3-12-873/94 · Tallinna Ringkonnakohus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Viive Ligi, liikmed Lauri Madise ja Lilianne

Aasma

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. juuni 2013, Tallinn

Haldusasja number

3-12-873

Haldusasi

E Ai ja OÜ Tambira kaebus Are Vallavolikogu

29.03.2012 otsuse nr 15 tühistamiseks või alternatiiv-

selt Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsuse nr 15 õigus-

vastasuse tuvastamiseks ning OÜ Tambira taotluse

uueks läbivaatamiseks kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – E A, esindaja v. adv Enno Heringson

Kaebaja - OÜ Tambira, esindajad juhatuse liige Tam-

bet Liiv, v. adv Enno Heringson

Vastustaja – Are Vallavolikogu, esindajad vallavanem

Lauri Luur ja v. adv Ljudmila Tamar

Kaasatud haldusorgan – Keskkonnaamet, esindaja

Käthlin Raudla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14. jaanuari 2013. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eke Ai ja OÜ Tambira apellatsioonkaebused

Asja läbivaatamine

10. juuni 2013

RESOLUTSIOON

1. Jätta E Ai ja OÜ Tambira apellatsioonkaebused rahuldamata ja Tallinna Haldus-

kohtu 14. jaanuari 2013.a otsus muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 22. juulil 2013, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 tei-

ses lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks esitatud kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoime-

tamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 215 lg 3).

3-12-873

2(12)

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus kassatsioonkaebu-

se läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist vajalikuks (HKMS

§ 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal Rii-

gikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlus-

tähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. OÜ Tambira esitas 01.08.2011 Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioonile maavara kae-

vandamise loa taotluse ehituskruusa ja täiteliiva kaevandamiseks Pärnumaal Are vallas, Eave-

re külas paikneva kohaliku tähtsusega Are kruusamaardla Are kruusakarjääri mäeeraldisel (I

kd, tl 32-42). Mäeeraldis ja selle teenindusmaa asuvad E Aile kuuluval Alt-Põllu maaüksusel

(katastritunnus 14901:002:0411). Mäeeraldise piires on geoloogilise uuringuga kindlaks teh-

tud ehituskruusa aktiivne tarbevaru 58 tuhat m3, millest kaevandatav 55 tuh m3, ja täiteliiva

aktiivne tarbevaru 139 tuh m3, millest kaevandatav varu 123 tuh m3. Loa taotletav kehtivusaeg

on 15 aastat ning maavara keskmine kaevandamise aastamäär 12 tuh m3. E. A andis

25.07.2011 OÜ-le Tambira nõusoleku Are kruusakarjääri mäeeraldisel maavara kaevandamise

loa taotlemiseks ning kaevandamiseks.

2. Keskkonnaameti Pärnu-Viljandi regioon esitas 13.12.2011 kirjaga nr PV 10-5/11/25798-

12 maapõueseaduse (MaaPS) § 28 lg 3 alusel OÜ Tambira taotluse koos lisadega Are Valla-

volikogule arvamuse andmiseks.

3. Are Vallavolikogu otsustas 29.03.2012 otsusega nr 15 mitte nõustuda kaevandamise loa

andmisega Are kruusamaardla Are kruusakarjääri mäeeraldisele (I kd, tl 70).

Otsuse kohaselt ei näe Are valla üldplaneering ette antud alale kaevanduse rajamist. Üldpla-

neeringuga on jäetud võimalus uute kaevanduste kasutusele võtmiseks, kuid samas on kohali-

kul omavalitsusel kaalutlusõigus otsuse tegemiseks. Otsuse tegemisel tuleb arvestada kohalike

inimeste seisukohtadega. Selleks on korraldatud kaks avalikku koosolekut, mille tulemusel

selgus, et kohalik kogukond ei ole nõus kaevanduse rajamisega.

Üldplaneeringu kohaselt (p 2.1.3) tuleb piirkonnas säilitada maksimaalselt põllumaid ja elu-

ning sotsiaalkeskkonnaga seotud alade kasutusstrateegiana säilitada ja arendada rahulikku ja

turvalist elukeskkonda (p 2.6.3). Eavere külas asuvad ajaloolised põlistalud, uusehitistena on

lähiaastatel kerkinud hajusalt rajatud suvekodud. Tegeletakse põllumajandusliku tootmisega,

arenenud on mahetootmine. Liikluskoormus kohalikel teedel on väga minimaalne, teid kasu-

tavad põhiliselt kohalikud elanikud, vähesel määral talvisel perioodil metsaveomasinad.

Pärnumaal on kruusa ja täiteliiva kaevandamisega tegelevaid karjääre piisavalt, lähimad asu-

vad Tori vallas. Are kruusakarjääri mäeeraldisel kaevanduse rajamine ei oma majanduslikult

sellist olulist tähtsust, et kaaluda üles kohaliku kogukonna soovi säilitada ja hoida väljakuju-

nenud elukeskkonda.

4. E. A ja OÜ Tambira esitasid 27.04.2012 Tallinna Halduskohtule kaebuse Are Vallavo-

likogu 29.03.2007 otsuse nr 15 tühistamiseks ja Are Vallavolikogu kohustamiseks vaadata

3-12-873

3(12)

kaevandusloa väljaandmiseks vajaliku arvamuse küsimus uuesti läbi. Tallinna Halduskohtu

13.12.2013 kohtuistungil esitasid kaebajad alternatiivse taotluse Are Vallavolikogu

29.03.2012 otsuse nr 15 õigusvastasuse tuvastamiseks.

1) Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15 on eelhaldusakt. Vastustaja keelduv arvamus

rikub taotluse esitanud OÜ Tambira ning maaomaniku E. Ai subjektiivseid õigusi. Mõlemad

on kaevandamisloa saamisest huvitatud ning vastustaja keeldumise tõttu ei saa Keskkonna-

amet kaebajatele kaevandamisluba väljastada. Kaebajate õigusi rikutakse ka juhul, kui vastus-

taja keeldumine kujutab endast toimingut, sest edasises menetluses ei ole MaaPS § 34 lg 1 p

16 regulatsioonist lähtuvalt enam võimalik kaebajate subjektiivsete õiguste rikkumist kõrval-

dada.

2) Are Vallavolikogu otsus on kaalutlusvigadega. Otsuses viidatud üldplaneeringust ei tulene

tegelikult mingeid piiranguid kaevandamisloa andmiseks, vastupidi, üldplaneeringu lk-l 38

asuvast tekstist nähtub, et planeering lubab seni kasutusele võtmata maardlate kasutusele võtu.

Takistuseks ei saa olla ka asjaolu, et maa sihtotstarbeks on praegu maatulundusmaa, sest maa

omaniku taotlusel on sihtotstarbe muutmine võimalik.

3) Otsuse tegemisel ei ole kaebajate huve kaalutud. Vastustaja on ülekaalukalt arvestanud

kohalike elanike vastuseisuga, samas ei tulene MaaPS-st vajadus saada kaevandamiseks koha-

like elanike nõusolek, vaid kohalik omavalitsus peab tegema kaalutletud ja kõigi huvigruppide

huve sisaldava otsuse. Arvesse peaks võtma avaliku objektiivse huvi ja mitte iga üksikisiku

subjektiivset emotsiooni. Are vald on pika aja jooksul näidanud üles võimetust Eavere külla

viivat teed heakorrastada – rajatava karjääri kaasabil saaks probleem elanike jaoks soodsa

lahenduse ning tee olukorda mitte ainult ei parandataks, vaid see muudetaks tolmuvabaks

soolatamise läbi, elamute lähedale on välja pakutud kõvakatte paigaldamine. Kohalik omava-

litsus ei ole vastavat aspekti kaalunud. Üldplaneeringus sätestatud eesmärk, et piirkonnas säi-

litatakse maksimaalselt põllumaid, ei saa olla karjääri rajamise takistuseks. Kaevatavas otsu-

ses ei ole analüüsitud ega välja toodud, kuidas mõjutaks kohalikku põllumajandustoodangut

kõnealusel kinnistul põllumajanduse mitteviljelemine ja kuidas E. Ai maadelt saadav toodang

mõjutaks avalikku huvi just vastava põllumaa säilimise osas. Kinnisasjalt põllumajandusliku

toodangu mittesaamine ei mõjuta kuidagi avalikku huvi, sest see on omaniku otsus, kas ta

soovib põldu harida või mitte.

4) Are vallas pole ühtegi aktiivset liiva- ja kruusakarjääri. Lähiajal planeeritakse Via Baltica

ümbersõidu ehitus, mis on äärmiselt olulise tähtsusega ka karjääri seisukohalt. Karjäär õnnes-

tuks minimaalse ajaga rekultiveerida puhke- ja virgestusalaks, ilmestades külapilti tehisjärve-

ga. Kohalik omavalitsus ei ole arvestanud ka keskkonnatasude seadusest tuleneva kasuga ko-

halikule omavalitsusele. Seega ei nähtu otsusest sisuliselt mitte kellegi teise huvide kaalumine

peale Eavere külaelanike, seejuures osa 19.03.2012 pöördumisele allkirja andnud isikutest ise

Eavere külas ei elagi. Kaevatavast otsusest ei nähtu, milles seisneb avalik huvi. Kohalik oma-

valitsus pole kaalunud OÜ Tambira lahendusi vähendamaks tolmu ja müra probleemi. OÜ

Tambira pakkus tee parendamist; kaevandamisega seotud vedu vaid talvel ja igal juhul mitte

kevadel ja sügisel, kui tee kandevõime on nõrgem; müra vähendamiseks viia purustussõlm

mujale. Volikogu on lähtunud üksnes perekond Raski ja nende lähedaste meelsusest ning mit-

te terve küla arvamusest. Kõik vastustaja viited võimalikele probleemidele on paljasõnalised

ja argumenteerimata. Kaevandamise mittelubamine jätab kaebajate õigused täies mahus reali-

seerimata ja riivab nende huve liigselt.

5) Vastustaja andis geoloogilise uuringu läbiviimiseks nõusoleku ning kinnitas sellega oma

positiivset seisukohta karjääri rajamiseks. Kuna uuringu teostamisele keegi vastu ei vaielnud,

3-12-873

4(12)

tekkis OÜ-l Tambira õigustatud ootus pärast märkimisväärse summa maksnud geoloogilise

uuringu läbiviimist kaevandamiseks nõusoleku saamisele.

5. Are Vallavolikogu palus vastuses kaebus rahuldamata ja menetluskulud kaebajate kanda

jätta.

1) Kaevatav otsus võib puudutada vaid loa taotleja, st OÜ Tambira subjektiivseid õigusi. Sa-

mas pole veel toimunud ka OÜ Tambira subjektiivsete õiguste rikkumist, sest menetlus kae-

vandamisloa väljaandmiseks veel käib ning Keskkonnaamet võib kaevandamisloa väljaandmi-

seks nõusoleku saamiseks pöörduda Vabariigi Valitsuse poole.

2) Arvamuse andmisel kaevandamisloa taotluse menetlemisel on vastustajal lai kaalutlus-

ruum, mille üle kohtul ei ole võimalik arutleda (Riigikohtu otsuse nr 3-3-1-18-08, p 13).

Käesoleval juhul on vald lähtunud elanike vastuväidetest ja esile toodud ohtudest ning need

on reaalsed.

3) Kaevatava otsuse tühistamiseks puudub alus ka sisuliselt. Üldplaneering näeb Alti kinnistu

läheduses endisele karjäärialale puhke- ja virgestusala loomise. Are valla üldplaneeringu p-de

2.1.3 ja 2.6.3 järgi tuleb Eavere külas säilitada maksimaalselt põllumaid, rahulikku ja turvalist

elukeskkonda ning arendamist. Vastustaja jätab tähelepanuta kaebaja väited seoses sunniviisi-

lise põllumajanduse arendamisega. Eavere külas asuvate kinnistute kasutamise sihtotstarbeks

on maatulundusmaa, mis võimaldab tegeleda põllumajandusega ja elada taludes. Are Valla

üldplaneering kehtestati 29.12.2009 ja 15 aastaks. Kaebajad ei ole välja toonud ühtegi arvesta-

tavat põhjust, miks peaks väljakujunenud elukeskkonnas tegema nii tõsiseid kõiki elanikke

puudutavaid muudatusi. Planeeritava karjääri kohal on hetkel viljapõld kogu katastriüksuse

ulatuses, s.o ca 18 ha. Karjääri tarvis planeeritakse sellest ca 9 ha, mille tõttu läheb kaduma

väärtuslik haritav maa ja vilja kasvatamine osutub võimatuks.

4) Tõsiseks probleemiks kohalikele elanikele on teede nõrk vastupanuvõime suurele liiklus-

koormusele. Suurema liiklusvõimega (tihe 30-40 t raske transport) teed pole Eavere külas

vaja. Tee parandamine oleks vajalik ainult tee kasutamise korral kaevandust teenindavate

veokite poolt. Käesoleval ajal on koormus minimaalne, seda kasutavad kohalikud elanikud

(Eavere külas on 32 elanikku). Suureneva liikluskoormusega kaasnevad vibratsioon ja müra

tee läheduses asuvatele majadele ning tolm. Eavere külas elavad põhiliselt eakad inimesed,

abikaasad Raskid on mõlemad töövõimetud isikud. Karjääri planeeritakse Raskide kinnistu

piirile ja selle mõju ulatub ehitisteni (elumaja, kasvuhoone).

5) Otsuses küll ei kajastu kaebajate argumendid ja pakutud lahendused probleemide leeven-

damiseks, kuid tegemist ei ole sellise menetlusveaga, mille tõttu tuleb otsus tühistada. Otsuses

ja seletuskirjas on välja toodud kaalutlused, miks vastustaja kaevandamisloa väljastamisega ei

nõustunud. Kaebaja küll viitas alternatiivsele väljaveomarsruudile, kuid nõutud tõendeid (kin-

nistu omanike nõusolekuid) tähtaegselt ei esitanud.

6) Valla teede remondiks ei ole karjääri avamine vajalik. Kruusa ja täiteliiva kaevandamisega

tegelevaid karjääre on piisavalt ja teed, mis ei kuulu vallale, ei ole vallal kohustust remontida

või ümber ehitada. Arvestades planeeritavat kaevandatavat kogust – ehituskruusa 58 000 m3 ja

liiva 139 000 m3 - piisab sellest vaid mõne kilomeetri tee ehitamiseks ning ka seetõttu pole

tegemist arvestatava avaliku huviga. Avalik huvi ei saa hõlmata materiaalseid aspekte. Asja-

kohatu on kaebajate väide kohaliku omavalitsuse kasu kohta maavara kaevandamise tasu lae-

kumisest vallaeelarvesse - keskkonnatasude seaduse § 13 ei anna alust tasu laekumiseks valla-

eelarvesse, kuna tegemist ei ole riigile kuuluva maavaravaruga.

3-12-873

5(12)

7) Kaebajate argumendid on vastustaja ja Eavere küla elanike poolt ära kuulatud mitmel

koosolekul. Kaebajad esitasid oma selgitused ka kirjalikult, seega on alusetu väita, et nende

ärakuulamisõigust rikuti. Vastustaja ei andnud arvamust uuringuloa kohta, vaid võttis materja-

lid teadmiseks ning Keskkonnaamet langetas otsuse uuringuloa andmiseks ilma Are valla ar-

vamuseta haldusmenetluse seaduse (HMS) § 16 lg 2 viimase lause tähenduses. Vastustaja ei

nõustu kaebajatega selles, et kaebajate pakutud lahendused kaevandamise võimaldamiseks on

piisavad ja tagatud õigusaktides sätestatud võimalustega. Kaebajate arvates tuleb neid ja Ha-

linga vallas tegutsevaid ettevõtjaid kohelda võrdselt ja ainuüksi selle tõttu anda positiivne ar-

vamus. Antud juhul võrdse kohtlemise printsiip ei kohaldu, kuna tegemist on erinevate oma-

valitsustega. Kaalutlusõigust kasutab iga omavalitsus iseseisvalt ja vastavalt konkreetsele olu-

korrale.

6. Keskkonnaamet oli oma vastuses seisukohal, et kohaliku omavalitsuse nõusoleku and-

mine või andmisest keeldumine MaaPS § 14 lg 2 kohaselt on kaevandamisloa andjale siduv

menetlustoiming, mille vaidlustamine enne lõpliku otsuse tegemist on lubatav. Keskkonna-

ametil puudub õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjako-

hasust. Kui Keskkonnaamet tuvastab riikliku huvi, mis kaalub üles kohaliku omavalitsuse

huvi loa mitteandmiseks, pöördub ta Vabariigi Valitsuse poole kohaliku omavalitsuse nõus-

olekut asendava nõusoleku saamiseks. Kui analüüsist selgub, et riiklik huvi puudub, siis ei ole

põhjust Vabariigi Valitsuse poole pöörduda tulenevalt keskkonnaministri 04.10.2010 käskkir-

jast nr 1382 Maapõueseaduse alusel antavate Vabariigi Valitsuse korralduste eelnõude ette-

valmistamise töökorraldus Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Kui üleriigilist huvi ei tuvas-

tata, on loa andjal alus keelduda loa andmisest.

7. Tallinna Halduskohus jättis 14.01.2013 otsusega Eke Ai ja OÜ Tambira kaebuse rahul-

damata.

1) Are Vallavolikogu poolt nõusoleku andmisest keeldumine on menetlustoiming, mistõttu

kaebajate taotlus tühistada Are Vallavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15 tuleb jätta rahuldamata.

Menetlustoimingu vaidlustamine on käesoleval juhul lubatav (Riigikohtu otsus nr 3-4-1-9-09,

p-d 29 ja 33). Kaevandamisloa alusel kavandatav tegevus omaks mõlema kaebaja suhtes olu-

list ja reaalset mõju. Seega on kaebuse esitamine vajalik kaebajate õiguste kaitseks.

2) Menetlustoimingute põhjendamise nõue tuleneb haldusmenetluse üldpõhimõtetest (HMS §

5 lg 1 ja § 4 lg 2).

3) Vastustaja ei ole vaidlustanud kaebajate väidet, et Are valla üldplaneeringust mingeid pii-

ranguid kaevandamise loa andmiseks ei ole. Sama seisukoht on toodud ka vaidlustatud otsu-

ses. Kuna nimetatud asjaolu üle puudub asjas vaidlus, ei anna kohus hinnanguid menetluses

esitatud väidetele seoses üldplaneeringu piirangutega/keeldudega kaevandamise loa andmisel.

4) MaaPS § 25 lg 1 kohaselt tekib maavara kaevandamise õigus kaevandamise loa alusel ning

kaebajal ei saanud taotluse menetlemise ajal ja/või uuringute läbiviimise käigus olla veendu-

must, et taotluse menetlemisel ei tuvastata kaevandamisloa andmisest keeldumise aluseid

(MaaPS § 34). Seega ei saanud kaebajal uuringuloa menetluses antud Are Vallavolikogu

19.02.2010 otsuse nr 9 alusel tekkida õigustatud ootust positiivse otsuse saamiseks maavara

kaevandamiseks.

5) Vaidlust ei ole otsuse aluseks olevates faktilistes asjaoludes ning selles, et kaevatava otsu-

se sisu hindamisel tuleb arvestada selle seletuskirjaga (I kd, tl 15-16, 69). Otsuse seletuskirjas

on välja toodud kohaliku kogukonna vastuseisu asjaolud: kohalik maantee ei talu suurenevat

liikluskoormust, kaevandamine kahjustaks perekond Raski elukeskkonda, kes on pidanud aas-

takümneid kannatama lähedal asuva kaevanduse mõjusid, müra ja tolmu tõttu langeks piir-

3-12-873

6(12)

konna elukvaliteet ning piirkond tühjeneks. Seletuskirjas on toodud kaevandamise mahud

ning leitud, et majanduslik kasu nende mahtude korral on väike ja arvestada tuleb eelkõige

sotsiaalmajanduslike mõjudega. Vaidlustatud otsuses ega selle eelnõus pole kaalutud, kuidas

nõusoleku mitteandmine võib mõjutada kaebajate järgnevat tegevust, ega hinnatud kaevanda-

misloa taotleja ettepanekuid/pakutud meetmeid kaevandamisega kaasnevate mõjutuste vähen-

damiseks. Otsuses oleks pidanud põhjendama, millistel põhjustel kaaluvad Eavere küla elani-

ke huvid ja avalik huvi üles kolmandate isikute huvi kaevandamiseks ning miks ei ole taotleja

poolt pakutud meetmed kaevandamise negatiivse mõju vähendamiseks sobivad/piisavad.

Vaidlustatud otsuses ja selle eelnõus sellised põhjendused puuduvad.

6) Are Vallavolikogu otsuse nr 15 kohaselt on vallavolikogu kaevandamisloa mitteandmisel

arvestanud kohalike inimeste seisukohtadega. Kuna otsuses on viidatud avalikele koosolekute-

le, kus neid seisukohti väljendati, tuleb otsuse sisu hindamisel arvesse võtta ka koosolekutel

esitatud seisukohti ja arutelusid. Avalikud koosolekud toimusid 24.01.2012, 09.02.2012 ja

27.02.2012. OÜ Tambira esindaja osales kõikidel koosolekutel ning andis omapoolsed selgi-

tused ja võimalikud lahendused tõstatatud probleemidele. Külaelanike poolt esile tõstetud

peamisteks vastuargumentideks olid kaevandamisega kaasnev müra, tolm ja tee olukorra hal-

venemine. Nimetatud mõjusid ei saa lugeda isikute subjektiivseteks, argumenteerimata hin-

nanguteks. On üldteada, et igasuguste mäetöödega kaasneb mõju keskkonnale. Asjaolu, et

kruusa ja liiva kaevandamisel saab eeldada tolmu, heitgaaside ja müra teket ka antud juhul,

kinnitab Are kruusakarjääri mäeeraldise maa vara kaevandamise taotluse seletuskiri (I kd, tl

36). Avalikel koosolekutel ja volikogu 29.03.2012 istungil toimus hääletamine kaevandamis-

loale antava arvamuse sisu osas. 24.01.2012 toimunud koosolekust võttis lisaks koosoleku

juhatajale ja protokollijale osa 30 inimest, 27.02.2012 koosolekul oli 26 osalejat, volikogu

istungist võttis osa 8 volikogu liiget. Nimetatud koosolekutel ei toetanud keegi kaevandamis-

loale nõusoleku andmist (I kd, tl 47, 50, 51, 68). Seega on meelevaldne kaebajate väide selle

kohta, et vastustaja on tuginenud üksnes perekond Raski (ja veel mõningate isikute) kategoo-

rilisele vastuseisule (I kd, tl 16).

7) Kaebajad on kaebuse täienduses viidanud võrdse kohtlemise põhimõtte võimalikule rik-

kumisele. Kaebajate väited, et kaevandamisloa andmisega mittenõustumise põhjuseks oli üks-

nes Reino Raski subjektiivne vastuseis naabri tegevusele, ei ole kinnitust leidnud. Seega ei saa

antud juhul rääkida valla poolt ühe perekonna eelistamisest teisele.

8) Are Vallavolikogu viis kaevandamisloa taotluse menetluses arvamuse kujundamiseks läbi

avaliku menetluse, mille käigus selgusid kaevandamisel tekkivad probleemid, ja kõik asjast

huvitatud isikud said esitada oma seisukohad taotluse osas. Arutelu tulemusel selgus, et keegi

koosolekutel osalenutest ei toeta kaevandamist. OÜ Tambira esitas Are Vallavolikogule

täiendavad selgitused seoses kaevandamisloa taotlusega, kus toob esile koosolekutel ülesker-

kinud probleemid ning asjaolu, et kaebaja ettepanekuid ei aktsepteeritud (I kd, tl 53). Seega

olid kaevandamise loa menetlus, kaevandamise loa osas arvamuse andmiseks üleskerkinud

probleemid ja avalike arutelude tulemus OÜ-le Tambira teada. Kaebajad ei ole esitanud tõen-

deid, mis kinnitaksid väiteid selle kohta, et arutelude käigus käsitletud probleemide lahenda-

miseks on kaebajatel olemas vajalikud (eel)kokkulepped ja võimekus, ega selle kohta, et kae-

bajate poolt kirjeldatud meetmed on tõhusad menetluses kerkinud probleemide lahendami-

seks.

9) VIA Baltica trassi osas ei ole veel teeprojekti koostamiseni jõutud, seega pole selle trassi

ehitusega võimalik kaebajate huvi kaalukust põhjendada. Samuti pole põhjendatud kaebajate

seisukoht, et neil õnnestub suure tõenäosusega teha VIA Baltica ehituses soodne pakkumine.

Asjas ei ole esitatud tõendeid, mille alusel saaks järeldada, et kaevandamisest saadav majan-

3-12-873

7(12)

duslik kasu on oluline ja kaebajal on võimalik kaevandada sellistes mahtudes, mis on vajalik

kohalikul või riigi tasemel ehitustööde tarbeks.

