2-12-14389/35 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Viivi Tomson, Kai Kullerkupp

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2013.a Tartu

Tsiviilasja number

2-12-14389

Tsiviilasi

V.A. hagi O.A. vastu elatise väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

336,33 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 29. novembri 2012.a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

O.A. apellatsioonkaebus

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): O.A. (IK: XXXX)

Vastustaja (hageja): V.A. (IK: XXXX)

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Viru Maakohtu 29. novembri 2012.a otsus osaliselt, s.o osas, millega

maakohus mõistis kostjalt O.A. lt välja V.A. kasuks elatise summas 182,37 eurot kuus

alates 03.03.2012 kuni V.A. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui

21-aastaseks saamiseni.

2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega mõista O.A. lt välja elatis V.A. kasuks

ajavahemiku eest 03. märts 2012.a kuni 31. mai 2013.a ühekordse summana 2384,40

eurot, millise summa puhul on kohus arvesse võtnud O.A. poolt 19.12.2012.a tasutud

elatist summas 200 eurot. Alates 01. juunist 2013.a mõista O.A. lt V.A. kasuks välja

elatis summas 173,42 eurot kuus kuni V.A. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, s.o

kuni 01. juulini 2013.a.

3. Muuta osaliselt maakohtu otsuse õiguslikke põhjendusi.

4. Rahuldada O.A. apellatsioonkaebus osaliselt.

5. Määrata O.A. taotlusel kindlaks kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt: O.A. l tuleb

käesoleva kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2 märgitud elatise võlgnevus kogusummas

2384,40 eurot tasuda 12 osamaksena igakuiselt summas 198,70 eurot V.A.

arvelduskontole. Esimene osamakse tuleb tasuda 7 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest arvates.

MENETLUSKULUDE JAOTUS

Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule

30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

kassatsioonkaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise

eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. V.A. (hageja) esitas kohtusse hagi O.A. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja poeg. Tartu Ringkonnakohtu 27. veebruari 2009

otsusega on kostjalt välja mõistetud elatis hageja kasuks 223,69 eurot (3500 kr) kuus kuni

hageja täisealiseks saamiseni. Hageja sai 3. märtsil 2012 täisealiseks, kuid sissetulekut ei oma.

Hageja õpib Kohtla-Järve Gümnaasiumi 11. klassis, elab koos emaga, kelle on veel ka teine

laps. Arsti soovitusel peab hageja tegelema palju spordiga ning pidama kinni dieedist

(suhkrutõve oht). Hageja palus kostjalt välja mõista alates täisealiseks saamisest elatise 244

eurot kuus.

Kohtuistungil selgitas hageja, et elab koos perega kahetoalises korteris. Pereliikmeid on kolm.

Hageja sõidab vanaisa autoga ja auto kütusekulu on hageja õppimise huvides. Hageja õpib

Kohtla-Järvel ja trennis käib Ahtmes. Riietele kulub 100 eurot kuus, koolile 162,70 eurot kuus

(koolitoit, üritused, sõidud, ekskursioonid). Maksab jõusaali ja jäähalli kasutamise eest.

Interneti kulud on 25-30 eurot kuus, telefoni kulud 20-25 eurot kuus.

Vastuseks kostja vastuväidetele selgitas hageja, et kostja abikaasa töövõimetuse tõend aegub

31. mail 2012. Kostja emal on olemas ka teine täisealine ja töövõimeline poeg, kes võiks teda

üleval pidada. Hageja vähendas oma nõuet ja palus kostjalt välja mõista elatis igakuiselt

238,58 eurot. Toidukulud 150 eurot kajastavad kulusid kodus ning kulud toidule koolis on

arvestatud eraldi. AS Starmanile tasutakse ainult televisiooniteenuste eest, Delfortile

makstakse ainult internetiteenuste eest. Seega on sidekulud arvestatud ühekordselt, mitte

topelt. Ema sidekuludest kulub suurem osa hageja peale, sest kodust väljaspool olles

korraldab ema telefoni teel seda, mida peab korraldama iga ema (broneerib aegu arstide

juurde, suhtleb õpetajatega, kontrollib kodus toimuvat).

2. Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuid vaidles elatise suurusele vastu. 9. augusti 2008

kohtuistungil pakkus kostja, et suudab tasuda elatisena 145 eurot kuus.

