kantud kohtulik hüpoteek summas 2 460 650 krooni s.o 157 264 eurot RM kasuks, igakordse omaniku kohustusega alluda kohesele sundtäitmisele.

Asjaõigusseaduse (AÕS) § 56 lõike 1 kohaselt eeldatakse kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust. Kohtu hinnangul peab tsiviilkäibe tagamiseks kinnistusraamat tagama, et käibeosalistel on selge ülevaade kinnisasjadest ja selle käsutamiseks õigustatud isikutest. Seega on kinnistusraamat register, millel on õigsuse eeldamise omadus (P.Pärna. Asjaõigusseadus. Kommenteeritud väljaanne. – Juura, 2004)

Kohus leiab, et kuivõrd kohus tuvastas, et Tallinnas XXX asuv kinnistu on OV lahusvara, siis jääb Tallinna Linnakohtu 26.06.2005 hagi tagamise määruse alusel 09.08.2005 sisse kantud Tallinnas XXX kinnistut koormav RM kasuks seatud kohtulik hüpoteek summas 2 460 650 krooni koormama kogu kinnistut.

32. Sundtäitmise lubamatuks tunnistamisest Hageja 30.04.2012 Harju Maakohtule hagi RM ja OV vastu, milles palus tunnistada sundtäitmine Tallinna kohtutäitur Kaire Põltsi täiteasjas nr 025/2012/135 lubamatuks. Hageja leiab, et kuna ühisvara on jagamata, ei saa sissenõuet pöörata hageja osale kinnisasjast. Täitemenetluse seadustiku (TMS) § 222 lg 1 alusel võib kolmas isik, kellel on sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav õigus, eriti omandiõigus või piiratud asjaõigus, võib esitada hagi vara arestist vabastamiseks või sundtäitmise muul põhjusel lubamatuks tunnistamiseks kohtule, kelle tööpiirkonnas sundtäitmine toimub.

Kohus leiab, et Marie Veskaru nõue OV ja RM vastu täiteasjades 025/2012/135 sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks tuleb jätta rahuldamata. Kohus on punktis 28 leidnud, et Tallinnas XXX asuv kinnistu on OV lahusvara ning seetõttu puudub hagejal alus sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hagejal puudub sundtäitmise eseme suhtes selle sundtäitmist takistav omandiõigus. Samal põhjusel tuleb jätta rahuldamata MV nõue RM ja OV vastu täitemenetluse alt OV nimele registreeritud Tallinn, XXX kinnistu välja arvamiseks ja kinnisasja aresti alt vabastamiseks.

Menetluskulud

33. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lõike 2 järgi hüvitab pool, kelle kahjuks otsus tehti, teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Kohus leiab, et kuna kohus jättis hagi ja vastuhagi rahuldamata, siis tuleb kõik menetluskulud jätta menetlusosaliste enda kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

13(13) Moonika Tähtväli kohtunik