10) Lähtudes eeltoodust, olid asjas läbiviidud menetluses selgunud asjaolud/põhjendused kae-

bajatele teada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja kohtu poole pöördumist ning piisavad

selleks, et võimaldada kaebajatel oma õigusi kaitsta. Seetõttu puudub alus tunnistada Are Val-

lavolikogu 29.03.2012 otsus nr 15 õigusvastaseks.

11) Kaebajate menetluskulud jäävad nende endi kanda. Käesoleva kaevandamisloa menetluses

arvamuse andmine ei välju kohaliku omavalitsuse üksuse igapäevase põhitegevuse raamidest,

mistõttu jääb vastustaja taotlus asjas kantud menetluskulude hüvitamiseks rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

8. Eke A ja OÜ Tambira paluvad 12.02.2013 esitatud apellatsioonkaebuses (II kd, tl 3-23)

Tallinna Halduskohtu 14.01.2013 otsus tühistada ja kaebus rahuldada.

1) Halduskohus on õigesti tuvastanud, et vastustaja ei ole kaalutlusõigust teostanud ega keel-

duvat otsust põhjendanud. Toimikus olevatest dokumentidest nähtub, et Are Vallavalitsus

valmistas Are Vallavolikogule koheselt ette kaevandusloale nõusoleku andmisest keeldumise

otsuse, st Are Vallavolikogu ise ei teostanud kaalutlusõigust. Seejuures ei nähtu kaalumist ka

otsuse eelnõust. Diskretsiooni kasutamata jätmine on kaalutlusviga, mis mõjutas asja otsusta-

mist.

2) Kohtuotsus on vastuoluline - halduskohus tuvastas nii põhjenduste puudumise kui kaalut-

lusõiguse teostamata jätmise, ometi jättis kaebuse rahuldamata. See on vastuolus kohtuotsuse

seaduslikkuse ja põhjendatuse nõudega (HKMS § 157 lg 1). Tuvastades kaalutlusõiguse mitte-

teostamise, asus kohus ise kohaliku omavalitsuse asemel kaalutlusõigust teostama. Selleks

puudub kohtul pädevus.

3) Kuna kohus nõustus kaebajatega, et üldplaneeringust mingeid piiranguid kaevandamisele

ei tulene, jäid tegelikult alles üksnes kohalike elanike vastuseisu kajastavad argumendid, mida

kohalik omavalitsus oleks pidanud kaaluma. Kohus oleks pidanud tuvastama kaalutlusreeglite

rikkumise ja mitte asuma ise neid argumente kaaluma. Lisaks on kohus nende argumentide

käsitlemisel jõudnud täiesti ebaloogiliste ja õigusvastaste seisukohtadeni. Kaebajad on pakku-

nud välja erinevaid lahendusi seoses tee, müra ja tolmuga ning vaatamata kohtu seisukohale,

et neid kõiki käsitleti avalikel koosolekutel, ei ole seda tehtud. Külaelanikud on subjektiivselt

karjäärile vastu. Vastasel juhul oleks nii külaelanikud kui kohalik omavalitsus kaebajate paku-

tud lahendusi arutanud. Kohus on püüdnud kaebuse rahuldamata jätmist õigustada sellega, et

kahjulikke mõjusid võib eeldada. See ei asenda aga kaalutlusõiguse teostamist. Kaebajad on

selgitanud, ning ka Keskkonnaameti seisukohtadest tuleneb, et OÜ Tambira planeeritavad

toimingud on kooskõlas keskkonnakaitse normidega. Vastustaja ega kohus ei ole sellele vas-

tuväiteid esitanud.

4) Külaelanike arvamuse väljaselgitamine avaliku menetluse käigus ei asenda kaalutlusme-

netlust. Külaelanike seisukoht ei ole kohalikule omavalitsusele siduv, see on vaid üks asjaolu,

mis tuli välja selgitada. Kui mõlema huvigrupi seisukohad olid välja selgitatud, oleks kohalik

omavalitsus pidanud asuma neid kaaluma. Kuna kaebajate arvamust ei arvestatud, rikuti võrd-

se kohtlemise põhimõtet. Kaebajate eeldatav tulu või projekti kasu kaebajate jaoks ei saa olla

asjaoluks, mida kohalik omavalitsus või kohus peaks kaaluma. See on kaebajate äriline otsus.

Õigusvastane on nõuda, et kaebajad oma eeldusliku tulu kohalikule omavalitsusele teatavaks

3-12-873

8(12)

teeksid, et seda otsustamisel arvestada. Tegemist on lubamatu kaalutlusega, mille arvestamine

on diskretsiooniviga (vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-54-03).

5) Halduskohus leidis otsuses, et menetluses selgunud asjaolud ja põhjendused olid kaebaja-

tele teada enne vaidlustatud otsuse vastuvõtmist ja kohtu poole pöördumist ning piisavad kae-

bajatel oma õiguste kaitsmiseks. Arusaamatuks jääb, kuidas oleksid kaebajad saanud enne

otsustamist asuda oma õigusi kaitsma, kui vastustaja ei viinud otsustamisel läbi kaalutlusme-

netlust.

6) Rikutud on õiguspärase ootuse põhimõtet. E. Ail oli õiguspärane ootus, et tema volitusel

tegutseva OÜ Tambira osas toimub õiguspärane menetlus, kus kaalutakse mõlema poole huve.

9. Are vald palub vastuses (II kd, tl 38-43) apellatsioonkaebus läbi vaatamata või rahulda-

mata jätta ning vastustaja menetluskulud kaebajatelt välja mõista.

1) Kuna E. Ail puudub kaebeõigus, siis puudub tal ka apellatsioonkaebuse esitamise õigus.

Halduskohtusse võib kaebusega pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Halduskohus ei

tuvastanud E. Ai õiguste otsest rikkumist olukorras, kus tema ei esitanud kaevandamisloa taot-

lust ega saanud kaevandamisloa väljastamisest keelduda. Vastustaja ei pea vajalikuks selles

osas apellatsioonkaebust esitada. Ringkonnakohus võib HKMS § 199 lg 3 ja § 200 p 5 alusel

jätta E. Ai kaebuse läbi vaatamata.