Kostja ainus sissetulek on Eesti Energia Kaevandused AS-st saadav töötasu, mis on tunduvalt

vähenenud ja moodustas 2012 aastal 400-450 eurot kuus (bruto). Kostja peab üleval ka oma

abikaasat, kes saab töövõimetuspensioni 130 eurot kuus. Viru Maakohtu 30. juuli 2008 otsuse

alusel tsiviilasjas nr 2-08-29685 maksab kostja elatist oma emale 139 eurot kuus.

Kostjale kuulub ühetoaline korter Kohtla-Järvel, kus ta koos abikaasaga elab ja sõiduauto, mis

on vajalik tööle sõiduks, kuna kostja töökoht, Estonia kaevandus, asub rohkem kui 20 km

kaugusel ja töö on vahetustega. Kostja keskmine kuu sissetulek on 1051,90 eurot. Kostjal on

rahalisi kohustusi, sh pankade ees kokku 834,46 eurot kuus. Kostja hakkab käendajana

tasuma ka kasutütre õppelaenu alates 28. oktoobrist 2012, kuna kasutütar ise on töötu.

Samuti on hageja kulud tõendamata. Transpordikulud on ebamääraselt suured ning kuukaart

õpilasele maksab 8 eurot. Auto kütusekulud ei kuulu hageja kulude hulka, kuna hageja ei oma

transpordivahendit. Hageja on topelt arvestanud toidukulusid ja sidekulusid. Kulutused

juhilubadele ei kuulu püsimaksete hulka.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 29. novembri 2012 otsusega hagi osaliselt ja mõistis

O. A. välja elatise V. A. kasuks summas 182,37 eurot kuus alates 3. märtsist 2012 kuni V. A.

õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, kuid mitte kauem kui 21-aastaseks saamiseni. Kohus

määras, et väljamõistetud elatis tuleb kanda V. A. arvelduskontole. Menetluskulud jättis

kohus poolte endi kanda.

Otsuse põhjenduste kohaselt on tuvastatud, et hageja on kostja 3. märtsil 1994 sündinud poeg.

Hageja sai täisealiseks 3. märtsil 2012 ning õpib otsuse tegemise aja seisuga Kohtla-Järve

Järve Gümnaasiumis 12. klassis. Hageja sai täisealiseks gümnaasiumis õppimise ajal ning on

õigustatud PKS § 96 alusel elatist saama. Kostja on kohustatud isikuks, kes peab hagejale

elatist andma

Hageja väitel kulub tal igas kuus toidule 150 €, kommunaalteenustele 51,25 €, transpordile

23,35 €, tervishoiule 18,26 €, hügieenitarvetele 1,67 €, riietele ja jalanõudele 90,55 €, koolile

13,56 €, vabale ajale ja spordile 23,80 €, sidekuludele 52,86 € (internet ja telefon). Lisaks on

hageja arvestanud kulusid juhilubadele summas 622,28 €. Seega tuleb kindlaks teha hageja

igakuised vajadused tema tavalisest elulaadist lähtudes. Kohus ei nõustu hagejaga, et kulutusi

juhilubadele saaks arvestada elatise väljamõistmisel. Tõenäoliselt on hageja selleks raha

saanud vanematelt, kes on selles osas oma kohustuse ka täitnud. Vajaliku ülalpidamise ulatust

peab TsMS § 230 lg 1 järgi tõendama hageja. Kohus leiab, et hageja pole tõendanud oma

väidet, et tal kulub igakuiselt jalanõudele ja riietele 90,55 €. Hageja esitatud tõendid riiete ja

jalanõude ostmise kohta ei tõenda, et hagejal oleks igakuine vajadus 90 € ulatuses. Jalanõude

ja riideesemete näol ei ole tegemist kiiresti kuluva tarbekaubaga, mis tingiks uute ostmise iga

kuu. Samuti ei osteta igal kuul ega ka igal aastal sporditarbeid (hokiuisud, suusasaapad jms.).

Kohtu arvates on mõistlikuks ja põhjendatud summaks, mis hagejal kulub riietele ja

jalanõudele, keskmiselt 30 € kuus. Eeltoodut arvestades luges kohus hageja kuu vajadusteks

364,75 €, millest pool on 182,37 €.

