2-09-57405/65 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Üllar Roostoja Kai Kullerkupp Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2013 Tartu Tsiviilasja number 2-09-57405 Tsiviilasi J.G. hagi S.G. vastu ühisvara jagamiseks Tsiviilasja hind apellatsioonimenetluses 1750 eurot Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu 24. septembri 2012.a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik S.G. apellatsioonkaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Apellant (kostja): S.G. (IK: XXXX) esindaja advokaat Margus Kiir Vastustaja (hageja): J.G. (IK: XXXX) esindaja advokaat Irina Gromtsev RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 24. septembri 2012.a otsus.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-09-57405 ja kinnitada tsiviilasjas kompromiss järgmistel tingimustel:

2.1 J.G. ja S.G. ühisvara jagatakse võrdsetes osades vastavalt Viru Maakohtu 24. septembri 2012.a kohtuotsuses märgitule järgmiselt:

2.1.1 J.G. ainuomandisse jäävad: sõiduauto Volkswagen Sharan 1,9 registrimärk 230AXI, liikmelisus hooneühistus XXXXX (reg nr XXXX), köögilaud, kööginurga diivan, taburetid 3 tk, lastediivan, väike teler, videomakk Samsung, õmblusmasin Brother, lastelaud ja toolid, videokaamera, DVD mängija;

2.1.2 S.G. ainuomandisse jäävad: korteriomand aadressil XXXX, Sillamäe (kinnistu reg nr XXXX), liikmelisus hooneühistus XXXX (reg nr XXXX), külmik

Whirlpool, nurgadiivan, sektsioon Madeira, voodi, kummut, riidekapp, arvutilaud, esikukapp, suur teler Samsung, muusikakeskus LG, pesumasin Indezit, tolmuimeja, triikraud;

2.2 J.G. le kuulub S.G. poolt tasumisele rahaline hüvitis enamsaadud ühisvara eest summas 12 937,50 eurot. Pooled on kokku leppinud teostada hüvitise osas tasaarvestus J.G. poolt tasumisele kuuluvate laenumaksetega summas kokku 5946,11 eurot, mille tulemusena J.G. le kuulub S.G. poolt tasumisele hüvitis summas 12 937,50 – 5946,11 = 6991,39 eurot.

2.2.1 Pooltel puudub vaidlus järgmiste asjaolude osas: 19. juulil 2007.a on pooled sõlminud kaaslaenusaajatena AS-ga SEB Eesti Ühispank (käesoleval ajal AS SEB Pank) laenulepingu nr XXXX. Laenu arvelt omandati korteriomand asukohaga Sillamäe linn XXXX. Laenulepinguga võeti laen summas 54 360 eurot tagastamise lõpptähtajaga 10. juuli 2037.a. Peale kooselu lõppu ja abielu lahutamist ühist kohustust ei jagatud. Kokku on S.G. tasunud laenumakseid oma lahusvara arvelt summas 10 390,15 (kuni 10. oktoobrini 2012) + 757,91 (kuni 10. veebruarini 2013) + 744,16 (märts 186,04; aprill 186,04; mai 186,04; juuni 186,04), s.o kokku 11 892,22 eurot. Sellest moodustab J.G. osa (1/2) 5946,11 eurot.

2.2.2 Hüvitise summas 6991,39 eurot ulatuses vabaneb J.G. kohustusest tasuda alates

10. juulist 2013.a laenu põhiosa makseid (st igakuised laenu põhiosa maksed 1/2 ulatuses) vastavas ulatuses ning vastav tasumiskohustus on S.G. l. Summa 6991,39 euro tasaarvestumisel jätkub poolte ühine laenumaksete tasumise kohustus. S.G. kohustub eeltoodust J.G. t kirjalikult teavitama ning esitama tasumiste aruande koos tasumist tõendavate tõenditega. Kuni summa 6991,39 euro tasaarvestumiseni on laenult intressi tasumise kohustus S.G. l.

2.3 Jätta S.G. menetluskulud tema enda kanda. J.G. le osutatud riigi õigusabi tasu ja õigusabi kulud jätta riigi kanda, muud J.G. poolt kantud menetluskulud jätta tema enda kanda.

3. Tagastada pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust summas 87,50 eurot S.G. arveldusarvele nr XXXX SEB Pangas.

4. Määrus saata punkti 3 osas täitmiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule 2 kalendripäeva jooksul alates kohtumääruse kättetoimetamisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. J.G. (hageja) esitas maakohtule hagi S.G. (kostja) vastu ühisvara jagamiseks. Poolte abielu lahutati Viru Maakohtu 30. jaanuari 2009 kohtuotsusega. Lahutamise ajal jäi poolte ühisvara jagamata. Ühisvara väärtus on kokku 77 211,66 eurot (1 208 100 kr). Hageja palus ühisvara jagada ja kalduda kõrvale abikaasade osade võrdsuse põhimõttest. Hageja taotles lugeda tema osaks ühisvaras 65% ehk 50 187, 58 eurot (785 265 kr) ja kostja osaks 35% ehk 27 024, 08 eurot (422 835 kr). PKS § 19 lg 4 alusel taotles hageja rahalise hüvitise summas 37 488,34 eurot (586

565 kr) väljamõistmist kostjalt.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja ei nõustunud hagejapoolse ettepanekuga ühisvara jagamiseks. Samuti taotles kostja laenulepingutest tulenevate kohustuste jagamist.

3. Viru Maakohus rahuldas 24. septembri 2012 otsusega hagi osaliselt. Kohus jagas J. G. ja S. G. ühisvara võrdsetes osades järgmiselt: 1) jätta J. G. omandisse vallasvara väärtuses 8370 eurot: sõiduauto Volkswagen Sharan, liikmelisus HÜ-s XXXXX, köögilaud, kööginurga diivan, taburetid 3 tk, lastediivan, väike teler Samsung, videomakk Samsung, õmblusmasin Brother, lastelaud ja toolid, videokaamera ja DVD mängija; 2) jätta S. G. omandisse kinnisvara ja vallasvara väärtuses 34 245 eurot: korteriomand aadressil XXXX, Sillamäe, liikmelisus Hooneühistus XXXX, külmik Wirpool, nurgadiivan, sektsioon Madeira, voodi, kummut, riidekapp, arvutilaud, esikukapp, suur teler Samsung, muusikakeskus LG, pesumasin Indezit, tolmuimeja, triikraud; 3) mõista S.G. lt välja enam saadud ühisvara arvelt rahaline hüvitis J. G. kasuks kokku summas

12 937,50 eurot; 4) jätta arvestamata kostja vastuväited laenulepingust nr XXXX (SEB pank) tulenevate kohustuste väljamõistmiseks hagejalt ning hüvitise väljamõistmiseks hagejalt korterimaksete eest, samuti sülearvuti Asus jagamiseks. Kostja ei ole esitanud nimetatud nõuete osas vastuhagi. Jätta arvestamata kostja vastuväited tunnistada tema lahusvaraks korteriomand aadressil Viru pst 37/3 Sillamäe, kuna kostja ei ole esitanud nõude osas vastuhagi ning antud asjas selles osas vaidlus puudub.

J. G. osutatud riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud jättis kohus riigi kanda, muud menetluskulud poolte endi kanda.

4. S. G. esitas Viru Maakohtu 24. septembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse. Apellant vaidlustas maakohtu otsuse osas, kus S. G. mõisteti välja enamsaadud ühisvara arvelt rahaline hüvitis summas 12 937,50 eurot J. G. kasuks.

5. J. G. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist ning menetluskulude apellandi kanda jätmist.

6. Pooled esitasid 14. juunil 2013 ringkonnakohtule kompromissi ja taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks käesolevas tsiviilasjas. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest. Samuti kinnitasid protsessiosalised, et kompromiss ei ole vastuolus heade kommete või seadustega, see ei riku avalikku huvi ega ühegi isiku õigusi ning kompromissi on võimalik reaalselt täita.

7. Pooled on esitanud ringkonnakohtule taotluse riigilõivu osaliseks tagastamiseks TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel. S. G. taotleb, et talle tagastataks pool apellatsioonkaebuselt tasutavast riigilõivust ehk 87,50 eurot (kaheksakümmend seitse eurot ja 50 senti) S.G. arveldusarvele AS- is SEB Pank, arve number XXXX. Riigilõiv on tasutud 7. novembril 2012 summas 175 eurot S.

G. arveldusarvelt nr XXXX Swedbank AS-is viitenumbriga 2900072783. Apellandi menetluskulud palusid pooled jätta apellandi kanda, vastustaja menetluskulud riigi kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et esitatud kompromiss tuleb kinnitada. Seetõttu tühistab kolleegium kooskõlas TsMS § 431 lg-tega 1 ja 2 asjas tehtud maakohtu otsuse.

9. Ringkonnakohus leiab, et kompromiss ei ole esitatud asjaolude järgi vastuolus ei heade kommete ega seadusega ning ei riku avalikku huvi, samuti on seda võimalik täita. Kompromiss ei kahjusta kolmandate isikute õigusi.

Ringkonnakohus märgib, et poolte kokkulepe laenulepingu nr nr XXXX täitmise osas (käesoleva kohtumääruse resolutsiooni p 2.2.2) kehtib J.G. ja S.G. vahelises suhtes ning see ei mõjuta laenuandja AS SEB Pank laenulepingust tulenevaid õigusi kummagi kaaslaenusaaja suhtes. Pooled kinnitasid, et nad on teadlikud kompromissi sõlmimise ning menetluse lõpetamisega kaasnevatest õiguslikest tagajärgedest.

10. J. G. anti Viru Maakohtu 11. juuni 2009 määrusega riigi õigusabi kohustusega hüvitada 20 % riigi õigusabi tasust ja kuludest ühe aasta jooksul pärast tasu kindlaksmääramist. TsMS § 190 lg 7 alusel võib kohus mõjuval põhjusel, muu hulgas kompromissi sõlmimise tõttu, ette näha kulude riigituludesse tasumise hilisema tähtpäeva või osadena tasumise kohtu määratud tähtaja jooksul, samuti vabastada isiku menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Arvestades vaidluse olemust, riigi õigusabi tasu suurust ja hüvitamiskohustuse ulatust ning asjaolu, et pooled lõpetasid käesoleva vaidluse kompromissiga, leiab ringkonnakohus, et J. G. tuleb TsMS § 190 lg 7 alusel vabastada riigi õigusabi tasu ja kulude hüvitamise kohustusest ning nimetatud kulud jäävad riigi kanda.

11. TsMS § 150 lg 2 p 1 alusel tagastab ringkonnakohus apellandile pool apellatsioonkaebuse esitamisel tasutud riigilõivust.

12. TsMS § 64 lg 2 kohaselt võib poolte kokkuleppel nii seaduses sätestatud kui kohtu määratud menetlustähtaega lühendada. Käesoleval juhul on pooled kompromissis leppinud kokku, et lühendavad kompromissi kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega 2 kalendripäevani. Seega saab käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule 2 kalendripäeva jooksul alates käesoleva määruse menetlusosalisele kättetoimetamisest.

Üllar Roostoja Viivi Tomson Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/