2) Kaebajad väidavad ebaõigesti, et karjääri rajamise küsimust pole vallavolikogus ega valla-

valitsuses arutatud. HMS § 56 kohaselt võivad faktilised ja õiguslikud põhjendused sisalduda

teistes dokumentides, millele on otseselt viidatud. Vastustaja pidi eelkõige kaaluma põhjusi,

miks peab valla üldplaneeringus Eavere küla osas ette nähtud olukord ja keskkond muutuma.

Üldplaneering on ühiskondlik kokkulepe, mille koostamisel arvestatakse võimalusel paljude

elanike huvidega. Ka E. Ail oli üldplaneeringu koostamise ajal õigus taotleda vastavate muu-

datuste sissekandmist, seda aga E. A ei teinud. Apellatsioonkaebusest ei nähtu, millistele

tõenditele tuginedes kaebajad väidavad, et küsimust pole üldse arutatud.

3) Iseenesest on õige kaebajate väide, et kohus ei saa asuda kohaliku omavalitsuse asemel

kaalutlusõigust teostama, kuid arusaamatuks jääb, miks pakuvad kaebajad ringkonnakohtule

uuesti need konkreetsed lahendused, millega vallaelanikud ega vallavolikogu menetluses ei

nõustunud. Seejuures ei esita kaebajad jätkuvalt lahenduste usaldusväärsuse tõendamiseks

vajalikke tagatisi. Tagatiseks ei saa lugeda MaaPS § 43 lg-s 1 sätestatud sanktsiooni. Kuigi

kaebajate väitel on planeeritav tegevus kooskõlas keskkonnakaitse nõuetega ja võimalikud

kahjulikud mõjurid on vastavate normidega reguleeritud, on kohalikul omavalitsusel õigus

otsustada, kas selline tegevus on valla elanike ja avalikes huvides (vt Riigikohtu lahend nr 3-

3-1-86-06, p 22).

4) Mõlema huvigrupi seisukohad, samuti elanike vastuväited taotleja lahendustele on välja

selgitatud, vallavolikogu otsuse põhjendusi on täiendatud seletuskirjaga. Vastustaja on eelis-

tanud üldplaneeringuga määratletud keskkonna säilitamist. Kaebajad on saanud oma argu-

mendid esitada ning haldusmenetlus on korrektselt läbi viidud.

5) Kaalumisel oli eelkõige avaliku huvi olemasolu kaevandamise vastu, mitte kaebajate või-

malik majanduslik kasu. Õigesti tuvastati, et kaevandamise maht ei ole suur, kaevanduse ole-

masolu Are vallale või riigile ei ole oluline ning ümbruses on teisi karjääre. Vastustaja jääb

oma seisukoha juurde, et sel juhul tuleb eelistada väljakujunenud keskkonna säilitamist.

6) Ebaõige on kaebajate väide õiguspärase ootuse printsiibi rikkumisest. Kaebajatel ei saanud

tekkida õiguspärast ootust, et vastustaja ei vaidle kaevandamisloale vastu.

3-12-873

9(12)

10. Keskkonnaamet palub vastuses (II kd, tl 48-50) apellatsioonkaebus rahuldamata jätta.

Keskkonnaamet jääb oma varasemate seisukohtade juurde ning rõhutab, et Keskkonnaametil

puudub õigus hinnata kohaliku omavalitsuse nõusoleku andmisest keeldumise asjakohasust

(vt Riigikohtu lahend nr 3-3-1-38-10, p 17).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Kaevandamisloa taotlemist reguleerib MaaPS § 28. Käesoleval juhul on asjakohane

MaaPS § 28 lg 3, mille kohaselt peab loa andja saatma kaevandamisloa taotluse ning taotluse

kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks Eesti Maavarade Komisjonile ja kavandatava

kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele, kes teatavad oma arvamuse kirjalikult. Samuti

on asjakohane MaaPS § 34 lg 1 p 6, mille kohaselt keeldutakse loa andmisest, kui kohalik

omavalitsus ei ole kaevandamisloa andmisega nõustunud. Halduskohus on õigesti leidnud, et

arvamuse andmise näol ei ole tegemist eelhaldusaktiga vaid menetlustoiminguga (vt Riigikoh-

tu lahend nr 3-3-1-38-10, p 14), mistõttu tühistamiskaebuse rahuldamine ei tule kõne alla.

Samuti nõustub ringkonnakohus halduskohtu seisukohaga, et mõlemal kaebajal on kaebeõigus

menetlustoimingu vaidlustamiseks - kohaliku omavalitsuse seisukoht on siduv loa andjale

ning edasise menetluse käigus ei saa seda enam ümber hinnata (vt eelpool viidatud Riigikohtu

lahendi p 17) ning tulenevalt sellest, et kaevandamisloa andmisest keeldumine riivab nende

õigusi - E. Ai puhul omandiõigust (õigust omandit vabalt kasutada) ning OÜ Tambira puhul

ettevõtlusvabadust.

12. Arvamuse annab kohalik omavalitsus kaalutlusõiguse alusel ning kuna tegemist pole hal-

dusaktiga, ei pidanud kohalik omavalitsus järgima HMS §-des 55-56 haldusakti vormistami-

sele sätestatud nõudeid. Samas lasub kohustus põhjendada nõusoleku andmisest keeldumist

omavalitsusüksusel tulenevalt hea halduse põhimõtetest, nagu leidis Riigikohus lahendi nr 3-

4-1-9-09, p-s 31. Sama lahendi p-s 33 märkis Riigikohus, et põhjenduste esitamine kohaliku

omavalitsuse keelduvas arvamuses on vajalik ka seetõttu, et juhul, kui pöördutakse Vabariigi

Valitsuse poole kaevandamisloa andmiseks nõusoleku saamiseks, oleks Vabariigi Valitsusel

võimalik neid kaalumisel arvestada. Riigikohus leidis, et Vabariigi Valitsus saab kaaluda

nõusoleku andmist üksnes siis, kui ta teab, "millised on need omavalitsusüksuse ja kohaliku

kogukonna huvid, mille tõttu konkreetses asukohas ei peaks olema võimalik teha üldgeoloogi-

list uurimistööd ja geoloogilist uuringut või rajada kaevandust."

13. Halduskohus on leidnud, et kohalik omavalitsus on arvamuse andmisel jätnud arvestama-

ta, kuidas mõjutab keelduv arvamus kaebajate järgnevat tegevust, ning arvamuses oleks pida-

nud välja tooma, miks kaalub kohalike elanike huvi üles kaebajate oma ja miks ei ole piisavad

OÜ Tambira pakutud kaevandamise negatiivse mõju vähendamise meetmed. Samas asus hal-

duskohus seisukohale, et need kaalutlused olid läbi arutatud avalikel koosolekutel, vastavad

seisukohad olid kaebajatele teada ja põhjendamisviga ei takistanud kaebuse esitamist, mistõttu

menetlusviga ei too kaasa arvamuse õigusvastaseks tunnistamist. Kaebajad leiavad, et kaebus

oleks tulnud kaalutlemisel tehtud vea tõttu rahuldada ning heidavad kohtule ette vastustaja

asemel diskretsiooni teostamist.

14. Ringkonnakohus ei nõustu väitega, et vastustaja on rikkunud menetlus- või kaalutlusnor-

me. Kaebaja on pidanud rikkumiseks seda, et vallavalitsus esitas volikogu istungile ainult

keelduva arvamuse eelnõu. Asjaolu, et vallavalitsus valmistab volikogule ette arvamuse eel-

nõu vastavalt vallavalitsuse seisukohtadele, tuleneb kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse

§ 30 lg 1 p-st 1 (tekst: valla- või linnavalitsus valmistab ette volikogus arutamisele tulevaid

küsimusi, lähtudes valitsuse seisukohtadest või volikogu otsustest) ning siiani pole haldus-

3-12-873

10(12)

praktikas leitud, et see norm pärsiks volikogu vaba otsustamist. Kui volikogu on küsimuses

eelnõust erinevalt seisukohal, võetakse vastu teistsugune otsus või antakse juhtnöörid uue

eelnõu koostamiseks. Seega pole siinkohal menetlusnorme rikutud. Vallavalitsus viis kaevan-

damisloa küsimuses läbi põhjaliku menetluse ning andis mõlemale poolele - külakogukonnale

ja kaevandamisest huvitatud isikutele - võimaluse oma seisukohti lähendada ja kompromissile

jõuda. Nagu selgub 24.01.2012 ja 27.02.2012 avalikel koosolekutel arutatud küsimustest ja

tehtud ettepanekutest, üritas koosoleku juhatajaks olnud vallavanem arutelu juhtida võimali-

kult neutraalselt. Küsimust arutati ka 09.02.2012 volikogu maa ehituse ja planeerimise komis-

joni istungil ja 06.03.2012 vallavalitsuse istungil. Vastuseks OÜ Tambira 15.03.2012 ettepa-

nekule kasutada kruusa väljaveoks kokkuleppel AS-ga Tootsi Turvas vana raudtee teetammi,

palus vallavalitsus esitada hiljemalt 16.03.2012 volikogu istungiks OÜ Tambira ja kinnistu-

omanike, kelle maid tuleb ületada raudteetammini jõudmiseks, vahelised kokkulepped. Min-

geid dokumente antud tähtajaks ei esitatud ning volikogu, arutades küsimust, pidas õigeks

anda OÜ-le Tambira täiendav tähtaeg nõutud dokumentide esitamiseks kuni 26.03.2012. Vo-

likogu arutas 29.03.2012 küsimust ning koosolekul (protokoll tl 68) märgiti, et OÜ-lt Tambira

saadud informatsiooni kohaselt ei ole äriühing 100% kindel, et kõigilt maaomanikelt maa ka-

sutamise nõusolekud kruusa väljaveoks saab. Ka viidati, et kõige suurem probleem asja juures

on, et kaevandamisala läheduses on R. Raski maja ja nenditi, et kaevandamisloa taotluse saab

esitada uuesti, kui loa taotleja ja külaelanike vahel on kokkulepped saavutatud.

15. Kaebajad pole haldusmenetluses positiivse arvamuse saamiseks näidanud üles mingit eri-

huvi, seega tuleb asuda seisukohale, et kaevandamisloa saamine on neile vajalik majandusliku

tulu teenimiseks. Õige ei ole kohtu seisukoht, et vald oleks pidanud arvestama veel sellega,

kuidas keelduv arvamus mõjub kaebajate järgnevale tegevusele. Kaebajad polnud sellist huvi

volikogule kaalumiseks esitanud ega ole väitnud muud erihuvi ka kohtumenetluses. OÜ

Tambira on küll 15.03.2012 kirjas vallavalitsusele märkinud, et maavara uuringu kulud jäävad

tema kanda, ning püüdnud seda asjaolu ka kohtumenetluses näidata kaevandamisloa saami-

seks õiguspärast ootust tekitavana, kuid halduskohus on õigesti eitanud sellisel alusel õiguspä-

rase ootuse tekkimise võimalust. Uuringuloal ja kaevandamisloal on erinevad eesmärgid ja

mõjud ning nende väljastamist kaalutakse erinevates menetlustes. Vald pole kaebajatelt nõud-

nud kaevandamisest saadava tulu äranäitamist. Küll on vald märkinud uuringuga kindlaks

tehtud maavara varu suurusele viidates, et majanduslik kasu kaevandamisest on väike. Arves-

tades arvamuse seletuskirjas (tl 69 pöördel) toodut, on seda kaalutlust võetud arvesse avaliku

huvi hindamisel kaevandamise vastu ning mitte peetud kaebajate huvi seeläbi väiksemaks, et

kaevandatav varu ei ole eriti suur. Vald ei ole seega kaebajate huvi õigustamatult väiksemana

näidanud.

16. Kaalukat avalikku huvi kaevandamise vastu on vald eitanud ning kaebajatel pole kohtu-

menetluses õnnestunud tõendada, et see seisukoht vale oleks olnud. Nagu käesoleva otsuse

eelmises punktis märgitud, leidis vald, et avalik huvi kaevandamise vastu pole märkimist

väärt seetõttu, et kaevandamise mahud selles karjääris on väikesed (kohtumenetluses märkis

valla esindaja, et varust jätkuks paari kilomeetri Via Baltica klassiga tee ehitamiseks) ning

ümberkaudsetes valdades on kaevandamist võimaldavaid karjääre piisavalt, lähimad asuvad

Tori vallas. Kaebajad on küll märkinud, et Are vallas pole ühtegi karjääri, kuid asjaolule, et

lähipiirkonnas neid mitu on, pole vastu vaielnud. Vald selgitas kohtumenetluses, et ta ei vaja

kaevandusest kruusa valla teede korrashoiuks ning kaebajate viidatud keskkonnatasud vallale

ei laekuks.

17. Kõige kaalukamana on vald arvestanud kohaliku kogukonna vastuseisu ning see on põh-

jendatud, kuna kohalik kogukond peab taluma kaevandamisest tekkivaid negatiivseid mõju-

sid. Ringkonnakohus leiab ka, et vald on arvamuses piisavalt selgitanud, miks on kogukonna

3-12-873

11(12)

huvid kaalukamad. Arvamuses on näidatud, et Eavere külas asuvad põlistalud, tegeletakse

põllumajanduse ja mahetootmisega, ning viitega üldplaneeringule rõhutatud põllumaade ja

rahuliku ning turvalise elukeskkonna säilitamise vajadust. Kaebajad on leidnud, et viide põl-

lumaade säilitamisele pole asjakohane, kuna kinnistu omanik E. A võib otsustada mitte enam

antud kohas põldu harida. Ringkonnakohus leiab, et kaalutlus on asjakohane, sest kaevanda-

mine välistaks üldse võimaluse antud kohas põldu harida, põllumaa säilimise korral võib seda

aga alati uuesti kasutusele võtta. Kaevandamisega kaasnevate negatiivsete mõjude - müra ja

tolmu ning teede lagunemise - üle vaidlust pole, küsimus on, kas vald on otsustamisel arvesse

võtnud OÜ Tambira poolt pakutud leevendavaid meetmeid. Halduskohus leidis, et kaalumisel

on neid meetmeid arvesse võetud, kuid arvamuses on need kaalutlused jäänud välja toomata.

Ringkonnakohus nõustub halduskohtuga, et kaalumisel olid pakutud leevendusmeetmed voli-

kogule teada, sest need olid eelnevatel koosolekutel ette kantud ning külaelanike poolt ebapii-

savaks peetud. OÜ Tambira pakkus ka ise, ilmselt olles teadlik varem pakutud tolmu, müra ja

tee kandevõimet ohustavate meetmete ebapiisavusest, vahetult enne volikogu istungit uue

leevendusmeetmena vana raudteetammi kasutusele võttu iseseisva kruusa väljaveo teena, kuid

selle väljaveotee kasutamise võimalikkus ei leidnud kinnitust. Kaebajale volikogu poolt antud

tähtaeg kinnistuomanikega sõlmitud kokkulepete esitamiseks ei olnud ülemäära lühike, sest

vald nõudis üksnes eelkokkuleppeid, mitte lõplikke lepinguid.

18. Kuna arvamuse näol ei ole tegemist haldusaktiga, ei oma arvamuse õiguspärasuse hinda-

misel määravat tähtsust selles põhjenduste esitamine, oluline on see, et kaalumisotsuse tege-

misel oleks arvesse võetud olulised asjakohased kaalutlused ning välditud asjakohatute kaa-

lutluste arvestamist. Kuna asjakohaste kaalutluste arvestamist saab vald tõendada kõigi tol

ajal koostatud dokumentidega, ongi õige arvestada lisaks kirjalikule arvamusele ka koosole-

kute protokolle ja muid kirjalikke tõendeid. OÜ Tambira 15.03.2012 kirjas (tl 53) on äriühin-

gu esindaja selgitanud, et OÜ Tambira poolt pakutud kruusa talvine väljavedu ja kaevanda-

misala nihutamine Raski elamust kaugemale jäid külaelanike poolt aktsepteerimata, mistõttu

pakuvad nad uue lahendusena väljaveo mööda vana raudteetammi. Kuna kiri oli volikogul

arutluse all, olid volikogu liikmed selles toodud asjaoludest teadlikud ning said otsustamisel

arvesse võtta kaebajate püüdlusi külaelanike nõusoleku saavutamiseks. Kaebajad leiavad, et

volikogu oleks pidanud arvestama sellega, et kaevandamisel ei rikuta kehtestatud keskkonna-

kaitse normatiive, ning andma nõusoleku vaatamata kohalike elanike vastuseisule. Asjaolu, et

mõjutused prognoositakse jäävat normatiivide piiresse, ei ole määrav, kui on välja selgitatud,

et olemasoleva elukeskkonna muutus on negatiivne ning tegemist ei ole ebaoluliste negatiiv-

sete mõjutustega. Käesoleval juhul on volikogu leidnud, et negatiivne mõju on tõsine, sh eriti

Raskide perele, ning kuna kohalikud elanikud ei nõustu kaevandamist taluma ega tunneta, et

negatiivsed mõjutused neile mingil määral kompenseeritakse nende poolt, kellele sellest muu-

tusest tulu tõuseb, tuleb säilitada olemasolev olukord. Siinkohal toetab valla seisukohta üld-

planeering, mis samuti ei määratle ala maardlate alana.

19. Eeltoodust tulenevalt ei leia ringkonnakohus, et volikogu oleks kaalumisel asjakohatuid

kaalutlusi arvesse võtnud või andnud neile ebaõige kaalu. Põhjendatud pole kaebajate väide,

et kohus on hakanud ise diskretsiooni teostama. Kohus on hinnanud kaebajate poolt kaebuses

esile toodud väiteid. Seega jäävad apellatsioonkaebused rahuldamata.

20. E. A taotles halduskohtus 31,94 euro riigilõivu ning OÜ Tambira 6170,69 euro riigilõivu

ja õigusabitasu väljamõistmist. Are vald taotles 846 euro õigusabikulude hüvitamist. Haldus-

kohus jättis menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Kaebajad on apellatsioonime-

netluses taotlenud E. Ai kasuks 31,94 euro riigilõivu väljamõistmist ning OÜ Tambira kasuks

2031,94 euro riigilõivu ja õigusabitasu väljamõistmist. HKMS § 108 lg 1 näeb ette, et menet-

luskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kaebajate menetluskulud jäävad seega nende

3-12-873

12(12)

endi kanda. Are vald on taotlenud 324 euro õigusabikulude hüvitamist, kuid ringkonnakohus

leiab nii nagu halduskohuski, et kulud jäävad vastustaja kanda, kuna tegemist ei ole haldusor-

gani igapäevase haldustegevuse raamidest väljuva tegevusega.

/allkirjastatud digitaalselt/

Lilianne Aasma

/allkirjastatud digitaalselt/

Viive Ligi

/allkirjastatud digitaalselt/

Lauri Madise