Kostjal on piisav sissetulek ja tema varaline seisund võimaldab tasuda elatist sellises ulatuses.

Toimiku materjalide juures olevate kostja töötasu teatistest nähtub, et kostja neto töötasu täis

kuu eest oli 2011. aastal umbes 1300 € ja 2012. aastal 1200 €. Üle poole võrra väiksemat

töötasu sai hageja aastas kahe kuu jooksul, mis on seletatav puhkuselt tööle naasmisega.

Kohus leidis, et kütusekulu 15,35 € kuus on igati mõistlik ja kulutuse vajalikkus ei sõltu

sellest, kas hageja omandis on auto või mitte. Hageja on põhjendanud, kelle autot ja mis

eesmärgil ta kasutab. Juhul kui vanema sissetulek ja varaline seisund ei võimalda pidada last

ülal ilma vanema enda tavapäraste vajaduste rahuldamist kahjustamata, peab vanem oma

vajadusi piirama ning kasutama PKS § 102 lg 2 teise lause järgi tema käsutada olevaid

vahendeid enda ja lapse ülalpidamiseks ühetaoliselt. Ülalpidamiskohustus on vanema

seadusest tulenev kohustus ning selle täitmist ei vabanda laenulepingutest, sh

käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. O. A. esitas Viru Maakohtu 29. novembri 2012 otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles

taotleb väljamõistetud elatise vähendamist. Menetluskulud palus apellant jätta poolte endi

kanda.

Apellatsioonkaebuses ja apellandi poolt täiendavalt esitatud seisukohtade kohaselt:

1) ei ole kõigi kulutuste puhul tegemist vastustaja püsikulutustega. Seetõttu on apellant nõus

elatist maksma minimaalmääras 145 eurot kuus. Apellandil on ka teisi kulutusi, sh

pangalaenude tagasimaksmine ja elatise maksmine emale. Nende kulude katmiseks kulutab

apellant suurema osa oma sissetulekust ja enda vältimatute igapäevaste kulude katteks jääb

umbes 300 eurot kuus;

2) esitas ole vastustaja arvestused vältimatute kulude osas põhjendatud ega vasta tegelikele

kulutustele;

3) on võrreldes 2011.aastaga apellandi palk vähenenud umbes 100 euro võrra kuus;

4) ei pea apellant hüvitama vastustaja kütuse kulu, kuna vastustajal puudub sõiduk. Isegi

juhul, kui ta kasutab teise isiku sõidukit, puuduvad toimikus vastavad tõendid, nt sõiduki

registreerimistunnistuse koopia ja volitus.

30.06.2013.a ringkonnakohtule esitatud täiendavates seisukohtades avaldas apellant, et oleks

kompromissi korras nõus maksma ka 163,70 eurot kuus kuni vastustaja õpingute lõpetamiseni

gümnaasiumis. Apellant palus võimaldada tal tasuda elatise võlgnevus ositi, s.o kuni 200

eurot kuus, kuna tema sissetulek on piiratud ja tagastamata on pangalaen.

5. V. A. vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist.

Menetluskulud maakohtus palus apellant jätta vastustaja kanda.

Vastuväidete kohaselt:

1) on kulutuste kalkulatsiooni arvestatud ainult need igakuised püsikulud, mille kohta olid

olemas kviitungid;

2) läheb meie kliimavööndis vaja iga hooaja jaoks eri jalatseid. Samuti muutuvad jalanõud

enamasti pärast garantiiaja lõppu kasutuskõlbmatuks. Kooli kodukord nõuab vahetusjalatseid,

kehalise kasvatuse tundideks läheb vaja eraldi spordijalatseid. Samuti on koolipäevad pikad ja

vastustaja vahetab riideid iga päev. Sellele lisanduvad ka kehalise kasvatuse tunnid ja

treeningud peale kooli. Riietuse ostude hulgas ei olnud esitatud kulutused talveriietele,

spordiülikondadele, aluspesule jne, kuna neid iga aasta ei osteta;

3) esitas vastustaja kohtule autokooli lõpetamise tunnistuste koopiad ning sellega kaasnevad

kütusekulude koopiad. Kütust kasutas vastustaja täiendavateks õppesõitudeks ARK-i eksami

sooritamiseks. Üks lisaõppetund instruktoriga kestvusega 45 min maksab 15 eurot. Parem on

kulutada raha lisaõppetundideks, kui järeleksamite sooritamisele;

4) on vastustaja kulutused ühistranspordile aastas 65,15 eurot, samal ajal kui apellandi poolt

viidatud kuupileti ostmisel hinnaga 8 eurot kuus oleksid aastased kulutused 96 eurot;

5) on seaduse järgi lastel kohustus oma vanemate ülalpidamiseks. Kuna apellandi emal on

kaks täiskasvanud ning töövõimelist poega (O.A. , A.S. ), siis on ebaselge, kui suures summas

toetab A.S. oma ema. Samuti ei esitanud apellant tõendeid selle kohta, et ta maksab oma

emale elatist reaalselt maksab. Elatise maksmine oma emale ei ole kuidagi seotud

kohustusega pidada üleval oma last;

6) ei ole tõendatud, et apellandi kasutütar on töötu. Samuti algavad graafikujärgsed

tagasimaksed pärast 28. oktoobrit 2012. Apellant on võtnud mitmeid laene ja saanud nende

võrra rikkamaks. Kohustus vastustajale elatist maksta lõpeb varem kui mitmed pangalaenud;

7) ei ole tõendatud, et apellandi töötasu vähenes 2012. aastal 2011 aastaga võrreldes 100 euro

võrra. Apellant ei ole esitanud 24 järjestikuse kalendrikuu palgatõendeid. 100-eurose

palgalanguse põhjuseks võib olla ka haiguslehel olemine.

Vastustaja teatas ringkonnakohtule 07.06.2013.a, et gümnaasiumi lõpetamise eeldatav aeg on

01.07.2013.a. Seega on vaidluse all elatise tasumine 15 kuu eest (ajavahemikul 01.04.2012

kuni 01.07.2013). Elatis tuleks kostjalt välja mõista ühekordse summana (15 × 182,37 = )

2735 eurot. Vastustaja ei soovi sõlmida kompromissi, kuna apellant (kostja) on pärast

maakohtu otsuse tegemist maksnud elatist vaid ühel korral. Otsuse selguse ja täidetavuse

huvides pooldab vastustaja elatise väljamõistmist ühekordse summana.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb esitatud apellatsioonkaebuse alusel

menetlusnormide rikkumise ja materiaalõigusnormi ebaõige kohaldamise tõttu osaliselt

tühistada nii väljamõistetava elatise suuruse osas kui ka osas, millega kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise tagasiulatuva perioodi eest jooksva kohustusena, jättes välja

arvestamata juba sissenõutavaks muutunud elatise võlgnevuse suuruse ja tegemata ka

tasaarvestuse kostja poolt menetluse kestel tasutud elatise summaga.

Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja

elatise summas 173,42 eurot kuus. Perioodi eest 03.03.2012.a kuni 31.05.2013.a tuleb kostjalt

hageja kasuks ühekordse summana välja mõista 2384,40 eurot, millise summa puhul on kohus

arvesse võtnud kostja poolt 19.12.2012.a tasutud elatist summas 200 eurot. Alates 01. juunist

2013.a mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja jooksva elatise 173,42 eurot kuus kuni

V.A. õpingute lõppemiseni gümnaasiumis, s.o kuni 01. juulini 2013.a.

Ringkonnakohus muudab TsMS § 657 lg 1 p 21 alusel osaliselt maakohtu otsuse põhjendusi.

7. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese

astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud.

Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse kostja, taotledes maakohtu otsuse osalist

tühistamist, millega maakohtu poolt igakuise elatisena väljamõistetud elatise määra

vähendada 182,37 eurolt 145 euroni. Apellatsioonkaebusest nähtuvalt vaidlustab apellant

vastustaja tavapäraste vajaduste suuruse (maakohtu hinnangul 364,75 €, millest kostjal tuleks

tasuda 50 %, s.o 182,37 €) ning leiab, et maakohus ei ole elatise väljamõistmisel piisavalt

arvestanud kostja (apellandi) varalise seisundi ja muude kohustustega.

Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt luges maakohus hageja nõude, s.o igakuiste

tavapäraste vajaduste suuruse, tõendatuks järgmiselt: toidule 150 €, kommunaalteenustele

51,25 €, transpordile 23,35 €, tervishoiule 18,26 €, hügieenitarvetele 1,67 €, riietele ja

jalanõudele 30 €, koolile 13,56 €, vabale ajale ja spordile 23,80 €, sidekuludele (internet ja

telefon) 52,86 €.

Seejuures ei nõustunud kohus hageja poolt algselt esitatud kulutustega riietele ja jalanõudele

(hageja väidete kohaselt kulus tal igakuiselt riietusele ja jalatsitele 90,55 € kuid kohus luges

põhjendatuks keskmiselt 30 €). Kohus ei lugenud hageja vajalikuks ega põhjendatud

igapäevasest elulaadist lähtuvaks ülalpidamiskuluks ka juhilubade saamiseks tehtud kulutusi

summas 622,28 €. Hageja ei ole maakohtu otsust selles osas vaidlustanud.

8. Apellant ei esitanud konkreetseid vastuväiteid kohtu poolt põhjendatuks loetud toidu-,

kommunaalteenuste-, tervishoiu-, hügieeni-, kooli-, vaba aja ja spordi- ning sidekulude

suuruse kohta. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega nimetatud kulutuste

suuruse osas. Ükski esiletoodud kululiikidest ei ole kolleegiumi hinnangul ülepaisutatud ega

ilmselgelt põhjendamatu. Loetletud kululiikude puhul on tegemist regulaarsete püsikuludega,

mis on seotud hageja (vastustaja) tavapärase elulaadiga.

Transpordikuludega seonduvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus ei ole selles osas

piisavalt põhjendatud ega vasta TsMS § 436 lg-tes 1 ja 2 sätestatule.

Hageja esitatud arvestuste kohaselt koosneb igakuine transpordikulu bensiinikulust ja

ühistranspordi kulust. Sellest bensiinikulu moodustas 17,9 eurot (maakohtu otsuses ebaselgel

alusel märgitud 15,35 €) kuus ja ühistranspordi kulu 5,43 eurot kuus. Hageja on esitanud

arvestuse (t lk 2 ja lk 108) ühe aasta kohta, s.o aastaseks bensiinikuluks oli 215 eurot.

Seejuures on hageja esile toonud, et bensiinikulud olid seotud autokoolis õppimisega ja

juhiloa omandamiseks vajalike sõidutundide võtmisega (hageja 11.11.2012.a kirjalikult

maakohtule esitatud seisukoht).

9. Maakohus asus seisukohale, et hageja poolt juhilubadele tehtud kulutusi ei tule arvestada

ülalpidamiskohustuse ulatuse, s.o elatise suuruse kindlakstegemisel. Samas jättis maakohus

arvestamata, et ka bensiinikulud tekkisid hagejal seoses juhilubade omandamisega.

Apellatsioonkaebusele esitatud vastuses on hageja (vastustaja) ühtlasi märkinud, et kõik

kütusekulude tšekid pärinevad ajast enne ARK sõidueksami sooritamist. Hageja (vastustaja)

ei ole esitanud väiteid, nagu vajanuks ta sõiduautot igapäevaseks liiklemiseks oma

tavapärasest elulaadist lähtudes. Ringkonnakohtu arvates tuleb seetõttu ka sõidutundideks

ostetud bensiini kulu lugeda sarnaselt muude juhiloa saamiseks kantud kuludega ühekordseks

kuluks ning puudub alus bensiinikulu arvestamiseks hageja igapäevaste vajaduste hulka.

Sellest tulenevalt loeb ringkonnakohus hageja vajalikud ja põhjendatud transpordikulud

tõendatuks summas 5,43 eurot kuus. Järelikult on hageja tavapärasest elulaadist tulenevad

põhjendatud ülalpidamiskulud tõendatud kokku summas 346,83 € kuus, millest kostja

(apellandi) kanda jääb 50 %, s.o 173,42 eurot kuus.

10. Kolleegium nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, mille kohaselt kostja (apellandi) varaline

seisund võimaldab tal tasuda hagejale (vastustajale) elatist kohtu poolt põhjendatuks loetud

ulatuses, s.o ringkonnakohtu otsuse kohaselt 173,42 eurot kuus ajavahemiku eest 01.04.2012

kuni 01.07.2013. Apellant ei ole tõendanud, et ta ei ole oma muid kohustusi ja varalist

seisundit arvestades (PKS § 102 lg 1) võimeline hagejale selles ulatuses ülalpidamist andma.

Maakohtu otsuse põhjendustest nähtuvalt on kohus arvestanud kostja sissetuleku vähenemist

ca 100 euro võrra 2011. ja 2012. aastate võrdluses. Kohus on märkinud, et toimiku

materjalide kohaselt oli kostja netotöötasu 2011. aastal umbes 1300 €/kuus ja 2012. aastal

1200 €/kuus. Kostja sissetuleku nimetatud ulatuses vähenemist ei ole alust pidada asjaoluks,

mille tõttu ei ole kostja (apellant) suuteline tasuma hagejale elatist 173,42 eurot kuus.

Vastuseks apellandi väitele muude ülalpidamiskohustuste kohta märgib kolleegium, et PKS §

98 lg 1 kohaselt tuleb juhul, kui ülalpidamiskohustuslane ei ole suuteline andma ülalpidamist

kõigile selleks õigustatud isikutele, eelistada alanejat sugulast ülenejale sugulasele. Seega ei

vabasta oma ema ülalpidamise kohustus kostjat (apellanti) oma täisealiseks saanud poja

ülalpidamise kohustusest, vaid seaduse kohaselt tuleb eelistada poja kui alaneja sugulase

huve. Samuti märgib ringkonnakohus, et kostja poolt käendussuhte alusel kasutütre õppelaenu

tagasimaksmine ei ole samuti niisugune kohustus, mis vabastaks kostja seadusest tulenevast

ülalpidamiskohustusest hageja (vastustaja) ees.

Eeltoodust tulenevalt ei anna apellatsioonkaebuses esitatud väited alust vähendamaks

apellandilt vastustaja kasuks väljamõistetava elatise määra alla kohtu poolt vajalikuks ja

tõendatuks loetud suurust, s.o 173,42 eurot kuus.

Ringkonnakohus märgib, et asjakohane ei ole maakohtu otsuse põhjendustes sisalduv viide

PKS § 102 lõikele 2. Nimetatud säte kohaldub vanema ülalpidamiskohustusele oma alaealise

lapse suhtes, kuid käesolevas asjas on tegemist täisealiseks saanud lapse poolt esitatud

elatisehagiga. Ehkki ringkonnakohtu hinnangul ei ole viitamine PKS § 102 lõikele 2 toonud

kaasa asjas ebaõige kohtulahendi tegemist, tuleb nimetatud viited maakohtu otsuse

põhjendustest välja jätta.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse resolutsiooni p 2 ei vasta TsMS § 442 lg 5

nõuetele, mille kohaselt lahendab kohus otsuse resolutsiooniga selgelt ja ühemõtteliselt poolte

nõuded ning resolutsioon peab olema selgelt arusaadav ja täidetav ka muu otsuse tekstita.

Riigikohtu tsiviilkolleegium on korduvalt asunud seisukohale (3-2-1-37-11, p 14; 3-2-1-33-

11, p 36), et otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb hagi täielikul või osalisel rahuldamisel

elatis tagasiulatuva perioodi eest välja arvutada ja kostjalt välja mõista ühekordse summana.

Seetõttu tuleb maakohtu otsus menetlusnormi rikkumise tõttu tühistada ka osas, millega

maakohus mõistis kostjalt hagejate kasuks välja elatise möödunud aja eest jooksva

kohustusena, jättes välja arvestamata juba sissenõutavaks muutunud elatise maksete

võlgnevuste summa.

Hagiavalduses taotles hageja elatise väljamõistmist alates 03.03.2012.a, s.o alates täisealiseks

saamise päevast. Menetluse käigus on hageja kohtule avaldanud, et gümnaasiumi lõpetamise

eeldatav aeg on 01.07.2013.a.

Ringkonnakohus leiab, et otsuse selguse ja täidetavuse huvides tuleb käesoleval juhul elatis

välja arvutada ja kostjalt välja mõista ühekordse summana kogu sissenõutavaks muutunud

ulatuses. Ringkonnakohtu otsuse tegemise ajaks on sissenõutavaks muutunud elatise maksed

alates 03.03.2012.a kuni 31.05.2013.a – s.o 15 kuu eest. Seejuures arvestab ringkonnakohus

märtsi 2012.a eest tasumisele kuuluva elatise suuruseks 156,52 eurot arvestusega, et

märtsikuu 31 päeva kohta jagatuna on iga päeva kohta võlgnetava elatise suuruseks 5,59 €

ning tasumisele kuulub elatis 28 päeva eest, s.o 5,59 × 28 = 156,52 €. 01. aprillist 2012 kuni

31. maini 2013 kuulub kokku tasumisele 14 × 173,42 = 2427,88 eurot ning koos 2012.a

märtsi eest võlgnetava summaga on ajavahemiku 03.03.2012.a kuni 31.05.2013.a eest elatise

võlgnevuse kogusuuruseks 2584,40 eurot.

12. Vastustaja poolt ringkonnakohtule esitatud tõendist nähtuvalt on kostja (apellant) tasunud

pärast maakohtu otsuse tegemist elatist vaid ühel korral summas 200 eurot (vastavalt lisatud

pangakonto väljavõttele). Nimetatud summa osas teeb ringkonnakohus tasaarvestuse ning

arvab kostja (apellandi) poolt tasutud 200 eurot maha kostjalt hageja kasuks väljamõistetava

elatise võlgnevuse kogusummast. 2584,40 – 200 = 2384,40 eurot, s.o kostjalt kuulub hageja

kasuks perioodi eest 03.03.2012.a kuni 31.05.2013.a ühekordse summana väljamõistmisele

2384,40 eurot.

Eeltooduga seoses sõnastab ringkonnakohus maakohtu otsuse resolutsiooni ümber ning

mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 03.märtsist 2012 kuni 31. maini 2013

ühekordse summana 2384,40 eurot ja alates 01. juunist 2013.a 173,42 eurot (ükssada

seitsekümmend kolm eurot ja nelikümmend kaks senti) kuus kuni V.A. õpingute lõppemiseni

gümnaasiumis, s.o kuni 01. juulini 2013.a.

13. Apellant palus võimaldada tal tasuda elatise võlgnevus osade kaupa, s.o kuni 200 eurot

kuus. TsMS § 445 lg 1 kohaselt võib kohus otsuses poole taotlusel määrata kindlaks otsuse

täitmise viisi ja korra ning täitmise tähtaja. Ringkonnakohus leiab, et arvestades kõiki

asjaolusid ja mõlema poole õigustatud huve on apellandi taotlus põhjendatud. Apellandi poolt

oma varalise seisundi ja kohustuste kohta esitatud tõendid võimaldavad asuda seisukohale, et

kogu võlgnevuse ühekorraga tasumine on talle liigselt koormav. Samas ei kahjusta

võlgnevuse ositi tasumine kolleegiumi arvates hageja huve, kuna tegemist on elatise

väljamõistmisega juba möödunud aja eest ning hagejal puudub vajadus katta saadaoleva

summa arvel oma minevikus tehtud igapäevakulutusi. Hageja (vastustaja) ei esitanud

võlgnevuse ositi tasumisele ka konkreetseid vastuväiteid, vaid märkis, et eelistab võlgnevuse

ühekordset väljamõistmist kohtulahendi selguse huvides ja põhjusel, et kostja on ka pärast

maakohtu lahendi tegemist oma ülalpidamiskohustust hageja suhtes rikkunud.

Eeltoodut arvestades leiab ringkonnakohus, et tasumisele kuuluv elatise võlgnevus

kogusummas 2384,40 eurot tuleb apellandil tasuda 12 osamaksena igakuiselt summas 198,70

eurot V.A. arvelduskontole. See ei mõjuta veel sissenõutavaks mitte muutunud elatise

maksete tasumise kohustust alates 01.06.2013.a.

14. Ringkonnakohus leiab, et TsMS § 163 lg 1 alusel tuleb poolte menetluskulud jätta poolte

endi kanda, kuna ei esine TsMS §-s 171 ja § 173 lg-s 3 sätestatud aluseid maakohtu lahendis

märgitud menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Üllar Roostoja

Viivi Tomson

Kai Kullerkupp

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/