2-13-22977/4 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

1

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 21. juuni 2013. a. Haapsalu kohtumaja Tsiviilasja number 2-13-22977 Tsiviilasi Swedbank AS hagi Liina Reha vastu laenuvõlgnevuse nõudes Menetlustoiming Hagi menetlusse võtmisest keeldumine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: Swedbank AS (registrikood 10060701, asukoht Liivalaia 8, Tallinn 15040) Hageja esindaja: Kerly Küünemäe (Liivalaia 8, Tallinn 15040; e-post: *) Kostja: Liina Reha (isikukood *, registrijärgne elukoht *)

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast Swedbank AS hagi Liina Reha vastu laenuvõlgnevuse nõudes. 2. Edastada määruse ärakiri hagejale.

Menetluskulude jaotus Jätta menetluskulud hageja kanda

Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu Haapsalu kohtumaja kaudu arvates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse esitajale.

Asjaolud

14.05.2013 esitas hageja Swedbank AS kohtule hagi Liina Reha vastu laenuvõlgnevuse nõudes. 12. 06.2013 tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis esitatud hagi käiguta ja andis hagejale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kohtu määratud ajaks (viimane päev oli 19.06.2013) hageja hagiavalduses esinevaid puudusi kõrvaldanud ei ole.

2

Kohtu seisukoht

Kohus, olles tutvunud hageja poolt 14.05.2013 kohtule esitatud hagiavaldusega, leiab, et tuleb keelduda hagiavalduse menetlusse võtmist, kuna kohus ei ole pädev asja lahendama.

Hagiavalduses on märgitud kostja elukohaks * ning lähtuvalt TsMS § 79 lõikest 2 esitas hageja hagi Pärnu Maakohtule, kuivõrd hagejale teadaolevalt on kostja viimane elukoht *.

TsMS § 79 lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi. Rahvastikuregistri andmetel on kostja elukohaks *. Tsiviilasjas nr 2-12-19189 on Liina Reha ema * teatanud, et Liina Reha elukoha aadress on *.

Seega on kostja elukoht teada, kostja elab * ning kohtule ei ole esitatud tõendeid ega asjaolusid selle kohta, et kohus on pädev asja lahendama. Eeltoodu alusel keeldub kohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 1 p 1 alusel. TsMS § 372 lg 4 kuni 6 sätetel hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruses tuleb märkida menetlusse võtmisest keeldumise põhjus. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast, ei toimeta kohus avaldust kostjale kätte, vaid tagastab selle koos lisadega ja asja menetlusse võtmisest keeldumise määrusega hagejale. Hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale võib hageja esitada määruskaebuse. Määruskaebuse kohta tehtud ringkonnakohtu määruse peale ei saa Riigikohtule edasi kaevata, kui hagi ei võetud menetlusse käesoleva seadustiku § 371 lõike 1 punktides 9, 11 ja 12 nimetatud alustel. Kui kohus keeldub hagiavaldust menetlusse võtmast ja tagastab selle määrusega, loetakse, et avaldust ei ole esitatud ja et hagi ei ole olnud kohtu menetluses. Menetluskulude jaotus TsMS § 173 lg 1 ja 2 kohaselt asja menetlenud kohus märgib menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Vajaduse korral tuleb märkida ära menetluskulude kandmise erisused kohtuastmete kaupa, samuti kohtueelses menetluses. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 168 lg 1 järgi jäävad menetluskulud hageja kanda. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik